Üürida välja tube Proua Vauquer'i pansionaadis! Pansionaat asub NeuveSainteGenevieve'i tänavas, Ladina kvartali ning SaintMarceli eeslinna vahel. Pansionaati peab umbes viiekümnendates naisterahvas, kes näeb välja nagu kõik naissoost isikud, keda on elu poolt kannatama pandud. Pansionaadis kõrguvad neli korrust, neist igaüks isemoodi! Alumine korrus on pansionäridele ühiseks kasutamiseks, mis koosneb esimesest ruumist, köögist ja trepikojast. Sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel seisab marmorplaadiga ümmargune laud. Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul.
tüdrukud saanud täiskasvanuks ja nad abiellusid. Üks sattus kõrgema kihi seltskonda, teine oli samuti jõuka mehe otsas, kuid kõrgkihti ei kuulunud. Head elu elama asunud tütred tegid isale ettepaneku, et too paneks ameti maha ja läheks ära pensionile, müües maha oma ärid ja asudes nende juurde elama. Üsna peagi viskasid mõlemad tütred oma isa tänavale, kuna väimeestele ei meeldinud äia kohalolek. Pettunud Goriot ei süüdistanud tütreid ja asus elama Vauguer'i pansionaadis, kus ta algul oli kui aadlihärra, kes elas esimesel ja kõige rikkamal korrusel. Sel ajal oli Goriot elu veel täis ilu ja õnne. Aeg läks edasi ning külla tulid tütred ja nõudsid raha, kuna nende mehed ei andnud. Heasüdamlik ja hooliv isa andis tütardele alati veidikene raha ja üsna peagi hakkas vanaldane mees laostuma. Mida rohkem ta raha neile andis, seda kõrgemale ja vaesematesse ruumidesse pansionaadis ta kolis. Ühte asja see vaene mees aga ei
Referaat_isa Goriot_isaarmastuse_ohver Isa Goriot oli endine nuudlivabrikant, kes elas pärast äritegevuse loobumist proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma
Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua Coutre, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas temast jumalakartliku inimese. Poiret- rauk, kes käis pansionaadis lõunatamas
Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad. Teine haru raamatust räägib Lõuna-Prantsusmaalt tulnud üliõpilasest Eugene de Rastignac'st. Ta elab samas pansionaadis, kus Isa goriot. Rastignac on ainuke, kes märkab Goriot' seisu tõsidust. Perekond saadab talle viimased rahad, et Eugene saaks sulanduda kõrgklassi sisse ja sealt rohkem raha teenida. Seda märkab üks tema naabreid pansionaadis. Tuleb välja, et tal on võimalus Rastignac'le anda suuremas koguses raha, et ta saaks kõrgemale püüelda. Ta hoiatab ka, et need seal üleval on tõelised raisakotkad. Kõigil on hinge taga mingisugune saladus, mille avalikkusele tulek laostaks nad
,,Isa Goriot" Vautrin ja tema suhted teiste pansionäridega. Tema iseloomulikud harjumused ja tõekspidamised. Vautrin ise oli põgenenud sunnitööline. Vautrin tegi väga palju imelikke märkusi kõigile. Tal oli iga asja kohta midagi öelda, oma arvamus. Ta oli väga kaval ja oskas teiste pansionäridega rääkida ja nendega manipuleerida. Vautrin oli teiste pansionäride arust väga salapärane ja nad soovisid teda kuidagi paljastada. Vautrin varjas ennast pansionaadis ja sehkendab allilma rahadega. Ta elas kolmandal korrusel, kandis musta parukat ja värvis oma põskhabet. Üks Vautrini iseloomustavamaid jooni oli maksta noobilt 15 franki kuus gloria ehk kohvi või tee suhkru põletatud konjaki või viinaga eest, mida ta järelroaks rüüpas. Vautrin kutsus pansionaadi omanikku Vauquenit mammiks., vahel ta võttis teda kallistades vastu. Kõik tundsid tegelikult kõigi vastu umbusuga segatud ükskõiksust.
