kohalik - isheemia üldine on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vere üldhulga langus oligeemia vähenemisest elundisse (Oligaemia) - põhjused: erütrotsüütide hulga langus aneemia angiospasm - veresoone ahenemine, (Anaemia) veresoone kompressioon, veresoone ummistumine vereringe ümberjaotamise korral -Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos
Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks" kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos
Võib mööduda jäljeta, või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (nt. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutused olenevad kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Isheemia lõpe arteriaalne infarkt: Angiospasm, obstruktsioon, kompressioon Isheemia lõpe venoosne infarkt: Venoosse hüpereemia tüsistus Angiospasm- arterites reflektoorselt külma, trauma korral Vasospasm – Arteriit- arteri põletik Infarkt Nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Etioloogia- Arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia. Enamasti koagulatsiooninekroos, st. kolle on tihke. Ajukoes aga kollikvatsiooninekroos e koepehmestus. Millest sõltub infarkti kuju? - Elundi veresoonte arhitektoonikast. Mikroinfarkt- väikesekoldeline Makroinfarkt- kogu elundi kärbu
düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus.
. oluline koht meie energiabilansis, lipiidide arvel ~30% ööpäevases energiakulust. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses: kaudne toime sapi produtseerimise kaudu, rasvhapete sünteesimine glükoosist lähtudes, kolesterooli sünteesimine, lipoproteiinide töötlemine, rasvlahustuvate vit deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine. Sapp sisaldab vett, elektrolüüte, lima, lipiide, kolesterooli ja letsitiini, sapihappeid, billirubiini. Sapphapped on vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja seedimiseks. Sapp muudab peensoole seina rasvhapetele läbitavaks. (maksa sekreet on sapp). Insuliin stim maksas ja
· inimese terviseseisundist ja eriti arterite seisundist enne infarkti · inimese eluviisist jms. Infarkti lõpe võib olla : -mikroinfarkti korral restitutsioon (elundi ennistumine - armi või tsüsti teke (organiseerumine, sidekoestumine) - mõne piirkonna infarkt viib organismi surmale näit. südame kontraktsioonivõime langusest kardiaalne puudulikkus, müomalaatsia tõttu südamelihase ruptuur ehk rebend - kolde ümber võib tekkida põletik, kolle võib infitseeruda (infitseerumine võib olla primaarne nagu septilise emboolia tõttu tekkiv sulgus või sekundaarne mikroobide tungimisel infarkti koldesse. Insult ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud aju verevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Insult on järsku algav osaline ajutegevuse häire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine
28. Mis on staas? Milline see on? Staas on verevoolu lakkamine kapillaarides. See võib olla ajutine või püsiv. Toob kaasa erütrotsüütide kokku kleepumise, vere vedela osa väljumine veresoonest, tursete teke. Võib põhjustada pöördumatuid muutusi kudedes. 29. Kuidas jaotatakse väheveresust? Millised need on? Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia. Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse. 30. Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed? Põhjused: angiopasm-veresoone ahenemine, veresoone kompressioon, veresoone ummistumine, vereringe ümberjaotamise korral. Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos (rakkude hukkumine). 31. Mis on tromboos? Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud. 32
Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim) Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus
rasvade emulgeerimises. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas.
rasvade emulgeerimises. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ja on seega erituselund. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator, organismi ,,keemiatehas" ja vere varula, ka lootevererakkude tekkekoht. Maks on organismi suurim nääre. Asub kõhuõõne ülaosas, teda kaitseb rindkere luustik. Tal on kaks suurt sagarat, parem on vasakust palju suurem. Sapipõis. Sapi koostis: Na+, K+, Ca2+, Cl-, HCO3-, sapphapped, letsitiin, sapipigmendid, kolesterool, pH. Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas.
· helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5 Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede erütrotsüütide "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga. Norm: 100130 ühikut. Hemoglobiini näitajate alanemine osutab aneemia ilmingutele. Leukotsüüdid need on kaitserakud so spetsialiseeritud vereelemendid, mis vastutavad immuunsuskaitse eest. Leukotsüüdid hävitavad verre sattunud võõrbaktereid ning toksiine. Nende arv muutub raseduse ajal ja ka väliste tegurite mõjutusel sesoonsed, klimaatilised ning päikese aktiivsuse perioodid. Norm: 4,09,0 üh. Leukotsüütide tase tõuseb põletike, bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide, mürgituse, verekaotuse (traumad) või krooniliste
sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 5. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid Palavik - süsteemne temperatuuritõus, mis on tingitud eksogeensetest pürogeenidest
Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse, valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire. 4. Palavik, selle olemus ja vaibumise viisid 5
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku ja osalt ka süsihappegaasi, hapniku transpordil on oluline just hemoglobiini hulk veres, mitte punaliblede arv. Punaliblede tootmist stimuleerib erütropoietiin bioaktiivne aine, mida toodetakse neerudes. Punaliblede eluiga on max 120 päeva, seejärel nad lammutatakse maksas. Aneemia e kehvveresus on erütrotsüütide või neis oleva hemoglobiini ebanormaalselt väike hulk veres. · Hemorraagiline aneemia verejooksu tagajärjel · Hemolüütiline aneemia punalibled on purunenud · Pernitsioosne aneemia B12 vitamiini puudusest · Aplastiline aneemia luuüdi ei suuda toota · Rauapuudus-aneemia organismi rauavarude lõppemine · Sirprakuline aneemia geenimutatsioon (algselt aafriklastel) 2. Valgelibled e leukotsüüdid kokku normaalselt 5-9 tuhat/cmm. Eristatakse 5 põhitüüpi,
Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Vere vormelementide arvu määratakse kambrimeetodil visuaalse loendamisega mikroskoobi abil. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütide kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse.
3)VÄHEVERESUS EHK HÜPEEMIA. HYPAEMIA Üldine väheverersus: vere üldhulga või koostisosa vähenemine oligeemia- vere üldhulga vaesus aneemia- erütrotsüütide üldhulga/hb langus Kohalik väheveresus ehk isheemia: vähe voolab arteriaalset verd juurde. elund väheneb mõõtmetelt, temp langeb, värvuselt kahvatu. 4)TROMBOOS THROMBOSIS Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Veri jääb kinni. Tromb on alati kinnitunud. Põhjused: verevoolu aeglustumine, põletikused protsessid, veresoone seina kahjustus, vere hüübivuse tõus. Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda 5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga. Tekib patoloogilistes tingimustes. Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia Tagajärg: surm v õhk, gaas, rasv on imendunud
Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub? Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes Kopsupõletik või bronhiit Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik Lokaliseerub bronhides Bronhi valendiku ahenemine - õhuvool on takistatud - hingamisraskused Mis on pleuriit? Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega?
vaheastmete kaudu. ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemia võib olla mitmete haiguste sümptomiks. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütidi kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua-
(B., E., S.). Vere mahu min), mõõdetakse punaliblede ja 15. Erütrotsüütide arv ja selle kehavõõraid aineid ning aitavad on vajalikud Ca-ioonid! määramine. Vere mahu kogu täituvuse sammas ning määramine (B., E., H.). parandada kudede vigastusi. Tromb tiheneb, plasma eraldub mõõtmine arvutatakse hematokriti väärtus. Muutused ja nende tingitus. 21. Leukotsüütide loome ja trombotsüütide kontraktiilsete · verre viiakse mittetoksilist Normväärtused enamasti 30...45 % Erütrotsüütide arv ühes l-s eluiga. valkude toimel (aktiin, müosiin)
