Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Parendamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajurünnak, reflektsioon, vihm, riskid, parendamise, kasside, parendamine, otis, fmea, reguleeritud, konstruktsioon, kursus, läbiviija, wordi, ekraanil, tegime, osalejatele, laused, seoseid, õhutab, kordi, liigutus, diagrammi, kasutasin, kalaluu, viibides, kasse, koerad, tuppa, häda, vihmavari, riskijuhtimise, riskijuhtimine, majanduskoolTallinna Tehnika Ülikool Referaat AJURÜNNAK Tallinn 2007 Sisukord 1. Ajurünnak....................................................................................... 4 1.1 Ajurünnaku tasandid.................................................................................................. 5 2. Ajurünnaku meetodid...................................................................... 6 2.1 Sugulusdiagrammid................................................................................................... 6 2.2 Osborne'i kontroll-loend.................................
Missugused on väärtused ja põhimõtted? Ei saa ignoreerida projekti keskkonnas elavate ja töötavate inimeste väärtushinnanguid, mõtteviisi ja harjumuspärast elustiili. Näiteks on uusettevõtluse projekte tunduvalt keerulisem algatada vananeva elanikkonnaga maapiirkonnas kui noore elanikkonnaga linnas. Privaatsust väärtustav elanikkond ei eelista ilmselt suurt turistide voogu kaasa toovat projekti, olgu see siis majanduslikult tulus või mitte. Missugused on ohud ja riskid? Väga oluline on teadvustada, millised on võimalikud takistused projekti eesmärgi saavutamisel. Takistuseks võib olla teatud grupi vastuseis, ressursside nappus, infrastruktuuri puudulikkus jne. Riskide analüüs tagab, et oleme valmis ohte vältima või leevendama. Mõne olulise riski tuvastamine võib ajendada meid ka projekti edasi lükkama või koguni ära jätma.
toetama osalejate koostööd, tunnustama neid, tunnetama rühma meeleolu ja teadvustama seda neile, vähendama pingeid ja lepitama tülitsejaid, soodustama kõigi liikmete osavõttu, hindama rühma efektiivsust. Mõlemaid rolle võib täita üks isik või kaks erinevat isikut. Koosoleku läbiviimise viiside tundmine aitab juhatajal oma ülesannetega paremini toime tulla. Vastavalt olukorrale on tal võimalik valida kas avatud arutelu, ajurünnak, nominaalgrupi tehnika või Delfi-otsustamine. Rühmaotsustamine Keerukate ja oluliste probleemide lahendamine rühmatööna on eeltoodu põhjal märksa efektiivsem kui individuaalne tegevus. Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti ja nende osa ühises ettevõtmises. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad
määratlus oli pinnapealne. Lõpuks veendu, et kõik osapooled hakkavad otsima lahendust, mis arvestaks kõikide vajadustega ja oleks kõikidele osapooltele vastuvõetav. See etapp lahendusprotsessis võtab üsna palju aega. 2.Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine See on probleemilahenduse loominguline osa. Head lahendused ei sünni otsekohe. Algsed lahendused on harva sobivad, ent nad ärgitavad paremate peale tulema. Selleks korraldage ajurünnak. Ajurünnak on struktureeritud protsess ideede genereerimiseks, mille mõtles välja Ameerika reklaamijuht Alex Osborn möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpus. Ajurünnak on ühisleiutamine, mille käigus kõik osavõtjad pakuvad välja erinevaid lahendusvariante. Kõik ettepanekud pannakse kirja, nii et kõik neid näevad (Barker 1999:6). A. Osborni neli ajurünnaku reeglit · Kriitika on keelatud. Hindamine kutsub inimestes esile kaitsereaktsiooni ja
Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise. Kuna riskitegurite väljaselgitamisel tuleb silmas pidada asutuses toimuvaid kõiki protsesse ja tegevusi, siis eeldab see head koostööd asutuse kõikide juhtimistasandite ja struktuuriüksuste vahel. Käesoleva ainetöö eesmärk ongi selgitada ja kirjeldada