Gabrielle Bonheur Chasnel 1883-1971 Tallinna Arte Gümnaasium Caroline Sada, Marit Nõmmik 2010 · Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel) · sündis 19.augustil 1883, suri 10.jaanuaril 1971 · rahvuselt prantslane · 20.sajandi üks tähtsaim moelooja Noorpõlvest · Aubazine´i kloostri orbudekodus (7 aastat) · õppis õmbleja/õmbluskaupade müüja ametit · Moulinsis Saint Augustini nunnade Notre-Dame pansionaadis (2 aastat) · 20-aastasena töötas pruudi-ja beebikaupade äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913)
*Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
Eugene de Rastignaci elufilosoofia. Essee 19. sajandi Pariisis oli suur osa inimeste mõtetest seotud raha ning parema elujärjega . Teoses ,,Isa Goriot" tutvume vaese üliõpilasega, kelle kinnisideeks on kõrgem seltskonnaelu. Eugene de Rastignac elas perekonnas, mis vaevles rahapuuduse käes. Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse. Rastignaci elufilosoofia käskis olla mõistev. Õigusteadust õppiva poisi põhimõtted ei lubanud inimesi taunida ning ta suhtus neisse võrdselt
mis tal oli puudu enda suhtest ehk siis omase läheduse ja intiimsuse Anastasie de Restaud Oli isa Gorioti tütar, kes tutvus Eugeniga, kuid kuuldes ,et ta tema isaga samas pansionaadis elab, jäid tema maja uksed Eugenile suletuks Vautrin Ta oli põgenenud sunnitööline, raamatu alguses oli hästi salakaval ,keegi ei teadnud ta kohta midagi, kuid mida aeg edasi seda rohkem saadi tema kohta teavet kes ta on ka
Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd ja tegelasi. Ta kirjeldab kõike väga täpselt, peensusteni, et tuua välja kontraste rikkuse ja vaesuse vahel ning luua lugejas kujutluspilt tolleaegsest elust. IV TEGELASKOND
Raha jõud ja jõuetus Honoré de Balzac "Isa Goriot" Raamat jutustas Pariisi kõrgseltskonna elu, kus mängis suurt rolli raha, jõukus ja kavalus. Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat. Üliõpilane Rastignac oli üks peategelastest, kes sai aru, et edasi pürgimiseks ei piisa ainult õppimisest. Peab läbi käima kõrgseltskonnaga ja kasutama oma mõistust, et saada jõukaks
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i
See kõik juhtus Blanche'i sünnipäeval ning lisaks oli Stanley'l kingitus naise õele bussipiletid tagasi tema eelmisesse elukohta. Blanche oli väga rusutud, kuid see polnud tema elu kõige traagilisem osa. Blanche traagilise saatuse tippsündmuseks oli see, et Stanley vägistas teda. Peale seda, elas naine oma kujuteldavas maailmas oodates külla oma meest, kes viib ta peole. Blanche muutus vaimselt ebastabiilseks. Blanche'i edasine elu kulges pansionaadis. Blanche'i vaimne tervis sai kannatada juba peale farmi ära võtmist ja temasse suhtumisest kodukohas. Naise tervislikust seisundist said ka teised aru. Naist oleks pidanud hakkama varem ravima ja temaga pidanuks hästi käituma see oleks hoidnud ära tema täieliku hulluks minemise. Mõned inimesed on vaimselt tugevamad, kuid Blanche seda polnud. Kokkuvõttes kujuneski tema saatus traagiliseks temasse suhtumise, farmi äravõtmise ja vägistamise pärast.
