Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, elastsus, kogutulu, elastsuskoefitsient, nõudluskõver, müüja, mitteelastse, pakkumiskõver, elastsem, mitteelastne, kogukulu, kogused, nihe, keskpunkti, kogutulud, tasakaaluhind, piletite, ajaperiood, jagamise, loengukonspekt, pindalad, teisisõnu, kohanemise, rukis, randveer, mikroökonoomika, suurele, samasuunaliselt, eelmine, muutumakauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus Valmis mitteelastne. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub.
asenduskaupade hulk . Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse
hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga
Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida r lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, se lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlu Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hin Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühes
Joonis: Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel kaar- ehk keskpunkti elastsusena kasutatakse valemit: Q1 esialgne nõutav kogus Q2 pärastine muutunud nõutav kogus P1 esialgne hind P2 pärastine muutunud hind Joonis: Mitteelastne nõudlus on kui nõutava koguse Qd protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna P protsentuaalne muutus. Elastne nõudlus on kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. A- täielikult mitteelastne nõudlus B- mitteelastne nõudlus C- ühikelastne nõudlus D- elastne nõudlus E- täielikult elastne nõudlus Elastne nõudlus on: Mitteelastne nõudlus hüvis, mis ei ole vältimatu (luksuskaup) esmatarbehüvis palju asenduskaupu vähe asenduskaupu suhteliselt suur osakaal tarbija eelarves väike osa tarbija eelarves pikaajalise kasutusega lühikese kasutusega
5 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 13. Kuidas tekib tootjate tuluefekt? 14 Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine? 14. 15. Kuidas tekib valitsuse tulu maksustamisel ja mis juhtub tarbija ja tootja t l f kti ning tuluefektiga i tuluga? t l ? Hind 1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus... S1 Hind, mille maksab ostja 2 ...siis 2. siis mõjutab maksu Hind ilma Maks kehtestamine maksuta sagedamini tarbijaid ...
Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk
suurem Miinimumhind – seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga hüvist müüa ei tohi. Miinimumhind toob enamasti kaasa turu ülejäägi, seega pakutav kogus on nõutavast suurem. Elastsuskoefitsient – mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust Elastsuskoefitsient = nõudluse suhteline muutus / vastava teguri suhteline muutus Nõudluse elastsuse mõjurid – nõudlus on elastsem: mida rohkem on hüvisel asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1
asenduskaup (nõudlus) TURU TASAKAAL (nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt) 2 TARBIJA HINNAVARU TVH = maksmise koguvalmidus tegelik kulu (kolmnurga pindala: P telje lõikepunkt-ostuhind x nõutav kogus selle hinna juures/2 ) NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS NÕUDLUSE HINNAELASTSUS (NB MÄRK puudub/puudub mõõtühik) QD 100 90 muutus 10% 10 <25 = mitteelastne (koguse muutus väiksem, kui hinna muutus) P 1 1,25 muutus 25% Nt. kui nõudluse hinnaelastsuskoef. On 2,5 siis hinna P 21,80 toob kaasa nõutava koguse Q D 25% võrra. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS PUNKTELASTSUSENA NÕUDLUSE HINNAELASTSUS KAAR e KESKPUNKTI ELASTUSENA 3
hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question58 Punktid: 1 Tulu kahanedes nihkub nõudmiskõver 0-punktist eemale. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question59 Punktid: 1 Elastse nõudluse puhul tasub hüvise hinda alandada. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question60 Punktid: 1 Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida elastsem on pakkumine. Vastus: Õige Vale Väär 1. Mitteelastse nõudluse puhul toob hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. T 2. Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hina tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise esialgse eelarvejoonega. T 3. Kauba nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis kauba tasakaaluhind tõuseb. V 4. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis
nõudlust Elastsus on hinnatundlikkus. nõudlust. hinnatundlikkus 31 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsus Nõudlusseadus: kauba hinna langus suurendab nõudlust. Nõudluse hinna elastsus näitab kui palju nõudluse suurus reageerib hinna muutustele: ·kauba nõudlust on elastne, kui nõudluse muutused sõltuvad oluliselt hinna muutustest. · nõudlus on mitteelastne, mitteelastne kui nõudluse muutus reageerib ainult veidi hinna muutustele muutustele. Mis siis määrab kindlaks kas nõudlus on elastne või mitteelastne? 1. Mistahes kauba nõudlus sõltub tarbija eelistustest. 2. Nõudluse hinna elastsus sõltub majanduslikest, sotsiaalsetest ja psühholoogilistest g , mis vormivad selle individuaalsetest soovidest. teguritest,