eksperti. Kvaliteetne lähenemine võimaldab hinnata iga konkreetse olukorra spetsiifikat, kusjuures mõningatel juhtudel võib hoolikas olukorda kirjeldavate spetsiifiliste elementide uurimine osutuda tähtsamaks, kui süstemaatilise hinnangute koguseline kogumine. Kõige suuremaks meetodi puuduseks loetakse liialt subjektiivseid hinnanguid. Delfi meetodit iseloomustavad järgmised omadused: ekspertide hinnangute anonüümsus; reguleeritud hinnangute töötlemine; lõpptulemus kajastab osalenud ekspertide arvamust kokkuvõtlikult. [2] Delfi meetodit peetakse ekspertlike meetodite seast kõige ametlikumaks ning seda kasutatakse peamiselt tehnoloogilisteks prognoosideks, mille tulemusi omakorda kasutatakse tootmise planeerimises ja toodangu turustamises. Tegemist on grupiviisilise Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 4
AVASTAMISEST/PARANDAMISEST TINGITUD HILISEMAID KULUSID NING ENNETADA KLIENTIDE RAHULOLEMATUST HANKIJA SISEND PROTSESS VÄLJUND KLIENT VÄLTIMINE AVASTAMINE Kvaliteedisuundumised Kvaliteediliikumine masstootmisest kogu ühiskonda (sotsiaalne aspekt) Tööstus Teenused Avalik setor Kogu ühiskond 1920 1940 1950 1970 1980 1990 2000 Kvaliteedijuhtimise areng Standardiseerimine Pidev parendamine Läbimurre * 1940 – mass- * 1970 – konkurents, * 2000 – globali- tootmine, * Enesehindamine seerumine * Standardite välja- Benchmarking * Loova töö meetodid töötamine ja Kvaliteediauhinnad, * Eesmärk: kasutamine, * Eesmärk: tulla esimesena * Eesmärk:
sihtrühmad ja sidusrühmad juba varases planeerimise staadiumis. Planeerimine sisaldab probleemida analüüsimist ja eesmärkide määratlemist selges seoses sihtrühmade kasuga. Teostatavus Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selle tagamiseks tuleb analüüsida projekti keskkonda ja arvestada majanduslike, seadusandlike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste ja ökoloogiliste mõjuritega. Samuti tuleb tuvastada projekti jaoks olulised eeldused ja riskid. Projekti saab ellu viia vaid siis, kui tema toimimise keskkond on sobiv. Eeldused ja riskid peavad olema pideva monitooringu objektid kogu projekti jooksul. Kui projekti keskkond muutub, tuleb projekti tegevus ümber planeerida, suunda muuta või kõige äärmuslikumal juhul projekt peatada. 6 Jätkusuutlikkus Projektid peavad olema jätkusuutlikud, mis tähendab, et nende mõju peab jätkuma peale projekti lõppemist
· Tagada töö süsteemsus ja efektiivsus · Tagada nõuetele vastavus Kellesse kvaliteet puutub? · KÕIGISSE Juhtkonna roll · Vastutada klientide ees · Vastutada, et toimiks süsteem, mis tagab kvaliteedi Kvaliteedijuhtimise printsiibid: · Tulemustele orienteeritus · Kliendikesksus · Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus · Protsessidel ja faktidel tuginev juhtimine · Töötajate arendamine ja kaasamine · Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine · Partnerluse arendamine · Vastutus ühiskonna ees Kvaliteedieesmärgid Kliendi rahulolu Püsima jäämine Pidev parendamine Kas 100 % kvaliteet on võimalik? Kultuuri roll kvaliteedijuhtimises · Kvaliteetne juhtimine sõltub inimeste väärtushinnangutest ja mõtteviisist · Organisatsiooni kultuur - organisatsiooni toimimise viis - normid ja tõekspidamised - eetika: hinnangute, ettekujutuste, seisukohtade, keskkonna, organisatsiooni
Võidakse ka välja pakkuda, mis juhtuma hakkab. Ei harjutata, asutakse kohe probleemi lahendama, igaüks "mängib" iseennast, lähtutakse oma väärtushinnangutest, tunnetest jne Peale situatsiooni nö "läbimängimist" analüüsitakse rühma tegevus läbi. Võidakse analüüsida enese tegevust, mõne kaaslase tegevust või rühma tegevust tervikuna. Soovitatav kombineerida analüüs kirjutamisega (seisukoht- põhjendus) Analüüsitakse koos läbi, antakse hinnangud. 14. Ajurünnak. Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi. Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.
