mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Teose alguses rääkis mees suure suuga: ,,Mina kaks peremeest välja löönud. Löön ka sinu." Andres vastas talle seepeale: ,,Kolme armastab jumal: kolmas jääb!" Eespere Andres osutuski Pearule kõvemaks kiviks, kui too oli oodanud. Pearu, aru saades, et Andrese talu muutub aina jõukamaks otsustas viimase elu põrguks teha, et mitte ise häbisse jääda. Pearus leidus ka leplikum pool, mis viis ta enne arulauale minekut Andrese juurest läbi astuma ja vabandust paluma. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege.
Krõõt Mari Oru perenaine + Töökas, Töökas, lahke, Julges Pearule kohusetundlik, kannatlik, vastu hakata, ei aus, lahke, kohusetundlik kartnud Pearut, avameelne, ainult siis kui kaalutlev, Pearu teda peksis kannatlik - Ennast tööga Eluliselt Ei teinud Pearule
Lõpuks oli Pearu sellega nõus, aga omadel tingimustel: mättad tema poole ja kraav tema maa peale. Andres ei osanud sellest midagi halba leida ja oli nõus. Kui kraav valmis, pidid nad koos esimese vee jooksma laskma, aga Pearu tegi seda üksinda.*Pärast seda tahtis Pearu loodiheinammad teha ja ujutas selleks heinamaad ta tegi kraavile tammi ette. Tamm takistas vee äravoollu ja ujutas ka Andrese maad üle.*Varst hakkasib tammid salapärasetl lagunema. Seda tegi Mart. Kord jäi Mart Pearule vahele ja Pearu hakkas poissi taga ajama. Poiss oli soos kiirem ja loopis Paeru kividega. Kord võttis Pearu püstoli kaasaja hakkas Eedit taga ajama. Eedi ässitas Pearule koera kallale. Peasru lasi koera maha. Mart jooksis koju rääkima ja koos Andresega mindi vaatama, mis oli juhtunud. Selgus, et Pearu oli koera korjuse oma maa peale viinud. Andres läks kohtusse ja tahtis koera ees tkahjutasu. Paraku juhtus nii et Pearu sõna oli Mardi sõna vastu ja kohtus võitis Pearu
ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises. Ükskõik kui palju Andres ka oma maaga väsimatult ei rassiks, tundub talle ikka, et neist pingutustest hoolimata jääb õigus Tagapere Pearule. Esimene suurem tüli naabrite vahel tõuseb kraavi kaevamisest. Andrese maa on märg ja liigniiskusest lahtisaamiseks pakub ta Pearule võimalust, et kaevata kraav maa piiridele. Kasu oleks sellest saanud kõige rohkem Andres ja Pearu nõustub sellega ainult siis, kui kraav tervenisti tema maa peal on. See tähendab aga, et Andresel ei ole sellega erilist seost. Hiljem kõrtsis hõõrub Pearu seda naabrimehele nina alla
oma põllumaa pärast. Sundis naist tegema pidevalt tööd, aga samas hoolis ta temast väga. Peale Krõõda surma oli ta rohkem hoolivam uue naise Mari suhtes, eks see oli ka pisut süütundest.Aga ajapikku jättis ta ka Mari unarusse.Andrese öeldu Krõõdale ,,Jook toobrisse tee õues valmis ja veeämber pole ju nii raske, et teda üle ju ei jäksa tõsta". Andresele ajas oma asju tõe ja õigusega. Püüdis kogu oma vaevaga ikka tõde tagaajada, aga tihtipeale jäi õigus ikka Oru Pearule .Kõrtsmiku öeldud lause-,,Kanged mehed need vargamäe omad !". Tema isiksuses meeldis mulle, et ta oli väga sihikindel ja aus. Ei meeldinud, et ta ajas oma tõde ja õigust liiga kindlameelselt taga ja jättis oma naised unarusse.Ja pidev kemplemine naabriga oli ka väga lapsik, sellest oleks ju võinud lihtsalt mitte välja teha ning tegeleda oma pere ja tööga. 3.Pearu oli peremehena väga salakaval ja krutskeid täis. Pidas
Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud. Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu. Ta pidas Krõõdast väga lugu ja tahtis, et ta viimne tee kirikuni oleks sile. Kuhu maeti Juss? Miks sinna? Surnuaia taha. Kõik inimesed, kes endalt ise elu võtsid, maeti surnuaia taha, mitte sisse. Mis toimus kõrtsis, kui kõrtsmik ütles: „Litsid mehed need Vargamäe omad!“? Andres sosistas Pearule saladuse, kuidas Pearu hobune oli rukkipõllu sisse saanud. Kuidas Mari Mäe ja Oru laste omavahelisest suhtlemisest teada sai? Kuidas ta käitus? Mäe talu tüdrukud viisid Oru poistele läbi aiaaugu saepuru ja laaste. Mari nägi seda pealt, kuid ei hakanud lastega riidlema ning muuhulgas lubas saladust hoida ning edaspidi mõned lauad poistele viia, kuid mitte palju. Missugust last ja miks armastas Mari oma südames kõige rohkem? Indrekut. Indrek oli lapsena pidevalt haige ja väga rahutu
Marile esmajärguliseks ning elurõõm asendus nukruse ja kurbusega. Tammsaare naistegelased on kurvad ja õnnetud, samuti meeste käsualused. Naised olid mehest madalamal positsioonil ning pidid olema sõnakuulelikud ja truud kui koerad oma peremehele. Vaatamata oma küla latatara staatusele, oli ka Sauna-Madise naine mehe võimu all- kui Madis keelas lõplikult ära Marist ja Andresest tagarääkimise, kuuletus naine oma abikaasale. Samuti kuuletus Oru perenaine Pearule nagu truu koer ning kannatas välja kõik tema rehnutipidamised kõrtsis ning sellele järgnenud märatsemised ja laamendamised kodus. Tihtipeale tuli taluda ka peksu ja alandamist, et päästa oma lapsi vägivaldse isa eest. Aga ometigi ei lahkunud too ,,lambasihver", nagu Oru Pearule meeldis oma naist kutsuda, mehe juurest, vaid täitis alandlikult kõik tema soovid. See teeb Vargamäe naistest ka kannatlikud kannatajad
Kahe naabrimehe tõde ja õigus Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus.Eespere Andres püüab leida tõde,rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt,kuid sealjuures tajudes,et hoolimata pingutusest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees.Andrese talu asub soode lähedal ning tema maad on soised ja liigniiskned.Selleks ,et oma valdusi viljkamaks muuta,otsutas kraavi kaevata
A.H Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsingul Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane
Tal oli tunne, et vargamägi on neetud koht kus kõik on kurvad. Kõik see oli ka põhjus miks keegi Andrese lastest ei tahtnud seal elada kuna seal pole armastust. 10. Mitu last oli Andresel ja Kröödil? Nimeta. Neil oli neli last. Kolm tüdrukut: Anni, Maret ja Liisi ja samuti üks poiss väike Andres. 11. Mitu last oli Andresel ja Maril? Nimeta. Andresel ja Maril oli kaks poega Indreks, Ants. 12. Pearu pahateod Andrese suhtes (põhjused, eesmärgid, saavutused). Pearule ei meeldinud, et Eesperre on tulnud uued elanikud ja tahtis nendest lahti saada ja tema eesmärgiks on saada terve Vargamäe omanikuks. Ta keerab Andresele igasugust jama aga Andres ei anna alla ja teeb talle ka tagasi. Pearu ei saavutanud sellega midagi. 13. Mis asju aeti kõrtsis? Seal joodi tihti, nagu kõrtsis ikka ja tihti kaubeldi ka erinevate asjadega. 14. Võrdle noort Andrest ja Indrekut. Too välja erinevused. Indrek hoolis oma emast palju
Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk
Mille poolest erinevad Mari ja Krõõt? Krõõt oli küll harjunud teistsuguste inimeste ja elukohaga. Ta oli teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine, sihvakas ja sale, aga tööd ta ei kartnud. Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks.
