Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 sammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3...
Võrkpalli elemendid ja mängu reeglid Paaris sööt Paaris söödu ajal seisavad 2 mängijat teineteisega vastakuti. Vahemaa üksteisest pole tähtis, peaasi, et vahemaa poleks liiga pikk. Paaris söödu ajal enamasti mängitakse sõrmedega teineteisele. Sooritatakse ründelööke üksteisele. Selleks, et pall kauem mängus püsiks, tuleb lüüa pihta teisele. Löögi vastuvõtt toimub alt. Paaris söödumängu võib mängida ka ainult alt, et vastuvõtu tunnetus kätte saada. Pallingu vastuvõtt Enamasti toimub vastuvõtt alt, seda just kõrgemal tasemel, sest seal on tugevamad servid. Võimaluse korral võetakse vastu ka sõrmedega. Pallingu vastuvõtul alt on tähtis, et käte asend on õige. Käed peavad olema küünarnukkidest lukustatud. Pallile ei lüüa vastu, vaid aidatakse jalgadega kaasa. Selleks tuleb olla poolkükk asendis, ning vastuvõttes tuleb jalgadega tõusta ülespoole, et vastuvõtt oleks sujuvam. Sõrmedega vastuvõttes tuleb sa...
RHODOSE KOLOSS Sten-Eric Otto 1. • Kolossi ehitati 12 aastat. Toetudes mitmetele allikatele ja Rhodose raidkirjadele võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303.a. eKr ja lõpetas 291.a. eKr. 2 . • Kuju kõrguseks arvatakse olevatolnud 37 meetrit. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. 3. • Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Enamus, mida teatakse Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Näiteks arvati, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Jumal seisis kõrgel marmor...
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab ...
Vasakukäelisus Olemus, kujunemine Elis Nõu 2015 Kes on vasakukäeline? Vasakukäeliseks saab nimetada inimest, kes eelistab kasutada vasakut kehapoolt toimingutes, mis vajavad jõudu, koordinatsiooni ja täpsust. Nende sooritused on vasaku käega tehes edukamad kui parema käega tegutsemisel. • Vasakukäelistel on raske meie ühiskonnas toime tulla. • Üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu (tööriistad) • Meie kõnepruuk, kus sõna „vasak“ on peaaegu alati negatiivse tooniga • Saksa keeles: „linkisch“ – kohmetu, „links liegen lassen“ – sinna paika jätma, „linker Vogel“ – kahtlane tüüp, „linken“ – kedagi alt vedama Fakte Iga kümnes inimene on vasakukäeline. Kanadas, Suurbritannias, Soomes ja Eestis läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) Kiviajal olid olemas tööri...
Sissejuhtuseks:Kätepesu on igapäevane, aga väga tähtis isikliku hügieeni protseduur. Me ei pese oma käsi mitte ainult selleks, et need oleksid puhtad, vaid ka selleks, et kaitsta ennast ja teisi erinevate bakterite ja viiruste eest.Baktereid ja viirusi me palja silmaga ei näe, aga kui võrrelda kätel olevat mikroobide hulka Eesti ja Euroopa elanike arvuga, siis elutseb näiteks sõrmeküüne all neljakordse Eesti rahvaarvu jagu mikroobe ehk siis (ise arvutavad ja siis õige vastus ilmub slaidile) Vastus: 4 x 1,34 = 5,36 miljonit Ja sõrmuse all kogu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvu jagu ehk (nettist otsivad) 511 miljonit mikroobi. On kolm põhilist bakterite ja/või viiruste edasikandumise viisi, mida tuleks takistada: kätelt silmadele, ninale, suule ja avatud haavadele; teisele inimesele otsese käelt-käele kontakti või kaudse käelt-esemele-käele kontakti kaudu; kätelt toidule toiduvalmistamise ajal. Regulaa...
