1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M.Lubi koostatud laused: · Tuleb tige peni ja uriseb · Kass kõrtsis ei käi (-u) · Eks ämm kodus söö sütt
jrk Eesnimi Perenimi 1. Anu Õun 2. Ats Aas 3. Kai Kadakas 4. Paul Õun 5. Mai Kadakas 6. Peeter Aas Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel tähestikuliselt Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table Elegant, Table Grid2, Table List3 ja Table Web1. Esimene tabel jääb kujundamata. jrk Eesnimi Pikkus 1. Mirtel 175 2. Taavi 182 3. Pille 165 4. Palle 176 5. Pipi 159 6. Annika 162 7. Mart 142 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel pikkuse põhjal pikkemad ees. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table List5, Table Colorful2, Table Classic1 ja Table 3D effects1. jrk Perenimi Sa Sk Sp 1. Kask 1999 10 5 2. Kuusk 2000 12 10 3. Lepp 1998 5 25 4. Kask 2001 6 3 5. Tamm 1997 3 29 6
Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast.
kindlasti kerakujuline. Võta kartul ja torka sellesse kõrred või taimed. Kui nende vars on nõrk või väga peenike, tee kartulisse sobiva jämedusega nõela abil auk ette. Krässi võid teha ka ainult kuivatatud õlelilledest, sel juhul lõika vars ära ja pista õied nööpnõeltega kartulisse nii, et kogu pind on tihedalt õitega kaetud. Kui sul on mitut värvi õlelilli, siis võid teha eri värve palle. Riputa need pärast erinevatele kõrgustele ja saad lõbusa lilleseade (Eensalu 1989). Kärolin, Kaisa, Reelika 2016
ASTMEVAHELDUS Ühest käänd- või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ;
aastal. Koosneb kümnest omavahel seotud armastusluulest kirjad Ingile. Luules on märgata looduse põimumist, vahelduvad aastaajad. Kõige kaunimaks peetakse ,,Kuues kiri Ingile" milles on selgelt märgata looduse ja armastuse teemasid. Näiteks ,, Kuldkollane on süda nagu sügis". Kuid on ka nn. puhtaid loodusluuletusi mis loovad silme ette kujutluse. Luuletuses ,,Kodumäe" on kasutanud Visnapuu palju isikustamist. ,,Toomingad valvavad talu ja vaatavad, õunapuud ketravad palle, oja peseb leppade jalgu." Visnapuu oli omamoodi prohvet, kes tegi omal ajal õigeid otsuseid. Luulekogus" Mare Baltikum" viitab ta sellele et baltimaad pääsevad kui rahvas hoiab kokku. Ka kodumaa luules on märgata prohvetlikkust. Näiteks ,,Maarjamaa laulud 3" ühes reas ,, Ole tervitet, tervitet vaba maa" Henrik Visnapuu elas 1944.aastast sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tema luules on märgata sõjalist olukorra kirjeldust. Näiteks luuletus ,,Tõmbtuul" - ,,Oleme tormide teele
Kust? 2. Igas reas on ainult kolm sõna nõutavas käändes. Kriipsuta ülejäänud läbi. Seestütlev: sõprus, sõpradest, pesakast, pesadest, pesakestest. Alalütlev: pannal, rannal, kiigel, reegel, laul, laual. Alaltütlev: töölt, tuult, suult, huult, kannelt, kaanelt. Seesütlev: toos, vees, soos, käis, köis, peas. Sisseütlev: klaase, öösse, keelte, keelde, palle, tulle. 3. Tõmba alaleütlevas käändes olevatele sõnadele alla punane, alalütlevas olevaile sinine ja alaltütlevas olevaile roheline joon. Suuliselt ütle küsimus. Juba hommikul tõstis tuult ja puudelt ning põõsastelt lausa tuiskas koltunud lehti. Tuul keerutas rannikul liiva üles, rebis põllul kündvalt traktoristilt mütsi peast, viis toas ajalehe laualt ja heitis põrandale. Ta kiskus väikselt osmikult katuse ja sünnitas selle elanikele palju pahameelt. Merel
