mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. 4
Kultus Peamised palverännakute Juudi jumalateenistus Palvetatakse 5 korda (palvused, sihtkohad olid Rooma ja toimub sünagoogis. Seal päevas, mis võtab aega jumalateenistus, Sant Jago de Compostella palvetatakse. vaid mõned minutid. Jumalateenistus väga palverännakud klooster Hispaanias, kuhu Moslem võib palvetada individuaalne - kodus, on maetud Püha Jakobi igal pool. Igal aastal looduses või templis.
Konfutsianism Levikualad Hiina idaosa, Filipiinid, Lõuna- ja Põhja-Korea. Kaart Usundi kujunemine Hiinas, Lu provintsis õpetlane, K'ung-fu- tzu(läänes tuntud kui Konfutsius). Elas 551- 479 e.Kr., sõjad ja rahutused. Konfutsius Meng-tzu. Xunzi Reeglid ja tõekspidamised kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale, käituda õiglaselt, sügava inimlikkuse (ren'i) tunnetamine, Kuldreegel: "ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid." li õppimine ja teostamine, rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji), Kevaded-sügised (Chunqui), Muus...
Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya · Dvarka · Hadwar · Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres. Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus. Palverännaku kõrghetk on astoloogiliselt kuupäev kui
kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elulaadi: paastumine, tundide kaupa palvetamine, palverännakud, pihtimine – tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama 1508 ja 1509: bakalaureuse kraad piibliteadlasena 1512: doktori kraad teoloogias Ülejäänud elust töötas Wittenbergi ülikoolis Mis häiris Lutherit katoliiklikus kloostris? Kuidas pidi olema Kuidas tegelikult oli
smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad.
com/ikoonid.html 10.12.2014 Orthodox 2014. Kristus valitseja Pantokrator. (http://orthodox.weebly.com/uploads/1/1/7/9/117989/7378296.jpg) 10.12.2014 Sisekaitse 2014. Kristluse ususuunad. http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/kristluse_ususuunad.html 06.12.2014 Puhkus Eestis 2014. Nevski katedraal. (http://www.puhkuseestis.ee/bw_client_files/puhkus_eestis/public/ss_sightseeing_img/magick .php/1044_1220_nevski_katedraal.jpg?resize) 10.12.2014 Religiooniturism 2014. Õigeusk ja palverännakud. http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/igeusk.html 09.12.2014 Tallinna turism 2014. Vaastamisväärsused Vanalinnas. http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn/newwin-place/print/id- 307 09.12.2014 10 LISAD Lisa 1. Aleksander Nevski katedraal Toompeal Puhkus Eestis 2014. Lisa 2. Jaan Poska Estonica 2014. 11 Lisa 3. Kristus Valitseja Pantokrator Orthodox 2014.
maa piirkondades ja Riia peapiiskop J. Blankenfeld Reformatsiooni tulemused · Ulatuslik usupuhastus Euroopas · Kristluse lihtsustamine · Kapitalismi tekke soodustamine · Rahvusluse tõus · Emakeele areng · Katolikui kiriku uuenemine (mõningal määral) Vastureformatsioon · Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, mis püüdis takistada kirikulõhe tekkimist · Mõisteti hukka protestantlikud õpetused · Säilitati patukahetsuskirjad, palverännakud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja Kultus · Õppekirjanduse trükkimine · Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini · Tekkisid uued vaimulikud ordud. (nt jesuiidid, tänu kellele jai püsima katoliiklus Poolas ja Prantsusmaal) · Eestisse jõudis usupuhastus läbi Riia u 1523.a. · Usupuhastuse tulemus Liivimaal- põletati kiriku vara ja lõhuti altareid nn. pildirüüste.
