Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ",,palun autogrammi''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
onule, kaka, autogrammi, sõidame, ringis, osteti, suvila, juttu, eksinud, ärkama, panama, kohtan, hommikust, küsib, minult, mäletan, küsisin, tegime, hullu, paki, avasin, 10minutit, netis, raadiot, teistega, ilmast, igavik, nägin, 10km, parkida, tasuline, parkla, 100m, hakkasime, usinasti, ootas, söök, tuhat, arutama, kinkida, autoga, väsinudKell oli juba palju, umbes üks öösel. Telki ei saanud ka kuhugi panna, sest igal pool oli eramaa. Tegimegi siis endale autosse asemed. Vaatasime kõik koos läpakast filmi ja siis tuli äkki politsei meie juurde. Meid küsitleti põhjalikult, arvati vist, et me oleme mingid sisserändajad. Nad ei uskunud, et me läheme Meridasse jalgpalli vaatama. Me pidime näitama neile telefonist jalgpalli piletite tsekke, et me ikka läheme sinna. Lõpuks nad uskusid meie juttu ja läksid ära. Selle peale läksid onu ja isa jalutama ja avastasid, et tankla on automaatne. Me mõtlesime küll, et me oleme ikka päris lollid. Olime väsinud ja läksimegi magama. Ema magas tagaistmete peal, isa pagasnikus, onu eesistme peal ja mina tagaistmete vahekohas. See oli suur väljakutse kõigile. 1.6 5.päev- jalgpall Meridas Hommikul ärkasime ja kõigil olid mingid hädad. Peale kehakinnitust ja tankimist asusime teele
" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin
Ta on juba mitu korda haiglas suremas olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega jalga lõiganud, kui juua täis peaga metsa läks. Aga näe, elab veel, ja joob ja teeb tööd. Ehitas endale uue majagi, vanaisa ise käis vaatamas ja kiitis..." Ta oli kade Sassi peale, kes Mareti endale sai. KARLA: "Mina ei mölise, ma räägin, kuidas asi on! Kas see siis vale on, et Maret oleks pidanud õigupoolest minule tulema, lapsest peale mängisime juba koos, iga päev ajasime juttu ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui suuremaks kasvasime, siis käisime pidudel kah koos ja kõik teadsid, et meie kord kokku läheme. Aga siis läks Maret instituuti, ja mina ju ei saanud temaga koos linna õppima minna, mul oli isa surnud, ma pidin maja pidama! Kus sa pääsed maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
10 "Venna, kas kõik on korras ???" Jätkub... Cry// Kristel Kiisk 11 Hommikul ärgates , näen et minu palatis istub mu armas vennake. (ta on muidu 9 aastane) Tal on nutused silmad peas ning ta näib ka väga ehmunud välja . "Venna, kas kõik on korras ???" "Ma.. ma nägin neid pilte ..Anx ..kas see on tõsi et me emal on armuke???" "Ma ei tea..peame seda ise talt küsima !!" Nh jh kust hundist juttu, seal ta ise asubki.Ema astus palatisse rõõmsal näol, kuid nähes meie mossis nägusid jäi ta mõttesse. "Kullakesed..kas kõik on korras?Te olete nii mossis?" "Ema ..kas sul on armuke?" "Mida?? Ei ole ..mis siis . Te teate ju kui väga ma teie isa armastan!" "Nh eks vaata siis neid pilte!!!" Kui ta pilte nägi , sosistas ta Aleks . "Ema..kes on Aleks??" "Mu kungaine ülikooli tuttav. Ma käisin jh temaga väljas kuid see oli 6 aastat tagasi ju." "Olgu ema .