Krõõt sünnitab esimese lapse, tüdruku. Andres on pettunud, kuna lootis kohapärijat. Talv möödub põhiliselt tarbeasju tehes. Kevadel otsustab sulane (Juss), et jääb tallu edasi, Mai lahkus. Andres hakkab uut aeda ehitama ja Pearu teeb järgi. Üldse hakkavad Andres ja Pearu võistlema, Andres ees Pearu järel ja siis hooplevad üksteisega. Ükskord Pearu lõhkus tüki aeda maha, nii et teiste sead said tema rukkisse. Krõõt tuli ja kutsus sead ära. Pearule jäi Krõõda hele hääl südamele. Madis jätkab kraavi kaevamist. Jätkuvad rasked tööd. Andres võitleb heinamaal võsaga. Kraav, mida koos Pearuga kaevati saab valmis ja lepitakse kokku, et minnakse esimest vett laskma. Pearu aga laseb ise vee lahti. Et teistele tünga teha. Pearu tegi aga tükke edasi. Et mitte ise oma lõhutud aeda parandada, hakkas ta Andrese hobuseid koplist oma põllu peale viima, et nii sundida naabrit aeda parandama. Tööd ja tegemised jätkuvad
saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege. Krõõt kraavimudasse ja jõkke orke, aga Matu saab sellest teada ja topib neid saab esimese lapse. ka Pearu teerajale. Pearu muudab soosilla läbimatuks. Matu keerab X Sulane Juss jääb talusse, kuid tüdruk Mai lahkub. Pearu ei taha Pearule viimase käki, nii et Pearu hobune soosillal sisse vajub. Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus
leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV
naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Kahe naabri tõde ja õigus Andres Paas, on 30-s aastates mees, kes oma noore naise Krõõdaga asub Vargamäele elama. Anders on täis ootusärevust, sest kuigi talu asub suhteliselt ebasoodsa koha peal, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt, on veidi umbusklik, sest tema isakodu asub hoopis teistsuguses kohas, metsade taga. Krõõt on
Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüab seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks saab Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Seda juhtub tihti ka inimestega, kes arvavad et neil on õigus. Hiljem võib selguda, et nad on kogu aeg valet uskunud. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning heal juhul annab tulemuseks vaid viigi. Nii mõtlen mina. Rassides ja tülitsedes üritame enestes selgusele jõuda, sest meie oleme eneste jaoks sama tähtsad, kui maa oli Andrese jaoks.
Samuti oli mõlemas juttu jumalase uskumisest. Keskenduti kahe perekonna tegemistele. ,,Maa õnnistuses oli rohkem tõde ja õigust, kui ,,Tões ja õiguses" endas. Tegelased oli ka kohati sarnased: töökad, tõsised, rahulikud. 2. Andres oli väga töökas ja tõsine mees. Ta oli pigem kinnine ja tahtis kõiges õiglust. Mitmeid kordi Pearuga kohtus õiglust jalule seades ta kaotas, ühe korra võitis, kui Pearule krutski tegi. Pearu võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Ta oli hella hingega, kuid püüdis seda varjata. Kunagi ei armastanud ta oma vigu tunnistada. Andresega sai ta alguses hästi läbi hiljem enam mitte. Krõõt oli Andrese naine. Ta oli hoolitsev ja sõbralik. Temalt nõuti palju, aga talle ei pööratud tähelepanu. Tegi palju tööd. Sünnitas lapsi. Poja sünnitamisel suri. Mari hakkas Krõõda asemel lapis kasvatama
aluseks. A. H. Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" üldprobleemiks on just tõe ja õiguse küsimus. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus millegipärast ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Pearu proovis alati just kavalusega õigust enda poole meelitada, Andres oli teistlaadi mees, kes kasutas õiguse saavutamiseks tõde ning ausus. Kuid nagu välja tuli, siis mitte alati ei saavutanud õigust aus ja töökas mees Andres, vaid hoopis osavalt luiskav Pearu, kes oskas suurepäraselt väiteid enda kasuks pöörata
Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand. Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest midagi. Pearu ei talunud mõtet, et Andresel olid tulevikuga suured plaanid. Seetõttu ta pettis ning kasutas alatuid võtteid, et Andrese elu raskemaks teha. Pearu pahatahtlikkuse üks põhjus peitus minu meelest kadeduse taga Pearule sümpatiseeris Andrese naine Krõõt. Pearu pidas Krõõta täiuslikuks naiseks. Pearu oli väga enesekeskne. Seda tõestab romaani IV peatükk, kus Pearu kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, sellepärast et talle seda ei avatud. Ta oli kaval mees, kes pani teised enda heaks tööle ning kogu au ja kiituse tehtu eest võttis enda peale. Pearu ihkas olla kõige parem, töökam ja tugevam. Andres vastupidi oli põikpäine töörügaja, kes ei mõistnud oma naabri kergemat
kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine. Naabrid tahtsid alati üksteisest paremad olla ja tegid selleks igasuguseid veidraid asju.Ületrumpamine oli üks põhilisi asju . Sõdimine käis pidevalt. Teose üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures saab ta aru, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg on aastateil 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on teoses kui külameeste
kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - ,,Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas" sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd - Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi
kahtlasse tõppe. Selle peale ütles kirikuõpetaja Jaskale, et issand ei salli hobuseparistamist ega kannata prassimist. 4) Kuidas trumpab Andres Pearu üle? Pärast lõpmatuid ,,protsesse" Iru Pearuga mõistis Andres, et tõde rääkides ei pruugi ta oma eesmärki saavutada. Seeõttu otsustas Andres kasutada kavalust: ühel päeval kõrtsis istudes hakkas Pearu oma rahahunnikuga uhkustama ning Andres otsustas Pearule vastu astuda: ta laenas kõrtsisolijatelt raha, ilma et Pearu seda näinud oleks. Võistluse käigus Pearu imestas, kust Andres küll nii palju raha sai. Kui Pearu hiljem teada sai, et raha polnud Andrese oma, mõistis ta, et on end kogu kõrtsirahva ees lolliks teinud. 5) Meeldejäävaim episood Mulle meeldis kõige rohkem episood, kus Mari leidis aidast Laulu Lullu poolt kirjutatud labase laulu ega rääkinud sellest kohe Andresele, kuna tundis end Jussi
Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab.Viimane aga alla ei anna. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, Andrese plussid: Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) Polnud nii kiuslik Sai sulastega küllalt hästi läbi Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150 Miinused: Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: Ei võtnud elu nii tõsiselt Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk
Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et ta sai maaharimist võtta rahulikumalt. Kui samas Andresel ei olnud maa nii hea ja ta pidi selle jaoks palju vaeva nägema. Kelle eeskuju järgis Pearu?
mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi – uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis. Kui Andres aga paari nädala pärast kõrtsis üleaedsega kokku sai, lärmas see kogu rahvale, milline vilets mees tema naabriks on. Samas ei jäänud ka Andres kunagi vastust võlgu, kuigi ise ausust ja õiglust taga ajas, tahtis ta siiski ka naabrile näidata, et temagi pole kehvem mees. Andrese ja Pearu iseloomude erinevused põhjustasid nende vahel palju tülinorimisi ja
Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda
Pearu krutskid viivad asja nii kaugele, et hakatakse käima kohtus. Nii Eespere kui ka Tagapere peremehed ajavad mõlemad taga tõde ja õigust. Mõlemad on jonnakad ja ei taha niisama lihtsalt alla anda. Kuigi Pearu valetab ja tahab alati asja oma kasuks keerata, õnnestub tal kohtu silmis Andrese üle õigust saada. Andres aga sellega rahul pole, ja saab aru, et tõega ei õnnestu tal õigust jalule seada. Ka tema hakkab ajapikku valetama ja Pearule samaga vastama, ja nii saab ta ka osades asjades õiguse Pearu üle. Paljudele eestlastest meestele on iseloomulik alkoholi liigtarbimine. Osadel kaasneb sellega ka vägivallatsemine, aga mitte kõigil. Ka Pearul on alkoholiga probleemid, ta on päevade viisi kõrtsis ja joob, kui koju lõpuks jõuab, siis peksab oma naist ja lapsi. Ka Andres käib kõrtsis ja joob, aga mitte nii tihti ja palju kui Pearu. Alguses ta ei vägivallatsenud, aga hiljem muutub ka tema vägivaldsemaks.
Mari ei suuda seda unustada ning otsustab Vargamäele jääda. Pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise tõttu mõistab ta, et ka Andres on krutskeid täis. Andres laseb purjus (magava) Pearu tema rukkihakkidesse sõita ning nõuab siis kohtus kahjutasu, mida naaber ka maksma peab, teadmata kuidas ta põllule sattus. Hiljem kõrtsis lubab Pearu Andresele maksa suure hulga raha, kui teine ütleb, mis kogu asja taga oli. Andres ütlebki, kuid sosistades Pearule, mille peale mees vihastab, sest see pidavat ilmselge, et tõde tuleb välja öelda valjusti. Vihasena kargab ta naabrile kaela ning mõlemad pistavad karjuma. Kõrtsmik aga tabab ära, et Andres karjub niisama, ainult Pearul on tõsi taga. See juhtum muudab Pearu ettevaatlikumaks, kuna Andresel on nähtavasti oma tõe ja õiguse tagaajamiseks uued viisid tekkinud, millele ta pidevalt piiblist kinnitust leiab.
Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha
edasiviiv.Võitluses maaga kerkib esile vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on visa,püsiv,armastab oma maad ja tööd.Vurle on,aga vastupidine kehastus,kogu kultuurivõitlus ongi vurle ja matsi vaheline võitlus.Mats on inimkonna säilitaja ja edasi viia. Romaanis on näidatud erinevaid peremehe tüüpe,keda kõiki võiks lugeda Eestimaa peremeesteks,olenevalt ajast,mil elame ja inimestest kes meidümbritsevad.Tammsare on arvatavasti oma poolehoiu jätnud Andresele,aga miks ka mitte Pearule ja uuele peremehele Sassile. Andres Paas peremehena. Andres asub Vargamäele uue peremehena.Tema elu mõtteks saab võitlus maaga,lõppematu töötahe.Andrese edasistes unistustes näeb ta Vargamäed ühendatuna nii Mäel kui Orus oma verd.Andres asub tööle optimismiga,pealehakkamisega-palju teha, kuid ta on noor ja jõuab kiiresti edasi.Tegelikkuses,aga ei tule kõik ideaalselt välja.Tuleb pidevalt tegeleda kõige hädavajalikumaga.Unistuse Vargamäe jääb määratusse kaugus- esse
3. Alaidee: Väga paljudel inimestel on erinevad eesmärgid, väärtused ja hinnangud, mis võivad kahe inimese vahel tekitada konflikte. Näide: A. H. Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" said oma armastatu pärast kurvastada just naised. Mari kannatas oma mehe Andrese pärast, keda ta väga austas ja armastas. Andres aga ei pööranud oma abikaasale piisavalt tähelepanu, kuna ta pidas olulisemaks töö rügamist. Naabrimehe Pearu naisel oli samuti oma mehe pärast üsna raske elu, kuna Pearule meeldis napsitada. Järeldus: Inimeste vahelised tunded võivad küll tugevad olla, kuid kui tähtsamaks peetakse väärtusi ja eesmärke, siis üks neist tunneb end maha jäätuna. 4. Alaidee: Armastuse pärast kannatakse ka siis, kui häbenetakse oma välimust ja võimeid. Ollakse kartlikud kohustuste ees ning loobutakse armastusest. Näide: A. H. Tammsaare teoses ,,Kõrboja peremees" on kannatustekoorem eelkõige Katku Villu õlgadel
mitu korda pidi mees teda oskamatuse eest suud pidada peksmagi, kuigi see kunagi ei aidanud. Saunatädi uskus endiselt, et vaid tema elab õigesti ja seetõttu on tal õigus teisi hukka mõista. Tema lõualõksutamist võib kaudselt pidada mitmete Vargamäe õnnetuste põhjustajaks nagu näiteks Jussi enesetappki. Vargamäele olid omased ka südikad karjapoisid, kellest olulisimaks võib pidada Marti, kellele hiljem kleepus külge hüüdnimi Matu. Tema oli esimesi, kes julges Oru Pearule vingerpussi vastu mängida, kui Pearu ehitatud tamme lõhkus. Kuigi Oru peremees teda selle eest mitmeid kordi oli lubanud maha lüüa ja püstoligagi ähvardanud, ei jätnud Matu Andrese maade üleujutamist põhjustavate tammide lõhkumist. Ka aastaid hiljem, kui Matu tagasi Vargamäele sattus (nüüd juba sulaseks), julges ta Pearu arvel tempe teha, kui soosillal turbaaugud suuremaks kaevas, mille tõttu too purjus peaga sinna kinni jäi.
Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi
loomulikult ei olnud veterinaaria tol ajal väga heal tasemel ja ei saanud seda ka vältida. Kui inimese elus juhtub väga palju halba ja kõik on negatiivne siis inimesel tekib depressioon. Andresel justkui ei olekski see piin katkenud, koguaeg juhtus midagi, küll Pearu ujutas heinamaa üle, lõhkus aedu või lasi koera maha. Pearuga niimoodi kakeldes ja võisteldes hakkas Andres vaikselt vastase moodi muutuma- kasutas alatuid trikke. Pearule tundus kõik väga kergelt kätte tulevat, ta oli tihti kõrtsis joomas ja väga harva tegi ise rasket tööd, et oma suurt talu üleval pidada. Enamuse tööde tegemiseks oli palgatud sulane, kes ei pruukinud alati teha nii nagu vaja oli. Tihti ei hoolinud Pearu millestki, eriti siis, kui ta alkoholi tarvitanud oli, siis ta tahtis isegi oma joogivee kaevu reostada ning peksis oma abikaasat, kellest ta eriti lugu ei pidanud
ümbruskonna inimestega ja katsuti rammu.Korraldati talgud, kokku tulid paljud teised pered ja koos viidi sõnnik ära. Sõnnikut vedades said tuttavaks Kaarel ja Mai. Tuli heinatöö aga heina väga vähe ja veel hullemaks tegi see , et nad olid pangale palju võlgu ja selle tõttu pidid osa saagist ära müüma.Aias oli auk ja kariloomad sattusid viljapõllule ning tampisid osa viljast ära , sellest tekkis suur tüli. Kuigi Andres parandas aediku kiiresti ära parandas, aga sellest Pearule ei rääkinud. Naabrimees sai aga selle peale vihaseks ja ei rääkinud enam Andresega päris tükk aega. Andres lasi põllu pealt veed kraavi jooksma, aga naabrimeest ei olnud kodus ja tema ei nänudki seda tähtsat sündmust. Varsti sündis perre järel kasvu. Varsti läks tüli naabritega nii suureks, et mindi kohtu veskeid jahvatama, kuna naabrimees oli Andrese koera maha lõõnud ja nüüd Andres tahtis hüvitist. Andres aga kaotas kohtus, ning nüüd haos plaane naabrimehe vastu
kohtus õigust leida. Karjapoiss rääkis, et koer tema kaitseks välja läks, aga Pearu väitis, et koer oli tema maadel tedrepoegi taga ajanud. Nii oli kohtus peremehe sõna karjapoisi oma vastu ja kohus andis õiguse peremehele. Veel käisid mehed kord pikalt kohtu vahet siis, kui Pearu koer jõulude ajal Andresele tuppa ronis, ja peremees koera seepeale vaeseomaks peksis. Sellel korral jäi aga Andres kohu ees õigeks, mis aga ei meeldinud sugugi Pearule. Kõrtsis tekkis tavaliselt nägelemine sellest, et Pearu purjus peaga praalima ja ärplema kippus. Andres aga lõõpis Pearut niisama. Pearule aga ei meeldinud mitte sugugi kui ta teiste ees naeruks tehti. 4. Iseloomusta Vargamäe naistegelasi: Kr õõta, Marit ja tütreid. Miks Krõõt suri ? Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari p ärast Krõõda surma perenaiseks ? Krõõt oli võrreldes tavalise talunaisega kleenuke, aga töökas ja tragi
mingit kasu , paremaks seal ikka midagi ei muutund . Ta hakkas piiblist abi otsima ,lootes ,et seal on mingitki kaitset . Piibel muutis Andrese karmiks. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamäelt ? Nad olid juba aastaid näinud ,et seal pole midagi head , ainult töö ,töö järel . Andres tahtis pärandada talu oma pojale , aga tema tahtis maailma peale rändama minna ja tütred olid juba läinud oma peigmeeste juurde . Nii see jäigi . 8. Mida tähendas Pearule ,,Laual käimine" 9. Mis oli Andrese laste nimed ? Andrese lapsed Krõõdaga olid - Liisi, Maret, Anni, Andres Andrese lapsed Mariga - Indrek Olid veel Kata ja Juku ,kes olid tegelikult Jussi lapsed , aga Andres võttis nemad ka omaks 10. Kes olid romaanis : Hundipalu Tiit - Oli Indreku ristiisa Mari Mari oli saunanaine , kes elas Jussiga saunas . Hiljem Andresega . Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha .
keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida. Oru Pearu naise- ,,lambasihvri" elu oli mõnevõrra kergem kui teistel Vargamäe naistel. Tema ei pidanud rügama päevad-ööd põllul tööd teha, sest Pearu ei tapnud teda tööga. Tema kohustus oli kasvatada lapsi ning kodu hoida. Vahest olid Pearu antud korraldused ka Pearule endile konti mööda , kuid puhtalt võimu näitamiseks, sundis ta ,,lambasihvrit" neid tegema. Oru Pearu oli keevalise loomuga ning kange viinanina, pidi ,,lambasihver" kaitsma omi lapsi Pearu peksu eest, ta lasi end ise peksta selle asemel. Samuti oli ,,lambasihvri" päevad ka täis muret, sest Pearu armastas kõrtsis käia ning sealt sakste toas end maani täis juua ning siis koju võimu näitama tulla.