Nende abil väljendavad muslimid oma usku Usutunnistus Palvus Annetamine Paast Palverännak Palvetamine Moslemid palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole Eelnevalt tuleb nägu ja käed puhtaks pesta vee või liivaga Peab toimuma pühakojas või võib ka piirduda palvevaibaga Meka Moslemite püha linn Saudi Araabia Läänepiirkonnas Kõikidel moslemitel, kellel see võimalik on nõutakse palverännakut Mekasse Mekasse võivad siseneda ainult moslemid Elanikke 1 179 200 (2004) Palverännakud Mekasse Palverändude keskpunktiks on Mekas Suures Mosees asuv Kaaba Palverändurite rituaalide hulka kuulub seitsmekordne käimine ümber Kaaba, musta kivi suudlemine ja joomine Zemzemi kaevust Palverändurid käivad ära ka Arafati mäel ja loobivad Mina külas 7 sümboolset kivi Saatanat kujutava samba pihta Palvekoht- Mosee Pühakoda, kus käiakse palvetamas ja jutlusi kuulamas Seal ei tohi olla pilte ega skulptuure Sinna peab sisenema paljajalu
· osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed · ristisõdijate läbikukkumine ja suur võit moslemite jaoks · 1187.a vallutab Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi, mis põhjustab III ristisõja III ristisõda (1189- 1192) · juhid Saladin, Richard Lõvisüda ja Friedrich I Barbarossa (uppus enne Palestiinasse jõudmist) · Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed:
teraviljaga täidetud anumasse. Seda tehti kaks korda uuesti. Põletati ka hobuse kujutisega ohvrirahasid ja pabereid. Lõpuks põletati ära jumalate pildid. Köögis riputati üles uus Zaowangi pilt ja austati ka teda. Kummardati ja austati kodualtari jumalaid ja kaitsjaid. Lõpuks austati esivanemaid, neile ohverdatud andamid söödi üheskoos sümboliseerimaks ühtsust esivanematega. Perekonna nooremad liikmed austasid vanemaid kummardusega. Ka palverännakud on rituaalid. Nende tähendus on aja jooksul muutunud. Keskajal olid palverännakud ohtlikud ja vaevarikkad ning rännaku eesmärk oli religioosne: saada pattudest vabaks. Tänapäeval on palverändurite sihtkohad muutunud osaliselt turismiobjektideks, ka rändurite eesmärgid on väga erinevad. Ühed lähevad kogema osadust jumalaga, teised enda kinnijooksnud elu üle mõtisklema, luhtunud suhtest üle saama või lihtsalt niisama ennast pikal rännakul proovile panema.
ROMAANI stiil 11.saj. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA.
(Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi.
mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita
ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus: Usk (psühholoogia mõistena hoiak ehk suhtumine) Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eriliste omkadustega inimesele ja mida/keda tuleb austada, kummardada ja teenida Maagia – nõidumine, võlumine Maagia liigid:
kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias. Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim). Tähtsaimad harud on katoliku kirik, õigeusk, metodistid, baptistid, anglikaanid ja luterlased. Sakramendid: ristimine, armulaud, patukahetsus, konfirmatsioon, abielu. Kloostrid ja palverännakud. Välja kasvanud rühmitused: Viimsepäeva Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Jehoova tunnistajad, Ühenduskirik, Kristlik Teadus.
kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared
Üks JumalAllah. 5 põhisammast, õp lk 57 usutunnistusallah ainus jumal, muhamed tema prohvet 5x päevas palvetamine näoga Meka suunas paastumine ramadani kuus(päiksetõusloojang) almuste jagamine(2,5% sissetulekust) kord elus palverännak Mekasse kristluse ja islami sarnasusederinevused Üks Jumal: Jahve/Allah Püha raamat:Piibel/Koraan Püha isik: Jeesus/Muhamed Ajaarvamine: Jeesuse sünd/Muhamed põgenes Mekast Palverännakud: ..../Kord elus Mekasse erinevused: Jeesus oli jutlustaja ja Jumala poeg, Muhamed riigijuht/väejuht ning Allahi sõnumitooja. Jeruusalemma ristisõjad õp lk 13031 mis olid, millal ja miks toimusid? Mis olid tagajärjed ja mõjud Euroopale? 1096. A kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke.Tapeti tuhandeid inimesi Jeerusalemmas(1099)
.....................................................14 Tekstiilikunst.............................................................................................................................15 Kordamisküsimused..................................................................................................................17 Romaani stiil 9. saj jagunes Frangi riik kaheks. Idapoolsest osast kujunes Saksamaa. Itaalia jäi Saksamaa koosseisu. Saksamaa keiserid: Otto I, II ja III. Algasid palverännakud pühadesse paikadesse (nt Püha Peetruse haud), tänu sellele elavnes kirikute ehitamine. Kloostrid tugevnesid. 10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud 1) ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2) kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast. 12. saj Prantsusmaal. 13. saj Saksamaal. Arhitektuur
praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad Palverännakud · Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa) · Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. · Tihti kuulub komplekti topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Aitäh kuulamast!