Et avastada vajadusi, püüame välja selgitada, miks inimene tahab just seda lahendust, mis ta alguses välja pakkus. Kui me mõistame, millised on tema jaoks selle lahenduse eelised, olemegi avastanud tema vajaduse. Konflikt on olukord, kus kaks või rohkem inimest ihaldavad mingeid eesmärke, mida nad tajuvad kui saavutatavat ainult ühe või teise poolt, aga mitte mõlema poolt. 2. Korraldage võimalike lahenduste leidmiseks ajurünnak. Ajurünnak on ideede kiire genereerimine ja kirjapanek, ilma et neid ideid lähemalt selgitatakse või nende voorusi ja puudusi hinnataks. Ajurünnakut tehes püüdlete te kvantiteedi, mitte kvaliteedi poole. a. Ärge andke hinnanguid – hindamine lämmatab loovust. See kutsub esile kaitsereaktsiooni ja siis hoiavad paljud ideid enda teada. b. Ärge selgitage ega küsige selgitusi – selgitavad märkused
üldhinnang, psühhosotsiaalne areng, tervislik seisund ja põetud haigused, tööga rahulolu, eluohtlikkus, praegused inimsuhted, kokkuvõte ja juhtumi kirjeldus. Hollise individuaaltöömeetodite klassifikatsioon: ST töö kliendiga: 1. Kliendi toetamine ärevuse vähendamiseks, enesekindluse tõstmiseks 2. Kliendi otsene mõjutamine soovitud käitumisviiside omandamiseks 3. Kliendi uurimine, ventileerimine probleemiga seotud ängitunnete väljatoomiseks 4. Reflektsioon - kliendi mina-pildi avamine ja parandamine 5. Arengu reflektsioon - mineviku mõjude mõistmiseks ja hindamiseks 6. Kliendi ja teda ümbritseva sotsiaalse keskkonna mõjutamine 7. Kommunikatsioon kliendile oluliste isikutega 8. Lisaressursi hankimine abiasutustest või kliendiga seotud asutustest (töökoht, kool), olulistelt isikutelt 8. Kliendi esindamine, vahendamine, tõlkimine, kaitsmine jne. III. KOGNITIIVNE MUDEL Kirjandus: Korüfeed: Howard Goldstein
siduvad lepingud jms). 1.8 Sõltuvused · Olulised sise- ja välistegurid, mis mõjutavad projekti teostamist (sh nt teised käimasolevad (konkureerivad) projektid/programmid) 1.9 Strateegilised kasud · Strateegilised ja ka operatiivsed kasud ja kuidas need seonduvad võtme-eesmärkidega. 1.10 Strateegilised riskid · Olulised välised ja ka sisesed ja riskitegurid 1.11 Kriitilised edutegurid · Kriitilised tegurid, mis tagavad projekti edukuse, soovitavalt ka edukuse hindamise kriteeriumid 2 Valikute hindamine ... ehk majanduslik põhjendus 2.1 Valikute loetelu (lühike · Strateegilised valikud analüüsiks (vähemalt 2 ja enimalt 7) ning ja pikk) nende detailsed kirjeldused, vajadusel kõigi SWOT-analüüsid jms. 2
x Majanduslikud hinnad, tootmiskulud, palgavormid- ja süsteemid, palga suurus, rentaablus, kasum jne. Subjektiivsed tegurid: x Töötajate haridus ja tööoskus, töö- ja tootmiskultuur, tööpsühholoogia, tehniline esteetika. Kvaliteedi juhtimise funktsioonid Kvaliteedijuhtimise funktsioonid: x kvaliteedipoliitika x kvaliteediinfo x kvaliteedi planeerimine x kvaliteedi parendamise abinõude väljatöötamine x kvaliteeditööde organiseerimine x ettevõtte juhtkonna otsused x personali väljaõpe ja motiveerimine x abinõude evitamine x kvaliteedikontroll x väliskeskkonnaga arvestamine. Standardid ja sertifitseerimine ISO 9000 sari kirjeldab kvaliteedijuhtimissüsteemide aluseid ja täpsustab nende terminoloogiat, määrab
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. Otsustamistehnikad A individuaalse loomingulise mõtlemise tehnikad B grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikad 1. ajurünnak 2. Gordoni meetod 3. faasivahetuse meetod Ajurünnaku põhimõte on, et iga pakutud idee tekitab teistes mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud. Et neid mõtteid ei saaks kohe maha suruda, on ideede genereerimise faas lahutatud ideede kritiseerimisest. Probleemi võib ajurünnakus osalejatele teha teatavaks nädal aega varem. Viimase etapina toimub ideede rühmitamine. Tulemuseks saadakse kategooriate süsteem, mis võimaldab:
x Majanduslikud hinnad, tootmiskulud, palgavormid- ja süsteemid, palga suurus, rentaablus, kasum jne. Subjektiivsed tegurid: x Töötajate haridus ja tööoskus, töö- ja tootmiskultuur, tööpsühholoogia, tehniline esteetika. 4.3. Kvaliteedi juhtimise funktsioonid ja süsteemid Kvaliteedijuhtimise funktsioonid: x kvaliteedipoliitika x kvaliteediinfo x kvaliteedi planeerimine x kvaliteedi parendamise abinõude väljatöötamine x kvaliteeditööde organiseerimine x ettevõtte juhtkonna otsused x personali väljaõpe ja motiveerimine x abinõude evitamine x kvaliteedikontroll x väliskeskkonnaga arvestamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid
......................................19 6.1.Kassihotell...............................................................................................................................19 6.2.Kassihoidja...............................................................................................................................19 7.Autori uuring...................................................................................................................................20 8.Uurimustöö kasside kohta...............................................................................................................21 8.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................21 8.1.1. Küsitluse tulemuste analüüs............................................................................................21 Kokkuvõte................................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi:
tegelevad komisjonid ja koostöörühmad. Koosolekuvorm sobib ka alluvate osaluse suurendamiseks, nende arvamuse väljaselgitamiseks ja nende informeerimiseks. Koosoleku eesmärgiks võib olla probleemide analüüs ja lahendamine ning otsuste vastuvõtmine tegevuse planeerimine oma või teiste rühmade tegevuse hindamine erinevate rühmade tegevuse koordineerimine läbirääkimine infovahetus Koosolekute läbiviimise viisid. 1. Avatud arutelu, ajurünnak Ajurünnak Osavõtjad peavad genereerima niipalju ideid, kui võimalik olema loovad ja hea kujutlusvõimega looma uusi või kombineerima vanu ideid hoiduma teiste ideede kritiseerimisest Ajurünnaku eelised on: ideede rohkus väike ajakulu (10min kuni üks tund) vähe ettevalmistusaega liikmete aktiivsus, entusiastlikkus kindel püsimine oma ülesande raamides
IV PROJEKTIDE ISEOLOOMUSTUS Projekti direktiiv (esialgne kava)-tõestab projekti olemasolu... ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks. Projekti mahu (ulatuse) määratlemine-projekti määratlus... paneb kirja projekti ja sellega seotud toodete ja teenuste tunnused ja piirid, samuti aktsepteerimise ja ulatuse kontrolli meetodid. Tavaliselt koosneb harta järgmistest elementidest: Pealkiri Riskid, eeldused, piirangud Skoobi tutvustus Väljaminekute kinnitamine / eelarve projekt Ärijuhtum Kommunikatsiooniplaani nõuded Taust Meeskonna töötamise põhimõtted Verstapostide ajakava Saadud kogemused Allkirjad Skoobi liigne laiendamine-täiendavate karakteristikute ja funktsionaalsuse (projekti skoobi) lisamine arvestamata selle mõju ajale, kuludele ja ressurssidele või ilma kliendi heakskiideta.