Andres pidas ise kõne. Mari otsustas Mäele jääda, tema lehmgi toodi tallu. Mari ja Andres käivad surnuaias, ei lausu sõnagi. Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab. Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks ühel ööl koju ja nägi, et Pearu on tema rukkis vankriga, ise täis ja magab. Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi. Kõrtsis ütles Andres Pearule 30 rubla eest, et ta ise vedas Pearu rukkihakkisse. Kodus räägivad Mariga. Andres räägib Marile saladusest. Mari ütleb, et teab, et Juss oli Andrese jalga pussitanud, kuna nägi Jussi pussi. Mari ootab Andrese last ning minnakse kirikuõpetaja juurde. Õpetaja ei taha neid enne paari panna, kui nad on oma patte kahetsenud. Laulu-lullu laulab Pearu käsul lorilaulu. Mari peidab sõnad aita ning on masendunud. Pärast räägib ta Andresele tõtt
domineerib novell, III psühholoogiline realism- romaan ja näidend. Kirjandus-teaduslikes artiklites ja esseedes oluline võrdlus, mis olulised kogu loomingus. Mats ja Vurle. Mats- looja, vurle- tarbija. Poolehoid matsile, leiab, et vurlelus süveneb Eestis. I PERIOOD: Domineerib külarealism, zanrina kõige olulisem jutustus, Maaelu teemad. Näha eeltööd ,,Tõele ja õigusele", tegelaskujudest näha eelprototüüpe Andresele ja Pearule. ,,MÄETAGUSE VANAD" (alguses ,,Kuressaare vanad") soe vastuvõtt, jutustus. Lugu vanast abielupaarist, kes kaklevad ja sõnelevad kuid hoolivad teineteisest. Eit kiire ja kärme, taadi põhimõtteks on aga, et küll jõuab. Sisu pole eriti oluline. ,,KAKS PAARI JA ÜKS AINUS" näitab kui palju vaenulikkust võib tekitada sotsiaalne kehv olukord. ,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine
tahtis kujutada inimese nelja võitlust: maaga, jumalaga, ühiskonnaga ja iseendaga-ja viimaks alistumist, et siis taas otsast alata. Kõik jõuab tagasi algusesse.Igavene ringkäik. I.Peategelased Andres ja Pearu, Andrese esimene naine Krõõt (headuse ja kannatlikkuse sümbol), Sauna-Juss ja tema naine Mari(alistuv ja kohusetruu naine, kelle elu on täis kannatusi ja vaeva), kellest saab Krõõda surma järel uus perenaine. (Juss poob ennast üles).Andrese ja Pearu lakkamatu võitlus (Pearule meeldis Krõõt). Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. II.Andrese poeg Indrek lahkub Vargamäelt linna härra Mauruse kooli(Hugo Treffneri gümn).Direktor härra Maurus, Tigapuu-nii õpilane kui õpetaja, härra Ollino, Timusk. Indreku kujunemine tolleaegses Eesti olustikus. III. 1905.a revolutsiooni sündmused. Indrek-ei saa ülikooli sisse, asub elama Lohkude perre, hakkab suhtlema nn. mässajatega, käib nende koosolekutel.Muidu loomult rahulik, ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas
Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes. Tammsaare epopöas "Tõde ja Õigus" on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas
kuid mis nii tungivalt esile tõuseb. Kangekaelsus. Üks eestlase põhiiseloomuomadustest on kangekaelsus. Kõik ajavad oma jonni olgu selleks õiguse tagaajamine (hoolimata sellest, kas on tõesti õigus või mitte) või mõne töö tegemine (kui asi ei taha õnnestuda). Oru Pearu oli üks neist meestest, kes ajas oma jonni ja alla ei vandunud hoolimata teiste vastuseisust. Pearu ehitas koos naabri Andresega kahepeale kraavi, mis pidi kasu mõlemale tooma. Pearule tuli aga mõte enda loodheinamaa vee alla lasta, et rohi mühinal kasvama hakkaks ning ehitas kraavile tammi ette, mis tähendas aga, et üleaedse karjamaa oli samuti vee all ja karjaloomad pidid solistama vee sees. Loomulikult tõusis sellest tüli ning sama kangekaelselt kui Andres, tema karjane, sulane või poeg tammi igal aastal lõhkus, sama järjekindlalt ehitas Pearu ka selle igal aastal üles. Väga pikalt kajastuv teema oli ka Andrese ja Pearu pidev kohtusaaga
