Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping...
aastatel kavandatud liitu julgeoleku kindlustamiseks, mis jäi siiski loomata? Kuidas nimetati 1925. aastal loodud kultuuri rahastavat asutust Eestis? Eesti Kultuurkapital Millise sõnaga tähistatakse Austria liitmist Saksamaa külge 1938. aastal? (saksakeelne sõna eestikeelses häälduses) Anšluss Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma valitsus? Rahvavalitsus Milline rahaühik kehtis Eestis kuni 1928. aasta rahareformini? Margad ja pennid Kuidas nimetatakse perioodi 1938-1940 Eesti ajaloos? Baaside ajaks ?????? Kuidas nimetatakse perioodi 1934-1938 Eesti ajaloos? (kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma parlament? Ülemnõukogu Kuidas nimetati Eesti Vabariigi parlamenti 1920. aastatel? Riigikogu
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938
Surnute kuhjad katsid maad. Kui Kalevite ratsu poleks surma saanud ei oleks sellest lahingust pääsenud mitte ükski vaenumees eluga. Võitnud sõja, lausus Kalevipoeg: ,,Tulge, sõbrad, surmatöölta, vereväljalt, vennikesed! Lähme liikmeid puhkamaie, väsind keha karastama!" Seejärel jagasid mehed sõjasaagi omavahel ära. Suurem palk läks pealikule, kallim vara vanemale, kuld kuningale, hõberaha ülemaile, vaskiraha väetimaile ja pennid poisteväele. Nüüd hakati üheskoos kodupoole sammuma. Juhtumised põrgukatla juures Kalevipoeg sammus oma sõpradega kodupoole võidusõnumit viima ning kui nad olid jõudnud laande, tundsid suitsu ja nägid tuld. Nad lasid suitsul end juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles lahjat leemekest keetis, ning hundipesa. Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel
peaministri kui presidendi ülesandeid. - EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu Kodanikuõigused (EV põhiseadus oli üks demokraatlikumaid, kestis 10 aastat) 1)Täielik võrdsus kõikide seaduste ees 3)Kirjavahetuse saladus 2)Isiku- ja korteripuutumatus 4)Südametunnistuse-, usu-, ja sõnavabadus Majanduselu * Maareform- riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, ja loodi 3500 asundustalu * Rahareform- võeti kasutusele margad ja pennid, mis 1928.a. asendati kroonide ja sentidega * Majandus- orienteeriti ümber Venemaalt Lääne-Euroopale, peamiseks tegevuseks jäi põllumajandus 1. Detsember 1924.a. Mäss - EKP üritas Moskva korraldusel Tallinnas riigipöörde katset - Umbes 300 relvastatud võitlussalklast ründas pealinnas tähtsamaid strateegilisi punkte, kuna mässajatel puudus rahvatoetus, suruti mäss mõne tunniga maha - Sellest ajast alates oli EKP Eestis keelatud ja mitmed kommunistid istusid kuni 1940.a. vangis
Mis muutus majanduskriisi tõttu? - Rohkem tähelepanu juhiti põllumajandusele, mis sai peamiseks majandusharuks - Orienteeruti rohkem lääne turule - Võeti kasutusele uus laenupoliitika- jälgiti rohkem ka kulutusi - Võeti kasutusele ka uus majanduspoliitika- Otto Strandmani eestvedamisel 1923-1924- majanduskriis Eestis 1923- Eesti ja Läti kaitseliiduleping 1924- Kommunistid püüdsid korraldada riigipööret 1928. aastal - asendati margad ja pennid kroonide ja sentidega, et vältida majanduskriisi kordumist. 1929. aastal - alanud ülemaailmne majanduskriis ja põhiseaduse muutmise kavadega kaasnenud sisepoliitiline kriis aga ei lasknud kaua stabiilsust nautida. 12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”? - 2
tagakülg. Mündialus- seaduslikult kehtestatud müntimisstandard, mis määratles, kui palju münte tuli lüüa teatud kogusest sätestatud prooviga metallist. Brakteaat- ühepoolse münditempliga münt. Bonistika- teadus paberrahadest.Mündid on ajalooallika liik, neile on tihti jäädvustatud kultuurilist ja poliitilist informatsiooni. Müntide järgi saame teha kindlaks, millisel tasemel oli tolleaegne rahasüsteem. Eesti alal käibel olnud mündid: araabia dirhemid 9-11 saj, anglosaksi pennid 13 saj, pennid 10 saj -12 saj alguseni, kohalikud mündid: mark, killing , öör, artig, penn. 1422 mündireform. Artigi asemele killing, veering. Taaler 16 saj. Katariina II ajal tuli vene rahasüsteem ja hakati kasutama paberraha. EV oli algul mark ja penn, aga 1928 tulid kroon ja sent. 1940 rublad ja kopikad, 1941-44 margad ja pennid, 1944 uuesti rublad ja kopikad. 1947 rahareform 1:10, rahareform 1961 10:1 ja 1992 eesti kroon. Eestis kasutati münte ka ehtematerjalina juba
2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine Sisseveo piiramine Väljaveo suurendamine Raskendati pangalaenude saamist Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega) Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus Uus majanduspoliitika andis tulemusi – majandus arenes tõusujoones, kasvas sõltumatus Venemaast, algas sulandumine Euroopasse Tööstuses Likvideeriti hiigeltehased Uued ettevõtted ja tööstusharud arvestasid Eesti toorainega nt: põlevkivi – keemia ja kütusetööstus mets, puit –paberi ja puidutööstus