3 Ülesannete kestus; 3.3.4 Ülesannete järjekord; 3.3.5 Ajakava lühendamine. 3.4 Organisatsiooni planeerimine. 3.5 Infovahetuse planeerimine. 3.6 Ressursside planeerimine. 3.7 Alltöö: 3.7.1 Alltöövõtjate planeerimine; 3.7.2 Alltöö pakkumise planeerimine; 3.7.3 Alltöö pakkumiste tegemine; 3.7.4 Alltöövõtjate valimine; 3.8 Riskid: 3.8.1 Riskijuhtimise planeerimine; 3.8.2 Riskide identifitseerimine; 3.8.3 Kvalitatiivne riskianalüüs; 3.8.4 Kvantitatiivne riskianalüüs; 3.8.5 Riskidele reageerimise planeerimine. 3.9 Kulude planeerimine. 3.10 Integreeritud projektiplaan. 4 Täitmine ja kontroll: 22 4
Tegevus mille käigus hinnatakse kahju suurust, tõenäosust inimese tervisele ja keskkonnale. Riskijuhtimine - kooskõlastatud tegevused org, suunamiseks ja ohjamiseks riski suhtes. Kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, määratleb kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida 19. Riskide aksepteeritavuse kolm astet Riskide aksepteeritavust käsitletakse riskijuhtimise paradigmas proportsionaalselt riski ulatuse ja ohustatud inimeste arvuga: Aktsepteeritavad riskid – ebaolulised riskid Valikuliselt aktsepteeritavad riskid – aksepteeritavus sõltub mitmetest asjaoludest Aktsepteerimata riskid – riskid on ilmsed ja avalduvad 20. Riskijuhtimise protsessi üldskeem ISO standardi alusel Kommunikatsioon- riskikonteksti määramine – riskituvastus – riskianalüüs – riskitaseme hindamine – riski otsustuspunkt Kas riskihindamine on vastuvõetav? – riskikäsitlus – riski otsususpunkt Kas riskikäsitlus on piisav
6. Kas kaupade ja teenuste tarbijateni toimetamiseks on vajalik kasutada vahendajaid? 7. Millised on vahendajate huvid? 8. Kuidas mõjutab ettevõtte asukoht äriidee realiseerimist? 9. Kuidas leida koostööpartnereid? 10. Kui suured on vajalikud investeeringud? Mille arvelt kavatsete neid katta? 11. Kui kiiresti muutub antud valdkonnas tehnoloogia? 12. Millised on tootmise, teenuse pakkumise alustamise ja arendamise riskid? 13. Kuidas neid riske vähendada või vältida? Kindlasti tõstatab nendele küsimustele vastamine uusi kõhklusi ja probleeme, millele te ei ole valmis kohe vastama. Probleeme ja riske teadvustades olete te valmis neid ka ületama. Ei ole olemas absoluutselt riskivaba suure raha teenimise võimalust. Sageli on majanduseduks vaja ka õnne ja vedamist, mida on raske kirjeldada. Keegi ei saa anda ühest ja ainuõiget vastust küsimusele – milline on hea ja kindel kasumit toov äriidee.