I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3)-leukots. Hakatakse intensiivselt juurde tootma. II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) 5. Müogeenne trombotsütoos 6. Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15 11. Vereloome. Erütropoes- erütrotsüütide teke, 120 päeva eluiga, vanad viiakse välja (toodetakse punases luuüdis, vanad lagundatakse maksas) Leukopoes- eluiga kõige lühem 2-3 päeva (toodetakse erinevates paikades) Trombotsütopoes- tromb. hulga suurenemine, eluiga 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu joonkiirus iseloomustab vere liikumist (cm/sek) Mahtkiirus- iseloomustab vere liikumist kõrgema rõhuga P1 soone osast madalama rõhuga P2 ossa. Arvestades ka soone taksitust R. Seega Q=(P1-P2)/R 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Veresoonte perifeerne vastupanu- takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamisel kiirusel Sõltub: -veresoonte pikkusest, - veresoonte läbimõõdust e. diameetrist
suureneb (I neutrofiilne faas 12 000 – 18 000 mm3). Kui veel kauem kehalist tööd teha, algab II neutrofiilne faas (20 000 – 50 000 mm3). Müogeenne trombotsütoos – valmisolek keha kaitsmiseks vigastuste ajal Müogeenne erütrotsütoos – Hb tase suureneb 10-15% 11.Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises 2) Leukopoes – elavad 3-4 päeva. Toodetakse punases luuüdis (granulotsüüdid) ja põrnas ning lümfisõlmedes (lümfotsüüdid ja monotsüüdid). 3) Trombotsütopoes – elavad 10 päeva. Tekivad luuüdis. Hemodünaamika seaduspärasused Vedelike vool veresoontes määratletakse kahe jõuga: -Rõhuga, mille all vedelik liigub (rõhkude vahe veresoonte alguses ja lõpposas). Mida suurem rõhk, seda kiiremini veri voolab.
Esineb primaarne ja sekundaarne( siire mõnest teisest organist).Sümptomid: köha, vere esinemine rögas, hingeldus ja õhupuudus, korduvad ja ravile mittealluvad kopsupõletikud. Kasvaja levikul võib tekkida rindkerevalu, õla ja käe valu, hääle kähisemine, veenide esile tulemine kaelal ja kätel, neelamisraskused, nõrkus, isutus, uimasus ja kehakaalu langus.Siirded võivad anda neuroloogilisi sümptomeid Mis on kopsupõletik ja mis on selle põhjused? Pneumonia on põletik kopsukoes endas. Põhjused: nõrgenenud immunsüsteem, passivsusest tekkinud pinnapealne hingamine,ebaõige köhatehnika,voodiresiim,baktrid hingamisteedes ja soolestikus,operatsioon,halvatus,teadvusetus,KOK,hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on stenokardia, õendustegevus selle korral ebaõige köhatehnika; voodireziim; bakterid hingamisteedes ja soolestikus; operatsioon, halvatus; teadvusetus; KOK; hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on krooniline bronhiit
Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks ja väljaspool maksa ühissapijuhaks, mis annab külgharu sapipõide, suubudes ise (koos või eraldi pankrease juhaga) 12ss-i. Suubumiskohal on papill (papilla Vateri) ja sulgurlihas Maks (skeem) Maksa struktuur Sapp (1) Sappi eritub 0.5-1.0 l/ööpäevas Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon: peensoolest erituv hormoon sekretiin, parasümpaatikuse ärritus ja sapisoolad soodustavad sapi eritumist Sapp kontsentreerub sapipõies Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stimuleerib soole koletsüstokiniini (pankreosümiin) eritumist ja sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb Sapp koosneb sapihapete sooladest, mis tekivad maksarakkudes kolesteroolist ja mis on rasvade imendumiseks vältimatud. See protsess muudab ensüüm lipaasi (pankreasest pärinev) toime rasvade lahustamisel soodsamaks Sapp (2) Rasvakogumist e. mitsellist imendub rasva
Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioolog A. Schmidt, kelle esimesed sellealased tööd ilmusid 1861...1862. Veri püsib veresoones vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule. Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained, mis ahendavad vigastuskohal veresooni. Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastunud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Samal ajal käivitub ka lõpliku verehüübe punase trombi teke, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Verehüübe tekkest osavõtvaid aineid nimetatakse hüübimisfaktoriteks, käesolevaks ajaks on neid teada paarkümmend, vere hüübimise skeemidel märgitakse neid tavaliselt rooma numbritega. Vere hüübimisel osalevate ensüümide substraadiks on proensüüm, mis muutub
Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. 30. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kõhunäärmenõre- ja sapi ülesanded). Kõhunäärmenõre koostis: - Trüpsiin lõhustab valke - Amülaas lõhustab süsivesikuid (polüsahhariiddisahhariid) - Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Kõhunäärmenõrel on leeliseline reaktsioon, tema pH on 7,8-8,4. Fermendid, mis seedivad valke, eritatakse inaktiivsetena. Neid aktiveerib soolenõre ferment enterokinaas. Lipaasi toime tugevneb sapi juuresolekul.
