Mina ja keemia Keemia kui aine on meile paljudele päris lähedane kuid kindlasti keeruline. Mõnele tundub kohati nagu oleks tegemist hiina keelega. Lihtsalt ei saa aru. Isiklikult arvan, et kuulun just nende hulka, kelle jaoks on keemia hiina keel. Muidugi pole see alati nii, sest vahepeal saab aru küll ja kui osa tundub lihtne, siis ei ole asi üldse nii hull. Kõik oleneb teemast. Osast arusaamine nõuab minu jaoks lisapingutusi, mille jaoks aega leida pole spordiklassi õpilasel küll lihtne. Väga raske on tunnis kaasa teha, kui tempo on väga kõrge, mistõttu tahlilt MAHA KIRJUTAMINE ei anna väga palju arusaamisi teemast. Keemia on minu jaoks olnud ka koguaeg üpris raske. See selle tõttu, et põhikoolis õpetajad vahetusid tihti, ning üks oli hullem kui teine. Küll oli mõni praktikant, küll oli niisama noor õpetaja keda lihtsalt ei austatut ja ei kuulatut. Nüüd on gümnaasiumis selle võrra hulganisti keerulisem. ...
Lektüürileht Pealkiri: Õitsev meri Autor: August Mälk Lk arv: 221 Kujundus: H.Kersna 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida merest ja Tegelikult rääkis rannakülast ja seal kellestki, kellele väga meri meeldib ja elavast perekonnast ja sellest, mis kui ta üks päev mere äärde läheb, juhtub nende pojaga ja kuidas ta õitseb meri. suureks kasvab. Tema muredest ja rõõmudest ja sellest, kuidas nende maja maha põleb ja kuidas paljud talle lähedased inimesed ära surevad. Lõpus, kui ta elu on jälle korras siis ...
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...
hetkel olidki nad võõrad alles. Lisbeth töötab firmas kus tema tööks on teha inimeste taustauuringuid. Üheks ülesandeks on tal välja uurida kõik Mikael Blomkvisti kohta. Tööd soovis tuntud ärihai Henrik Vanger. Samal ajal mõistetakse Mikael Blomkvisti kohtus süüdi ühe avaliku tegelase laimamises. Mikael Blomkvist on laostumise äärel ning temaga võtab ühendust Henrik Vanger, kes palub Mikaeli abi perekonnamüsteeriumi lahendamisel. Nimelt kadus 40 aastat tagasi sel ajal 16 aastane olev Harriet (Henriku venatütar) kummalisel kombel. Juhtum leidis aset saarel ning kadumise päeval oli saarelt välja viiv sild suletud liiklusõnnetuse tõttu. Sel ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek ja seega arvab Henrik et tegemist on mõrvaga. Suitsukateks palub Henrik Vanger kirjutada veel Vangerite perekonnakroonika.Tsitseerides raamatus ühte lõiku
ÕIGUSTEADUSKOND I aasta Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendajad mag.iur. Tartu 2012 I Kaasuse tekst 1 Afiliusel on poeg Alfens ja sellel omakorda poeg Carus. Carus ja Alfens on mõlemad Afiliuse võimu all. Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub. Alfens tunneb aga pottsepaks olemises kutsumust ja käsib hoolimata Afiliuse keelust pojal Carusel laenata 3200 sestertsi Theodoroselt. Kui kätte jõuab maksmistähtaeg, pole Carusel raha ja sõja tõttu on Alefensi töökoda vaid kahjumit tootnud. Theodoros tahab oma raha kätte saada, teab, et Carus on Alfensi poeg ja esitab Alfensi vastu hagi. II Kaasuse loomus
Kaasused 1. Kihlus Mari ja Jüri on olnud suhtes pool aastat. Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub. Ühiselt otsustatakse abielluda natuke vähem kui poole aasta pärast kui on nende tähtpäev. Mari hakkab pulmadeks ettevalmistusi tegema ning võtab pangast 5000-eurose pangalaenu ilma, et ta Jürit sellest teavitaks. Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab
armus temasse. Sylvestre võtab teema kokku, et nüüd on Octave naisesse kõvasti armunud ja juba kolmandat päeva naisemees. Nüüd tulevad aga isad tagasi, pojale kaasatoodud naisega. Scapin on pettunud, et mehed nii väikese asja pärast tema poole pöördusid. KOLMAS STSEEN Hyacinte uurib Octavelt, et kas see on tõsi, et talle tahetakse teist naist võtta. Octave kinnitab, et ta armastab ainult teda. Mehed paluvad Scapini, et see neid välja aitaks. Viimane jääb pikapeale nõusse. Palub Hyacintel ära minna. NELJAS STSEEN Scapin paneb Octave närvid proovile, kuna ta peab olema suuteline oma isale vastu astuma. Näitleb laitmatult Octave isa, kes oma poega maha teeb. Octave kukub katse haledalt läbi. Päris isa läheneb. VIIES STSEEN Octace teeb sääred. Scapin alustab oma tööga. Palub Sylvestrel teda ainult takka kiita. KUUES STSEEN Argante räägib omaette. Ta on poja ,,tempu" väga südamesse võtnud. Ütleb, et igasugu välja
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu
Situatsioon Arkaadias toimus hiljuti sõjaline riigipööre, mille tulemusena sai võimule kindral John Smith. Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus täitma kumbagi nõudmist. Lisaks on Arkaadiale pinnuks silmas Utoopia ajakirjanik Robert Jones, kes avaldab kohalikes ja rahvusvahelistes väljaannetes Arkaadiat kritiseerivaid kirjutisi. Jane Doe reisis Latoonia lippu kandva reisilaevaga Arkaadia naaberriiki Patagooniasse. John
Kuid Kõrbojal on liiga raske ilma peremehe käeta ning jaanipäeva saabudes laseb Anna külarahva peole kutsuda.Ta kutsub ka lõõtsamehe Kusti keda Villu hoopis enda poole kutsub napsitama.Kusti nõustub raskesti võtma Villuga mõne pitsi ning kipub ikkagi jaanitulele, sest olla juu lubatud ning eks lubadust tuleb ka täita. Lõpuks sikutab Kusti aga hoopis Villu endaga kaasa jaanitulele. Anna võtab Villu särasilmi vastu ning palub Villul ilutulestikku lasta tema auks. Kui Anna ja Villu järvele sõitma lähevad, jutustavad Villu ja Anna üksteisele möödund ajast. Anna küsib kuidas Villu Kõrbojal toimetaks ning mida kõigepealt teeks. Annale meeldib Villu jutt ning tema plaanid. Jutt aga takerdub, kui Villu hakkab rääkima vangis veedetud ajast. Raske meele parandamiseks võtab Villu napsu ning muutub agresiivsemaks kui muidu. Tantsimise käigus koperdab
ja elada lõbusat elu koos sõpradega.Teine vaatus algab sellega ,et Alfredo ja Violetta on koos elanud juba kolm kuud. Kui Alfredo Pariisis on läheb Violetta juurde Alfredo isa Giorgio. Giorgio räägib Violettale ,et ta tahab oma poega koju tagasi ja ,et nad ei saa enam koos elada. Selle peale kurvastab Violetta ega tea mida teha ,ta otsustab Alfredole teatamata minna maskiballile kuhu ta kutsutud oli ja kirjutab Alfredole kirja ,kus ta palub ,et Alfredo talle ei järgneks. Kui Alfredo tagasi tuleb näeb ta ,et Violetta on kadunud ja leiab laualt kirja.Kuid Violetta oli lauale unustanud maskiballi kutse. Teine vaatus lõppeb sellega ,et Alfredo otsutab samuti maskiballile minna.Kolmanda vaatuse alguses kohtuvad Alfredo ja Violetta maskiballil. Alfredo ei mõista miks Violetta nii käitus ja oma vihahoos solvab teda.Arusaanud ,et Violetta solvamine oli vale palub Alfredo andeks.Violetta andestab talle ,kuid siiski
Heeroldid Halastajad vennad Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest Sisukokkuvõte ESIMENE VAATUS Esimene pilt Kaluripoiss, karjane ja alpi kütt laulavad. Äkitselt muutub ilm tormiseks vaja kari kokku ajada ja paat järvest välja tõmmata. Roudi märkab eemal Baumgartenit, kel tõsiselt kiire maafoogti ratsanikud on tal jälil, kuna too oli kaitsnud enda ja oma naise au. Baumgarten palub ennast üle järve viia. Ruodi keeldub, kuna järvel on suur torm (ei taha enda elu ohtu seada). Mõne aja pärast saabub sündmuspaika Tell, kes kõhklemata pakub Baumgartenile abi. Samal ajal, kui Baumgarten ja Tell järvel lainetega võitlevad, saabuvad foogti ratsanikud. Karistuseks põgeniku aitamise eest, põletavad ratsanikud karjaste onnid ja tapavad nende loomad. Rahvas ootab päästjat. Teine pilt Stauffacher ja Pfeifer tulevad juteldes
TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta.
