Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pariisi rahukonverents ajalugu 9.kl". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahuleping, iseseisvus, armees, kadusid, vabadussõda, revolutsioon, kukutati, keiser, lenin, bolsevikud, kavatsesid, pidama, eestigaallveelaevad jne). Hukkus ca 10milj inimest, haavata sai 20milj inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraaatia kriisi. Sõlmiti rahulepingud (Versailles’ rahuleping – Saksamaaga 28.06.1919; Saint- Germain rahuleping – Austriaga 10.09.1919; Neuilly rahuleping – Bulgaariaga 27.11.1919; Trianon rahuleping – Ungariga 04.06,1920; Severes’i rahuleping – Türgiga 10.12.1920 -> viimane ei jõustunud). Rahulepingutega vähendati kaotatud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Austria-Ungari – varises kokku, tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Serbia
rinnet läbi ei murta - Sõda merel lk 48 -1915 kuulutati välja piiramatu alvvesõja -07.05.1916 Lusitania, USA avaldab tugevat protesti -1916 a sügisel kohtus taani ranniku lähedal inglise laevastik sakslastega. -mõlemad pooled kuulutasid lahingi oma võiduks (inglased, sakslased) inglaste kaotused oli mõnevõrra suuremad) Eluolu sõja ajal lk 50-54 -muutused ühiskonna naiste rollis muutumine -sõdurite olme probleemid -kadunud sugupõlv Sõja lõpp läänes Versailles' rahuleping LK 60 -1916 astus antandi poolel sõtta USA -USAs puudus sõjaväe teenistuskohustus, kulus aega enne kui mehed jõuti mobiliseerida, välja õpetada, ja euroopasse saata Saksamaa kokku varisemine 60-62 -märtsist juulini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette neli suurt pealetungioperatsiooni -sakslased lähenesid taas pariisile -juulis haarasid initsatiivi aga prantsuse-inglismaa väed (pealetungil osalesid ameeriklased, kes aga tammusid esialgu paigal, sest neil polnud sõjakogemusi)
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata
Sisukord 2- 6.................................................................................................................... .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3. Märtsil 1918 sõlmiti venemaa ja saksamaa rahuleping Sõjategevuse koondus läänerindel · Lahingud toimisid samades kohtades, kus varem olid juba lahingud toimunud: o II Somme'i lahing o II Marne'i lahing Sakslastel ei õnnestunud otsustavat edu saavutada Saksa ,,must päev" · 8. August 1918 saksa väed sunnitakse Amiensi lahingust taganeda · Saksamaa hakkab otsima võimaluse rahuläbirääkimistele Keskriikide kokkuvarisemine · 19.septembril 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria
pärast · Võitlus mõjupiirkondade ja asumaade eest · Saksamaa soov omandada uusi kolooniad 2.Separatismiilmingud impeeriumites: · AustriaUngari erinevad rahvad · Väikerahvad soovid, kas autonoomiat või iseseisvust · Vene keisririik võis ilma jääda ulatuslikest äärealadest 3. Suurriikide liidusuhete mehhanism 4. Radikaalsete ideoloogiate: natsionalism, kommunism, rassism (3 näidet) levik. 5. Militarism, võidurelvastumine 6. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna üksluisest elust, võimalus ennast teostada. Ajend : · AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi · ja tema abikaasa Sophie tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 · Atendaadi organiseeris salaorganisatsioon Must Käsi (viis täide üliõpilane Gavrilo Princip) Põhjalikumalt : · 1914.a. 28.juunil: Bosnia serblasest tudeng Cavrilo Princip mõrvas AustriaUngari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi.
vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24
1882 – Keskriikide Liidu teke 1907 – Antanti teke 1914. 28. juunil – mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi 1916 – Jüüti merelahing, Saksa vs Briti 1918. 3. märtsil – Bresti rahu 1918. 11. novembril – Compiegne rahu 1919 jaanuar – 1920 jaanuar – Pariisi rahukonverents 1919. 28. juunil – Versailles’ rahu Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija Wilhelm II – viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas Nikolai II – Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst W. Wilson – Ameerika Ühendriikide president Lloyd George – Inglismaa juht G. Clemenceau – Prantsusmaa juht Kommunistlik Venemaa 11. Millised muutused teostasid vene enamlased Venemaa valitsemises ja majanduses 1917-1918. a . Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused
2) Määratleti Saksa armee lubatud suurus – 100000 meest. 3) Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. 4) Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 5) Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 6) Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. Trianoni rahuleping (1920) Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt pidi Ungari tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km2, pärast sõda aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj. Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse.
oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno- Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24
(näiteks autod, lennukid). 5. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Peterburgi vilets varustamine toiduainetega * Majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, näljamässud) * Venemaa suured kaotused sõjas * Talupojad tahavad oma maad * Venemaa on arengus vähemalt 50a maas * Keisrivõimu autoriteedi üldine langus * Rahutused sõjaväes (vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees pahameelt) KÄIK: * Rahutused Peterburis (tänavatel rahvas ja sõjavägi), tsaaril polnud poolehoidjaid ja ta pidi troonist loobuma * Parlamentaarne monarhia läks üle vabariigiks * Rahutused kasvasid suureks ja rahva vastu kasutati relvi * Autoritarismist suund demokraatia poole TAGAJÄRJED: * Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits * Keiser loobus troonist * Venemaast sai vabariik * Võim läks Ajutise Valitsuse kätte
reservid. 19. Kirjelda Verduni ja Somme'i lahingut kus need toimusid, kaua kestsid, millal? Miks olid need lahingud erilised? 20. Sõda merel I MS allveelaevad, ,,Lusitania", Jüüti merelahing. 21. Sõja seis 1917. Aastal Ptk 8: 22. Kirjelda probleeme Venemaal 1917. aastal! Miks olid need probleemid tekkinud? 23. Mis oli Veebruarirevolutsioon? Millal see toimus? Mis toimus? 24. Mis oli Ajutine Valitsus venemaal? 25. Kes olid enamlased? Millal nad Venemaal võimule said? Kes oli Lenin? 26. Mis oli oktoobripööre? Millal see toimus? Mis toimus? Kes võimule tulid? 27. Mis oli Bresti rahu? Millal see oli? Ptk 9: 28. Miks astus USA I maailmasõtta? 29. Kuidas muutis USA sõttaastumine I maailmasõja käiku? USA sõttaastumine pani Saksamaa tegutsema ja oma vaenlasi purustama 30. Nimeta põhjuseid, miks varises Saksamaa sõjaliselt 1918 kokku! - Euroopas levis nakkushaigus "hispaania gripp" - Armee oli kaotanud viiendiku oma algkoosseisust
Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon
Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03. 1918 sõlmiti Bresti vaherahu, millega läks sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstustest ning ligi kolmandik põllumajanduslikust maast
Kokku varisesid A-U, Venemaa ja Saksamaa, nende varemetele kerkis suur hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, esile hakkas kerkima USA. Sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ja moraalse aluse. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, mis tõi kaasa demokraatia kriisi. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailma II MS-ini. 5.Versailles'i rahuleping Kirjutati alla 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirati laevastiku suurust. Võitjariikidele tuli maksta reparatsioone. 6
Mereväes allveelaevastiku areng Kiiresti arenes lennuvägi - sõja algul luurelennud, hiljem juba lahingud - kerkisid esile vastase hävitamisega silma paistnud õhuässad Uue relvana tank - sakslased võtsid kasutusele tankitõrjerelvad - arvasid, et tegu mõttetute relvadega - seetõttu sakslastel tanke polnud 4. Venemaa kokkuvarisemine. Kriisi küpsemine Rahutused sõjaväes: vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärmist Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpodi- ja kütusekriis, sõja raskused, näljamässud suuremates linnades Keisrivõimu autoriteedi langus: moraalne laostumine (sümboliks Rasputin) Rahulolematuse üldine kasv: Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Rahvuslikud vastuolud lõhestasid Venemaad. Töölisliikumise aktiveerumine, palju juurteta maarahvast tulnud linnadesse.