Mis on horisont? Silmapiir Mis on seniit ? Kui päike langeb maale 90' nurga alt Milliseid nurki kasutatakse taevakeha asukoha määramiseks ? Kasutatakse ilmakaari, horisonti, seniiti, vaatleja asukohta Taevakehade liigitamine+3N Planeedid ehk rändtähed, mis kuuluvad päikesesüsteemi ja tiirlevad ümber päikese ( Merkuur, Veenus, Maa ) Millistes liikumistes osaleb maa? Maa pöörleb ümber oma telje ja Maa tiirleb ümber päikese. Selgita öö ja päeva teket, miks nende pikkus muutub? Öö-päev tekib siis kui maakera pöörleb ümber oma telje. Kevadisel pööripäeval muutub. Kuna see telg on viltu, sellepärast, kuna poolkerale paistab vahel rohkem päikest ja vahel vähem. Selgita aastaaegade teket? Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Ma teekonna tasandi suhtes. Kuu liikumine ümber Maa, kuu faasid ? Kuu tiirleb ümber Maa orbiidil, mille tasand on Maa orbiidi tasandi suhtes 5' kaldu. Kuu tiirlemisest ümbe...
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. Antiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama. Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena. Kuju seisis harkisjalu sadama si...
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on ...
Dzembe ja kora Dzembe on liivakellakujuline trumm, mida mängitakse kätega. Selle nimi tuleb ütlusest "Anke djé, anke bé" mida saab tõlkida kui ,,kogunege kõik kokku rahus". Dzembe on valmistatud lehtpuust ning peale on tõmmatud kitsenahk. Dzembega saab luua mitmeid erinevaid häälekõlasid, seega see on väga mitmekülgne pill. Mängitud heli on väga vali, tänu millele saab seda väga hästi eristada teistest pillidest. Malinke hõim väidab, et hea trummar on see, kes ,,paneb dzembe rääkima", ehk suudab räägida väga emotsionaalse loo. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Lenke_djembe_from_Mali.jpeg/166px-Lenke_djembe_from_Mali.jpeg Kora on harfikujuline pill, mida mängitakse Lääne-Aafrikas. Kora teeb harfile sarnast häält, kuid kui mängides seda traditsiooniliselt, see on sarnasem flamenko kitarritehnikale. Pilli mängija kasutab mõlema käe pöialt ning nimetissõrme, et keelte p...
Vabaujumine ehk krool Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sek...
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see ...
Võimlemiskava Algseis, mõlemad käed kõrval. Parem käsi üles, loa saamisel alla. Lendtirel (kätega hoian jalgadest kinni). Sealt hooga tirel ette (,, " )toengkükki. Toengkükist viin end ette . Tõukega tirel taha (,, " ) . Taha seliliolekusse, käed kõrval. Viin end üle sillale. Püsin. Langen seliliolekusse, käed kõrvale. Turiseis käte toenguga puusadele. Püsin. Turiseis käte toenguga otse maha. Püsin. Langen seliliolekusse, käed taha. Sirutus. Püsin. Keeran end kõhuliolekusse, käed kõrvale, keha vastu. Viin end keskele, käed ette. Kaar. Püsin. Langen sujuvalt kõhuliolekusse. Viin käed kõrvale, keha vastu ja maasthüppega algseisu. Hundiratas paremale harkseisu, käed üleval. Parem jalg juurde, käed alla. Rööbaspuul ülehoog ette ja taha . Ülehooga paremale kõrvale mahahüpe. Algseis, käed üles.
,,Milose Venus" ,,Milose Venus" on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" Louvre'is. Esialgu peeti kuju autoriks Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ...
Jan van Eyck (1395-1441) "Arnolfini abielupaar" 1.Töömõõdud: 82.2 × 60 cm 2.Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis 3.Tehnika: Õlivärvitehnika 4.Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline 5.Kompositsioon: Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel. Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone punast ja rohelist. 6.Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. 7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas. Tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. 8.Teose sisu: Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. Arnolfin hoiab oma noore naise Giovann...
Tere, kui alustasid just pokkeri mängimisega või kaotad tihti juba mängu alguses siis sellest kursusest on Sulle palju kasu. Mõtled milliste algkätega mängida? Ässade paariga? Kindlasti, see on parim alustuskäsi Texas Holdem pokkeris, kuid enne kui vaatame milliste kätega mängida, tuleb teada millistega kindlasti mitte. Järgnevalt top 10 kõige hullemat alustuskätt. Nende käte teadmine ja nendega arvestamine tõstab koheselt sinu pokkerimängu taset. Mõned järgnevatest kätest on sama halvad ning nendega kaotab praktiliselt samatihti, nii et panen need samale kohale: 1.koht Erinevast mastist 2 ja 7 on esikohal seetõttu, et just need on kaks madalaimat kaarti, mida kombineerides ei saa kohe kuidagi moodustada rida ( 4 kaarti on kahe ja seitsme vahel ). Saades kokku masti on see siiski väga madala väärtusega mast ning isegi paaride korral on sul siiski kohutavalt nõrk pokkerikäsi. Kuna see on nii halb siis kutsutakse seda ka haamriks 2. k...