Isa uurib poisi omaduste kohta. Senikaua on kõik ilus. Mees uurib, et kas see ei ole ss see mees, kes oskab nii kreeka kui ka ladina keelt ning võetakse kolme päeva pärast arstiseisusesse. Tuleb välja, et Angelique kõneles Cleantest ning isa Thomas Diafoirusest. Toinette salvab kohe, et huvitav küll, et isa tahab anda oma tütart arstile. Kõige pealt mees ärritub ning ss tunnistab, et ta tahab endale arstist liitlasi, kes toetaks teda, kuna ta on põdur ja haige. Toinette palub tal panna käsi südamele ning vastata, et kas ta ikka on haige. Mees ainult ärritub veel rohkem. Nende vahel areneb tuline vaidlus, kus enamasti Toinette paneb Arganile sõnu suhu (nagu Scapin). Lõpuks Argan ärritub niivõrd, et hakkab Toinette toas taga ajama. Ähvardab tütre ära needa, kui ta teda ei aita. Lõpuks viskab väsinuna toolile. KUUES ETTEASTE Argan kurdab oma naisele, Belinele, et teised tahavad teda surnuks jooksutada. Naine uurib, et mis teenijal enda kaitseks öelda on
Kosinsky siseneb lossi, teatab krahv Brandi tulekust ette, seejärel on Mooril vabad käed lossis tegutsemiseks Ta kohtub Amaliaga, nad vaatavad koos pilte ning Amalia suhtumisest saab Moor kinnitust, et piiga teda endiselt armastab Franz mõistab peagi pettuse läbi, et krahv Brand on tegelikult tema enda vend Karl, kes on koju naasnud ning soovib lasta Karli tappa, kuna viimane nurjab täielikult tema plaanid Ta palub vanal teenijal Danielil Karl hukata, Daniel puikleb vastu, kuid on sunniviisiliselt nõus Daniel kohtub Karliga, tunneb ta ära ning meenutab talle lapsepõlve. Daniel ei suuda Karli tappa, pigem kõduneb vangikongis Karl kohtub Hermannit, tema tegemisi jälgides tuleb päevavalgele karm tõde Vana Moor, vendade isa ei olegi surnud, vaid on viidud koopasisesesse vangikongi varjule. Peale kurba uudist Karli surmast vanahärra
“ Õpetaja räägib lastega ja arutab milliseid muutusi nad on looduses märganud kevade saabumisega. II PÕHIOSA Õpetaja näitab lastele erinevate lindude pilte. Lapsed iseloomustavad erinevaid linde ja saavad õpetajale oma kogemustest rääkida. Siis jagab õpetaja igale lapsele rütmipilli. 5 last saavad kõlapulgad, 5 last saavad tamburiinid ja viis last saavad kõristid. Lapsed tõusevad püsti ja võtavad ringi. Õpetaja paneb arvutist tööle lastelaulu „Pääsuke.“ Õpetaja palub lastel kujutada, et nad on linnud ja toas ringi lennata. Lapsed lendavad nagu linnud. Kui tuleb laulurefrään palub õpetaja lastel seisma jääda. Õpetaja paneb muusika vaiksemaks ning hakatakse koos refrääni laulma. Samal ajal mängivad lapsed pilli, mida õpetaja neile jagas. Tegevus tehakse kolm korda läbi. Abi- ja näitevahendid: Arvuti, projektor, kõlapulgad, tamburiinid, kõristid, kõlarid. III LÕPETAV OSA Õpetaja korjab lastelt pillid ja palub neil tagasi toolidele istuda
Üks silmapaistev romantismiajastu kirjanik oli Emily Jane Bronte (1818-1848). Ta jõudis välja anda ainult ühe raamatu - "Vihurimäe" (1847). Teose lugu algab 1801. aastal. Mr. Lockwood saabub külla Vihurmäe mõisa, kuna seal elab Heathcliff, kelle käest ta äsja Rästapesa mõisa rentis. Teda koheldakse toorelt ja külmalt ning ka Heathcliff ei ole just eriti seltskondlik. Halbade ilmaolude tõttu peab ta üheks ööks Vihurimäele jääma. Majahoidja juhatab ta kummalisse kambrisse ning palub Mr. Lockwoodil Heathcliffile mitte rääkida, millises toas ta magas. Öö jooksul avastab Mr. Lockwood raamatud, mille tagakaantele on soditud ühe tüdruku Catherine Earnshaw' kirjutatud läbielamused selles majas. Ta avastab ka, et Catherine ja Heathcliff olid lastena üksteisele väga lähedased. Neid raamatuid lugedes jääb ta magama ning näeb kohutavat und Catherine'i vaimust, kes akna taga palub, et teda sisse, koju lastaks. Unenäost ehmatatud karjatab ta, mille
Vanja vihkab professorit ning ta ei karda seda välja näidata. Jelena tahab, et Vanja ta rahule jätaks, ent too räägib vaid seda kuidas ta teda armastab. Sonja armastab ka Astrovi, võibolla. Teine vaatus. Söögituba Serebjakovi majas. Tema ning ta naine tukuvad. Mees ulub, kui raske tal hingata on ja, et tal kõik kohad valutavad. Neab, et ta on vana ning, et kõik teda seetöttu vihkavad. Naisele käib see jutt pinda ning palub tal vaid jääda. Väljas valmistub ilm tormiks. Mees räägib kuidas ta kunagi teaduse heaks töötas ning, et teda ümbritses koguaeg melu, kuid nüüd on kõik ühtäkki nii igav ning teda ümbritsevad vaid lollid ja tühised inimesed. Peamiselt ta nutab taga oma minevikku. Tuleb Sonja, kes on pahane, et isa arsti tema visiidi ajal ei kasutanud ning, et Astrov üldse ilmaasjata sinna pidi sõitma. Professori arvates ei tea arst suurt mitte midagi inimeste ravimisest
Lev Tolstoi ,,Sõda ja Rahu" I- Toimub Anna Pavlovna Scherer suaree. Omavahel räägivad Anna Pavlovna ja vürst Vassili (räägitakse vene ja prantsuse keeles segamini, nagu selle aegses kõrgseltskonnas kombeks). Nad räägivad poliitilisest olukorrast Euroopas (Napoleon) ja jõuavad välja selleni, kui Anna teeb vürstile ettepaneku naita tema poeg Anatole vürst Bolkonskai tütrega. Vürst, kes peab oma poegi lollideks on plaaniga nõus ja palub Annal asjad ära korraldada. II- Peole koguneb väheaval Peterburikoorekiht. Anna viib kõik külalised oma vana tädi juurde, kes tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre, kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid. III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu).
Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita. Kui Faust saab teada, et tema kingitust võeti Margaretelt ära, palub Mefistofelest teist karpi viia, mis oleks palju ilusam ja sisaldaks kaunemaid ja hinnalisemaid ehteid, kui esimene. 7.Kuidas sureb Margarete ema? Margareta ema sureb sellepärast, et kaks armastajad saaksid kokku seda saab järeldada Margareta ütlusest. Et Faust ja Margareta saaksid veeta koos aega. Faust pakkus neiule unerohtu, mida Margareta peaks andma oma emale. Kuid kahjuks neiu annab oma emale liiga suure doosi unerohtu, mille tõttu ema vajub sügavasse piinaunne. 8
Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga. Ometi oli ema isa suhtes suurt
Viktoriinid võivad olla veel liiklusest, loodusest, tervisest, päkapikkudest jm . http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ 3. aastastele Korda sõna, mida kuulsid Eesmärk. Täpsustada häälikute ,,u", ,,a" ja ,,o" hääldamist sõnades, arendada kuulmistähelepanu. Käik. Lapsed istuvad nii, et näevad õpetajat ja saavad jälgida õpetaja suu asendit. Õpetaja hääldab selgelt ja rõhutatult sõnu (aas). Lapsed kordavad kuuldut sõna, siis palub õpetaja korrata sõna ka üksikutel lastel. Seejärel ütleb õpetaja uue sõna. Kes on pildil? Eesmärk. Süvendada sõnade selget ja õiget hääldamist. Kinnistada oskust matkida loomade ja lindude liikumist. Vahendid. pildid ( koer, kass, lammas, lehm, kana, kukk, karu jne ). Käik. Õpetaja näitab lastele pilte ja palub nimetada, kes on pildil. Üheskoos korratakse looma või linnu nimetust. Siis palub õpetaja lastel näidata, kuidas loom või lind liigub. Arva, kes teeb nii! Eesmärk
Othello käib välja idee Desdemona siia kutsuda, et temalt endalt küsida. Kui minnakse Desdeomat otsima, niikaua räägib Othello kuidas Desdemona temasse armus. Saabub Desdemona ja anub Brabantiot. Brabantio ei viitsi sellele möelda ja palun Küprose juurde naasta. Doodz räägib et Türgi ründab Küprost ja et Othellole on selle paiga kaitsevõime kõige paremini teada, temast oleks palju abi. Kuid siis ta peaks Desdemona juurest lahkuma. Othello on nõus minema Küprosele, aga palub oma naise eest hoolt kanda, Desdemona aga tahab Othelloga kaasa minna. Ta saab selleks loa. Rodriga ja Jago jäävad jälle kahekesi. Rodrigo pihib talle et Desdemona meeldib talle. Jago annab sõbralikku nõu ja ütleb et kui sa Küprosele läheb võta palju raha kaasa ka küll sa näed et üsna pea desdemona tüdineb Othellost. Teine vaatlus Montano, Küprose asevalitseja, seisab koos kahe aadlikuga kai ligiduses ja annab teada et Türgi laev uppus öises tormis. Sõda ei tule
Weimarisse, kus ta alustab oma ametnikukarjääri. teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Kuigi alguses väidab Werther oma eluga rahul olevat, pettub ta peagi selles. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lotte palub Wertherit, et ta neid nii sageli ei külastaks, kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja
Don Juan veeretab vastamiskohustuse oma teenrile, kuid teenri kaval vastus saadab Don Juani kimbatusse. Donja Elvira mõistab, et Don Juani armastus ei olegi püsiv ning ähvardab teda taevaga, mis aga Don Juani naerma ajab, kuna mees taeva võimu ei usu. Hiljem külasta Donja Elvira Don Juani, kuid naine on muutunud. Ta on korratu, looritatud ja pisarais. Ta tunnistab, kui väga ta Don Juani armastas ning endiselt armastab. Ta palub pisarsilmi, et Don Juan ei loobuks oma hingeõnnistusest, sest taeva kohtumõistmine on karm aga õiglane. Teiseks probleemiks on Don Juani vasttärganud tunded kahe külatüdruku, sõbrannade Charlotte'i ja Mathurine'i vastu. Loomulikult ei ole need tunded tõelised, kuid Don Juani sõnaosavus paneb mõlemad neiud uskuma, et just tema on õukondlase väljavalitu. Don Juan staub täbarasse olukorda, kui neiud kokku saavad ja väidavad, ei just tema on Don Juani väljavalitu