· Majanduslik kaos majandus ei suutnud sõja laastavaid kulutusi kanda, tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis · Keisrivõimu autoriteedi langus õukonnas moraalne raskus, G.Rasputini kahandas keisriperekonna autoriteeti · Rahulolematuse üldine kasv sõjalin, majanduslik ja moraalne allakäik põhjutas üldise rahulolematuse, sõda oli Venemaa elu segamini paisanud Nikolai II viimane kroonitud Venemaa keiser G.Rasputin pühamees, kellel arvati olevat ravitseja jõud, ravitses Nikolai II poga ja oli perekonna usaldusisik, kuigi ta ennustas keisriperekonna langust, talle tehti monarhistidest vandenõulaste poolt atendaat Veebruarirevolutsioon 1917: · Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega · Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks ja vastuhakkajate poolele läks ka sõjavägi · Petrogradile järgnesid ka teised Venemaa linnad
· Nikolai Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal, üritas koos eestlastega Peterburgi vallutada · Josef Pilsendski- Poola sõjaväelane ja riigitegelane Poole sõjaväe rajaja. 1918- 1922 oli ta Poola riigipea. Aastatel 1926-1935 Poola diktaator, peatas punaarmee edasi tungi Reasta 1. E Punase terrori väljakuulutamine enamlaste poolt 2. A Inglismaa laevastik jõuab Läänemerele 3. C Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 4. D rahuleping Venemaa ja Poola vahel. 5. B kodusõja lõpp Venemaal Esimese maailmasõja lõpp · 8.jaanuaril 1918. A tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. · Wilsoni programmi 14 punkti(õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) Tähtsamateks momentideks olid: · Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle; riigid
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine Laienesid poliitilised õigused Tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid (maaelu ümberkorraldamine) Iseseisvate talude teke Külakogukonna lammutamine Maa muutus eraomandiks Soome Venemaa koosseisus, Balti kubermangud 20.saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon tugevnes, nende seast hakkas esile kerkima üldtunnustatud kultuuritegelasi. Eestis asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine: 1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia (Kolmikliit) Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine.
aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas aga paljud sakslased lootsid, et lepingu sätete elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu president Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end ei õigustanud. Suur osa sakslastest oli veendumusel, et 1918. aastal Saksamaa tegelikult sõda ei kaotanud Entente' väed riiki ju ei okupeerinud. Üks sellistest inimestest oli I maailmasõja ajal kapralina Saksamaa armees teeninud Adolf Hitler (1889-1945), kes Compiegne vaherahu sõlmimse ajal 1918. aasta 11. novembril oli sõjaväehaiglas, kus ta kosus gaasirünnaku tagajärjel saadud vigastustest. Nagu paljud Saksamaal, oli ka Hitler seisukohal, et tema kodumaad "tabas noalöök selga", mille andsid nn. "novembrikuu kriminaalid". Viimaste all pidas Hitler silmas Saksamaa sotsiaaldemokraate, kes korraldasid novembrirevolutsiooni ja kukutasid keiser Wilhelm II.