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja...
Lähte Ühisgümnaasium Vasakukäelisus referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Kas vasakukäelisus on häbiplekk või mingi viga, mida tuleb võimalikult varakult ära muuta, või kas vasakukäelisus on jumala kingitus, mis annab inimesele erilise oskuse? Käelisus väljendab teatud rõhuasetust inimese ajus, ja nii viib massiivne sekkumine domineeriva käe kasutamisse ka sageli suurtele häiretele peaajus. See tähendab, et vasakukäelisi ei ole mõtekas ümber õpetada paremakäelisteks. Selle tagajärjeks võivad tekkida primaarsed ja sekundaarsed häired. Primaarsete tahajärgede hulka kuuluvad keskendumishäired, mäluhäired, probleemid lugemise ja õigekirjaga, häired rääkismisel, isegi kokutamine. Primaarsetest tagajärgedest võib sageli tekkida ka sekundaarsed nagu alaväärsuskompleks, teesklemine, küünte närimine, öine voodimärgamine jne. Võiks j...
Eesti rahvamuusika LÕÕTSPILL Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschmann (1805 1864) esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaane, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida li...
RIVIÕPE Christopher Tammet Sandra Kavelitsh Deli Mänd · Riviõppe eesmärk: arendada kaitseväelaste füüsilist vastupidavust, kasvatada distipliini- ja ühtekuuluvustunnet ning harjutada allüksuste kooskõlastatud tegutsemist erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis. · Hea riviõppe tulemus...
,,Tulipunane vihmavari" Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles suure päikese poole omaenese väikese tulipunase päikese! Kord hoidis teda mu parem käsi, kord tantsitas vasem. Hüppasin, hõiskasin ja olin valmis rataskaari lööma. Ema ütles aknast: "Ole ometi tasem. Pane vihmavari pingile ja tule tuppa sööma". Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli tae...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool hooldustöötaja õppekava EDA TUULING ASENDITE VAHETAMINE Iseseisev töö Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi: * Külili asendi korral: pöördepoolne käsi küünarvarrest kõverdatult kõrval. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: pöördepoolne käsi s...
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Loomingust · Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. · Oma esimesed luuletused a...
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima te...
Tulipunane Vihmavari Betti Alver Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike, pane vihmavari pingile Kui lähedal taevas, ja tule tuppa sööma." Kui kaugel aed Kui kõrgel olid lauad ja laed, ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas, kuid ihkasin juba Kui kaugel aed rohkem kui nukku ja ma olin väike. nukutuba, rohkem, Ja kähku sain küllalt roast, kui pildivihku pihku, lippasin toast rohkem, kui linnukest käsi veel ukselingil pihku, täringuks ...
Jeesuse mäejutlus Evangelist Matteus räägib mäejutlusest (Mt 5) vist kõige põhjalikumalt ning just tema evangeeliumist saame kõige parema ettekujutuse sellest,mis seal mäel üldse toimus. Jeesus rändas üle kogu Galilea ning rahvas kogunes tema ümber oodates ime ning terveks saamist. Kui Jeesus nägi rahvahulki läks ta mäele, istus maha ja kui jüngrid kogunesid tema ümber hakkas ta neid õpetama ning tema õpetused toetusid dekaloogile ehk Kümnele Käsule. ,,Õndsad on need,kes on vaimus vaesed,sest nende päralt on taevariik. Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastaja, sest nende peale halastatakse. Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda õiguse pärast kiusatakse, sest...
Etikett konspekt Kuidas suhelda erineva kultuuritausta, usutunnistuse, kasvatuse, kogemustepagasi ja vanusega inimestega. Selgitada milline koolivorm ja selle kandmise reeglid kehtivad ,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopa...
GEOGRAAFIA KODUSED TÖÖD KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmose...
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mul...
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Rhodose koloss Juhendaja: Uno Trumm Kirjutaja: Renna Koha Kunda 2008 Rhodose koloss Rhodose kolossi kuulsuse algus: Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. Koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savi...