kütkestavam tunduma Elizabeth ja tema suhtumine. Darcyle meeldib Elizabethi otsekohesus, vaimukus ja ausus vastupidiselt eelnevatele naistele, kes temaga suheldes vaid positiivseid märkuseid teinud olid. Sealoleku ajal taipab Elizabeth et hr Bingley õed teegelikult põlgavad Bennetite pere ja vaid teesklevad Jane'iga sõprust. Hiljem külastab Benneteid hr Collins, kes on nende pere vara seaduslik pärija, ta tuleb sooviga otsida endale naine. Ta palub nii Jane'i kui Elizabethi kätt, kuid kumbagi ta ei saa Jane on hõivatud hr Bingleyga ning Elizabethile lihtsalt ei meeldi hr Collins. Ta olevat neiu arvates liiga arg ja pedantne ning pidevalt oma patrooni leedi Catherine de Bourgh'i ülistavat. Pärast seda palub Collins hoopis Elizabethi parima sõbranna Charlotte Lucase kätt ning nad abielluvad. Varsti lähebki Elizabeth neile külla. Seal olles üllatub ta pettunult, sest kohtab seal taas hr Darcy't nimelt on leedi Catherine
Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta. (Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.) Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile abi ja armu, ent Juudit peab melanhoolselt vanale tuttavale keelduma. Siimeon palb edasi ning
14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt · Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus
Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi nimekirja lugemisel, kuna ta ise lugeda ei oska. · Teener ütleb Romeole, et juhul kui ta ei ole Montecchi perekonnast, võib ka tema peole minna.Teener lahkub. · Romeo ja Benvolio arutavad peole minekust.Romeo otsustab peole minna. 3.tseen toimub Capuletti majas. 1 · Amm kutsub Julia, kuna ta ema tahab temaga rääkida. · Julia ema rääkis talle abielust ja sellest, et Paris tahab teda kosida.
subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid. Etendus räägib ülitalendikast kõrtsilaulikust Silvast. Tema mänedžer Boni on hankinud talle ja ka endale töökoha Ameerika Ühendriikides. Lahkumise õhtul esineb Silva viimast korda oma vanas tuttavas kõrtsis. Peale esinemist ilmub sinna ta armastatu, krahv Edwin, kes palub tal jääda temaga koos Bostonisse. Silva alguses keeldub, kuid Edwin palub teda endale naiseks. Sellele ei suuda Silva ei öelda ja nad abielluvad seal samas kõrtsis. Kuid Siva saab teada, et tema mees on kihlatud Edwini kauge sugulase Anastassiaga, keda kutsutakse Stasiks. Nii siis läheb Silva koos Boniga abielupaari mängides Edwini ja Stasi kihluspeole. Seal esitab Silva ennast parunessina, kuid Edwin armub temasse uuesti. Edwin katkestab tema pärast kihluse ja ütleb oma
Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita. Kui Faust saab teada, et tema kingitust võeti Margaretelt ära, palub Mefistofelest teist karpi viia, mis oleks palju ilusam ja sisaldaks kaunemaid ja hinnalisemaid ehteid, kui esimene. 7.Kuidas sureb Margarete ema? Margareta ema sureb sellepärast, et kaks armastajad saaksid kokku → seda saab järeldada Margareta ütlusest. Et Faust ja Margareta saaksid veeta koos aega. Faust pakkus neiule unerohtu, mida Margareta peaks andma oma emale. Kuid kahjuks neiu annab oma emale liiga suure doosi unerohtu, mille tõttu ema vajub sügavasse piinaunne. 8
administraator). Telefon Stjopa juures ei vasta, käivad kontramargilunijad, arutatakse maagilise etenduse üle. Saabub kiirtelegramm Jaltast Stjopalt arvatakse et tegemist on kas nalja või eksitusega. Saabub järgmine ning sellega koos ka ehtne Stjopa allkiri. Samal ajal vastab korter 50nes telefonile Korovjev, kes ütleb, et Stjopa on hoopis autoga lõbusõidul. Jaltasse ei õnnestu helistada ning Rimski paneb telegrammid ümbrikusse ja palub need Varenuhhal uurimisse viia. Ähvardav telefonikõne ei luba Varenuhhal seda aga teha, mees teeb seda siiski. Varenuhha otsustab enne teele asumist hetkeks aiast läbi astuda ning kohtub seal kassiliku mehe ja Azazelloga, kes temaga tõrelevad ja seejärel maagi korterisse toimetavad. Väljas möllab torm vihm ja äike. Korteri 50 esikus kohtub Varenuhha punasejuukselise fosforroheliste silmadega alasti näitsikuga (Hella) ja kaotab teadvuse. Bezdomnõi üritab kirjutada avaldust, kuid
