...............................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Milleks on vaja ökokoridore?.............................................................................................4 Ökodukt..............................................................................................................................5 Kalatrepp............................................................................................................................6 Sinised koridorid................................................................................................................8 Lennukoridorid...................................................................................................................9 Transpordi mõju....................................................................................
Reklaam kodulehelt. www.kotkaforell.ee Kotka forellipüügi puhkekeskus asub Valgejõel. Vaatamata keskkonnaameti korduvatele ettekirjutustele pole õnnestunud isegi Lahemaa RP territooriumil keskkonnale kahjulikke rajatisi, mis eraomanike ärihuvisid teenivad, haruldastele ebapärlikarpidele, lõhelistele jt kaladele sobivaks jõe-elukeskonnaks muuta. Lammutatud kopratamm Altja ojal Kalade lõksuna toimiv röövpüüdjate lemmikpaik - kalatrepp Sindis trepp takistab ka jõesilmu ja koha rännet potentsiaalsetele kudealadele kalad jäävad sinna lõksu või ei suuda kalatrepi suuet üles leida kalad tunglevad kümne meetri ulatuses trepi alumistel astmetel, kust nad tagasi ei
elektrienergia kokku. Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed
töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda. Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud
Ühepäeviku vastne Jõeforell · Jõeforelli on arukalt Vodja jõe suudmest kuni Türi linnani. Jõeforellide arvukus on aastate jooksul vähenenud. Pärnu jõe ülemjooksult on aastail 1984-95 lubadega välja püütud 1642kg jõeforelli, 137 kg aastas · Populatsiooni seisund on kahanev, kuna Pärnu jõele on ehitatud paise ning seoses sellega kaovad sobivad elupaigad. Kõige problemaatilisem on Sindi pais, mille kalatrepp ei tööta · Jõeforell on kitsa ökoloogilise amplituudiga kala, kes talub halvasti elutingimuste olulisi muutusi. Tugeva antropogeense mõju tõttu on jõeforelli arvukus halvenenud. Samuti aitab kaasa forellijõgedele kolinud kobras, kes tõkestab tammidega veevoolu. See kõik ohustab jõeforellide kudemispaiku. · Pärnu jõest püütud isendid on enamasti suured 25...45 cm, 2-3,5 kg, kuid on saadud ka 4kg ja 4,5 kg jõeforelle.
Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav. Majandustegevus ja inimjõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais (tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20.
Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla). Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti. Ülevool on tõke sängis, millest vesi üle või läbi voolab. Tõkke võib moodustada lävi või külgkitsend. Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse. 5 Kus kasutatakse kalatreppe ja milleks? Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad ujuda ja ületada mitmetest suhteliselt madalatest trepiastmetest koosnevat trepistikku, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi
·b kivirahnpuistust tehiskosk või -kärestik: omavahel sidumata rahnu-dest mitmekihiline rajatis; suhteliselt odav ehitada; ·c kivilävedest tehiskosk Kalaramp ·Et võimaldada vee-elustiku rändamist, võib vähemalt osale paisust lisada kareda kaldpinna e kalarambi. Kalaramp on ehituse ja toime poolest sama mis tehiskosk, ei hõlma aga kogu voolusängi laiust. Kalapääsude liigitus - tarindkalapääsud ·Tiigikaskaad ·Kamberkalapääs e kalatrepp (jaguneb ülevoolu pool and weir ja avadega pool and orifice variandiks) ·Pilukalapääs e pilupääs (vertical slot) ·Tõkiskalakäik e Denili kalakäik (Denil) ·Angerjakäik (Eel Pass) ·Kalalift (Fish lock) ·Kalatõstuk (Fish elevator) Denil-i kalapääs ·Tõkis- e Denili kalakäigus on suure kaldega 1:5 (lang 20%) kuni 1:10 (10 %) renni põhjas või külgedel ja põhjas vastuvoolu 45o all kaldu olevad tõkisplaadid Kalakäigu väljapääs
paisust lisada kareda kaldpinna e kalarambi. Kalaramp on ehituse ja toime poolest sama mis tehiskosk, ei hõlma aga kogu voolusängi laiust. • Tarindkalapääsud: tiigikaskaad= Tiigikaskaad koosneb paljudest väikestest tiikidest, mis on omavahel ühendatud 3 kuni 5 m pikkuste kiirvooludega. Nii võib olla järjestikku ühendatud mitukümmend tiiki, milles kalad puhata saavad.kamberkalapääs e kalatrepp pilukalakäik e pilupääs= See on kamberkalapääsu variant, mille vaheseinte otstes on põhjani ulatuvad püstpilud. Tõkiskalakäik= on suure kaldega – 1:5 (lang 20%) kuni 1:10 (10 %) renni põhjas või külgedel ja põhjas vastuvoolu 45o all kaldu olevad tõkisplaadid. Need plaadid tekitavad voolu rahustavaid pööriseid ning vähendavad voolukiirust, mida kala peab ülespoole liikudes ületama. Veevool
annaabi.ee 