lapsi kindlakskujunenud protseduuri järgi jne). 10 Õpetajaraamat Sissejuhatav tegevus lõpetab laste eelmised tegevused, fookustab laste tähelepanu, alustab keeleõppetegevuse rütmi ja kinnistab õpilase-õpetaja-keskkonna vahel kuju- nenud suhtlemismustrit. Heaks tegevuse alustamise võtteks on hommikuring. · Lapsed ja õpetaja istuvad vaibal või seisavad koos ringis. Kõik lapsed tervitavad üksteist sõnadega ja kättpidi. Harjutustes ja mängudes on hea kasutada pehmet palli, mida üksteisele edasi antakse. Kuna laste sõnavara on väike, võib igaüks öelda oma nime või mõne eestikeelse sõna, mida ta teab. Teised võivad seda kor- rata. · Õpetaja ja lapsed istuvad ringis ja plaksutavad rütmi: Kes on täna meiega? Vova on täna meiega! Kes on täna meiega? Liisa on täna meiega! Küsivad ja vastavad kõik lapsed ja õpetaja
AABRAM : Väga hea ! Sinu isa on mind sinu vahiks pannud ja käskinud, et ma sind Elsast lahutan. Aga ma tahan nii toimetada, et te mõlemad minuga pärast rahul olete. (Tõsiselt) Aadu ! Nüüd lähed sina jalapealt Metsa tallu ja ütled vanale Priidule, et sina Elsat enam ei taha, vaid oled ühe teise neiu omale valinud. Elsale aga annad sina kavalalt märku, et ta homme õhtul alla koplisse minu juurde jutule tuleks. Kas mõistad, Aadu ? AADU : Mõistan, mõistan, onu ! (Annab onule rõõmu pärast suud) AABRAM : Mis sa nüüd möllad, ega ma Elsa ole ! Mine nüüd otseteed Metsale ja tee, nagu ma seletasin ! AADU : Lähen ! Ma lendan, ma jooksen, kulla onu ! (Ära) TEINE NÄITUS- MÄNGIMISE KOHT : Metsa Priidu talu tuba. 1. Etendus PRIIDU : Ma ju ütlesin , et ega minu Elsal ei ole vaja palju ringi vaadata. Kosilasi on tal iga sõrme otsas vähemalt kaks. Oh taevake ! See Madis Põder ! Küll külarahvas läheb kadedusest
Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm.
edasi seisis kirjas: Reede õhtul leiti metsast naine kelle nimi on Emily Goodman. Ta rääkis salapärasest mehest, kes olevat ilmunud tema tuppa ning veenvat teda temaga kaasa minema. Naine olevat keeldunud ning seepeale mees olevat muutunud hundiks , kellel olid umbes 10 sentimeetrised kihvad ja erk punased silmad..." Marian ei hakanud seda lõpuni lugema ning kutsus Ethanit enda juurde ning näitas talle ajalehe artiklit. Poiss luges läbi kogu juttu, ta oli hämmelduses sellest kuidas Emily hundi kirjeldus sobis poisi unenäos olevate huntidega. "See on võimatu!" pomisese enda ette Ethan. Marian kuulis seda ning lausus andagi poolt:" Jah, sellest ma räägingi Emily on alati olnud rahulik naine ja nüüd..." naine ei jõudnud lõpetada oma lauset, sest Ethan tundis vajadust teda takistada ja seletada talle, et poisi hämmeldus ei tulnud mitte Emily enda pärast vaid huntide kirjelduse pärast.
Nad olid nüüd kindlad,et Peeter ja Riho on kuidagi asjaga seotud ja otsustasid poisid vahele võtta.Kõigepealt läks Meelik nendega rääkima.Riho ja Peeter olid mõlemad Riho juures luku taga.Riho ema oli vahepeal korraks töölt koju tulnud,Peeter peitis ennast selleks ajaks ära ja kui ema tööle tagasi minnes ukse jälle lukku keeras jäidki mõlemad poisid luku taha.Meelik võttis uksemati alt võtme,keeras ukse lahti ja sai mõlema poisiga rääkida.Seda juttu ta ei uskunud,et nemad pole midagi teinud,sest Rihol on ju koduarest.Meelik teadis nüüd,et Peeter võis ju iga kell ukse väljast lahti keerata.Pärast Meelikut tuli Kaur,ka tema ei suutnud panna poisse üles tunnistama.Lõpuks tuli Kärt koos väikese Siiriga ja Siiri tundis ära,et need olidki väikesed onud,kes vanaema lehma tagasi tõid.Hiljem kuulis Jürnas veel pealt Marju ja Peetri juttu.Marju oli toonud Peetrile Riho kirja,kus Riho kutsus Peetrit enda juurde,et see ta toast
vanaema teda eriti ei kuulanud, sest muinasloo järel küsimusi küsides ei osanud vanaema neist ühelegi vastata - kuuldi vankriloginat ja vanaema tahtis lehmaga metsa põgeneda, kuid lehm oli kaugemale läinud ja otsustati paigale jääda, nende juurde saabus Kott-Eevald, kes kunagi oma mütsi peast ei võtnud, ühed arvasid, et tema pea on sõjas põrutada saanud, teised arvasid et põhjuseks on aasta aega Tartu ülikoolis hulluks õppimine - Eevaldiga aeti veidi juttu, kui ühtäkki kuuldi mootorratast endi suunas tuhisemas, mees andis vanaemale ülesandeks selle piirkonna valvamise püssiga, kui vanaema peaks märkama võõrast isikut lähenemas karantiinipiirkonnale, peab ta õhku tulistama, kui vanaema sellega ei nõustuks, annaks mees ta ülesse lehma karjatamise pärast keelatud piirkonnas, seega ei jäänud vanaemal muud üle kui asjaga nõusse jääda - mina tegelane ässitas pidevalt Tommit mehele kallale, koer lõpuks naksaski, kuid mees
võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja
Maie! 36 (Läheb hüüdes välja.) (Eesriie.) MÕNDA RAHAST Nagu me Anne jutust just aru saime, kahetses ta, et oli Peeter „oma 30 kopikat teiste nelja hulka võis anda”. Tol ajal oli tavapärane, et ajaleht telliti mitme pere peale, antud juhul siis nelja pere peale. Seega maksis tol ajal ajalehe aastatellimus 1 rubla ja 20 kopikat. Kui siia kõrvale võtta aastatellimus aastal 2017, saame natuke aimdust, millistest summadest näidendis juttu on. 2017. aastal maksab Postimehe aastatellimus 168 eurot. Siit saame teada, et tolleaegne 1 rubla oli meie praeguses vääringus 140 eurot. Kui näiteks Ennu ostetud meie mõistes õlasall maksis 50 kopikat, siis teeb see praeguses vääringus 70 eurot. Pole paha. 37
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.