anna tulu terava klassidevahega ühiskonnas,. Ebaõnnestunult naaseb ta mõisa, kus elab Lotte oma uue abikaasaga. Ta tõukub eemale oma endistest sõpradest ning kihutatakse seltskonnast välja. Enesetapuidee ilmub mitmel korral. Wertheri vaimne tervis muutub veelgi ebastabiilsemaks ületamatu barjääri tõttu mis eraldab teda oma armastatust. Ta eelistab väljamõeldud Keldi poeeti Ossiani Homerosele ning valmistab tõlke tema luulest. Lotte ususb, et ta on haige ja palub ennast rahule jätta. Albert on Wertheri suhtes närviline ja soovib, et ta ei külastaks neid nii palju. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga
Pildid erinevatest leibadest. Plaat lauluga ,,Leiva küpsetamine". A1 paberid, värvilised pliiatsid. Ettevalmistus/eeltöö: Lastepoolne Lapsed peavad välja uurima, millist leiba nende peres süüakse. Õpetajapoolne Õpetaja on välja otsinud jutukese leivast.Õpetaja valmistab suured ja väikesed paberist leivaviilud. On välja otsinud ja printinud pilte leibadest. On samuti välja otsinud laulu leiva küpsetamisest ja mõelnud sellele juurde liigutused. Organiseerimine Õpetaja palub abikasvatajal valmis lõigata leiva tükikesed ja kaussi panna rukkijahu. Kontrollitakse kõikide asjade olemasolu. Uuritakse välja, kas lastel võib esineda allergilisi reaktsioone leiva ja selle jahu suhtes. Tegevuse käik: Õpetaja kutsub lapsed vaibale ja palub neil moodustada suure ringi. Lapsed istuvad seejärel maha. Õpetaja loeb ette jutukese leivast. Seejärel küsib õpetaja jutukese kohta küsimusi. Arutletakse leiva kasulikusest.
lind see on. Tegevuse põhiosa Annab lastele ülesande puhuda Lapsed panevad samuti natuke värvi kõrrega, musta guassiga raagus puu. paberile ja proovivad puhuda. Mõni Õpetaja paneb pintsliga natuke värvi laps on kurb, et tal ei tule puhumine 15 paberile ja näitab ette välja nii nagu õpetajal ning palub abi. min puhumistehnikat. Aitab mõnda last, Lapsed kastavad sõrme punase värvi kellel puhumine väga hästi ei sisse ning vajutavad okstele linde. Mõni õnnestu. See järel palub õpetaja kasta laps pelgab sõrmi värviga kokku teha sõrm punase guassi sisse ning ning keeldub leevikesi tegemast. Lapsed
müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) Cleante & Orgoni vaidlus jälle Tartuffe pärast. Orgon ei tagane oma seisukohtadelt (VI stseen) II VAATUS Orgon vestleb Marianega ja pärib Tartuffe kohta; Mariane nõus kõigega, mis isa palub (I stseen) Orgon räägib Marianele plaanist, et tema meheks saaks Tartuffe, Mariane on rivist väljas. Dorine astub tuppa ja hakkab Orgoniga Tartuffe pärast tülitsema (II stseen) Dorine on Mariane peale pahane, et ta nõus kõigega mis isa ütleb. Mõnitab teda ja soovib edu Tartuffega (III stseen) Valere ja Mariane tüli, sest Mariane peaaegu nõus Tartuffele naiseks minema ja Valere armukadetseb. Dorine lepitab neid ja mõtlesid plaani (IV
noormehed Mr. Bingleyle jääb silma Jane Bennet, nad kohtuvad veel ja arvatakse juba, et varsti noored kihluvad Uued elanikud kolivad tagasi linna ning Jane'i süda murdub Elizabeth Bennetile tuleb kosilane Mr. Collins, kuid neiu ei nõustu temaga abielluma Elizabethile jääb silma kindral Wickham Mr. Collins abiellub Elizabethi südamesõbranna Charlottega Elizabeth sõidab neile külla ning kohtub Mr. Darcyga, kes palub teda naiseks, kuid Elizabeth lükkab pakkumise tagasti Elizabeth läheb sugulastega reisile ja kohtub uuesti Mr. Darcyga Elizabeth saab kirja, milles seisab, et noorem õde Lydia on põgenenud koos Wickhamiga, kes osutub petturiks Mr. Darcy lahendab olukorra Mr. Darcy palub uuesti Elizabethi kätt ja nad abielluvad Romantilise teose tunnused Teose alguses põlastas peategelane Elizabeth Bennet Mr Darcyt, kuid loo arenedes leidis ta,