- 12.sajandist. Vanimad Eestis leitud mündid on keisriaegsed rooma mündid - leitud Lõuna Eestist. Edasi järgnevad Bütsantsi, Pärsia ja Araabia mündid. Suur müntide vool algas IX sajandil Idast ja lõppes XI sajandil araabia maailma tabanud majandusliku ja poliitilise kriisiga. Need nn. kuufa mündid (hõbe dirhemid) on pärit mitmesugustest Ees-Aasia muhamediusuliste vürstide riikidest. XI sajandist alates on ülekaalus anglosaksi ja saksa denaarid (pennid). Peale müntide on leitud hulgaliselt vermimata hõbedat kas valatud või tahutud kangides, võrukujulisekskõverdatud või vormituis tükkides. Sel ajal Eestis münte ei vermitud. Kaubavahetuses kasutati hõbedat, olid ju tolleaegsed mündidki hõbedast. Maksmine hõbedas toimus kaalu järgi - haudadest on leitud kaale ja vihte. Ei ole aga võimatu, et üldtuntud münte anti ja võeti vastu kaalumata. Eesti oma
(Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus.
(Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus.
bandus- ja tööstusettevõtteid, mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. 1923. aastal halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu kahanema. Eesti Pank oli sunnitud suurema osa kullavarust maha müüma. Kriisist väljumiseks alustati uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keerulisemaks. Korraldati rahareform, mille käigus asendati margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Loobuti majanduslikust orientatsioonist Nõukogude Venemaale ja püüti sulanduda Euroopa majandusse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud suurettevõtted. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid ning arvestati Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus, Eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus)
kogusest sätestatud prooviga metallist. · brakteaat ühepoolse münditempliga münt · bonistika teadus paberrahadest 23. Eesti alal käibinud mündid (eestlased nimetasid müntenogaatanutsu) araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr. Väiksemad kohalikud mündid killingöörartigpenn 1422 mündireform artigi asemele killing veering 16 saj taaler = dollar Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad
sätestatud prooviga metallist. · brakteaat ühepoolse münditempliga münt · bonistika teadus paberrahadest 23. Eesti alal käibinud mündid (eestlased nimetasid müntenogaatanutsu) araabia dirhemid (drahmid) 711 saj algus anglosaksi pennid 13 saj pennid Harzi päritoluga 10 saj lõpust kuni 12 saj alguseni pennid Westfaalist 12 saj kohalikud mündid mark = 208gr. Väiksemad kohalikud mündid killingöörartigpenn 1422 mündireform artigi asemele killing veering 16 saj taaler = dollar Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a
kolituli kooli kooli võra tuule tuuli mu võõras võõrad kama kammid kamme jah male mallid malle mul peni pennid penne on vurin vurrid vurre susi sussid susse kas oja - ojja kava - kavva - pilafi pilaffi - guasid guasse
Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema. (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keeruliseks. Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus)
Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine. 1930 aastate keskel algatati rahvus- ja riigilipu muretsemise kampaania. 1934. aastal algatati üleriiklik nimede eestistamise kampaania. Paljud eesti perekonnad kandsid võõrapäraseid, enamasti saksapäraseid perekonnanimesid. 1919.aasta rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid. Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse
4. Majanduselu TÖÖSTUS MAJANDUSKRIISINI Riikliku iseseisvumisega said eestlased võimaluse ise otsustada oma maa ressursside kasutamise üle. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras, sõdades ja okupatsioonides laastatud majanduse taastamiseks polnud piisavalt rahalisi vahendeid, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud madal, välismajandussidemete perspektiivid ülimalt ähmased. Praktiliselt tühjale kohale loodi rahandus. 1919. aastal lasti Eestis rahana käibele margad ja pennid. Rahvasteliidu garantiiga saadud välislaenu abil teostati 1. jaanuaril 1928 rahareform, käibele tulid kroon ja sent. Aastail 1920-1923 valitses riigi majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Lootes saada suuri tellimusi Nõukogude Venemaalt, püüti suurtööstusel hinge sees hoida ning rajati lisaks uusi ettevõtteid Kergekäeliselt võeti ja anti laenu ning peagi oli Venemaalt saadud kullast järel vaid riismed. Lääne turul polnud tolle aja tööstuskaup konkurentsivõimeline
viga parandada. Arvatakse, et kulutati sadu miljoneid dollareid ülemaailma, et uuendada arvuteid või neid välja vahetada. MIS ON VIGA? 4 Eelpool kirjutasin mis juhtub, kui tarkvara ebaõnnestub. See võib olla ebamugav, nagu kui arvuti mäng ei tööta korralikult või võib olla katastroofiline lõppedes kellegi elu kaotusega. Parandamine võib minna maksma vaid mõned pennid, kuid miljoneid dollareid, et lahendust levitada. Vea parandamine võib maksta vaid mõni euro, kuid, et uus parandatud tarkvara uuesti poodidesse laiali saata. Eelpool toodud näidetes oli selge, et tarkvara ei töötanud nii nagu ta pidi. Tarkvara testijana sa avastad, et kunagi ei ole kõik vead nii märgatavad. Enamus vead on lihtsad, aga paljud on ka väga väiksed vead, et ei saagi aru millised on tõelised vead ja millised ei ole. MIKS VEAD TEKIVAD?
novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha. Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Edasi lubati kasutada ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised. 7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 8 1944.a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt. Neid anti poodidesse ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele. Ainsaks kehtivaks maksevahendiks jäi 1944-1992 Nõukogude raha. Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse.
Valmisloodud sisu kasutati uue projekti ,,Kukruse mõisa härrastemaja renoveerimise ja ekspositsiooni loomine" esitamisel. Ning raha saadi Eesti Regionaalarengu Fondist meetme ,,Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" alt. Otsus tehti EAS-s 30.09.2008, lõppmaksumusega 24 512 851,53 krooni. [1] 1.5 Ait Suur, krohvitud välisseintega paekivihoone, kaetud kõrge viilkatusega, kaasajal katteks eterniit. Räästad kaugele ulatuvad, välimised sarikad ja pennid dekoratiivselt avatud. Hoone pärineb XIX saj. lõpuveerandist. Analoogilise kujundusega veel mitu ümberehitatud või varemeis hoonet. Mõnele vanemale paekivihoonele samal perioodil peale ehitatud lõhutud maakivist viiluseinad kaarustega ning eelkirjeldatud laadis kujundatud viilkatustega. [5] 1.6 Kuivati Kuivati moodustab sa.mas.:6 mitmest ümber ehitatud hoonest kompleksi, millest üks ehitus on lõhutud ning nelja tahuliseks plokkideks tabutud maakividest kahekordne ehitus
3) Eestile tagastati 15 milj kuldrubla 4) tagasi anti ka kultuurivarad, tehaste sisseseaded. Mõlemad 1)Pooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust. 2) Venemaa eestlastel õigus tagasi pöörduda (1920-1923 naases Eestisse 40 000 optanti) 5. Eesti Vabariik NB! Eesti 64 riigi hulga elanike arvult 51., pindalalt 52. NB! Eesti-Läti piir paika alles 1927 (sõjaohtki!) NB! Alles 1928 Eesti kroonid/sendid (enne margad ja pennid) NB! Päts presidendiks alles 1938.a. NB! 3 põhiseadust: 1920; 1933; 1937 NB! Võidupüha tähistama alles 1934.a. NB! Vabadussõja ausamba konkurss 1931; 1937 NB! Riigipöörded: 1924.a.; 1934.a.; 1940.a. NB! 1922.a. Peeter I kuju eemaldamine NB! Alates 1934 tsensuur, ainupartei, parlament "suletud" NB! Õnnetusi: 1937 Kilingi-Nõmme tulekahju (17+70) NB! Mittekallaletungi leping Venemaaga 1932; 1934 1. Ajalised piirid · algus: 15./28.nov. 1917 (Maapäev kõrgeima võimu esindajaks Eestis)
importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling. Karolingide ajal tulid kasutusele hõbemündid denariused ehk fennid või pennid. Väärismetalli oli vaja selleks, et tasuda idamaalastele, kuna läänes polnud nii palju väärtuslikku, mida nad tahtnuks. Kuldmündid polnud aga sobilikud igapäevaseks kauplemiseks need olid liialt väärtuslikud. Samuti kulus palju kulda ehete jaoks. Karl Suur viis läbi rahareformi, mille loodud uus süsteem koosnes kolmest ühikust: nael (libra - £) 20 gillingit (sillingit) 12 denaari (penni). Sealjuures valmistati ainult penne, teised olid mõõduühikud
ulatusliku relvastusprogrammi ja ass Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Industrialiseerimine- üleminek käsitöönduslikust tootmisviisist tehaslikule. Hakati kehtestama viisaastaku plaane VII Eesti Vabariik sõdadevahelisel ajal Majandus: maareform ja rahareform Maareform-1920ndatel. Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad. Maad jagati soovijatele asendustaludena. Rajati 56000 uut talu Rahareform- margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega, Leo Sepa eesvedamisel, välislaen 28 miljonit Inglise pankadelt isepoliitika: esimene põhiseadus, 1924. aasta riigipöördekatse, sisepoliitiline kriis, vabadussõjalaste tegevus, sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, juhitav demokraatia esimene põhiseadus- 15. Juuni 1920 kehtestas laialdased kodanikuõigused: kodaniku võrdsus seaduse ees, isiku-