Ergonoomilised töövõtted Kehaasend töötamise ajal- Töötades peab seisma sirge seljaga, Käsi peab olema küünarnukist kõverdatud ja taigna lõikur on sul käes .Taigna rullimise ajal peab olema sirge seljaga ja üks jalg peab olema pedaali peal millega vajutad pedaalile et tainast rullida. Kui rullid taigent käsitsi siis taigna rullimise ajal peab olema veidi küürus et kummarduda ja oleks võimalik tainast rullida.Mõlemate kätega hoiad taigna rullijast kinni nii,et parem käsi hoiab taigna rullija paremast äärest kinni ja vasak käsi vasakult äärest kinni ja taigna rullija peab liikuma vastavalt sellele millise suurusega taigna tükki sul vaja on. Laua kõrgus on vaja nii sättida ,et see oleks paraja kõrgusega ja sul oleks mugavam laua ääres toimetada. Töökoha planeerimine- Töökoha planeerimist alustatakse tööplaanist. Rutiini vahetusest- Selleks et töötajad saaksid ka puhata tuleks leppida kokku teiste töötajatega kes saaksid sind võima...
Sultan Suleiman I tore ( 6. november 1494 – 5./6. september 1566) Suleiman I Tore oli Türgi sultan ja kaliif 1520–1566. Ta oli Selim I poeg ja Selim II isa. 1. Troonile pääsemine Suleiman sai troonile pärast tema isa küllaltki ootamatut surma. Et Selim I oli 1517. aastal valutanud Mamelukkide riigi, sai Suleiman endale võtta ka kaliif tiitli. 2. Peamised vallutused Erinevalt oma isast pööras ta peatähelepanu Euroopale, alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1521. aastal vallutas ta ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohacsi lahingustäielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega ning 1529. aastal piirasid ta väed Viini. Halbade sügisilmade tõttu see siiski ebaõnnestus. Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu Aasiale, ...
Kunstiteose analüüs Ma valisin maali, mille autoriks on Rembrandt Harmensz van Rijn. Teose pealkiri on „Vana mees punases”. See on õlimaal suuruses 108x86 cm. Praegu asub see maal Peterburis Ermitaažis. Maalil „Vana mees punases” on kujutatud ühe vana mehe portreed. Maali taust paistab olevat süsimust ning maali keskel istub vana mees. Sellel vanal mehel on valgehallikas habe ning väikese mütsi alt ta peas paistavad välja lühikesed hallid juuksed. Habe on tal üsna tihe ning vutside otsad on suunatud ülespoole. Silma järgi ütleksin, et see vana mees on kuskil 70-90 aastat vana. Sellepärast, et tema nägu ja käed on väga kortsus. Ta istub toolil, kuid seda tooli pole palju näha. On ainult näha vasakpoolset käetuge, millele ta oma kätt toetab. Ta istub üpriski tavaliselt, jalad tunduvad maas olevat ning käed toetuvad tooli käetugede peale ning ta on oma sõrmed põimunud. Tema jalgu pole peaaegu ü...
Laboratoorne töö nr. 3 Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langem...
Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 . Kahekordse raidega viilidel raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nime...
,,Hotellimõistatus´´ Autor: Martin Widmark Illustraator: Helena Willis Jutustus: Elasid kord lapsed Lasse ja Maia. Nende vanemad olid ära reisile läinud. Lasse ja Maia jäid, aga onu Leifi juurde. Onu Leif töötas hotellis nii, et Lasse ja Maia saavad seal ringi vaadata. Hotelli- direktor on Ronny Hazelwood, direktori parem käsi on Rune Andersson, kokk on Riita Heijalainen ja koristaja Pierre Chaloppes. Hotelli on oma kohad kinni pannud perekond Äkerö ning nad on väga peened ja rikkad. Ühel jõuluõhtul perekond Äkerö Hiina õuniktaks kaob. Kõik on paanikas. Lasse ja Maia hakkavad lugu uurima. Lõpuks tuleb välja, et sellist koeratõugu pole olemaski. Perekond Äkerö on ise oma koera ära peitnud ning nad tahtsid selle eest raha. Nad võetakse politsei poolt kinni ning Lasse ja Maia on oma töö ära teinud.
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võiva...
Laskeasendid Margus Saar Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõver...
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, t...