6. Kas kaupade ja teenuste tarbijateni toimetamiseks on vajalik kasutada vahendajaid? 7. Millised on vahendajate huvid? 8. Kuidas mõjutab ettevõtte asukoht äriidee realiseerimist? 9. Kuidas leida koostööpartnereid? 10. Kui suured on vajalikud investeeringud? Mille arvelt kavatsete neid katta? 11. Kui kiiresti muutub antud valdkonnas tehnoloogia? 12. Millised on tootmise, teenuse pakkumise alustamise ja arendamise riskid? 13. Kuidas neid riske vähendada või vältida? Kindlasti tõstatab nendele küsimustele vastamine uusi kõhklusi ja probleeme, millele te ei ole valmis kohe vastama. Probleeme ja riske teadvustades olete te valmis neid ka ületama. Ei ole olemas absoluutselt riskivaba suure raha teenimise võimalust. Sageli on majanduseduks vaja ka õnne ja vedamist, mida on raske kirjeldada. Keegi ei saa anda ühest ja ainuõiget vastust küsimusele milline on hea ja kindel kasumit toov äriidee.
Koosolekuvorm sobib ka alluvate osaluse suurendamiseks, nende arvamuse väljaselgitamiseks ja nende informeerimiseks. Koosoleku eesmärgiks võib olla probleemide analüüs ja lahendamine ning otsuste vastuvõtmine tegevuse planeerimine oma või teiste rühmade tegevuse hindamine erinevate rühmade tegevuse koordineerimine läbirääkimine infovahetus Koosoleku läbiviimise viisid · Avatud arutelu · Ajurünnak Osavõtjad peavad 1. genereerima niipalju ideid, kui võimalik 2. olema loovad ja hea kujutlusvõimega 3. looma uusi või kombineerima vanu ideid 4. hoiduma teiste ideede kritiseerimisest Ajurünnaku eelised on: 1. ideede rohkus 2. väike ajakulu (10min kuni üks tund) 3. vähe ettevalmistusaega 4
Koosolekuvorm sobib ka alluvate osaluse suurendamiseks, nende arvamuse väljaselgitamiseks ja nende informeerimiseks. Koosoleku eesmärgiksvõib olla probleemide analüüs ja lahendamine ning otsuste vastuvõtmine tegevuse planeerimine oma või teiste rühmade tegevuse hindamine erinevate rühmade tegevuse koordineerimine läbirääkimine infovahetus Koosolekuläbiviimise viisid Avatud arutelu Ajurünnak Osavõtjad peavad 1. genereerima niipalju ideid, kui võimalik 2. olema loovad ja hea kujutlusvõimega 3. looma uusi või kombineerima vanu ideid 4. hoiduma teiste ideede kritiseerimisest Ajurünnaku eelisedon: 1. ideede rohkus 2. väike ajakulu (10min kuni üks tund) 3. vähe ettevalmistusaega 4. liikmete aktiivsus, entusiastlikkus 5. kindel püsimine oma ülesande raamides 6
• Otsitakse • Missugust puuduolevat informatsiooni informatsiooni me vajame? Must mõttemüts - eristamisvõimeline • Ohutunne, mis kaitseb kahjulike • Loomuomane roll sammude eest • Kasutatakse • Mis on idee loogilist mõtlemist, miinused? mis kutsub ettevaatlikkusele • Mis on nõrkused? • Tulevad välja riskid • Mis või minna valesti? • Kriitika on suunatud nõrkadele Roheline mõttemüts - loominguline • Seondub kasvu ja energiaga • Uute võimaluste • Missugused on otsimine on kõige võimalused? olulisem • Missuguseid • Esitatakse uusi ideid on veel? ideid, ettepanekuid ja alternatiive olemasolevatele ideedele Reeglid • Kõik kannavad ühte
· osavõtjad on nendega tutvunud, nt igaühel on üks positiivne ja üks negatiivne kommentaar 8. Riskipõhine, ekspertteadmiste põhine, uuriv, suitsu- jm testimine Enne kui hakata spetsifikatsiooni- või programmipõhiselt süstemaatiliselt testima, võib olla otstarbekas läbi viia esialgne testimine, mis selgitab, kas on mõtet põhjalikumaid meetodeid rakendada. Riskipõhise testimise idee on testida esmalt tootega seotud kriitilisi riske. Selleks on vaja identifitseerida riskid, omistada neile prioriteedid, testida kõige prioriteetsemaid riske, informeerida teisi osapooli tulemustest ning võtta vastu otsused edasise kohta. Riski prioriteeti saab iseloomustada mõju ja sageduse (tõenäosuse) kombinatsiooniga. Riske võib otsida näiteks järgnevast (osa neist ei pruugi olla testitavad). · Tellijale või kasutajale kõige suuremat väärtust andvad ja sagedamini kasutatavad süsteemi funktsioonid (risk on siis, et need ei toimi).
