Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997)
Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn Rana temporaria L. 8. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 9. Tiigikonn Rana lessonae Camerano 10. Järvekonn Rana ridibunda Pallas 11.Veekonn Rana esculenta L. · Silmatorkav on oma levila piiril asuvate liikide rohkus. Selliseid liike on meil 7: · harivesilik, juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn,
NÕUDMISED EKSAMIL KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem;
Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad). Kahepaiksete ja roomajate olulisus: Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks Kahepaiksed – indikaatorliigid Eesti kahepaiksete liiginimekiri: Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris) Harivesilik (Triturus cristatus) Harilik kärnkonn (Bufo bufo) Kõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo/Epidalea calamita) Rohekärnkonn (Bufo/Epidalea viridis) Mudakonn (Pelobates fuscus) Rohukonn (Rana temporaria) Rabakonn (Rana arvalis) Tiigikonn (Rana/ Pelophylax lessonae) Veekonn (Rana kl. esculenta/ Pelophylax esculentus) Järvekonn (Rana ridibunda/ Pelophylax ridibundus) Sabakonnalised – vesilikud: Vesilikud on veekogudes sigimisajal. Nad ei häälitse. Pärast sigimise lõppu toituvad ja talvituvad maismaal
Kui palju on Eestis kahepaikseid? Eestis elab ainult 10 liiki kahepaikseid. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda. Erinevatest kahepaiksete rühmadest saate ülevaate Eesti kahepaiksete süstemaatilisest nimestikust. Millised kahepaiksete liigid on Eestile iseloomulikud? Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Huvitav on märkida, et saartel esinevad mandri loomadega võrreldes väga suuremõõdulised harilikud kärnkonnad (kuni 16 cm). Kus Eesti kahepaiksed elavad? Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Vertikaalse pupilliga mudakonn ja rohe- kärnkonn tavatsevad elada inimeste läheduses. Mudakonn vajab päevaseks peitumiseks pehmet ja kinnistumata pinnast, mida leidub põldudel ja aiamaadel. Nii
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud
..................................................................................................................................................5 ROOMAJAD..................................................................................................................................................................6 ARUSISALIK.................................................................................................................................................................6 NASTIK........................................................................................................................................................................ 7 LINNUD..........................................................................................................................................................................8 KARVASJALG-KAKK.....................................................................................................................................
Fifth level Roomajad Eestis on kahte liiki madusid (rästik ja nastik) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma. Kivisisalik tegutseb valdavalt inimtekkelises kuivas maastikus: maanteede ja raudteede pervedel, teeradade läheduses ning metsalagendikel. Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes Click to edit Master text styles Second level
Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised Squamata; alamselts- sisalikulised Lacetilia, sugukond- sisaliklased Lacertilia: kivisisalik (Lacerta agilis), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised Ophidia ; sugukond- nastiklased Colubridae: nastik (Natrix natrix); sugukond-rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5] Soome roomajad Soome roomajad on Soome territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Soomes on 4 liiki roomajaid. Kõik 4 liiki roomajat on looduskaitse all. Soome roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised: arusisalik ( Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised: nastik (Natrix natrix), rästik (Vipera berus). [10] Eestis on roomajate liigirikkus suurem kui Soomes
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. Nahk pole sile, vaid teraline. Sigimisperioodil kevadel ja suve alguses elutseb harivesilik vees - metsajärvedes, tiikides, jõesootides, turbarabades Vees kütib harivesilik veemardikaid (ujureid, kukrikuid), limuseid, sääse- ja kiilivastseid, kalamarja ja konnakulleseid
materjali, mille tagajärjel häirub ebapärlikarbi normaalne elutegevus. Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. 11. Konna luustiku iseärasused Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn Liik: Juttselg-kärnkonn Liik: Rabakonn Liik: Rohukonn Sugukond: Mudakonlased Perekond: Mudakonn Liik: Harilik mudakonn
Noored kivisisalikud hajuvad peagi ja hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5…2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all. Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida
.................................... 14 Sissejuhatus 20. sajandi esimesel poolel oli kõre e juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) väga iseloomulikuks liigiks Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadel ning saartel. Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus Eestis pidevalt langenud. Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate elupaikade kadumist. Eestis on kõre asustanud enamasti rannaniite, eriti rannakarjamaid (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 a). Kõre ehk juttselg- kärnkonn on kahepaikne, kes sarnaneb väga tavalise konnaga. Jalad on tal lühemad kui konnal, liigub aeglasemalt ja pigem kõnnib kui hüppab. Kärnkonna nahk on 2 kuiv ning sageli ka krobeline. Silmade taga ja veel mitmes keha piirkonnas on käsnad, kus asuvad mürginäärmed. Kärnkonna mürk on inimesele ohutu, kuid mõne väiksemale loomale võib see mürk olla ka surmav (Dozo-van der kar, 2004).
kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). Kahepaiksed –Eestis elab ainult 11 liiki kahepaikseid. Need kuuluvad 2 seltsi ning moodustavad 4 sugukonda kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud ka harivesilik. Enam-vähem kõikjal Eestis esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Eestis kahepaikseid toiduks ei tarvitata. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Roomajad – Eestis on kahte liiki madusid (rästik ja nastik) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad
oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). Rääbis Lest Siig Kahepaiksed Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on rohukonn. Üle kogu Eesti on levinud harivesilik ja esinevad veel tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rabakonn. Eestis on kahepaiksete levikuks üsna soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Inimesele toovad nad kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine ja energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Mudakonn Roomajad Eestis on kahte liiki madusid ning kolm sisalikuliiki.
· eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes · paiksed loomad ja elavad kogu elu samal territooriumil - liikudes elu jooksul vaid 60...100 m raadiuses · Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid · kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse ! NASTIK Natrix natrix (L.) · tumehalli, pruuni või isegi musta · kehapikkus võib ulatuda 150 cm- värvi selja ning valge kõhualusega ni, isased on emastest tunduvalt madu lühemad (kuni 70 cm) · aktiivne ja liikuv madu - ta roomab · soodsates elupaikades võib olla kiiresti, võib ronida ka puudel ja sage, kuid viimasel ajal on ujuda vee all
Kahepaiksed Eestimaal Eestimaal elavad kahepaiksed: I. Selts: sabakonnalised (Caudata): a. Sugukond: salamanderlased (Salamandridae): i. Harivesilik (Triturus cristatus) ii. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) II. Selts: päriskonnalised (Anura): a. Sugukond: mudakonlased (Pelobatidae): i. Mudakonn (Pelobates fuscus) b. Sugukond: kärnkonlased (Bufonidae): i. Harilik kärnkonn (Bufo bufo) ii. Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Bufo calamita) iii. Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4 c. Sugukond: konlased (Ranidae): i. Järvekonn (Rana ridibunda) ii. Rabakonn (Rana arvalis) iii. Rohukonn (Rana temporaria) iv. Tiigikonn (Rana lessonae) v
sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne..
Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: · aru-, · lammi-, · ranniku- ja · soostunud niidud. Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega 6. Pool-looduslikud e pärandkooslused. põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 7. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Loo-, lammi-, ranniku- ja puisniidud. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (rohttaimed)
sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Harilik rästik (Vipera berus) Täiskasvanud rästik on 60-85cm pikk. Värvuse poolest on nad kas mustad, hallid või pruunikad. Neid tunneb ära seljal lookleva musta sakilise vöödi järgi, kuid piirkonniti leidub ka triibuga isendeid. Nad toituvad peamiselt hiirtest, kuid mõnikord ka muttidest, sisalikest, konnadest ja putukatest. Rästikuid võib kohata kuivavõitu männi- ja segametsades, niitudel, põldudel, soodes, vahel ka elamute ja asulate läheduses.
Madalsoo Alam-Pedjas Koostjad: Diana Dubrova Tatjana Turzina Lauri Piirisaar Alam-Pedja looduskaitseala Ø Kaitseala asub Võrtsjärve nõos Ø Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond Ø Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala jääb Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna piirialadele Mis on madalsoo? ØMadalsoo on soo arengu algetapiks, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas
toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. Suhe taimetoidulise looma ja taime vahel Näiteks jänes sööb talvel puukoort, karu sööb marju, põder sööb samblikke. 5. Energia liikumine toitumistasemel. Produtsendid soos on näiteks samblad, jõhvikas, sookail
Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD: SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus. Ema kõrvalt hakatakse toitu otsima 3-4 nädalaselt. Noored hakkavad sigima peale talvitumist.Talveuni kestab oktoobrist märtsini, ärkamise järel algab jooksuaeg
graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne
....................................6 Herilaseviu......................................................................................................................................7 Harakas............................................................................................................................................8 Kahepaiksed.........................................................................................................................................8 Harilik kärnkonn.............................................................................................................................8 Mudakonn.......................................................................................................................................9 Tiigikonn.......................................................................................................................................10 Järvekonn...............................................................
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -
maismaal, veekogudest üsna kaugel. ● Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23…2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. ● Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised , nälkjad ja Rohukonn sihktiivalised. http://www.laanemaaott.eu/contact.html Nastik ● Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. ● Nastik on ilma mürgita Nastik madu. https://sites.google.com/site/roomajada nneklass/keda-nimetatakse-roomajateks/r aestik-ja-nastik Rästik ●
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka
Metssiga (metssiga MARGUS ANSU/POSTIMEES/SCANPIX) Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17.-19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastas
Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine. Kasutusel looduslike karjamaadena. Liigirikkad, taimekooslusi 4. Näiteks keskmise ristik, aas-ristik, mägiristik, harilik koldrohi, kevadtarn, tõmmukäpp, Pärisarurohumaad: Tekkinud salu-ja laaanemetsadest –sekundaarsed. Mullad karbonaadirikkad.
N. köidikkonn Sgk lehekonlased – varvaste otstel kettalaadsed napakesed. Elavad enamasti puu otsas. N. lehekonn Sgk lendkonlased – enamikus puu otsas elavad liigid. Paljudel on varbad ujulestade ja nappadega, mistõttu võivad nad puu otsas osavasti ronida ja ühelt puult teisele liuelda. N. lendkonn Sgk mudakonlased – N. mudakonn, Sgk kärnkonlased – jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N. harilik kärnkonn, juttselgkärnkonn, rohekärnkonn. Sgk konlased – N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. EESTI KAHEPAIKSED kõik on kaitse all I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik, Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik, Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn, Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn, Bufo bufo L. 5
Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad
Sissejuhatus Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht. ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Lamminiidud ehk luhad on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on need tekkinud inimtegevuse tulemusena. Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas paiknevad poollooduslikud kooslused. Aruniidud on niidud, mis asuvad turvastumata ja üleujutuseta muldadel. Jaguneb: looniidud e. alvarid e. loopealsed, pärisaruniidud, nõmmeniidud ja paluniidud. Karjatamise mõju taimekooslustele oleneb väga paljudest asjaoludest. Referaadi esimeses peatükis on ülevaade karjatamise ajaloost Eestis. Teises peatükis erinevad karjatamisviisid ja karjamaade pinnast. Kolmandaks peatükiks on selgitus, et mis on karjatamiskoormus ja viimases peatükis karjatamise mõjust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