KORVPALLITUNNI TÖÖKAVA Õppeasutus: Tallinna Ülikool Klass/ Grupp: Kehakultuur Õpilaste arv: 15 Kuupäev: 03.05.2018 Kellaaeg: 10.15 Tunni teema: Palliga mängija katmine Tunni ülesanded: Palliga mängija katmine Õppuste koht: Tallinna Ülikooli saal Vahendid: Pall, redel Tunni andja: Oponent: Tunni osa Harjutuse toime Tegevuste ja harjutuste Doseerimine Org. Ja met. ja aeg kirjeldus Märkused Soojendus Kehale Mängija jookseb 6 otsa Rahulik, mitte ~10 min põrgatuseda otsajoonest spurtides otsajooneni, sinna nägu ees, tagasi selg ees Kehale Põlvetõste keskjooneni Otsajoon- Jalad peavad ja sörk tagasi ot...
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt...
Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees" Katku Villu on istunud vanglas üle aasta selle eest, et lõi külakakluses maha mehe, kes teda pussiga (mitte püssiga!!) ründas. Taas kodus, asub kõvasti tööle, tööd on ta õppinud vanglas armastama. Varem on Villu tegelenud sellega, millega parajasti tahtmist on olnud. Kord huvitunud rauatööst ja masinatest, ehitanud uhke töötoa. Ajanud puskarit ja saadud raha eest ehitanud keldri, uhkema kui kusagil mujal. Katku on väike talu viletsate maadega. Vaid Kivimäel on parem muld; seal vili kasvaks, kuid kive on seal rohkem kui ülearu! Villu asub neid lõhkuma, seda ei mõista aga isa, peab seda tühjaks tööks. Naabertalu Kõrboja suur kuid lohakil. Peremees Rein on unistaja, mitte teoinimene. Tütar Anna on olnud aastaid võõrsil, nüüd on ta koju kutsutud. Isa tahab talu temale anda. Jaanilaupäev. Pidu Kõrboja järveäärsel kiigeplatsil. Anna ja ...
Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb seista stabiilselt poolpöördega nende poole; töölise keha peab asuma kruustangide teljest vasakul. Vasak jalg tuleb asetada poole sammu võrra ettepoole, nii et jalapöia telg moodustaks kruustangipakkide suhtes 70...750 nurga, parem jalg asub aga mõnevõrra tagapool, jalapöia telgjoon on kruustangide telgjoone suhtes 40...450 nurga all . Vasara varrest tuleb kinni võtta ...
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. ...
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (n...
Teivashüpe Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teivashüppe ajalugu 4 Tänapäeva teivashüpe 5 Suveolümpiamängude teivashüppe reeglid 5 Teivashüppe faasid 7 Meeste hooaja parimad tulemused 9 Naiste hooaja parimad tulemused 10 Kasutatud materjal 11 2 Sissejuhatus Teivashüpe on kergejõustiklaste ala, kus inimene hüppab üle kõrge lati, kasutades selleks spetsiaalset teivast, mis tavaliselt on tehtud fiiberklaasist, kuna fiiberklaas ei ole ainult kerge, vaid ka küllalt paindlik, mis tõukab hüppaja edukalt üle lati. Esimesteks teivashüppajataks olid kreeklased. Teivashüpe on ametlik medaliala Olümpiamängudel meestele juba aastast 1896 ja naistele alates aastast 2000. ...
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on oma...
Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Kadi Hõim 10. kl Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Oli prantsuse skulptor. 1754 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1780 sai ta Kuningliku Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia rektoriks. E.M.Falconeti looming Falconet' loomingu põhiosa moodustasid rokokoo-stiilis tundeküllased allegoorilised ja mütoloogilised kujud ja kujukesed. Laiema tunnustuse pälvis ta 1754.a. loodud skulptuuriga "Kroton Milon". Samas oli ta töödes tärkava klassitsismi tunnuseid: nende joon oli selge ja vorm puhas. Selline on näiteks "Supleja" (1757). E. M. Falconet "Krotoni Milon" 1754, marmor. Skulptuur kujutab hetke, mil Kroton ...
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutuse. Väldi soki teket. Teadvusekaotusel keera kannatanu püsivasse küliliasendisse. Toeta murrukohta tekirullide abil, kui võimalik. NB! Ä...
Lydia Koidula Mona, Mirko, Albert Lydia Koidula Lydia Emilie Florence Jannsen 24 . 12 . 1843 - 11 . 03 . 1886 Johann Voldemar Jannsen Sajakroonine Carl Robert Jakobson Pere Isa - Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" "Sind surmani" 1867 "Emajõe ööbik" 1865 "Waino-lilled" Kokku...
annaabi.ee 