VAENE MEES Elas kord üks vaene mees. Selle mehe nimi oli Peeter. Ta küsis koguaeg inimestelt raha aga keegi ei andnud talle raha. Ükspäev kerjas ta jälle raha aga siis äkki ta nägi ,kuidas ühe inimese taskust kukkus välja loteriipilet. Linnas oli avalik telekas kust lasti saateid. Peeter läks sinna ja just näidati Rooside sõda,kus hakati palle loosima . Peetri loteriipiletil olid täpselt samad numbrid mis saates välja loositi. Ta hakkas suurest õnnest karjuma ,sest ta võitis. Loterii peaauhinnaks oli kolmkümmend miljonit eurot. Peeter jooksis kohe loteriipiletite putkasse aga putka oli kinni. Ta pidi ootama hommikuni kuna see lahti tehakse. Kui ta ärkas ,siis ta tahtis oma pileti võtta ja oma raha kätte saama. Peeter aga ei leidnud oma piletit. Keegi oli ta pileti ära võtnud.Eemal seisis üks mees,ks oli varga moodi
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused:
tomatid või porgandid, banaanid, kurgid. Näide: Mänguasjade rühmitamine, lapsed otsivad rühmas sarnaseid mänguasju nukud, karud, klotsid, pehmed asjad, kõvad asjad, väikesed asjad, suured asjad. 4. Too 2 näidet järjestamise tegevustest lasteaias Järjestamine esemete ja nähtuste korrastamine võrdsustunnuse alusel. Näide: Laual on kümme pliiatsit, kõik erineva pikkusega. Õpetaja palub lastel need ritta panna pikkuse järgi. Näide: Liikumistunni ruumis on palju erinevaid palle, õpetaja valib neist 7, hüppe pall, korvpall, põrkepall, tennisepall jne. Ning palub lastel teha pallidest rivi, alustades kõige väiksemast. 5. Lasteaia matemaatikas on kõik tegevused nii käelised kui ka sõnalised. Mida see tähendab? Näiteks järjestamisel ja rühmitamisel sa käelise tegevuse puhul paned asjad ritta ning suulise tegevuse puhul seletad, mis tunnuste alusel ja miks sa seda tegid. Sama on ka numbrite
Põhirõhk tootmisel on spordijalatsitel, jooksmiseks, ujumiseks, võimlemiseks, sees kandmiseks ja väljas kandmiseks. Sortiment on potased, toa sussid, baleriinikingad, tennised, vabaaja jalatsid, saapad. Toodab ka riideid (T-särke, pükse, dresse, jakke, pesu, mütse jne). Kuid veel toodab spordi tarvikuid (nt joogitopse, kiivreid, kotte, palle) ning aksessuaare (mütsid, kellad, kotid, vööd, sokid) 2. Nike toodab erinevaid spordivahendeid. Nende esimesed tooted olid jooksukingad. Praegu ka toodavad kingi, kampsuneid, lühikesi pükse, aluskihte riietele jne ning lai valik spordiga seonduvaid asju, sealhulgas rada & väljak, pesapalli, jäähoki, tennise, jalgpalli, korvpalli ja kriketiga seonduvaid asju. 3
ning kaitsevad mängujuhti blokeerides vastase kaitsjaid. Offensive tackle: välisblokeerija neid on samuti kaks. Asuvad siseblokeerijate kõrval ning olenevalt rünnakuskeemist kaitsevad kas mängujuhti või jooksjat. Halfback: jooksja üritab, pall süles, jõuda võimalikult kaugele vastase väljakupoolele. Wide receiver: püüdja kaks osavate kätega kiirt ääremängijat. Pärast palli lahtimängu jooksevad kindlaid marsruute ja üritavad püüda mängujuhi söödetud palle. Tight end: suur püüdja hübriidpositsioon, kus ta võib olla püüdja rollis või ka välisblokeerija rollis. Fullback: suur jooksja kaitseb mängujuhti ning võib olla ka jooksja rollis. Kaitseliini positsioonid: Defensive tackle: suur kaitsja olenevalt formatsioonist võib neid olla 13. Asuvad otse tsentrite ja sisekaitsjate vastas ning võitlevad positsiooni pärast. NB! Tackle on vastase mahavõtmine.