ei teadnud, mis plaanid Hitleril tegelikult on. Toimusid võitlused sise- ja välisvaenlastega. Kommunism - Teema 7 Eesti Vabariik, 1920- 1934; Eesti ajalugu pt. 13-19 Majandus: maareform- iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. rahareform- margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega sisepoliitika: esimene põhiseadus- Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid)
Päästetud kroon. Tln.: Kirjastus Ilo, 2002. · Vahtre, L. Kui tuli rubla ja kõik sai otsa. http://www.ecu.ee/?y=111&z=166 (25 Nov. 2005) · Eesti rahatähed http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_rahat%C3%A4hed/ 22 LISAD: mõningaid rahatähti ja münte Valik rahatähti omariikluse esimesest aastkümnest - 10, 20 ja 50 penni (1919) ning 5 krooni (1929). 1928. aastal asendati senikehtinud margad ja pennid kroonide ja sentidega. 23
16 saj taaler = dollar; Rootsist:: vaskraha 17 sajandil (Rootsist pärit), paberraha; riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler ; livonees - 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi. 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II - vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn ; 1928 EV rahareform - kroon-sent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rublad-kopikad; 1941-44 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad; 1944- rublad ja kopikad; 1992 - eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga, jõustati
*Suur maavalduste ümberjagamine. *Maa andmine tegeliku harija kätte *Inimeste elatustaseme paranemine *Tähtis majandusharu oli tööstus *Suured masinaehitus ja tekstiilitööstused olid orienteeritud Venemaa turul *Endisel moel polnud võimalik neid tööle rakendada. *Tööstus tuli taastada vastavalt Eesti võimalustele ja vajadustele. *Majanduse tugevdamiseks loodi pangandus ja rahandus. *1919 võeti Eestis kasutusele Markad ja Pennid *1. Jaanuaril 1928 toimus rahareform. *Käibele võeti kroonid ja sendid. Põllumajanduse põhisuunad ja saavutused. *Põhisuunaks oli loomakasvatus *Jätkus ühistute tegevus. *Põllupidajate haridustaseme tõstmiseks loodi maale kooli võrgustik. *Viidi läbi eriala võistlusi ja ülemaalisi põllumajandus näitusi. *Maailmaturgudel olid hinnaks Eesti muna, piim ja peekon *Stabiilsus põllumajanduses toitis oma rahva ja toodeti toorainet ka välisturgudele. Kaubandus.
1) Olulisemaks majandusharuks peeti põllumajandust. 2) Tööstust tuli arendada ainult siseturu tarbeks 3) Riik aitas leida eksporditurgusid põllumajandusele (Inglismaa, Taani). 1. dets. 1924. venelaste poolt ärgitaud mäss, mis kukkus läbi. 1924 a majandusreformid ergutasid Eesti majandust. Uut hoogu andis juurde ka 1928. a rahareform, mis tehti Rahvaste liidu ja Inglise panga toel. Margad muutusid kroonideks ja pennid sentideks. Positiivse arengu katkestas 1930. a Euroopasse jõudnud majanduskriis. Majanduskriisiga kaasneb ka poliitiline kriis. Tekkis Eesti vabadussõdalaste liit, kes hakkas nõudma põhiseaduse muutmist. 30ndate aastate algul toimus 2 põhiseaduslikku kriisi 12. märts 1934.a toimus riigipööre, mille organiseerisid Päts ja Laidoner. Pannakse alus n-ö vaikivale ajastule, purustatakse Vapside partei, peatatakse parlamendi
Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema. (Eesti Pank oli sunnitud maha müüma suurema hulga oma kullavarudest). Kriisist väljumiseks viidi läbi uut majanduspoliitikat. Kärbiti riiklikke kulusid, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keeruliseks. Teostati ka rahareform asendades margad ja pennid kroonide ja sentidega. Vähenes tööstuse osatähtsus ja tähtsaimaks majandusharuks kujunes põllumajandus. Vabaneti maj. Sõltuvusest Venemaaga ja sulandati majandus Euroopasse. Tööstuse edendamiseks likvideeriti Venemaa huvides töötanud hiigeltehased. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid, arvestades Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv
annaabi.ee 
