Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel *saadiku saatus: - eristaatus -> teda ei saa arreteerida ega kohtul vastutusele
komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid: 1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuurikomsjon 3) Maaelukomisjon 4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus.
korraldatakse alati uued valimised. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika igapäevaprobleemidest Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavalisel kaks stungjärku, mida lahutab suvepuhkus Komisjon parlamendi jaotumine alarühmadesse, milles iga tegeleb teatud valdkonnaga Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus Valitsus ehk koalitsioonipartei nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond Poolthäälteenamus positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem saadikuid poolt kui vastu Riigikogu kooseisu häälteenamus sellel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält. Vabariigi President Eesti riigipea Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
lahususel põhinevat ja avatud turumajandusega Eesti Vabariiki, mille liberaalne majanduskorraldus on eelduseks elatustaseme tõusule ja sotsiaalsetele garantiidele (Toomla 1996:27). 1992. a. Riigikogu valimistel oli Koonderakond valimisliidus Kindel Kodu ja oma liikmetest osutusid valituks 10 liiget. 1995. a. valimistel osales erakond valimisnimekirjas Koonderakond ja Maarahva Ühendus -- oma liikmetele 17 kohta. Koonderakond on praegu koalitsioonipartei. Koonderakonna programm on küllaltki vastuoluline. Liberaalseks võiks pidada nende majandusmudelit -- see on avatud, sotsiaalne turumajandus. Liberaalseid põhimõtteid on teisigi -- näiteks ettevõtte tulumaksu vähendamine. Koonderakonna peamised ideoloogid on olnud Tiit Vähi ja Mart Siiman, kes mõlemad on olnud (või on) valitsusjuhid. Eesti Keskerakond Keskerakonna paigutamine liberaalsete erakondade hulka on problemaatilisem. Siiski on
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c00000070000000...
Kuningad Gustav VI Adolf (19501973); Carl XVI Gustav (1973-) eelmise järglane; Välispoliitika Neutraliteedipoliitika. Liituti ÜRO-ga, kuid mitte NATO-ga. 1994 liituti EL-ga. Dag Hammaskjöld oli ÜRO peasekretär 1953 1961 1967 läks Rootsi üle parempoolsele liiklusele. 1971. aasta parlamendireformiga muudeti Riksdag ühekojaliseks. Tähtsaimad parteid: Sotsiaaldemokraatlik Partei Keskpartei Mõõdukas Koalitsioonipartei. Liberaalne Rahvapartei Kristlik-Demokraatlik Liit. Olof Palmepeaminister 19691976, 19821986. 28.veebruaril 1986 tapeti. Mõrv on siiani lahendamata. 2003 tapeti Rootsi välisminister Anna Lindh 1981 ,,Whiskey on the rocks" Nõukogude allveelaev Rootsi vetes. 1980.aastail suurenes sisseränne. Kasvasid immigratsioonivastased meeleolud. 5.05.2017 Põhjamaade ajalugu 22 Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