Oluline pole see, kui palju tööd teha, vaid see, kui palju teised arvavad, et töötatakse. Raamatus ,, Tõde ja õigus" tegi Oru Pearu palju vähem tööd kui Andres, aga oli oluliselt rikkam. Pearu ajas kahtlaseid ärisid ja püüdis sellega ennast hästi ära elatada. Kõrtsis olles istus ta tihtipeale saksade toas, mis näitas, et Pearul on nendega head suhted ning arvatavasti tuli sealt kaudu ka suur osa Pearu sissetulekust. Vastupidiselt Oru Pearule arvas Mäe Andres, et jõukus tuleb tallu ausa tööga ning õiglusega. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus," kõlas Andrese suust tööpõllul oma vanemale pojale Andresele. Mäe peremees suutis vaatamata oma suhteliselt kesiselle põllule ikkagi edendada oma talu ning teha seda jõukamaks. Kuigi see kõik tuli tema ning Vargamäe Eespere talurahva tervise arvelt. Noor Andres ütles sellepeale: ,,Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta
Teiseks Andrese suureks mureks oli tema naabrimees Pearu, kellega alatasa tuli võidelda ja kohut mõista. Pearu oli suureks tüliks seetõttu, et tema talu tööd tegid ära sulane, naine ja lapsed ning töötegemise perioodil oli tal väga igav. Seetõttu mõtles Pearu pidevalt välja erinevaid viise kuidas naabritega tüli ajada. Näiteks lõhkus ta aia ära nii et Eespere sead läksid Tagapere rukkisse. Kuid kahjuks tuli Andrese asemel probleemi lahendama Krõõt, mis sai Pearule saatuslikuks, sest ta armus Krõõdasse. armastus võib pakkuda elus tõelist tuge, aga olla ka hukutav Nõustun selle väitega, näiteks saab tuua Jussi armastuslugu Mariga. Alguses püüdis sulane Juss end Marile tõestada. Ükskord tahtis ta Marile näidata, et suudab üle jõe ujuda, aga kahjuks lõppes see Jussi katsumus väga kurvalt. See intsident sidus Jussi ja Mari omavahel veelgi. Aga nende armastussuhe oli keerukas. Mari oli Jussi suhtes liiga õel. Ta pidevalt naeris
Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi
noorem poeg Andres ei pruugigi võib-olla Vargamäele peremeheks tagasi tulla. Tal oli hoopis soov maailma näha ja elada elu kodust võimalikult kaugel. Andres oli löödud kõigest. Ta ei suutnud ka oma tõde ja õigust saada. TEGELASED Andres, Mäe peremees tubli töömees, kes loodab Vargamäel ilusat elu elada rahulikult, kahjuks on tema naabriks kiuslik mees, tänu millele Andres ka teda kiusama hakkab, et tõde ja õigust taga nõuda. Ta on tugev mees, suutis rammuga Pearule ära teha. Ta õppis alles peale esimese naise surma, kuidas naist õnnelikumaks teha, kuigi tema teine naine oli ka õnnetu. Pearu, Oru peremees sihikindel ennasttäis ja kiuslik mees. Ta kasvõi lõhkus iseenda vara, et selles naabrimeest süüdistada. Tegi kõik mis võimalik, et Andrest kiusata ja tema elu raskemaks teha. Nautis teiste kannatusi. Krõõt , Andrese esimene naine oli heasüdamlik ja tore naine, kellel ei meeldinud Mäel kuna
I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita
õhulosse, tema eesmärgiks oli olla lihtsalt oma naabrist parem ja seda vähese vaevaga. Seepärast oli tal ka Andresega nii palju tüliküsimusi. Mida aeg edasi seda vähem kaks naabrit omavahel suhtlesid. Andres luges järjest enam piiblit ning muutus sellest tigedamaks ka oma lähedaste suhtes. Pearu lihtsalt loobus Andresega aegamisi uusi ärplemisvõimalusi leidamast, kuna viimane oli nii väga oma tões kinni ja väga harva võis juhtuda, et Andres Pearule omapoolsete krutskitega vastas. Kuid Pearu just seda oma naabri juures hindas oskust teist üle trumbata. Vastuolud kahe peremehe vahel viisid selleni, et lõpuks ei käidud üksteisel ristsetel, rääkimata niisama külaskäikudest. Huvitaval viisil liitis selline olukord kahe pere noorimaid, mis viis kahe noore, Liisi ja Joosepi, armastuseni. Vargamäel oligi kord juba nii, et kui vanem põlvkond ei saanud omavahel läbi, pidades üksteise peale pikka
annaabi.ee 