p1 KÕIGIST pE VASTUVÕE- TAVATEST KOMBI- p2 NATSIOONIDEST JÕUAB TURG KO- GUSE qT JA D HINNA hT JUURDE q qE Q 45 Tootja ei maksimeeri hinda ega kogust, vaid kogutulu. Ristelastsus Nõudmise hinnaelastsus näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46 Iseloomustab koguse muutust hinna suhtelisel muutumisel Annab vastuse 2 küsimusele: 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2
PT 3 Elastne nõudlus/ pakkumine nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline hinna muutus Elstsuskoefitsent kajastab nõudlse/pakumise elastsuse astet Nõudluse hinnaelastsus koefitsent: EQ; P = -Q:Q : P:P Nõudluse hinnaelasstsuskoefitsent on alati negatiivne, sest iga hinnatõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise Täielik elastsus hinna väike muutus põhjustab lõppmatult suure nõutava või pakutava koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb
sissetulekute, teiste kaupade hindade jt) muutustele. Nimetatud reageerimisvõimet kirjeldatakse mõistega elastsus (elasticity) ning arvuliselt väljendatakse elastsuskoefitsientidega. Nõudluse elastsus kajastab tarbijate e turu nõudluspoole reageerimistundlikkust, pakkumise elastsus on aga tootjate/müüjate e turu pakkumispoole reageerimisvõime väljendus. 22. Nõudluse hinnaelastsuse liigid Nõudluse hinnaelastsuse liigid võivad olla: 1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline (protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on väiksem kui üks /EDp/ < 1 ,
Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. E= : = : Kogutulu ja elastsuse seos: kogutulu (TR) - on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR = Q * P Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi. Ühikuelastne nõudlus - hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus - hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit.
arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga o Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm, järelikult põhjustab torm allahindluse väljakuulutamist. Vale põhjuse viga · Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist: o Kassaaparaat toidupoes kapital o Hapnik, mida inimesed hingavad maa o Tööriistapoe treipingid kapital o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud.
kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal asuval kõveral suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned, täiendkaupade puhul täisnurkse kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed sirged või ka nõgusad. VALEMID Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X.
Sel juhul on nõudluse hinnaelastsuse koefitsent suurem kui 1. 3) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalne muutusega, on tegu ühikuelastse nõudlusega. Nõudlus on ühikuelastne, kui näiteks hinna 1- protsendiline langus toob kaasa 1-protsendilise nõutava koguse kasvu. Sel juhul võrdub nõudluse hinnaelastsuse koefitsent 1-ga. Üks põhjus miks see tootjaid huvitab on see, et nimetatud näitaja võimaldab neil välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kui kauba hind muutub.Kogutulu kasvab, kui nõudlus on elastne, sest siis on nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem. Kui nõudlus on ühikuelastne, on nõutava koguse protsentuaalne tõus sama suur kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, onnõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb. Vastupidine mõju kogutulule on hinna tõusul
ELASTSUS Nõudluse elastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Vt. Joonis 4.1 Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: E D=(kauba x koguse muutus %-des)/(kauba x hinna muutus %-des). Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Elastsuse liigid: 1. Mitteelastne: ED<1 2. Elastne: ED>1 3. Ühikelastne: ED=1 4. Täielikult elastne: ED=lõpmatus 5. Täielikult mitteelastne: ED=0 Praktikas on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatuskoefitsiendi väärtusena on üpris harva esinevad. Sel juhul nõudluskõverad kas paralleelsed x või y-teljega (täielikult elastse puhul paralleelne x-teljega (horisontaalne sirge) kui hind läheks kõrgemaks, ei ostetaks seda ühtegi ühikut,
ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne Elastsuskoefitsent muutub nõudluskõvera igas punktis Kogutulu (TR) on rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu.
suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted: 1. Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt -kindel punkt nõud-luskõveral. Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid
2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
..on alati negatiivne, sest iga hinnatõus toob alati kaasa nõutava koguse vähenemise Valem: EQ; p = - (delta Q):Q : (delta p):p Hetkeperiood hinna muutuse mõju pakutavale kogusela vahetult hinna muutusele järgneval perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Kaarelastsus näitab nõudluse/pakkmis kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust Kui hinnaelastsuskefitsent on väiksem kui 1, siis on nõudlus mitteelastne. Kui hinnaelastsuskoefitsent on võrdne 1-ga, siis on nõudlus ühikuelastne Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega. TR=Q x p Nõudluskõver kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne.
Nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on alati negatiivne, sest iga hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise. Miinusmärk valemis aitab negatiivse arvu muuta positiivseks. Elastsuse uurimisel kastutatakse suhtelisi , mitte absoluutsuurusi. 1)suhtelised muutused ei sõltu sellest, milliseid ühikuid kasutatakse hinna ja nõutava koguse mõõtmiseks; 2) suhteliste muutuste kasutamine teeb lihtsamaks erinevate kaupade nõudluse elastususe võrdlemise. ELASTNE , MITTEELASTNE JA ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS. Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne. Sel juhul on nõudluse hinnaleastsuskoefitsient suurem kui 1. Kui nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus mitteelastne, nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1. Kui nõutava koguse suhteline muutus on samasuur kui hinna suhteline muutus, on nõudlus
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
oleksid nõus maksma vahel. Tootja hinnavaru Erinevus tootjate poolt tegelikult saadava sissetuleku ja kogu sissetuleku vahel, millega nad oleksid olnud nõus leppima. 17 V.Pareto kriteerium. Heaolumajanduse definitsioon Heaolu maksimeeritakse, kui ükskõik kelle kasu on võimatu suurendada kellegi teise kasu vähendamata. 18 Elastsuse mõiste Elastsus iseloomustab nõutava/pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes. 19 Nõudluse hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem Nõudluse hinnaelastus kirjaldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastuskoefitsendi kaudu, mis mõõdab hinna suhtelise koguse muutuse põhjustatud nõutava koguse muutust. - Q P E= : Q P 20 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus. Näidata joonisel Elastne Nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1.
· Käsumajandus · Turumajandus MIKROÖKONOOMIKA 5 Esimesel juhul on tegemist süsteemiga, kus otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid teeb keskvõim. Turumajanduse puhul kujunevad otsused mida, kuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete otsustuste põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib turg. Käsumajanduse puhul ostja ja müüja vaid realiseerivad keskseid korraldusi, turumajanduse puhul leitakse vastus aga ostja ja müüja vahetu kokkuleppega. Kui käsumajanduse tingimustes ütleb mingisugune plaanikomitee mida toota, siis turumajanduse tingimustes toodetakse seda mille eest tarbijad on nõus piisavalt maksma, et katta kulutusi tootmiseks. Seda kuidas toota reguleerib turumajanduses hinnamehhanism ning käsumajanduses valitsus või plaanikomitee
8 400 800 10 200 800 a) Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see pakkumiskõver eriline. Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse juurde sõltumata hinnast. Pakkumine on sellisel juhul täiesti mitteelastne. Täiesti mitteelastse pakkumise korral ei mõjuta hinna muutus pakutavat kogust. Kinopiletite pakkumine ongi üheks näiteks mitteelastset pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud. b) Missugune on tasakaaluhind ja -kogus. Tasakaaluhind on 4 ja kogus 800. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel
koguse vähenemise. Selle arvutamisel kasutatakse suhtelisi suurusi, sest see teeb lihtsamaks: 1. Suhtelised muutused ei sõltu sellest, milliseid ühikuid kasutatakse hinna ja nõutava koguse mõõtmiseks. 2. Suhteliste muutuste kasutamine teeb lihtsamkas erinevate kaupade nõudluse elastuse võrdlemise · Elastne nõudlus nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on suurem kui üks · Mitteelastne nõudlus nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsent on väiksem kui üks · Ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutsu on võrdne hinna suhtelise muutusega. Koefitsent on üks Elastuse mõõtmiseks kasutatakse sageli ka kaarelastsust, mille korral lähtutakse nii hinna kui koguse algväärtuse ja uue väärtuse aritmeetilisest kesmisest. Tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastsem madalate hindade
piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid. Turul ca 80% suuri ja 20% väikseid tegijaid. MONOPOOLNE KONKURENTS:
Q1 Q2 p1 p2 E = : = (Q1 + Q2) : 2 (p1 + p2) : 2 Q1 Q2 p1 p2 = : Q1 + Q2 p1 + p2 Kogutulu ja elastsuse seos KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*p Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi Ühikuelastne nõudlus: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu
annaabi.ee 