on võimalik registreerida kontraktsioonijõudu. Lihaskiudude lõõgastumine algab siis, kui Ca2+-ioonide kontraktsioon müofibrillaaralas langeb alla kriitilise taseme. Müosiini- ja aktiinifilamentide vahelised ühendused katkevad, ning tropomüosiini-toponiinikompleks blokeerib jällegi aktiini aktiivsustsentrid. Lõpptulemusena lihaskiud lõtvuvad Ca2+-ioonid eemaldatakse müofibrillaaralast ATP lõhustumisel vabaneva energia arvel töötava Ca2+-pumba abil, mis nim ioonid sarkoplasmaatilisse retiikulumi tagasi viib. Viimane käivitub automaatselt siis, kui Ca2+-ioonide konsentratsioon sarkoplasmas tõuseb. Kuna Ca2+-ioonide juuresolekuta ei moodustu uut aktomüosiinikompleksi, jääb lihaskiud uue närviimpulsi saabumiseni lõõgastusseisundisse. Ühekordsele ärritusel vastab lihas või üksik lihaskiud lühiaegse ja mitte eriti tugeva kontraktsiooniga, mida nim üksikkontraktsiooniks. Sellel eristatakse järgmisi faase:
VERI. SÜDA 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust. Veri koosneb paljudest komponentidest. Veri on oma komponentide ajutine koosekisteerimise koht. Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud • Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga). Vereplasma koostis • 90% vesi
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
täielikku tsentrifuugimist. Määramine – stabiliseeritud verd tsentrifuugitakse klaasist kapillaarides püsiva rakumahuni. Võetakse punaliblede samba % kogumahust. Kapillaar niisutatakse seest hepariinilahusega, täidetakse sobivas mahus verega, korgitakse plastiliiniga ja tsentrifuugitakse 10 min (veisel 20). Mõõdetakse punaliblede ja kogu täituvuse sammas ja arvutataks hematokrit. Norm on 30-45% - inimestel (eriti meestel) kõrgemad, loomadel madalamad. Madalam normist – aneemia. Kõrgem – polütsüsteemia. 2.3. Vere põhiülesanded: transpordifunktsioon; homöostaasi tagamine; kaitsefunktsioon. * homöostaas - rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. Vere pH-d hoiavad stabiilsena vere puhversüsteemid. * transport - * toitaineid seedetraktist rakkude ja organiteni, jääkaineid erituselunditsse (neerud, kopsud, higinäärmed). * O2 kopsudest kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse. * hormoonid mõjupiirkonda
) Mis on ja milles seisneb “Känguru” meetodi olemus? Areneva närvisüsteemi stimuleerimiseks on oluline vastsündinuile pakkuda positiivseid aistinguid: tõstes vastsündinut ema rinnale, et ta tunneks emaihu lõhna, soojust ja südametukseid (kängurumeetod), ema silitusi ja häält. Millised on sagedasemad EA probleemid? · Kehatemperatuuri hoidmine · Toitmine · Osteopeenia · Nägemine · Kuulmine · EA aneemia ja hüprbilirubineemia · Respiratoorsed · Neuroloogilised Milles seisnevad EA toitmisprobleemid? Põhjend a. Laps on sonditoitmisel, sest sündides EA pole imemisrefleksi . Esimesel eluaastal oht postnataalsele kasvupeetusele. Kirjelda kaasasündinud reflekside mõistet-olemust. Lapse motoorika areng toimub järk-järgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole. Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
chronicum M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese i hüpertroofia ja de kopsuhaigus ehk kopsu aeglaselt kopsuarteritesse suurenemine rõhu s hüperplaasia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