Britt Vaher ,,Isa Goriot" , kui realistlik teos Honore de Balzaci kirjutatud realistliku romaani ,,Isa Goriot" tegevus leiab aset enamasti Vauqueri pansionaadis. Peategelasteks on Isa Goriot , kes on endine nuudlivabrikant ja kahe tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi.
aastal. Balzac alustas kirjutamist väga noorelt, kuid enamus tema loomingust ei saavutanud soovitud edu ja tunnustust. Romaan ,, Isa Goriot" jutustab üldiselt 19.sajandi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonna liikmete omavahelisest läbisaamisest. Teosel on 2 haru, mis terve raamatu vältel on tihedalt üksteisega seotud. Üks haru räägib pensionile läinud nuudlikaupmehest isa Goriot'st. Goriot elas üksi Vaqueri pansionaadis. Tal oli 2 tütart, kes olid abiellunud ja elasid isast lahus. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, siis andis ta tütardele kaasavaraks väga suure summa raha. Paraku ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tema ainsaks rõõmuks oli näha oma tütreid õnnelikuna. Kui isa Goriot haigestub väga tõsiselt, siis soovib ta näha oma tütreid enne oma surma
Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. Moulinsis esines Gabrielle ka lauljana varietees Rotonde, kus ta esitas peamiselt kaht sansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest piblik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii. Tal oli armulugu ühe ohvitseriga.
Kuigi tema tütred elasid rikaste meestega, ei saanud nad meestelt raha, et osta endale kleite ja ehteid. Et saada raha, pöördusid nad oma kergeuskliku isa poole, kes arvas, et tütred teda tõeliselt armastavad. Goriot hakkas andma neile oma raha ja müüma talle kalleid asju ning seda kõike ainult sellepärast, et ta jumaldas oma tütreid. Nende õnn on tema õnn, arvas ta. Peagi oli ta sunnitud kolima teisele korrusele pansionaadis, sest ta ei suutnud maksta nii kõrget kuumaksu. Tema tütred sellest aga ei hoolinud ning palusid veel raha. Goriot tõi uusi eneseohverdusi, et anda raha oma tütardele. Aastatega oli ta kaotanud kogu oma vara ning oli sunnitud kolima kolmandale korrusele, kus valitses vaesus. Goriot oli olnud tütardele vaid rahamasinaks, mitte armastavaks ja jumaldavaks isaks. Kui isal ei olnud enam pennigi hinge taga, lõpetasid tütred temaga suhtlemise
,,Kasvatus peab olema niihästi õrn kui ka vali, kuid mitte külm ega pehme," on öelnud J. Joubert. Vanemad peavad hästi tundma piire ehk kui palju last keelata. Lapsega tuleb käituda kui inimesega. Tuleb anda lapsele soojust ja armastust, samas hoiduda liigsest hellitamisest. Liiga hellitatud lapsed muutuvad teiste suhtes isekateks. Balsaci ,,Isa Goriot" räägib isast, kes elas ainult oma tütarde jaoks. Ta täitis kõik nende soovid, kükitades ise pisikeses näruses pansionaadis. Ja mis sai ta neilt vastutasuks? isegi isa hauale nad ei ilmunud. Seetõttu peavad vanemad tegema väga raskeid otsuseid otsustama, mis meetoditega oma väänikuid kasvatavad. Isadel on perekonnas kandev roll. Lapsele on olulised nii ema kui ka isa, kuid ema on tavaliselt see, kes lohutab ning kuulab. Isad loovad aga korra, et perekond koos püsiks. Tammsaare romaani ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas olid keerulised suhted poegade, tütarde ning isade vahel
Kuid kas tütred üldse armastasid oma isa? Isa Goriot oli omal ajal olnud nuudlivabrikant ning ta nägi terve oma elu ränka vaeva, et tütardele parimat pakkuda. Ta ei suutnud neile 'ei' öelda ning hellitas tütred sellega ka ära. Loomulikult olid tütred harjunud kõike saama ja nad ei osanudki mõelda, et ka teistmoodi võib minna. Kui Goriot pansionaati läks, siis oli ta selleks ajaks juba erru läinud. Alguses läks tal nii pansionaadis kui ka eraelus väga hästi, tal oli oma isiklik toapoiss, ta lasi juukseid lõigata, sõi, mida tahtis ning ta tütred käisid koguaeg enda rahamuredega tema juures. Kuid vaikselt hakkasid ka Isa Goriot'l rahavarud otsa saama ja ta ei saanudki tütardele enam nii suureks toeks olla. Ta oli naiivne, uskudes, et tütred siiski tema juurde jäävad. Ei, tütred leidsid endale mehed ning enda isa jätsid nad nii-öelda unustuste varna. Seda võib siiski
Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Knut Hamsun Maa õnnistus Iisak Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" 19-aastane sõdur Paul Bäumer Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb" Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas
põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse.