marurahvuslikke reaktsioone ning mürgitasid Saksamaa ja Prantsusmaa suhted kõiges, mis puudutas reparatsioone. Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus kõigis rahulepingutes). Rahvasteliidu loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli: · riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine · riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine
5. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Revolutsiooni põhjusteks olid kindlasti Vene Jaapani sõda, milles Venemaa lüüa sai; kodanikuvabaduste laiendamise soov; turumajandus ja viletsad majanduslikud olud; absoluutne monarhia; parteide kihutustöö. Ning tagajärgedeks : Venemaal oli rohkem demokraatiat kui varem; absoluutsest monarhiast tuli parlamentaarne monarhia; Laienesid kodanikuvabadused;; tekkisid erakonnad. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka baltisaksa ülemkihtide vastu, selle põhjustasid peamiselt poliitilise vabaduse puudumine, Balti aadli seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Eestlased polnud rahul mõisnike omavolitsemisega rendi ja maakasutamise kehtestamise tingimustel. Revolutsiooni Tagajärgedeks: 17. Oktoobri manifestiga tuleb riigiduuma, mille volitused olid piiratud; paranes talupoegade olukord ja majandus arenes; Rahvuskultuuri areng 6
Hidalgo - hispaania aadlik. 1.6.2 SISEPOLIITKA Konstitutsiooniline monarhia. Parlament - cortez. Parteisid oli palju. Riigi poliitikas oli tähtis koht sõjaväel ja katoliiklikul kirikul. Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco
Peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase. Eriti hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraalmaast tööstusriigiks. 1960-date aastate lõpus ületas eesti elatustase mitmete lõuna ja idaeuroopa riikide, sealhulgas ka läti ja leedu taset. Jäi aga suuresti maha arenenud tööstusriikidest. Maailm kahe maailmasõja vahel 1919 aasta jaanuaris algas pariisis rahukonverents, mille üheks tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28 juunil sõlmitud versai rahuleping, mille tingimused olid saksamaa jaoks väga rasked. Selle lepingu järgi sai prantsusmaa taas elsass-lotringi oma valdusse. Endise saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud poola riigile ja tsehhoslovakkiale. Ning belgiale ja taanile. Danzig kuulutati vabalinnaks. Memen(plaipüla) läks leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest tsaarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma aladest ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole riigipiire
liitlased teistes maailmajagudes. Venemaa kokkuvarisemine: 1917.a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni äärele. Süvenes kriis: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos- tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis(suurlinnades näljamässud) *keisrivõimu autoriteet langes *rahulolematus kasvas-Venemaa sõjalise, majandusliku ja moraalne allakäigu tõttu; rahvuslikud vastuolud, aktiveerus töölisliikumine, kasvas suurlinnade elanikkond. 1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus
Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: revisionistid, vene enamlased, tsentristlik suund, anarhistid. Eluolu-Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igavesena. Juudivaenu tugevnemist võis tunda Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale, aatomi ehituse selgitamisele, erirelatiivsusteooria. Nobeli preemia esimest korda 1901 aastal. Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
*1918 november-revulutsioon Saksamaal *11.november 1918 Compiegne'i vaherahu-lõpetas I maailmasõja. Tingimused Saksamaale, kui kaotajale: pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt , Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Neil tuli oma liitlastele üle anda oma sõjavarustus, allveelaevad, ookeanilaevastik. *18.01-28.06 1919 Pariisi rahukonverents. I maailmasõja võitnud riigid kutsusid kokku kõigi sõja kaotanud riikidega eraldi rahulepingud. 1.Saksamaa : Versailles' rahuleping 2.Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria- Ungarist lahku: Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari) 3.reparatsioonid-kõigilt sõjakaotajatelt nõuti sõjakahjutasude hüvitamist 4.kaotajate sõjavägede suurust piirati, mõned relvaliigid keelati (allveelaevad) 5
1916. aastal astus sõtta Antandi poolel Rumeenia, mis tõi kaasa neg. Tagajärgi, sest rumeenia õnnestus sakslastel võita ja sealt saadi naftat ja toitu. 5) 28.06.1914 A-U troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914 A-U kuulutab Serbiale sõja, algab I MS. 3.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele valitsusele 6.04.1917 kuulutab USA Saksamaale sõja, 25.10.1917 toimus Suur Sotsialistlik oktoobrirevolutsioon, bolsevikud kukutasid Ajutise valitsuse ja tulid võimule , 6.12.1917 Soome iseseisvus, 24.02.1918 Eesti iseseisvus, 3.03.1918 Sõlmiti Bresti rahu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel, 11.11.1918 Compiegne'i vaherahule kirjutas Saksamaa alla. 6) Suurriikide plaanid sõjaks (sakslased, austerlased, inglased, prantslased, venelased). Sakslased Schlieffeni plaan nägi ette prantsusmaa kiiret purustamist, sissetungiga läbi Belgia ja Luksemburgi
Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Locarno- konverents 1925a lõpul Locarnos. Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa ( I korda peale I ms osales võrdsena, mitte võidetuna). L Kokkulepetest oluliseim nn Reini tagatispakt, milles Prantsuse, Belgia ühelt ja Saksa
Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Peep Reimer 2 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63) · Läänerinne:
annaabi.ee 