Dorine on pahane, et Marine oma isale vastu ei hakanud. Mariane arvab, et see on aga paratamatus, kuna ta pean täitma oma lapse kohustusi. Dorine leiab, et kui tema isa Tartuffe nõnda armastab ss ta võiks ise temaga abielluda. Dorine seisab hetkel kõigest väest Valere eest ning üritab tekitada Marianes julgust, et oma isa vastu üles tõusta. Kuna Mariane just ei taha väga muutuda ss Dorine lihtsalt õnnitleb teda ning soovib talle Tartuffega edu. Mõnitab teda, kui Mariane talt abi palub. Viimaks nõustub naist aitama, kuna viimane olevat tal meele nii haledaks teinud. NELJAS STSEEN Valere sajab sisse ning uurib, et kas Mariane peab tõepoolest Tartuffega abielluma. Naine ei tea, kas nõus olla. Valere leiab, et see idee on peen ning naine peaks mehele jah sõna ütlema. Nende vahel tekib tüli, kuna mees arvab, et naine teda ei armastanud, et nüüd nii kergesti Tartuffe juurde tõttab. Dorine läheb hetkeks tagaplaanile, ent kui tüli üle pea läheb ning üksteisele juba
Ooperi sisu I vaatus Pariis, 19. saj. keskpaik. Violetta on äsja paranenud raskest kopsuhaigusest ja on korraldanud selle auks balli. Taas ümbritsevad teda mehed. Alfredo räägib naisele oma kirglikust armastusest. Violetta lükkab armuavalduse tagasi, kuid noormehe sõnad ei jätnud teda külmaks. Üksi jäädes avastab Violetta, et on esimest korda elus armunud. II vaatus 1.pilt Noored on asunud elama Pariisi lähedale. On õnnelikud. Ühel päeval palub Alfredo isa Germont Violettat, et ta loobuks abiellumast Alfredoga, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Germont palub, et naine ei mainiks Alfredole sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball
Horatio kavatseb sõber Hamletile rääkida vaimust. 2.(lk.26-27) Hamlet kohtub isa vaimuga. Hamleti isa mõrvas tema oma vend, praegune kuningas (mitte ei nõelanud uss). Mõrvar kallas kuninga kõrva maruheina mahla. Tasu! Jumalaga , pea mind meeles. Hamlet hullunud. 3.(lk.40) Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel kas tõde pole suli, kuid usu on truu mu meel. Hamleti kiri Opheliale. 4.(lk.42) Prints loeb: sõnu,sõnu,sõnu 5.(lk.51) Hamlet palub rändnäitlejatel esitada näidend ``Gonzago mõrv``, kuhu põimib oma isa täpse mõrva kuninga ja kuninganna poolt. 6.(lk.56)Ophelia palvetab palvepuldi ees, ilmub Hamlet. Olla või mitte olla- see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada..... 7.(lk.75) Hamlet torkab liikuva kaardina sisse mõõga (rott?) , tapab Poloniuse.
Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema keelitavad Hamletit jätma õpingud Wittenbergis ja soovitavad jääda troonile lähima isikuna koju. Hamletile teeb tuska ema liig kiire ühte heitmine isa vennaga
Kehra Gümnaasium Wilhelm Tell Esimene vaatus Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm. Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose ,,Wilhelm Tell" sissejuhatuseks. Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole
küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen: Capuletti ja krahv Paris: Paris avaldab lootust, et vaenul on lõpuks lõpp, kuna nii Capuletti kui Montecchi on andnud vürstile sõna, et nad rahu ei riku. Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel Romeod ja Benvoliod ja pöördub nende poole küsimusega, kas nad lugeda oskavad. Romeo loeb kutsutute nimekirja ette. Romeo on armunud onutütar Rosalinasse
endale ja ta(Julia) unustaks ise oma pere. Julia pärib, kuidas Romeo üle aia sai, sest see on nii kõrge ning Romeo vastas, et armu-tiivad kandsid ta üle. Nad tunnistavad teineteisele armastust ning Julia ütleb, et kui Romeo tunded on tõelised, saadab ta homme päeval kellegi Romeo juurde, Kellele Romeo peab ütlema laulatuse aja ja koha. Nad venitavad ,,Head ööd" ütlemisega ja Julia lahkub. 3. stseen Romeo läheb vend Lorenzo(munk) juurde ja palub tal enast ja Juliat paari panna. Vend Lorenzo heidab talle ette hetk tagasi taga nutetud Rosalinat, kuid mõistab, et see liit(Romeo+Julia) võib tuua head ja nõustub. 4. stseen Benvolio ja Mercutio kiruvad Romeot tema käitumise pärast. Lisandub Amm(Julia lapsehoidja vms) koos Pietroga(oma teenriga), kelle Julia saatis sõnumi toojaks. Romeo ütleb Ammele, et see Julial käsiks täna õhtul tulla, et Vend Lorenzo nad paari saaks panna. 5