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily
pugedes. Võitja on see, kes viimasena vabadusse jääb Põhiosa ringtreening pallidega (kõik tegevuses ja harjutusvara mitmekesine) koonused ringi jaamade tähistamiseks Lõpetav osa muusika mängib, lapsed liiguvad kui muusika peatub siis ühesuguste pallidega lapsed moodustavad grupi. Võib öelda ka arvu ja kehaosa nii mitu last moodustavad grupi. (venitusharjutused kasutades palle) 3. Tunni teema: Tasakaaluharjutused liikumiselt ja madalal pingil; Tunni eesmärk: põhiliikumisoskuste arendamie- leida ja säilitada tasakaalu erinevate liikumisviiside juures Sissejuhatav osa LM (muusikaga) ,,Pingviinid ja pelikanid" muusikaga kõnd üksteise taga ees ja kõrval Kirjeldus: pingviinid on reas ruumi ühe seina ääres ja liiguvad selg ees vastasseina poole sinna jõudes pööravad ringi ja liiguvad tagasi
3. Eesti koondise saavutused. 4. Kasutatud kirjandus. Eesti Jalgpalli sünd. Eestisse jõudis jalgpall 20. sajandi algul, kui Inglise kaubalaevad külastasid Tallinna. Nende kaubalaevade madrused oskasid jalgpalli mängida, ning koolinoored käisid vaatamas peale kooli, kuidas nad seal mängivad. Algul hakkasid poisid pallil järel käima, kui see kaugemale veeres, ning mõne aja pärast võtsid inglased nad mängu. Inglased tõid neile Inglasmaalt palle, millega nad mängima hakkasid. Aastal 1906 mängiti jalgpalli paljudes kohtades Tallinnas, ning 1908. aastal hakkasid koolipoisid meeskondi tegema. Esimene ametlik meeskond registreeriti Abramsi, Reinansi ja Isaki poolt, mille nimeks nad panid ,,Meteor". Nad kutsusid oma treeneriks Eestis elava inglase Urchardi, kes tellis Inglismaalt meeskonnale särgid. Teine Tallinna meeskond ,,Merkuur" loodi varsti pärast ,,Meteori". ,,Merkuuri" asutajateks olid peamiselt Tallinna trükitöölised. 6
Väljakupooli lahutab üksteisest 1,55 meetri kõrgune võrk. Sulgpalli mängimiseks on vajalik sulgpall ja sulgpallireket. Reket on kuju ja raskuse poolest erinev tennisereketist, kaaludes vaid 100 grammi ringis. Reket on keelestatud väga tugevalt. Sulgpall on spetsiaalne pall valmistatud hane või pardi sulgedest ja korgist (materjal) pallist. Palli valmistamiseks kulub tavaliselt 3 lindu, sest õigeid sulgi on väga raske leida. Palle valmistatakse eelkõige Aasiamaades, kus suled võetakse neilt lindudelt, kes on tapetud eelnevalt söögi jaoks. Sulgpallide hind pole viimase kahekümne aasta jooksul tõusnud. Mäng koosneb geimidest. Mängu võitmiseks on vaja võita 2 geimi (,,kolmest parem"). Üks geim mängitakse 15 punktini, võitmiseks peaks puhktide vahe olema vähemalt 2 punkti (17- 15). 1999. aastal hakati rakendama lühemat mängu teleülekanneta jaoks, kus mängu võitmiseks oli
Kindlasti oli see väga suureks plussiks, sest nii ei muutunud muusikali vaatamine üksluiseks. Mõnede laulude taustaks mängis Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeeris Tarmo Leinatamm. Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell
Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele
ning tavaline sisustus. Mugavuseks loetakse ka sideteenuseid, internet, mobiilteenused ja postiteenuseid, paljud eelistavad helistada, kui on kiirelt vaja suhelda, mitte ei lähe teise osapoolega näost näkku kohtuma. Samas on inimesi, kellel on oma huvid või hobid, mis nõuavad suuri kulutusi, et rahuldavat tulemust saavutada. Näiteks robootikaga tegelevad inimesed kulutavad ühe roboti peale, mis korjab palle korvi, paarkümmend tuhat krooni. Kindel soov või vajadus paneb inimesed kulutama. Aastate jooksul on tarbimise põhimõtted enamvähem samaks jäänud, kuigi tehnoloogia areng on seda mõjutanud. Ligi 70 aastat tagasi kulus leibkonnal kõige enam sissetulekutest eluaseme, riietuse ja toidu peale, tänapäeval kulub enamus söögi ja eluaseme ning transpordi peale. Rahvas pigem maksab bussipileti eest kui jalutab, pikemate vahemaade puhul on see arusaadav. Vanasti ei olnud
