piisavalt efektiivsed, et tappa rakusisest Mycobacterium paratuberculosist. Intertsellulaarsete patogeenide hävitamine sõltub peamiselt tsütotoksilistest lümfotsüütidest ja looduslikest tapja-T rakkudest, mis ei hävita otseselt patogeeni vaid muundunud rakke. (Wadwha et al; 2013) Mycobacterium paratuberculosis on aeglase kasvuline, rakusisene patogeen, mis on võimeline ellu jääma väga erinevates keskkonnatingimustes (Chaubey et al 2016). Peamiselt hõlmab Johne haigus peensoolt, mõnedel juhtudel ka jämesoolt, mille tulemusel soolestiku sein pakseneb ja toitainete imendumine soolestikus peetub märkimisväärselt. Kudede ehitus muutub ja võib esineda granuloome. (Arsenault et al; 2014) Mycobacteruum paratuberculosis resideerub peremeeslooma niudesoole makrofaagides, mis seonduvad koondlümfifoliikulitega. Bakter liigub sinna M-rakkude kaudu, tootes bakteri membraan valke ja/või seob fibronektiini, mis võimaldab rakul läbi rakuvaheaine liikuda.
Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüümlaktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. Kui piimasuhkur jääb lõhustumata, siis hakkab see sooles käärima, tekivad gaasid ( vesinik, süsinikdioksiid ja metaan) ja happed (piim ja äädikhape). Gaasid venitavad ja ärritavad peensoolt, kutsudes esile kõhuvalu, kõhupuhituse , korisemise ja lahtisuse. Mõnikord võivad lisanduda higistamishood, külmatunne, valud liigestes või kuklas, väsimustunne. Laktoositalumatuse kaks vormi Laktoositalumatus esineb kahes vormis. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5 ja 20 eluaasta vahel. Tavaliselt säilib 5070% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav
Kaksteistsõrmiku ehk duodeenumi haavand Kaksteistsõrmiku ehk duodeenumi haavand Kaksteistsõrmikuhaavand on limaskesta kahjustus peensoole algusosas. Kaksteistsõrmik ühendab magu ja peensoolt. Kaksteistsõrmikuhaavand tekib, kui maohape hävitab ära osa soole limaskestast. Normaalses seisundis on limaskest maohappe eest kaitstud, kuid mõnikord on kaitse ebapiisav ning teil võib tekkida haavand. See võib juhtuda mitmel viisil: - Bakter, mida nimetatakse Helicobacter pylori on peaaegu kõikide seda tüüpi haavandite põhjustajaks. - Mõned ravimid, nagu näiteks aspiriin, ibuprofeen ja naprokseen võivad samuti põhjustada seda tüüpi haavandeid.
Stiilinäited testi kohta: 1 Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha (a) kopse, (b) aju, (c) südant, (d) peensoolt. sagitaalne kesktasandiga rööbiti kulgev. Mediaalne keha kesktasandi poolne. 2 Aeroobne protsess on (a) glükogenolüüs, (b) rakuhingamine, (c) glükolüüs, (d) ATP süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust.
Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. Suur kääritamata täisteraviljade tarbimine, eriti nisu tarbimine, tekitab tohutut pinget kogu seedesüsteemile. Lõpuks ütleb süsteem üles ning sulle jäävad allergiad, vaimsed haigused, kroonilised seedehäried ning seente vohamine. Need on ainult mõned näited. Kääritamise
ainevahetuse kõrvalkallete või füsioloogilise seisundi tõttu vajavad toitu, milles on ühe või mitme koostisaine sisaldus kindlaks määratud. Mingit haigust põdevatele inimestele ja imikutele/väike lastele mõeldud toit. Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia · Haigus, mille puhul inimene ei talu: nisu, rukist, kaera ja otra ning nende teraviljade sisaldusega toite. · Päriliku eelsoodumusega haigus. · Ei nakka · Kahjustab peensoolt · Ainus ravi on eluaegne gluteenivaba toit. Diabeet ehk suhkrutõbi · Kõnekeeles suhkruhaigus · Insuliinist sõltuv ja sõltumatu · Keelatud toiduaineid ei ole kõike võib süüa, kui arvestatakse toidu kogust ja süsivesikute hulka toidus. Laktoos ehk piimasuhkru talumatus · Lehmapiim sisaldab laktoosi ehk piimavalku, mis organismile vajalik süsivesik. · Laktoosisisaldusega piimatooted ei sobi kahjuks kõigile inimestele
Vastunäidustatud rasedatele! – kutsub esile sünnitust. Kasutamist piiravad kõrvaltoimed (30%) – kõhulahtisus, kõhugaasid ja kõhukrambid. 8. Kõhulahtisuse peamised põhjustajad. Viiruslik või bakteriaalne infektsioon. Toitumine, reisid. Ravimid. Vähem – algloomad, ärritatud soole sündroom, haavandiline kolliit, soolevähak. 9. Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket? Kuidas? Enterotoksiinid – kahjustab peensoolt. Tsütotoksiinid – verine ja limane roe. 10. Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum? Arengumaades (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika). 11. Millist tüüpi kõhulahtisuse korral ei tohiks kasutada kõhukinnisteid ja miks? Kui tegemist on toksiine produktseeriva mikroorganismiga, siis kinnisteid kasutada pole mõistlik. 12. Ravimid, mis soodustavad sooleinfektsiooni teket? (vaata slaid loengust) Maohapet neutraliseerivad ja maohappe Tõstavad pH-d
imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi .Seedimist soodustavd ja organismile vajalikud ained: kiudained ,ME-3, probiootilised bakterid,Omega- 3. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded). – Maks on sapi tekke
9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja
ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. HCl tekitab happelise keskkonna – pepsinogeenidest saavad pepsiinid. Valgud punduvad (paisuvad) ja muutuvad paremini kättesaadavaks ensüümide toimele. HCl-l on bakteritsiitne toime (baktereid hävitav toime). Makku sattunud baktereid hakatakse mahappega hävitama või vähem mürgiseks muutma, nende mürgisust nõrgestama. HCl-l oma ülesanne ka sooles – läheb mööda peensoolt edasi, tekitab seal happelise keskkonna ja happelises keskkonnas vabaneb peensoole limaskesta rakkudes hormoon sekretiin, mis omakorda reguleerib kõhunääre nõre eritumist ning sekretiin hakkab pidurdama mao happe edasist sekretsiooni. 3) Mao nõre koostisesse kuuluvad veel ensüümid – pepsinogeenid, mis mao limaskesta ... on mitteaktiivsed. Pearakud, näärmerakud???? Aktiveeritakse
rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejrel imenduvad koos sapihappega lmfi, sealt edasi vereringesse, sealt edasi maksa. 18. PROBIOOTILISTE BAKTERITE LESANNE: 1. Tstavad organismi vastupanuvimet e. immuunsust 2. Hoiavad bakteriaalset tasakaalu 3. Hlbustab bakteriaalset tasakaalu. 19. TOIDU EDASILIIKUMINE SEEDETRAKTIS: Toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rtmiline segmentatsioon. PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt jmesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika= okserefleks. PERISTALTILISED TUKED: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi. 20. AINEVAHETUSE OLEMUS: Faioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksdatsiooni teel elutegevuseks sobivateks enregialiikideks. Biol. oksdatsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia jrk- jrgult, mitte plahvatuslikult. 21
Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ning tagab maitsetundlikuse. Motoorne osa innerveerib tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret; · X peaajunärv ehk uitnärv funktsionaalselt on seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude. Kõhuõõnes annab harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna ja sugunäärmeid (munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne
jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi .Seedimist soodustavd ja organismile vajalikud ained: kiudained ,ME-3, probiootilisedbakterid,Omega- 3. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded). Maks on sapi tekke koht ja lisaks sellele täidab olulisi ül. toitainete lõhutsumisproduktide
2017: 13). Vitamiini allikate näidiseks on liha- ja kalatooded, maks ja neerud (. Imikutel selline defitsiid on põhjustatud imetamiseperioodil emapiimaga seoses vastava vanemate ratsiooni ebapiisava kobalamiini sisaldusega (Allen 2017: 5). On täheldatud parasitaarne oht. Toores või ebapiisavalt valmistatud kalatoidus leiduv paeluss Diphyllobothrium latum või teiseks näidiseks on algloom Giardia lamblia (Allen 2017: 7),infitseerides peremeesorganismi peensoolt, kasutab antud ühend kasvamiseks (Briani 2013: 4524). Klassikaliseks faktoriks, 5 millega asotsieerub B12 defitsiid, on alkoholi tarvitamine ja suitsetamine (Allen 2017: 2). Kobalamiini varude ammendumine võib olla seotud hemolüütilise aneemiaga, mille korral ilmneb kiirendatud erütropoees (Lahner 2009: 5125). Teiseks, defitsiid võib olla tingitud gastrointestinaal patoloogiate esinemine, transport
.................................................................10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Gluteeni talumatus ehk tsöliaakia on haigus mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Gluteenitalumatusega inimeste jaoks toimib gluteen organismis mürgina, mis hävitab peensoolt. Kahjustatud peensooles ei imendu organismile vajalikud ained, mis omakorda viib laia valiku terviseprobleemideni. Ligikaudu 50%-l gluteenitalumatusega inimestest kujuneb välja ka piimatoodete talumatus. Tsöliaakia võib olla suure hulga erinevate näiliselt põhjuseta sümptomite taga, erinevad aneemiad kõhnumine, seedeprobleemid, paistes jalad ja/või käed, väsimus, energiavaegus, hambaemaili kahjustused (sinakas toon, hammaste murdumine),
1.Kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus): kõige jämedam haru, algab peaaegu kohe vahelihase alt ja hargneb kolmeks suureks haruks: pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter. 1.1. Pärismaksaarter (a. hepatica propria), vt. maks! 1.2.Maoarter (tegelikult vasak maoarter ) – annab harud mao suurele kõverikule. 1.3. Põrnaarter (a. lienalis) – varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele. 2. Ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior): varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt. 3. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica inferior): algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa. Ülemise ja alumise kinnistiarteri harud soolte seina lähedal on soole kaararterid – need on omavahel anastomoseerunud kogu soole pikkuses! Viimase nimmelüli kõrgusel on aordi kahendhargus (bifurcatio aortae) – kõhuaort hargneb kaheks
9) IX peaajunärv ehk keeleneelunärv (seganärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude) Sensoorne osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja
Plexus myentericus'e eferentsed kiud lõpevad piki- ja ringlihaskihi silelihasrakkudel, mõjustavad lihastoonust, kontraktsioonide rütmi. Submukoospõimik juhib peamiselt epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Mõlema põimiku aferentsed kiud juhivad sensoorseid impulsse mehhano ja notsiretseptoritest KNS-i. Enteraalsel närvisüsteemil on olemas sünapsid parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin
Mikrobiaalne seede – molekulaarsed substraadid lõhustatakse bakterite jt mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Ensüümid, mis lõhustavad, on mikrobiaalset päritolu, see on tunduvalt aeglasem kui peremeeslooma keemiline seede ja substraate muundab tunduvalt rohkem. Toimub kas eespool või tagapool magu. Kui eespool, siis toimub eesmaos (ruminadid, kaamlid). Hobusel ja rotil pole eesmagu, neil toimub mingi fermetatiivne seede mao proksimaalses näärmetus osas. Pärast peensoolt toimub fermetatsioon umbsooles ja käärsooles. Imendumine – seedeproduktide liikumine läbi peensoole limaskesta veresoonte süsteemi laialijaotamiseks. Väikeste molekulide (k.a vee, ioonide ja vitamiinide) liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Difusioon ja aktiivtransport (energiakulukas). Imendumata osa väljutatakse roojana. Herbivooridel imendub toidust väiksem osa võrreldes omnivooride ja karnivooridega. 3
Probiootikumid: · Probiootikumid e probiootilised mikroorganismid on inimese organismist (soolest) isoleeritud kasulikud mikroobid (laktobatsillid, bifidobakterid) · Probiootikumidega rikastatud toitu on vajalik kasutada antibiootikumide võtmise ajal, sest antibiootikumide võtmine võib rikkuda ära soole normaalse mikrofloora ja nii võivad võimust võtta patogeensed bakterid · Probiootikumid toimivad kui o Nad jäävad ellu magu ja peensoolt läbides o Jämesooles arenedes mõjuvad nad kasulikult inimese tervisele · Eestis on isoleeritud 1995a probiootiline bakter Lactobacillus fermentum e ME3 o Ta on piimhappekääritaja o Talub sappi, maohapet ja jääb sooles ellu o Resistentne antibiootikumidele o Takistab Salmonella, Shigella ja Clostridium't jt patogeenide elu · Kasutatakse : o Toidulisandina (kapslites)
Veiste koronaviirus · Veiste talvist düsenteeriat kirjeldati esmakordselt 1931.a vastsündinud vasikatel. · Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. · Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Nakkusallikad: Haiged loomad Viiruskandjad · Nakatumise teed: Fekaal oraalne Aerogeenne · Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis
· 5-6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale Aordi kõhuosa paaritud harud: · kõhuõõnetüvi kõige jämedam haru, algab vahelihaste alt ja hargneb mitmeks suureks haruks, tähtsamad on pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter pärismaksaarter maoarter (vasak maoarter) annab harud mao suurele kõverikule põrnaarter varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele · ülemine kinnistiarter varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt · alumine kinnistiarter algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa Viimase nimmelüli kõrgusel on aordi kahendhargus kõhuaort hargneb kaheks ühiseks niudearteriks, mis varustavad puusavöödet ja alajäsemeid. Ühine niudearter annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks:
tervisele kahjulike bakterite tegevust tagavad bakteriaalse tasakaalu inimese seedetraktis, hõlbustavad seedimist ning vajalike toitainete imendumist. tugevdavad organismi vastupanuvõimet Toidu edasiliikumine Sooletraktis toimuvad liigutused jagunevad: 1) Pendelliigutused - Tekivad ringlihaskiudude ja pikilihaskiudude kontraktsiooni tulemusena 2) Rütmiline segmentatsioon – Tekib ringlihaste kontraktsioonil. Söögitorus. 3) Peristaltilised liigutused: Lained – levib alati piki peensoolt jämesoole suunas (erand 12sõrmiksool) Tõuked – aeg-ajalt tekkivad lained, mis ei kao lühikestel lõikudel vaid levivad pikalt soole ulatuskiirusega 25cm/sek. --- 6. Imendumine. Toimub peensooles. Seal suur pindala 18-40 hattu 1mm2. Hattude liikumine kuni 6x minutis. Imipumba efekt. Kui seedekulgkla on tühi, hatud ei liigu. Mehhaaniline protsess, ained pressitakse läbi soole seina. Vee ja soolade imendumine
(jagunevad paarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 30 126) Kõhuõõne veenid Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni. Maksa sisenev värativeeni moodustab: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen
seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen
Coronaviridae -> Alamsugukond – Coronavirinae -> Perekond – Alfacoronavirus -> Liik - veiste koronaviirus (BCV) -> Veiste koronaviirusinfektsioon (talvine düsenteeria) Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Etiopatogenees: Nakkusallikad: Haiged loomad, Viiruskandjad. Nakatumise teed: Fekaal – oraalne, Aerogeenne. Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste
seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Maksa sisenev värativeen moodustub: ülemine kinnistiveen, alumine kinnistiveen, põrnaveen
vähetõenäolised. Miinused: Pöördumatu, pikk staplerite rida ja seega lekke oht, efektiivsus mõnevõrra väiksem võrreldes bypass-iga, puuduvad kaugtulemused. - Gastroplikatsioon: Mao mahtu vähendatakse kaherealise õmblusega. Eelised: Ei eemaldata ühtegi osa maost ega avata maoseina. Miinused: Madal efektiivsus, puuduvad kaugtulemused. Malabsorptiivsed operatsioonid osa peensoolt lülitatakse toidu passaazhist välja. - Biliopankreaatiline diversioon ja duodenaal-switch: Gastroenteraalne anastomoos (magu-ileum) + entero-enteraalne anastomoos (biliopankreaatiline trakt-distaalne ileum) = jääb väga lühike efektiivse absorptiooniga sooleosa. Tihti kombineeritud mao vertikaalse resektsiooniga (sleeve-iga). Eelised: Püloorus säilib, kõige efektiivseim kaalulangetaja. Miinused: väga suur malabsorptsiooni risk, sisemised songad, kõhulahtisus.
leotatud, idandatud või kääritatud. Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. 2.2 Teraviljasaadused. Teraviljasaadusteks on tangained, jahu ja tärklis. 2.2.1 Tanngained. Tangained on terved või purustatud viljaterad. Tangude saamine võib olla tootmise otsene eesmärk või ka tööstuse kõrvalharu näiteks jahu- või tärklisetööstuses.
Ühes grammis lubjakivis võib olla ligi 50.000 alglooma koda. Paljud algloomad on parasiidid Algloomade hulgas on palju parasiite, kes toituvad peremeesorganismi rakkudest või kehavedelikest. Nad tekitavad loomadel ja inimesel haigusi. Viburloomadest on tuntumad haigustekitajad lamblia ja trihhomoonas. Lamblia võib inimese seedekulglasse sattuda saastunud joogiveega või siis, kui inimene sööb pesemata puu- ja aedvilju. Ta kasutab elupaigana inimese maksa ja peensoolt ning kahjustab neid, sageli tekib kõhulahtisus. Trihhomoonas põhjustab suguhaigust trihhomonoosi. Ta levib haigelt inimeselt tervele sugulise vahekorra ajal, kui ei kasutata kaitsevahendeid. Düsenteeriaamööb, kes elab nakatunud inimese jämesooles, võib teatud tingimustel põhjustada verist kõhulahtisust, amöboidset düsenteeriat. Nakatutakse saastatud toidu ja veega. See haigus levib peamiselt subtroopikas ja troopikas, meil esineb üpris harva. Inimese tervist ohustab ka toksoplasma
Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. Kui piimasuhkur jääb lõhustumata, siis hakkab see sooles käärima, tekivad gaasid ( vesinik, süsinikdioksiid ja metaan) ja happed (piim ja äädikhape). Gaasid venitavad ja ärritavad peensoolt, kutsudes esile kõhuvalu, kõhupuhituse , korisemise ja lahtisuse. Mõnikord võivad lisanduda higistamishood, külmatunne, valud liigestes või kuklas, väsimustunne. Laktoositalumatuse kaks vormi Laktoositalumatus esineb kahes vormis. Primaarne laktoositalumatus on geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5 ja 20 eluaasta vahel. Tavaliselt säilib 5070% laktaasi aktiivsusest. Haigus ei ole ravitav. Sekundaarne
paari tagumisi roietevahelisi artereid. Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. Neist olulisemad on paarilised neeruarter (a. renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a. hepatica), põrnani (a. lienalis) ja maoni (a. gastrica), samuti on nende hulgas ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior), mis varustab peamiselt peensoolt ja osaliselt jämesoolt. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica interior) varustab verega käärsoolt vasakul kehapoolel, alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid.
annaabi.ee 