10. stseen Roland ja Laura asuvad rääkima nagu kohtuksid esimest korda. Jutu seest tuleb välja, et Laura on Osvaldi vanaema ning Roland on naabrimees, kes elab üle jõe ning otsib nüüd oma kaduma läinud lehma. 11. stseen Osvald tuleb tuppa ja võtab sahtlist uue tualettpaberi rulli. Ütleb ,et nad püüaksid hakkama saada ning et ta tuleb kohe ragasi. 12. stseen Laura ja Roland jätkavad hullujuttu. Roland tõmbab Laura juurde, Laura pidurdab teda. Roland palub, et nad mõistusele tuleksid ning kohe sealt lahkusid. Laura arvates on Rolandil kerge loobuda, kuna tal on 1 miljard aga tal on 3. Roland laskub põlvili maha. Naine põikleb vastu. Ütleb ,et teeks Osvaldile lõpu peale, et kogu raha oleks nende. Roland läheb närvi ning sõimab Laurat peletiseks. Roland lööb Laura voodisse pikali ja sööstab talle kallale, rüselevad voodis. 13. stseen Osvald siseneb ruumi, näeb voodisolijaid ja röögatab. Kõikide pilgud kohtuvad pussnoal, kõik
XI [130] Jakobi sugulased ehitavad linna külje alla maja ning Jakob läheb neid vaatama, et hinges tasakaalu leida. Natuke leidis ka. XII [142] Peremees Abner saab halvatuse ning usaldab oma äri Jakobi hoole alla. XIII [153] Perekonna advokaat teeb Hedvigile silma, Hedvig hoiab eemale. Elsa mees sureb ära. XIV [166] Elsa ema sureb ära, Jakobi vanaema sureb ära. Jakob läheb Elsaga tülli ja lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa I [191] Valmistatakse ette endiste Abnerite, nüüd Kadarike poe 75. juubelit. Elsal ja Jakobil on 7 poega, Elsa poeg Rudolf elab eraldi, kuna läks Jakobiga naisevõtu küsimuses tülli. II [203] 12 lehekülge sellest, kui võõrad kõik kõigile on. III [215] Toimub Kadarike poe juubelipidu.
ILIAS Tegelased: Agamemnon, Achilleus, Zeus, Helena, Paris, Menelaos, Pandaros, Diomede, Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas
lootma jääda. Aga nüüd millestki, mis puudutab meid kõiki. Kas ei aja vihale, kui keegi on lubanud sinuga kusagil kokku saada ja lihtsalt ei ilmu kohale. Muidugi võib olla seal mingi hea põhjendus, aga vahel on lihtsalt nii , et ei viitsi ja ei vaevu teisele seda isegi teatama. Mina isikulikult arvan, et see on äärmiselt ebaviisakas käitumine. Ma arvan, et kõigil on mõni selline olukord, kus keegi palub teil midagi teha, teie vastate, et kohe teen vms, aga tegelikult pole teil plaaniski seda teha. Võttes näiteks, et ema tuleb ja palub teil tuba ära koristada. Teie vastate, et kohe koristan, aga mõne tunni pärast on tuba ikka täpselt sama sugune. Oleks ju palju lihtsam, kui te oleksite ise märganud, et tuba on sassis ja koristanud selle ära ilma, et seda oleks pidanud paluma. See oleks ära hoidnud selle, et teie vanemad teis oleksid pidanud pettuma.
Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 1. Vaatlus. Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta. Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga
Don Juan leiab, et ta tappis komtuuri väga hästi ning taevas on juba ammu talle selle teo andeks andnud. Uuest naisest nii palju, et teda oli mees kohanud paar päeva tagasi, koos naise armastatuga ning nüüd tahab don Juan nende suhte nurju ajada. Tulevane abielumees kavatseb oma kallimat täna väikese laevasõiduga lõbustada ning don Juan kavatseb omakorda kaunitari mere peal lihtsalt ära röövida. Palub Sganarellel igaks juhuks relvad kaasa võtta. Märkab lähenevat donja Elvirat. KOLMAS STSEEN Donja Elvira on silmnähtavalt mehes pettunud, et too tema juurest ära põgenes ning ootab temalt selgitusi. Don Juan lükkab oma teenri Sganarelle ette, öeldes, et tema võib öelda, et miks nad lahkusid. Sganarelle on sõnatu. Saab mõlema osapoole käest sõimata, et oma suud lahti ei tee. Viimaks ütleb, et ärasõidu põhjuseks oli Aleksander Suur ja teised maailmad. Donja Elvira on
annaabi.ee 