Isa Goriot küsimused ja vastused 1. Kus toimus tegevus? Tegevus toimus Pariisis proua Vauqueri perekondlikus pansionaadis. 2. Kes on pansionaadi elanikud? Leia neile ühine nimetus.( Missugused inimesed sinna sattusid? ) Pansioni elanikud on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi. Nad kõik olid vaesed. Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik.
poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist. Treffneri kooli näol saidaga kõik õppimiseks võimaluse. Isegi peamise põhjuse - rahapuuduse, vastu leiti alati abinõu. Koolijuhataja vabastas paljusid õppemaksust kas täielikult või osaliselt või lasi tasuda ajutise tööga kooli köögis või pansionaadis, nõudes aga kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli
poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist. Treffneri kooli näol saidaga kõik õppimiseks võimaluse. Isegi peamise põhjuse - rahapuuduse, vastu leiti alati abinõu. Koolijuhataja vabastas paljusid õppemaksust kas täielikult või osaliselt või lasi tasuda ajutise tööga kooli köögis või pansionaadis, nõudes aga kõigilt selle vastu häid tulemusi ja korraliku õppimist. Hugo Treffneri gümnaasiumis on saanud keskhariduse väga paljud talupojaseisusest eesti haritlalasi. Treffneri gümnaasiumit peetakse tänini üheks Eesti eliitkooliks. K. Päts on öelnud HTG 50. juubeliaastapäeva aktusel: "Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli". Kuni surmani oli lisaks oma kooli
Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. Moulinsis esines Gabrielle ka lauljana varietees Rotonde, kus ta esitas peamiselt kaht sansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest publik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii. Tal oli
tragöödiad": ,,Boriss Godunov", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal", ,,Näkineid", ,,Stseene rüütliajastust". Mihhail Jurjevits Lermontov 1814-1841 * tuli luulesse P jäljendajana *sündis enneaegsena *vanemate kooselu ei olnud õnnelik, ema suri kui L oli 3a *ta vanema kasvatas teda ja andis talle suguvõsa nime *lapsepõlves kannatas haiguste käes *õppis esmalt prantslasest koduõpetaja juhendamisel ja hiljem Moskvas ülikooli pansionaadis *elukutselt oli ta kaadrisõjaväelane *ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne *1841.a tekkis tal tüli oma kunagise õpingu- ja teenistuskaaslasega. 27. juulil 1841 toimus duell, kus Martõnov tulistas Lermontovile rindu ja tappis ta. Suri enne kui sai 27-a. *Poeemid ,,Saska", ,,Mtsõri", ,,Tamborri laekuriemand", ,,Deemon". Romaan ,,Meie aja kangelane" koosneb 4 novellist, millel on 4 erinevat mina
soovinud endistviisi Prantsusmaale tulla. Alles pärast Napoleoni kukutamist 1870 naasis ta kodumaale, kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleessee ja Senatisse. Juliette Drouet Muusa ei leidnud kirjanik kodust, vaid hoopis teatrisaalist. See oli Juliette Drouet. Juliette oli Hugost neli aastat noorem. Tema ema suri sünnitusel ja isa aasta pärast seda ning kasvatama hakkas teda onu. Hariduse sai ta Pariisi usulise kallakuga pansionaadis, mille moraal talle aga väga külge ei hakanud. Juliette oli justkui sündinud olema kellegi naine: ta oli õrn ja hoolitsev, ei võidelnud võrdõiguslikkuse eest ega pürginud tööle. Ta kuulas mehi tähelepanelikult, kuid oskas ka tabavalt vahele rääkida. Näitlejakarjääri võttis ta ette skulptor Pradieri soovitusel. Saatuslik kohtumine toimuski teatris: Juliette oli laval ja Hugo oli saalis. Nende pilgud kohtusid, neid tutvustati ja nad olidki armunud.
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss.
Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred.
Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Goriot ise tõi ennast ohvriks. Tütred mitte ainult ei hüljanud isa, vaid vihkasid ka teineteist. Noorem õde Delphine de Nucigen ihkas üle kõige saada Proua de Beauseant´i salongi pääseda. Ta lakuks selle nimel tänavatelt pori. Ühel päeval sattus Proua Vauquer´i pansioni üks vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Eugene de Rastignac, kes hakkas tolles elus seal pansionaadis suurt rolli mängima. Rastignac tuli Pariisi sellepärast, et seal õppida. Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saades teada, et see on Proua de Beauseant, asub ta trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui
Ebbi. J.H.Kanderi ja F.Ebbi kõige edukamateks muusikalideks peetaksegi ,,Cabaret" (1966) ja ,,Chicagot"(1976). ,,Cabaret" tegevus toimub Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse atmosfääri ja kohalikku tähte Sally Bowlesi. Kui Sally oma armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionaadis varjualust otsib, areneb suhe kergemeelse lauljatari ja tagasihoidliku kirjaniku vahel Sally jääb ootamatult rasedaks. Cliff loobub kirjaniku ametist ja asub tööd otsima. Kui Cliff tajub poliitilist pööret lähenemas, siis ta otsustab Sallyga nõu pidamata, et nad pöörduvad tagasi Ameerikasse. Sally aga ei suuda/taha loobuda oma elustiilist/karjäärist ja noorte teed lähevad lahku. Cliffi ja Sally loo
1. Isa Goriot - endine nuudlikaupmees, kes jättis oma äri pooleni, sest ei tahtnud, et tütred peaks teda häbenema ja läks pansionisse elama. Jäi tänu oma tütardele ilma kogu oma varandusest, tahtis, et neil oleks hea elada ja andis neile raha. Tal oleks võimalus olnud raha andmisest loobuda, aga seda ta ei teinud. Ta valis omaarust parima tee enda ja oma tütarde jaoks, tahtis et tema tütred ei peak kunagi millegi ees kannatama. Kui ta surema hakkas sai aru , et ta oli nad ära hellitanud ning tütred ei armasta teda (tahtis ,et tütred tuleksid teda vaatama, aga nad mõtesid mingi põhjused vlja et mitte minna ) maja perenaine vauquer tahtis teda endale, kuna sai aru et ta on rikas, aga ta arvas, et goriotil on huvi teiste naiste vastu ja sp ei meeldinud goriot enam talle, teda mõnitati, et ta käib ringi noorte ilusate naistega, et ta annab neile lihtsalt oma raha. 2. Eugene de Rastignac -on vaesunud aadliper...
endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng. Cristophe - pansionaadi tööline. Sylvie - pansionaadi köögitüdruk. Härra Poiret - pansionaadis lõunatamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma. Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar. Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar ja Eugene´i armastatu. Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Nad kõik elavad pansionis. 2) “Isa Goriot” on realistlik romaan. Milles see väljendub? Vaata realism iseloomustust ja põhjenda.
Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse ning vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. Moulinsis esines Gabrielle ka lauljana varietees Rotonde, kus ta esitas peamiselt kaht sansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest piblik (eriti Moulinsi jäägrirügemendi ohvitserid) hüüdsid teda laulude järgi nii. Tal oli armulugu ühe ohvitseriga.
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Teos algab sellega, et tutvustatakse elanike proua Vauquer'i pansionaadis. Proua Vauquer peab Pariisis pansioni juba 40 aastat, mis asetseb Neuve-Sainte-Genevieve'i tänavas, Ladina kvartali Saint-Marceli eeslinna vahel. Seal elab nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Maja ise oli kolmekorruseline, kus elas huvitavate karakteritega inimesi moodustades huvitava terviku. Pansionaat ise on suhteliselt viletsas seisus; toad on vanad, seinu kaunistavad aegunud maalid, tubades asetsevad vanad luitunud mööbliesemed, värv on seintelt maha
ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.
Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis.
Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincetis esile sügava depressiooni. Esialgu tulid, firmaomanikud talle vastu ja viisid ta 1874.aastal üle Pariisi, lootes ,et miljöövahetus noormehele soodsalt mõjub. Prantsusmaal kohtus Vincet Millet´ ja Corot´iga , kes jäid ta sõpradeks surmani. Lõpuks ei suutnud noormees sealgi rahu leida ning kaotas 1876. aasta aprillis töökoha. Lühikest aega töötas van Gogh inglise pansionaadis õpetajana, aga 1876.aasta juulist alates jutustaja abilisena. 1877. aastal astus Vincent Amsterdami ülikooli teoloogiafakulteedi ettevalmistusosakonda, kuid loobus peagi ja eelistas kuulata Brüsselis spetsiaalset kursust misjonäridele. Ta pühitseti vaimulikuks. Vincent van Gogh oli tasakaalutu inimene , kes ei osanud mõõtu pidada. Ta oli põikpäine, suhtlemises kaasinimestega umbusaldav ja lausa talumatu. Kuid samas oli tal kirglik natuur,
toidupank. Vaatluse käigus saime näha mida seal tehakse ja kellele asutused suunatud on. Vaatluspraktika andis meile aimu milline võib olla hooldustöötajate töö ja samuti avardas see ka silmaringi. 3 1. Pansionaat „Kuldne Sügis“ Aadress: Koidula 30, Rakvere Telefon: +3723220411 Pansionaat Kuldne Sügis avati aastal 2002. Asutuse kollektiivi kuulub 32 töötajat, 8 neist on hooldustöötajad. Öövalves on seal ainult 1 inimene. Pansionaadis on hoolealustele mõeldud 12 tuba, enamasti on need 2-3 kohalised. Hoolealused peavad seal elamise eest maksma 17.60€ kuus, hinna sisse kuulub ka söök kolm korda päevas. Hommikusöögi valmistavad kokad kohapeal aga lõuna- ja õhtusöök tuuakse kohapeale termosnõudes. Olemas on ka juuksuriteenus mis on tasuta. Muud tarbed, sealhulgas ka mähkmed ja rohud peavad olema igal inimesel endal kaasas. Hoolealustele on tehtud seal elu väga mugavaks ja lihtsaks. Eakad saavad käia väljas
Coco Chanel sündis 19. augustil 1883, Saumuris, Prantsusmaal. Ta ise väitis end olevat ainuke laps, hoolimata sellest, et ta ema Jeanne Devolle sünnitas veel 5 last, kellest 1 peagi peale sündi suri. Kuna Albert Chaneli ja Jeanne Devolle abiellusid alles pärast Gabrielle sündi, oli ta oma vanema õe Juliega ebaseaduslikud lapsed. Peale ema surma kasvas üles Aubazine'i kloostri orbudekodus, seejärel õppis õmblejaks Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. Täiskasvanuna alustas tööd Moulinsis asuvas kuulsas õmblusateljees, kust ta aga vallandati, kuna avaldas oma arvamust. Päris tihti avaldas ta oma arvamust ja just kõrgklassi inimestele, mistõttu Cocot väga palju ei austatud, kui lõpuks hakati ta arvamust tõsiselt võtma. (KLIPP cac 36:10) Tal oli lühike lauljakarjäär enne oma esimese poe avamist. Coco avas oma esimese poe Pariisis kohas nimega Rue Cambon aastal 1910, kus Chanel hakkas kübaraid müüma
· "Vaskratsanik", 1833 (teos loodud ajal, mil autor uuris põhjalikult üksikisiku tahte ja ajaloolise paratamatuse vastuolusid, uuris põhjalikult ajalooallikaid) 4. Mihhail Jurjevits Lermontov · 15.oktoober 1814-27.juuli 1841(Lermontov sündis 15.oktoobril 1814 Moskvas aadliperekonnas ja suri 27.juulil 1841 Pjatikorskis. Ta ema suri varakult ja seetõttu ta kasvas üles koos vanaemaga) · Haridus: algselt koduõpetajaga, hiljem Moskvas ülikooli pansionaadis( Hariduse sai algselt prantslasest koduõpetaja juhendamisel ja hiljem astus Moskva ülikooli pansionaati, aga pettus seal kõrghariduses ja astus sõjakooli) · Ta oli tundlik, raske iseloomuga(Ta oli tundlik ja raske iseloomuga, mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne) · Kunstihuvi(Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu)