külaelu vaatama minna. Viimasel ajal olid kõik külla elama läinud. Külas kohtasid Leemet ja Pärtel endavanust tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.
Isa läks kolme aastaselt Päkapiku lasteaeda. Kahjuks minu isa ei mäleta oma kasvatajate nimesid. Lasteaias hüüti teda jänkuks, kuna tema kapi peal oli jänese pilt. Tavaliselt talle väga ei meeldinud lasteaeda minna, kuna ta ei tahtnud hommikuti üles tõusta. Kahjuks või õnneks ta pidi ikkagi minema lasteaeda. Lasteaeda minnes kuulis ta tihti laste nuttu. Eks ta vahel nuttis ise ka. Tavaliselt lasteaias ta lõunaajal ei maganud vaid ajas kõrvalvoodis oleva tüdrukuga juttu. Muidugi kasvatajad nägid vahel ja siis panid mõlemad nurka seisma. 13 Vestlus isa Valev Lebrehtiga, 13. veebruar 2010 17 Foto 9. Võru Päkapiku lasteaed 4-5-aastaste rühmapilt. Valev Lebreht esimeses reas vasakult esimene. Pildistatud Päkapiku lasteaias 1974 aastal. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Minu isal jäi üks tore lugu meelde lasteaia ajast: tollel ajal ei olnud apelsine eriti saada, aga
Paul: Ma proovin, aga kui ei saa hakkama, siis palun sul lõua ja põsed puhtaks ajada. Proovib ziletiga habet ajada ja see tuleb päris hästi välja. Kiira: Korras! Polnudki minu abi tarvis! Saite ise suurepäraselt hakkama. Paul: Arvasin küll, et ega ma selle pesemisega ise toime ei tule, aga eksisin. Kaela ja pead oli ausalt öeldes natuke raske pesta, sest õlg teeb veel haiget. Kiira: Opist alles nii vähe aega möödunud. Peabki natuke valus olema. Kas sõidame palatisse tagasi? Paul: Ei. Ma arvan, et proovime nüüd ilma ratastoolita minna. Kostub ukse sulgumine ja sammude eemaldumine. Dialoog 3 Palatis. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja patsient Malle. Hiljem lisandub hooldustöötaja Klaara. Kiira: Proua Malle! Kell on juba 9.00 ja meil on aeg tegeleda pesemisprotseduuridega. Malle: Jaa. Hakkame pesema. Ma mõtlesin, et mind enam ei tuldagi pesema. Kiira: Ma eraldan teie voodi muust palatist sirmiga, et saaksime rahulikult pesta
tagasimetsa, sest tegelt külla minek oli vaid isa soov. Kuid nüüd metsas olles tekkis Leemetil taas huvi küla vastu ja ta nirus ema, et nad kasvõi lihtsalt vaatma läheks mis seal sünnib.Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust miks haldjad nii õelad on, et käsivad kogu aeg vere ohvreid, nagu näiteks siis kui Leemt tahab jõkke supplema minna, peab jänese ohverdama Ülgase juttu järgi. Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt onu Vootele oma elamusi, kuid onu Vootele kaine meelega lükkas need ümber tuueks esile selle kuidas see Kritlik liikumine on vaid moe asi ning kuidas paljud küla leiutised on olemas, et asendada ussisõnu mis tood unustanud on
usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Hamleti Inglismaale saata. Enne lahkumist jõuab too veel kuningannaga kõnelda ning tappa kardina taga luurava Poloniuse. Vahepeal on Ophelia oma isa surma tõttu hulluks läinud. Laertes, Poloniuse poeg, tuleb lossi isa surma kohta seletust nõudma, et kätte maksta
Ja seda teie jumalat pole olemas. Sest olemas olen mina ja seda tänu Stalinile ja Nõukogude võimule. Mõelge hästi järele. Kui poleks Stalinit ja Hitlerit, poleks te kunagi sündinud. Teie vanemad poleks iialgi kokku saanud mingis jälgis kiimaöös, mis oma kulminatsioonis ilmnes sellise materialistliku jälkuse vormis nagu teie. Ma olen rääkinud. Hitleril oli õigus. Teiesugused tuleb maamunalt kaotada. Kahju, et tal see ei õnnestunud. Aga meie viime selle lõpuni. HEESKA Jumala ausat juttu räägib see mees. Ei noh, aus mees, ei varja kah midagi. NIKOLAI Tak-tak-tak, atvetil pulimjot. HEESKA Mida? NIKOLAI Tak-tak-tak, vastas kuulipilduja. Naerab 8 HIRMUS ANTS Kolla, kuule, täis oled või? NIKOLAI Minu nimi… See ei oma tähtsust. Ma olen rahvakaitseväelane. Miilits. PIKK FELIX Väga meeldiv, vana miilits juba närib mulda. NIKOLAI
