Kätepesu, faktid ja seletused (0)

Sissejuhtuseks:Kätepesu on igapäevane, aga väga tähtis isikliku hügieeni protseduur. Me ei pese oma käsi mitte ainult selleks, et need oleksid puhtad, vaid ka selleks, et kaitsta ennast ja teisi erinevate bakterite ja viiruste eest.Baktereid ja viirusi me palja silmaga ei näe, aga kui võrrelda kätel olevat mikroobide hulka Eesti ja Euroopa elanike arvuga, siis elutseb näiteks sõrmeküüne all neljakordse Eesti rahvaarvu jagu mikroobe ehk siis (ise arvutavad ja siis õige vastus ilmub slaidile)
Vastus: 4 x 1,34 = 5,36 miljonit
Ja sõrmuse all kogu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvu jagu ehk (nettist otsivad) 511 miljonit mikroobi.
On kolm põhilist bakterite ja/või viiruste edasikandumise viisi, mida tuleks takistada:

• kätelt – silmadele, ninale, suule ja avatud haavadele;
  
• teisele inimesele otsese käelt-käele kontakti või kaudse käelt-esemele-käele kontakti kaudu;
  
• kätelt toidule toiduvalmistamise ajal.
  

Regulaarne ja hoolikas käte pesemine on kõige lihtsam asi, mida inimene haigestumise vältimiseks teha saab. Ehkki kätehügieen on elementaarne osa argipäevast, on siingi mõningaid nüansse, mida tasub aeg-ajalt meelde tuletada.
1. Käte pesemisel pööra tähelepanu randmetele, sõrmedele ning küünealustele. Inimesed loputavad sageli kiiruga üle üksnes oma peopesad ja unustavad, et hoolikat puhastamist vajab käelaba tervikuna .
2. Pese põhjalikult. Põgus seebitamine ei ole piisav. Tõhus pesukord võiks kesta orienteeruvalt 20 sekundit.
3. Loputa hoolega. Loputa käsi jooksva vee all umbes 10 sekundit, et vabaneda seebijääkidest.
4. Ära unusta niisutust. Tavalised seebid kuivatavad käsi, mis vajavad seejärel täiendavat niisutust.
5. Hoidu uutest pisikutest. Ühistualettides sulge kraan paberkäterätiku või küünarnukiga ning püüa vältida kokkupuudet ka ruumi ukselingiga.
6. Kõigil muudel juhtudel, kui käed ei ole nähtavalt määrdunud, kasuta alkoholibaasilist
antiseptikumi.
Mis võib juhtuda, kui me käsi ei pese?

• suurem tõenäosus, et külmetame ning jääme haigeks;
  
• mustus võib sattuda läbi pesemata käte meile toidu sisse;
  
• levitada toidumürgitust;
  
• nakatada kõiki, keda puudutame;
  
• võime saada hepatiit A;
  
• aegajalt võib tekkida kõhulahtisust;
  
• see võib kaasa aidata anibiootikumide resistentusele.
  

Kui tihti tuleb käsi pesta?
Käsi tuleks pesta:

• enne söögi tegemist/enne söömist;
  
• pärast wc-s käiku;
  
• pärast koolist, töölt, õuest tulemist;
  
• pärast linnas või ostukeskuses käimist;
  
• pärast lemmikloomaga tegelemist;
  
• pärast nina nuuskamist, köhimist või aevastamist.
  

fun and not very fun FACTS:

15. oktoober – ülemaailmne kätepesu päev

Umbes 80% enim levinud nakkushaigustest levib käte kaudu

Ainult 30% Maa elanikkest pesevad käsi seebiga

Kõige mustemad asjad on raha, telefon ja ukselingid

Liiga sage kätepesu tapab kasulikke baktereid

Kuum vesi ei tõsta kätepesu effektiivsust

Ühekordne kätterätt on parem kui käsi kuivatid

Kätepesu koolis vähendab puudumisi 51% võrra
LISA: (vb pole vaja sest teeme ise)
WHO poolt tehtud kätepesu õpetuse video, kus näitab põhjalikult ära, kuidas kästi pesta nii, et käele ei jääks mustust: https://www.youtube.com/watch?v=3PmVJQUCm4E
Allikad:
http://antiresistentsus.blogspot.com.ee/2017/10/kate-pesemine.html
http://avalik.ttk.ee/olesja/katehugieen/hgieeniline_ja_kirurgiline_kte_pesemine.html