11. saj, kui Euroopat ohustavad usundid olid kadunud või nende levik peatatud, kasvas järsult kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa
Vältida karmavõla tekkimist Bhagavadgita lugemine Pole soovitav kokku puutuda inimestega, kel pole vaimseid huvisid Suure mantra laulmine Meditatsioon Noormehi tunneb tänaval ära oranži riietuse ja mantrate laulmise läbi. Sai Baba kultus Nn. guru-kultuse näide (sanskr. guru - ´tähtis´) Shri Sathya Sai Baba, 20.saj. keskpaik Keskus: India, Puttaparthi. Kõigi religioonide lepitamine Meditatsioon Palverännakud Sai Baba aašramisse Tantristlikud (salajased) seksuaalpraktikad 2 Sünkretistlikud uususundid: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik / Mormoonid Joseph Smith 1830ndad aastad, USA, Salt Lake City Ühakirjad: Piibel ja Mormooni raamat: Õpetus ja lepingud. Kallihinnaline pärl. Jumal ja Jeesus elavad planeedil Kolob inimestena Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm eri isikut Taevane Ema
Periood kristliku aja XI saj lõpust, u 5. Saj edasi. Ristisõjad olid sõjad, mida õigustas usk ja mida peeti tegelike või ettekujutatud vaenlaste vastu, keda usu- ja poliitiline eliit määratles ohuna kristlastele. Neis sõdades otsustavat osa etendanud uskumused tõstsid võimsalt esiplaanile hirmuäratava, aga siiski julgustava üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, algelisemate, julmemate ja meile võõrastena. (16) Kristlikel aladel, kus valitses religioosse ja ilmaliku võimu suurem võimulahusus kui islamimaadel, oli pärast Rooma impeeriumi lõpuaegu tekkinud 2 peamist risiusuvoolu: kr õigeusk, mis tugines Bütsantsi impeeriumile, ja ladinakristlus, mille keskmeks oli formaalselt
Tallinna Nõmme Gümnaasium Romaani stiil Referaat Koostas: Martin Seppam Tallinn 2011 Romaani stiil 9. saj jagunes Frangi riik kaheks. Idapoolsest osast kujunes Saksamaa. Itaalia jäi Saksamaa koosseisu. Saksamaa keiserid: Otto I, II ja III. Algasid palverännakud pühadesse paikadesse (nt Püha Peetruse haud), tänu sellele elavnes kirikute ehitamine. Kloostrid tugevnesid. 10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud esiteks ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi ning teiseks kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast.Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini
heliotsentrilisuse eitamine, uute ideede pidurdamine teadus pidi vastama piiblile-skolastika vaimulik haridus -Toom- ja kloostrikoolid -Vaimulike ettevalmistus Sakraalne arhitektuur ja kiriku mõju kunstis 11.-12. Saj. Romaani ja 13.-14. Saj. gooti stiil Ümagrugsed tornid Teravad tipud Paksud seinad Õhuline Kitsad aknad Vastuolude rõhutamine ( Jumal-Saatan) paavstide ja valitsejate vastuolud Pühakute kultus ja palverännakud linnade arenguga rahamajanduse teke Kiriku rolli vähenemine Ilmalik haridus ka -Linnakoolid kaupmeestele -Ülikoolide teke 12.saj. Vaja oli seadusetundjaid,arste. -Kirjanudse ja teatri areng
Ahmisa idee kohaselt võib iga pisemgi loom olla varasem inimene. Kõige enam outtakes lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Samuti ahveeee austatakse. Elus eristatakse nelja etappi. Suurimaks sooviks on eraldumine maailmast. Toimub pühitsemine, siis braahmani juures õppimine, luuakse kodu, laste täiskasvanueas pöördubbbb mees erakuks, lõpuks läheb rändama kerjava askeedina. Kultuse erinevad vormid: eraviisiline jumalateenistus, palverännakud, üleminekurituaalid, usulised pühad, loomade austamine. Kastisüsteem. Peamised kastid: 1. Braahmanid - preestrid 2. Ksatrjad - ühiskonna administratiivne aristokraatia 3. Vaisjad - tegutsevad põllumajanduses, kauplemises ja käsitöös 4. Suudrad - kõikide eelmiste kastide teenijad Väljaspoole kaste jäävad "puutumatud", kõrgemasse kasti kuuluv hindu võib tunda end roojasena juba üksnes tolle inimese varjust, mis temale langeb.
Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Švetaambara „valgesse mähkunu“ – mungarõivaste pooldaja. Švetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu. Tuntuim on askeetlik suund terapanthi´d, kelle liidrid on India ühiskonnaelus autoriteetsed. Elu 5 peapõhimõtet: Vägivallatus, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus, mitteasisus (maise vara soetamise piiramine). Kultus: pühakute kujude austamine, templirituaalid, palverännakud. Templid on pühendatud 24 tirthankarale. Templis on tähtsaima t. kuju ja selle sümbolloom. Mahaviral on lõvi. Hommikul peetakse ohvriteenistus (puja). Sümbolmärgid on svastika (ümbersünd) ja peopesa (vägivallatus). Kombed: taimetoitlus, eelistatakse tegelda kaubandusega, valge riietus, sageli käiakse paljajalu, tee harjamine, joogivee kurnamine, mungad ja nunnad kannavad suukaitset. Keskkonnakaitse on oluline ühiskonnaelus.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 262 Pühakute kultus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 272 Kirikukalender . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 Palverännakud ja reliikviad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 Katoliku kirik ja talurahvas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 Reformatsioon ja kirikuelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks on teravkaar ja suured aknad. Kõrged kirikud, õhukesed seinad. Nt. Jumalaema kirik Pariisis. Renessanss 14.-16. saj Tekkis Itaalias (ja madalmaades)
tõe ja õiguse, ja kaks ristatud mõõgad kaardunud ümber väljaspool selleks, et tähistada Jumala vaimne võim." Sikhid rõhutavad oma kuuluvust viie erilise sümboliga (tuntakse kui K-d): Kesha- pikad ja lõikamata juuksed Kangha- kamm Kara- metallkäevõru Kachha- teatava lõikega püksid Kirpan- mõõk/pistoda Need kõik aitavad kaasa ühtsuse ja eesmärkide saavutamisele. Kirpan Kangha Palverännakud Sikhide kõige tavalisemaks palverännaku kohaks on Kuldne tempel. Sikhide religioon ei usu, et palverännakutel on suur tähtsus. "Jumala nimi on tõeline palverännakute koht, mis koosneb mõtisklusest Jumala sõnal ja harimise seesmisest tundmisest." Munklus Sikhismis on munklus keelatud. Seetõttu ei ole olemas sikhide mungakogudusi ega vennaskondi. Sikhid ei usu ühiskonnast loobumisse ja sihituisse
pidevalt väljakirjutusi salajastest dokumentidest. Külma sõja lõppedes õnnestus tal pageda oma arhiiviga Inglismaale, kus koostöös Cambridge'i lähiajaloo professori Ch. Andrew'ga kirjutati kaheköiteline teos KGB aktsioonidest üle maailma. Allpool mõningaid noppeid loetust. KGB on alati olnud huvitatud monumentidest ja nende ümber toimuvast. Nõukogude salateenistusi häirisid väga 1970ndate põhja-Kaukaasias moslemite massilised palverännakud pühakute monumentide ja muude pühade objektide juurde, millega kaasnesid usulised rituaalid, laulud ja tants. Ühe sellise objekti laskis KGB õhku, nimelt püha Parpiata kalju Usbekistanis. Usklikud moslemid aga korjasid rusud kokku ja ehitasid sellest püramiidi, mille austamist nad jätkasid (kd. 2, lk. 377-78). Pole raske näha, et ka pronkssõduril on sarnane sümboolne väärtus ning loos on ka hoiatav eeskuju õhkulaskmise Eesti aktivistide jaoks.