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas lõin mõne ilusa värava või
ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas. Aga see on õigus - Laura ei ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat enda omaks pidada. ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? ROLAND: Ei käigi kuidagi. Ja sellest me rohkem ei räägi. OSVALD: Kuidas ei räägi, me pole kuhugi jõudnud veel. ROLAND: Mida sa mees, endale ette kujutad Et ma ütlen, kui sa nii väga tahad, eks siis võta! Mis jutt see on! Ja harjumusega sa panid kõvasti bambusesse. Sa vist ei tea armastusest midagi..
Aga see loeb ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi ka. See ei ole küsimus. Ma isegi usun, et sul sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat on mõneti raske Laurast loobuda. Võib-olla enda omaks pidada. väga raske. Laura on seda väärt. Võib-olla ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei jätkuks teil õnne väga pikaks ajaks. Aga sa taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad pead mõistma, et nüüd olen mängus mina ja endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad seda ei saa enam välistada. Te ei ole enam ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. kahekesi. Meid on nüüd kolm ja üks on OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? üleliigne. ROLAND: Ei käigi kuidagi. Ja sellest me ROLAND: Ma ei saa aru, kuhu sa ennast rohkem ei räägi
Katkendid "Väikesest printsist" Antoine de Saint-Exupery "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane. Siis aga tuli ta oma mõtte juurde tagasi: "Minu elu on üksluine. Ma pean jahti kanade peale, inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja enda
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü
Antonil nõnda kõlab Aini peenem nimi vahepeal oli möödunud mardipäev ja Hilde kutsus Aini saksamaale. Ain aga ei olnud sellega nõus ja tahtis kodumaale jääda. Kahenädala pärast olid suvistepühad. Esimese püha hommikul olid kõik kaugemad teed kägisevaid puuvankreid täis, mis kirikulisi linna viisid. Lähemal asuv rahvas läks jala. Teise püha lõunaks mindi aga kõrtsi ka Ennosaare peremees ole teiste rõõmsamate hulgas ja otsis sealt oma venda Aini kelle ta lõpuks leidis ja juttu ajama hakkas. Ai oli küll natuke kurb sest Hilde oli juba ära sõitnud. Aga kõrtsis käis pidu edasi. Paljud laulsid ja rääkisid niisama juttu. Kätte jõudis sügis. Mõlemal pool mõisaid võeti kartuleid. Aegamööda jõudsid kartulivõtjad teele lähemale, korraga läks üks läikiv tõld mööda edasi, teine ja komas ja veel mitu kõik sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Palj
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
(Kaur, 16.aastane) 2. Üks noormees sattus ööbima Tartu Rakvere tee peale jäävasse hotelli, mis kirikust oli ümber ehitatud. Ta nägi enne magama minekut nurgas üht veidrat varju ning ei teinud sellest välja ja heitis magama. Öösel nägi ta unes Kristuse ristilöömist(seoses keskkonnaga) ning hommikul avastas ta enda peopesadest kaks haava. (Martin, 24.aastane) 3. Noor neiu kuuleb pidevalt, et keegi ütleb tema nime. Majas ringis vaadates märkab ta, aga et on üksi kodus ning keegi ei saanud tema nime öelda. Igavusest mõtlevad inimesed tõesti totrusi välja, kuid selliseid asju on natukene raske välja mõelda.(Karin, 13.aastane) 4. Ühel tüdrukul on selline seletamatu nähtus, et kui ta magama jääb, siis on tal kas käekett või sõrmus paremas käes, kuid hommikul ärgates on sõrmus või kaelakett vasakus käes. Ebanormaalne, et inimene öösel seda ise teeb
annaabi.ee 