endale Lermontovi 16 eluaastast saadik. Kahe aasta pärast hakaks Lermontov ennast ette valmistama Nobeli ülikooli pansionaadi jaoks. Tema õpetaja oli Zinonev, juhendaja ladina ja vene keels, prantslane ja inglane Vindsin, kellega ta õppis inglise kirjandust. Moskva Ülikoolis õppis Lermontov esmalt moraalses ja poliitilises ning siis verbaalses osakonnas. Semestri lõpetas ta vanema juhendamisel ning Lermontov sai pansionaadis viibimise ajal üsna palju om isaga kohtuda, kuid suhted peale ema surma on muutunud veidi halvemaks. Kõikidest tülisid ja võitlusi on Lermontov detailselt kujutanud oma nooruajal kirjutatd draamas. Ülikooliajal kirjutatud luule oli väga kõrge tasemega ja viljaks.Järsult tehti kindlaks, et Lermontovi talent on vaimselt küllaltki küps. Ta osales üliagaralt Moskva kunstisalongi maskiballidel.
I.Teurgenev: Ivan Sergejevits Turgenev oli vene kirjanik. Ivan Turgenev sündis 9. novembril (vkj 28. oktoobril) 1818 Venemaal Orjoli linnas. Tema järgi on nime saanud asteroid 3323 Turgenev. Esimesed üheksa eluaastat veetis Turgenev Spasskoe-Lutovinovo mõisas, mis asus 10 kilomeetri kaugusel Mtsenski linnast Orjoli kubermangus. 1827. aastal kolis perekond Moskvasse, et võimaldada oma lastele haridus. Pärast õpinguid pansionaadis astus Turgenev 15-aastasena Moskva Ülikooli filoloogia teaduskonda. 1838. aastal sõitis ta Saksamaale, Berliini, kus tal tärkas sügavam huvi antiikkirjanduse, ladina ja vanakreeka keele vastu. 1841. aastal naasis Turgenev kodumaale. Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846
Lennu. Ta tegi paljude silmis üllatava valiku kui tööpakkumine tuli nii Linnateatrist kui ka Viljandi Ugalast, valis noor näitleja just viimase. Lisaks koolitarkusele leidsid Panso-koolis üksteist Priit ja nüüdne Linnateatri näitleja Evelin Pang. Priidu meelest lisab see asjale vürtsi, et nad eri teatrites töötavad. Nii töö kui eraelu pärast sõidab Priit Võigemast pidevalt Tallinna ja Viljandi vahet. Viljandis elab näitlejate pansionaadis, Tallinnas Kristiine linnaosas üürikorteris. 3 Rollid TEATRIROLLID "Latern" projektiteater 2004 "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) 2004 "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax (Ugala) 2004 "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe; vaim (Ugala) 2003 "Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi (Ugala) 2003
Sellest tulenevalt on olnud parim vahend ennast kõrgemale upitada materiaalsus, varasemal ajal loomset, taimset või mineraalset päritolu, praegusel ajal raha näol. Hea näide sellest on realismiajastu klassiku H. De Balzaci romaanist ,,Isa Goriot", kus teose peategelane Goriot on oma tütardele väiksest peale lubanud kõike, mis tema võimuses. Paraku tasub see talle hiljem valusalt kätte, sest kui Goriot on vana, vaene ja elab pansionaadis pole tal enam võimalik oma armastatud tütardele hinnalisi ja luksuslikke esemeid osta, siis pööravad tütred talle selja ning keelduvad tunnistamast teda, kui oma isa. Tütred käisidki ta juures ainult siis, kui oli järjekordselt raha vaja ning lõpuks viis see selleni, et inimesed hakkasid arvama neist kui lõbutüdrukutest, kes vahetevahel Isa Goriot juures käisid. Isa Goriot oli inimene, kes nõustus tegema
tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.
tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.
annaabi.ee 