8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik
8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik
selleks ei pea (nt ajaarvamine missa peajumalateenistus kahelda (Johannese Viimsepäeva 4. saj eKr Jutlus, muusika, palved, Piibli ning mida nägemus aegade Pühade Jeesus lugemine usutakse lõpust ja Jeesuse Kristuse kirik palverännakud (Jeruusalemm, taastulekust) mormoonid, Kannatuste tee, Kolgata Mägi, algselt kreeka jehoova Petlemm, Naatsaret, keeles tunnistajad) Konstantinoopol, Rooma, Lourdes,
Lõuna- Euroopa on üldse kogu Euroopa turismiregiooni number üks sihtkoht. On ka selgunud, et vastupidiselt eurooplastele käivad ameeriklased Lõuna-Euroopas just säilinud antiikse pärandi ja kultuurielamuste pärast. Võib öelda, et kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv; religioon ja ajalooline kultuuripärand. Lõuna-Euroopa turismimajandus on väga hooajaline ja koondunud rannikualadele ja pealinnadesse. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. Katoliku kirikul on piirkonnas pikk palverännakute traditsioon. Seega on piirkonnas mitmeid kloostreid ja silmapaistvaid kirikuid. Lääne-Euroopa turismisihtkohana Neli Lääne-Euroopa riiki Prantsusmaa, Austria, Saksamaa ja Sveits kuuluvad maailma külastatuimate sihtkohtade hulka. Lääne-Euroopasse tehakse 16% kogu maailma rahvusvahelistest reisidest. Lääne-Euroopa on hästi ligipääsetav tänu suurepärastele transpordivõimalustele nii regiooni sees kui ka selle ümbruses
*Turvalisus võrreldes individuaalreisiga. 1.1.3 PALVERÄNNAK- KASVAV TURISMITREND Religiooniturismi võib pidada maailma vanimaks turismiharuks, mis on maailmas üheks kiiremini kasvavaks aastas 18 miljardit dollarit ja palverändurite hulgaks umbes 330 miljonit inimest. Palverännak sai alguse aastatel 100 - 300 ja peamisteks rännaku sihtkohtadeks olid Palestiina, Betlemm ja Jeruusalemm. Palverännakute sihtkohad on religiooniti erinevad: kristlaste palverännakud viivad Jeruusalemma, Rooma, Lourdesi Prantsusmaal ja Santiago de Compostelasse Hispaanias, moslemite rännakute olulisemaks sihtkohaks on Meka igale islamiusulisele on see teekond vähemalt korra elus soovitatav. Budistide tuntuim sihtkoht on Kapilavastu ja hinduistide rännakute olulisim sihtkoht on Varanasi. Praegused turismitrendid soosivad religiooniturismi ühe osa - palverännakute jätkuvat kasvutrendi.Peamisteks argumentideks palverännaku puhul on kolme
Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes kirikutes pühapilte ja kujusid. Puutumatuks jäi Niguliste kirik
· Kariibi mere saared, Haiti, · Ameerikas, Mehhiko, Peruu · Hiina · Eesti · Venemaa Turismi mõju Suureneb koormus looduskeskonnale. See tähendab, et reostu kasvab. Taime ja looma liikide väljasurenemine. Eurosiooni laienemine ehk ehitatakse jõe ja mere kallastele rohkem hotelle, mis paneb ka pinnase liikuma. Müra taseme suurenemine. Kultuuri väärtuste hävimine. Nakkuste levik. Turismi areng Esimene turismimärk oli pühaasjade külastaminine ehk palverännakud. Tervisvetel käimine. Alpinism, talisport ja safarism. Vaateturism. Meelelahutusturism. Massiturism algas 1950. aastatel Suurbritannias. Eestisse jõudis see 1990 lõpus. Turismi mõju teistele harudele Toidlustus, hotellid, transport, atraktsioonid, erinevad teenused, mis toetavad, konverentsid ja muu taoline
AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata jumalaid piltidena. 6
hathajooga ehk asenditejooga. Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges, kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude - usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuüritustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite
Kujutavas kunstis jäi juhtivale kohale miniatuurmaal. Initsiaalide kaunistamiseks segunesid inimeste ja loomade kujutised. Püüti edasi anda liikumist ja kujutada ruume ja maastikke. Kõige suurejoonelisemalt kujutati raamatute kaasi, mis võisid olla kullasepa ja juveliirikunsti meistriteosed. Romaanistiil Keskaja esimene ühtne kunstistiil 10- 12 saj. Lääne- Euroopas. Tähtsaim valdkond on arhitektuur. Ristiusk oli kindlustumas laiadel aladel. Toimusid pidevad palverännakud pühapaikadesse. Palverännutee äärde hakati püstitama palju kirikuid. Kasutati mitmeid Rooma ehituskunsti võtteid ja nimetatakse seetõttu romaanistiiliks. Erinevates piirkondades oli eriilmeline, kuid on mitmeid ühiseid tunnusjooni: 1) ümarkaar (aknad, uksed) 2) väikesed aknad 3) raskepärane mulje 4) sobiv kaitse otstarbeks 5) kaunistusi on vähe 6) mulje nagu oleks hoone geomeetrilistest kujunditest koosnev. Põhiline kirikutüüp oli basiilika.
ja rotte; ollakse taimetoitlased Peasuunad Visnuism; Sivaism; Saktism; on väga palju erinevaid suundi; ainus nõue on tunnustada Veedasid Pühakiri Veedad 1200800 eKr, Brahma raamatud 1000800eKr, Upanisadid ehk Vedanta 800600 eKr Rajaja inimesed teisel pool Induse jõge, kes ei võtnud omaks islamit Pühad paigad Gangese jõgi, Varanasi linn Iseloomulikud riitused ohverdamised; Gangese jões suplemine; palverännakud; protsessioonid; perepea päikesetervitus Budism: Lunastusõpetus jumalatel pole tähtsust, tegu on ateistliku religiooniga; lunastus tuleb saavutada enda pingutustega; 8osaline tee; esimeseks, õige vaade ehk nelja ülla tõe mõistmine; teiseks, õige kavatsus ehk mõtted, kus ei ole julmust, himusid ega pahatahtlikkust; kolmandaks, õige jutt ehk hoidumine valest, lobisemisest ja kuulujuttudest; neljandaks, õige tegu, ehk vältida
Transpordivõrgustik Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid) Turismi liigitus Massilisus individuaasus, grupid Kestus lühiajaline, pikaajaline Eesmärk öko, soki-, seiklusturism Hooaeg suvi, talv Transport buss, lennuk, laev Kaugus siseturism, rahvusvaheline Turismi kujunemine, areng Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast. Vanimad harud terviseveed, kuurordid Nn. Päevitusreisid Alpinism, talisport Jahindus, safarid Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis) Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism Rekreatsioon töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid, infrastruktuur, liikluskorraldus) Prantsusmaa, Itaalia Hiljem kerkisid esile Lõuna-Hispaania, Portugal, Kreeka, Horvaatia Bulgaaria, Krimm, Gruusia idaeurooplastele
Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Katoliku kiriku võitlus ketseritega
Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad kummardusi, põlvitusi, küünalde põletamist, ikoonide suudlemist, viirukipõletamist ning risti ettelöömist ( kahe esimese kokkusurutud sõrmega puudutatakse laupa, rinda, paremat ja vasemat õlga. Luterlasele võib tunduda harjumatuna, et õigeusu kirikus seistakse ja et puudub orelimäng. Õigeusu kombestikku kuulub ka koduste ikoonide austamine, paastud, ristikäigud, palverännakud kuulsate ikoonide ja reliikviate juurde. Tähtsaimaks kiriklikes talitustes peetakse sakramentide jagamist. Õigeusu kirik kasutab 7 sakramenti : 1) ristimine ( 3 korda vettekastmine või ülevalamine); 2) salvimine ( vastsündinule pärast ristimist mürrisalviga ristimärkide tegemine); 3) armulaud ( preestri õnnistatud leib ja vein loetakse muutunuks Kristuse ihuks ja vereks); 4) pihtimine preestreile ja pihitud pattude andeksand ( kas pole ka
Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel supremaadiedikti, millega Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai uue kiriku pea. Kiriku reformeerimine ei toimunud usu vaid kuninga isikliku soovi ja kasu pärast. Uus kirik: 1) kiriku nimeks sai anglikaani kirik. 2) Kasutusele võeti emakeelne piibel 3) Kaotati seadusega puhastus tuli ja reliikviad 4) Keelati palverännakud 5) Lõpetati kloostrite tegevused 6) Kirikult võeti suurem osa maid ära Edward VI sai troonile 1547 (9 aastane) 1553 a oli Inglismaa kirik täiesti reformeeritud e protestantlik Mary I sai troonile 1553 (-1558) oli range katoliiklane. Tema eesmärgiks sai Inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine, mille käigus hukati palju anglikaani kiriku pooldajaid. Elisabeth I tuli võimule 1558. -lõpetas Mary I poolt korraldatud ususegadused
Keeltena kasutatakse romaani keeli, lõunaslaavi keeli ja baski keelt. Inimesed on koondunud rannaaladele ja jõgede ümbrusesse. Keskmine eluiga on kõrge. 19. Mis on peamised Lõuna-Euroopa kui sihtkoha tõmbetegurid? Kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv. Peamisteks tõmbeteguriteks on Lõuna-Euroopa rannikulinnad ja kuurortid, sealsed kruiisid ja ekskursioonid. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. 20. Mis iseloomustab Põhja-Euroopa pinnamoodi? Põhja-Euroopa on poolsaarte ja saarte regioon, mida eraldavad üksteisest lahed. Pinnamoe oluline element on mägismaa. Mäed pole kõrged, aga nad on järsud. Järved on sügavad. Euroopa kõige kirdepoolsem riik Island on basaltkivimist koosnev saar. 21. Mille poolest on eriline Islandi loodus? Islandi saarest kolmveerand on viljatu ja metsatu. Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud
* Juulis peetakse hambapüha - kord aastas kantakse Sri Lankas rongkäigu ees pidulikult laegast, milles öeldakse olevat Buddha hammas. * Novembris tähistavad budistid küünalde ujutamise püha. See on Valguse püha, millega tähistatakse vihmeperioodi lõppu. Nad teevad lehtedest tassikesed (aitavad veepinnal püsida), süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma. "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale." Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Sisukord 1. Budism 2. Budism Eestis 3. Buddha õpetus 4. Levik ja suunad 5. Busistide kombed, rituaalid ja pühad 6. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: Ida mõtteloo leksikon Tipitaka Mahajaana Vadzrajaana Seadmuseratta käimapanemine Budismi taust I Budismi taust II http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/budism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://www.estonica
suveolümpia, maailma meistrivõistlused (jalgpall, kergejõustik jm), Cannesi filmifestival, Eurovisioon, jt Konverentsiturism. Järjest enam inimesi käib tööalastel rahvusvahelistel konverentsidel. Pühapaikade külastamine e palverännakud. Islamiusulised suunduvad hadži ajal Saudi Araabia linnadesse Mekkasse ja Mediinasse. Hinduistid külastavad Indias Varanasi linnas olevat Šiva Vishwanati templit. Budistid külastavad Tiibetis Lhasas asuvat dalai-laama elukohta Potala paleed. Katoliiklased külastavad Vatikani ja Roomat. http://serturista.com/arabia-saudita/la-meca-destino-exclusivo-para-musulmanes / Õigeusklikud käivad usupühade ajal Turism Vahemere piirkonnas
või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia. Tuleohvri tähtsuselt ja keerukuselt on rõhk nihutatud isiku vaimsele arengule. Kultus Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist
annaabi.ee 
