Mati Nuude. Edulugu • 1977 oli jõutud täielikku tippu Eestis • 1978. aastal pääses Apelsin esinema kesktelevisiooni saatesse „Goluboi ogonjok“ (Sinine tuluke). See oli uue aasta vastuvõtu saade ja seda vaatas kogu Nõukogude Liit. • Hakkas peale üks suur kontsertturnee, mis kestis 1989. aastani. Sagedased esinemised televisioonis, kontserdid miljonilinnades: Moskva, Leningrad, Taškent, Tseljabinsk, Odessa jne. • 2009 - Apelsin 35, millest ilmus 2014. aasta kevadel ka esimene Apelsini DVD. • 2012 - ilmus esimene kauamängiv CD-plaat „Kauge hüüd“ paljude uute lugudega. • 11.05.2014 - 40 aastat ansambel Apelsini tegevusest Kontserdid Kontserdikavad koosnesid omaloomingust, huumorist ning läbimõeldud vahetekstidest, mis kanti ette vene keeles aga eesti aktsendiga. Esimest korda Nõukogude Liidu ajaloos hakati Apelsini suhtes kasutama väljendit show- gruppa
narkootikumid ja ebausk; instrumentaalne rokk (esindajaks nt Joe Satriani), mida iseloomustab minimaalne või üleüldse laulu puudumine, kuid see-eest meisterlik pillikäsitlus. Lõpuks alternatiivmuusika ja indie liikumine, mille alla liigitati kõik nn meinstriim zanritesse mitte mahtuv muusika ehk põhimõtteliselt jangle pop, gothic rock, college rock ja indie rock. Alternatiivmuusika esindajatest tooks näiteks ansambel the Smiths'i ja R.E.M`i. Käima läks ka Ameerika trash metal gigant Metallica. (Rock diversifies in the 1980s) 2.4. Muusikavoolud Eesti NSVs Dzässitegevust virgutasid filharmoonia kontserdid, esinemisvõimaluste avardumine ning mitmed dzässfestivalid. Eesti muusikud esinesid edukalt mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid ka 10 Euroopas
L aiem a leviku ga olid kupleed (pr “couplet” – salm), mis rändasid laulumängust ja vodevillist 19 sajandi kabareesse ja teistesse etendustesse. Uuemad nähtused levilaulus on aktuaalsed massilaulud ja poliitilised laulud, mis levisid koos töölisliikumise tõusuga. Filmimuusika eksisteeris tummfilmi ajal illustratiivse saatemuusikana, mida ekraani all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks. Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi- versiooni
Kõik kommentaarid