mitmeid otsuseid, mis eeldasidmõisa majapidamise reformimist seadusandluse alusel väikemajapidamisteks. · 27. novembril 1918. a. tunnistab Maapäev kõik kroonu- ja põllupanga mõisad Eesti Vabariigi omanduseks Asutav Kogu 23. aprillil 1919 esmakordelt kokku tuli, sii smoodustati Th. Pooli ettepanekul 20-liikmeline komisjon maaseaduse eelnõu väljatöötamiseks 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse 63 poolt- ja 9 vastu- ning ühe erapooletu häälega. Piistaoja Eesti põllumajanduses: Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941- 1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajanduse arendamisele.
08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal
Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist
Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. 4. Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel. Kõige levinumaks küla tüübiks Tori vallas on 51-91 elanikuga(28% külade arvust) ja 15- 50 elanikuga küla. Maakonna külatüübiks 101-200 elanikuga küla. Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed külad Tori külanõukogus on: Tori alevik, Taali, Selja, Piistaoja ja Jõesuu külad. Tori valla külad: Aesoo (25 elanikku), Elbi (11 elanikku), Jõesuu (364 elanikku), Kildemaa (41 elanikku), Kuiaru (90 elanikku), Kõrsa (59 elanikku), Levi (47 elanikku), Mannare (48 elanikku), Muraka (95 elanikku), Muti (67 elanikku), Oore (90 elanikku), Piistaoja (133 elanikku), Randivälja (61 elanikku), Riisa (26 elanikku), Rätsepa (35 elanikku), Selja (369 elanikku), Taali (257 elanikku), Tohera (87 elanikku), Urumarja( 76 elanikku) ja Võlli (57 elanikku).
Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest), Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest), Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest), Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest), Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest), Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest), Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest), Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest), Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest), Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest), Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja Sauga jõgi (pikkus 77 km, suubub paremalt kaldalt 1,3 km suudmest). Katutatud allikad : 1)http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi 2)http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=566&kateg=2&alam=69&leht=3 3)http://www
Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest), Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest), Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest), Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest), Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest), Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest), Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest), Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest), Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest), Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest), Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja Sauga jõgi (pikkus 77 km, suubub paremalt kaldalt 1,3 km suudmest). 7 Kasutatud kirjandus 1)http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5gi
1 Tabel 16 täidetakse juhul, kui taotletakse jäätmeluba jäätmete põletamiseks. lisa 1 TABEL 17. Piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse1 Piirkond Tori valla jäätmeveopiirkond- Tori alevik, Selja küla, Jõesuu küla, Taali küla, Piistaoja küla, Muraka küla, Tohera küla, Kuiaru küla, Oore küla, Võlli küla, Urumarja küla, Muti küla, Kõrsa küla, Randivälja küla, Mannare küla, Levi küla, Rätsepa küla, Aesoo küla, Riisa küla, Kildemaa küla ja Elbi küla 1 Tabelid 17 ja 18 täidetakse juhul, kui taotletakse jäätmeluba kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks. lisa 1 TABEL 18
Põllumajandusdoktor, professor Elmar Liik (1895...1975) rajas Tartu Ülikooli juurde väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaama 1937.a. Tema uurimistöö haaras seakasvatust ja lambavilla kvaliteeti. Põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe (1916) asutas sigade kontrollnuuma katsejaama Kehtnasse 1958 ja täiendas tõusigade hindamise metoodikat. Edgar Keevallik (1908...1985) alustas veiste kunstliku seemendamisega Kuusiku katsejaamas 1938.a. ja oli 1941...1971 Vändra (praeguse nimega Piistaoja) veisekasvatuse katsejaama direktor, kus kujundas eesti mustakirju parima tõukarja. Põllumajandusdoktor, professor Rein Teinberg (1935...1995) alustas piimavalgu sisalduse uurimist ja lülitamist jõudluskontrolli programmi. On populatsioonigeneetika põhimõtete rakendajaks põllumajandusloomade aretuses. Alustas geneetika õpetamist üliõpilastele ja koostas 2 geneetika õpikut. Sangaste krahvi, tuntud `Sangaste' rukkisordi aretaja Friedrich von Berg (1845...1938) oli lisaks ka innukas
annaabi.ee 