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
“ajurünnak”, kus meeskonna liikmed ja teised organisatsiooni liikmed väljendavad oma ideid. Hiljem kõige paremad ideed täiustatakse ja parimad nendest valitakse välja. Mis meetodeid ka ei kasutataks, sisaldavad need probleemile lähenemist erinevate vaatenurkade alt, kasutades erinevaid vahendeid, teadmisi, tervet mõistust, intuitsiooni ja kogemusi. (IPMA, ICB 3.0, 2006, lk 100) Tehnilise kompetentsi elemendid mida mõjutab loomingulisus: riskid ja võimalused, projekti organisatsioon, probleemi lahendamine, projekti struktuurid, suhtlemine, käivitamine. (IPMA, ICB 3.0,2006, lk 187) 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused” Riskide ja võimaluste haldamine on pidev protsess ja toimub kõikides projekti faasides, alustades idee arendamisest kuni projekti lõpetamiseni. Riskide ja võimaluste haldamise õppetundidel on
on realistlik. 2) Ülevaade auditi objektist. Vajaliku ettekujutuse saamine asutuse struktuurist, protsesside toimimisest ja sisemisest töökorraldusest ning juhtimishierarhiast. 3) Auditi eesmärkide püstitamine. Auditi ulatus ja läbiviimise viis sõltuvad sellest, mida tahetakse auditiga saavutada, sest sellest sõltub, milliseid auditi meetodeid rakendjaatakse. 4) Suhteline risk. Tuleb indentifitseerida ja hinnata auditi valdkondade riskid ning reastada need alates kõige olulisematest ning nendele ette näha ka suuremad ressursi kulud. 5) Juhi vajadused. Juhtide vajadused peaksid olema fikseeritud strateegilised plaanis. Strateegilisest plaanist lülitatakse nad aasta tööplaani. Selline kord peaks tagama et juhid ei sekku igapäevaselt audiitorite tegevusse, vaid teevad seda äärmisel vajadusel. 6) Eelmiste auditite tulemused. Tulemuste arvesse võtmine on probleemne ning sõltub
eitust, vältimist, allaandmist ja domineerimist. Enneaegne andestamine võib tuleneda headest kavatsustest, kuid on tegelikult destruktiivne viis konflikti vältida. - Kompromiss - üksmeelne, mis on saavutatud vastastikuste järeleandmise abil (ma tulen sulle osaliselt vastu). Robert Townsend «Up the organization». Koostööl põhineva probleemilahendamise prosessi sammud: 1) Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles. 2) Korraldage ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks. 3) Valige välja lahendus(ed), mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, ja vaadelge nende võimalikke tagajärgi. 4) Koostage plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks. 5) Viidge plaan ellu. 6) Hinnake probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem seda, kui hästi lahendus toimis. - Konflikt - olukord, kus kaks või rohkem inimestihaldavad mingeid eesmärke, mida nad
annaabi.ee 