mis pakub korralikku treeningprogrammi noortele. Regulaarselt mängides oskused paranevad. Ilmselt soovid sa siis ka isiklikku tennisevarustust. Kaks tähtsamat asja on sobiv reket ja jalatsid. 19. sajandi esimeste tennisereketite raamid olid tehtud saarepuust. Tänapäeva reketiraamid on grafiitplastist või klaasplastist. Reket võib olla mis tahes kaalu ja kujuga, kuid mitte pikem kui 81,28 cm ja laiem kui 31,75 cm. Regulaarselt mängides on tähtis kasutada kvaliteetseid palle. Parimad pallid on siserõhuga, kuid nende põrkamisomadused muutuvad ruttu. Siserõhuta pallid säilitavad põrkevõime mitmeks kuuks. Väljak ja reeglid. Tenniseväljakule astudes pead teadma tennise põhireegleid. Tuleb teha endale selgeks väljakutähistuste tähendused, sest need jooned piiravad su tegevust. Õpi selgeks, kuidas punkte võita. Pea kinni käitumise ja etiketi kirjutamata reeglitest. See tähendab, et sa pead olema aus, eriti punkte lugedes. Mängu
10. Üte ehk pöördumissõna eraldatakse alati muust tekstist koma(de)ga. Võta see kassett kaasa, Ene, ja tule õhtul meile. 11. Rindlause koosneb iseseisvatest (st üksinda kasutatavatest), samaväärsetest osalausetest, mille vahel võivad olla a) koma Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, ning, ega, või) Ma tulen teile või tuled sina meile. c) koma nõudvad sidesõnad Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas. d) koolon, kui järgnev osa põhjendab eelmist Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud. e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest Ta käis ju talv läbi palja peaga nii ta end ära külmetaski. 12. Põimlause koosneb iseseisvast pealausest ja sellele alistuva(te)st kõrvallause(te)st. Nägin, et metsast tõusis suitsu, mis võttis suuna linna poole. Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma.
inglased mõne kangema löögimehe ,,kampa", ja nii said poisid inglastega headeks sõpradeks. Ei möödunud ka palju aega kui paar jalgpalli tollivalvurite nägemata mõne koolipoisi põues toodi linna. Kadus senine lemmikmäng -- laptuu -- ning selle asemele asus nahkkuul. Täpselt ei mäleta praegu keegi, mil ajal see sündis, kuid on põhjuseid arvata, et Tall. koolipoisid omapead hakkasid mängima palli 1908. a. kevadel. .« Inglased ei annud palle jumalamuidu, neile tuli pallide eest maksta. Poisid olid sunnitud raha kokku panema ja nii tekkisid esimesed juhuslikud organisatsioonid -- ,,kambad", mille iga liige oli asja aineliselt toetanud, omad kopikad pannud mängu. Palle said mängida ainult need, kes palli ostmiseks olid annud raha. Peagi jõuti veendumisele, et lihtsast pallitagumisest ei ole suurt tulu ja hakati jalgpalli, kui mängu harrastama ja sellele panema suuremat rõhku. Jõutakse meeskondadeni. 24. mail 1909. a
Näitlejate valik oli hea. Samuti oli õnnestunud ka lavaline ja tehnikaline pool. Tore oli see, et tegevus toimus nii laval, lae all ja ka publiku seas. Lavateose muusikaliseks juhiks ja dirigendiks oli Tarmo Leinatamm. Minu arvates sai ka tema oma ülesannetega kenasti hakkama orkester mängis väga ilusasti, ei olnud liiga valju ega vaikne ning ka solistid laulsid hästi. Muusikali kunstnikuks oli Riina Degdjarenko, videokunstnik Esko Rips ning valgustuskunstnik Palle Palme. Etenduse kunstiline pool oli minu arvates väga hea, eriti meeldisid mulle see videoline osa. See sobis hästi kokku lavaga ja tekitas nagu mingisuguse terviklikuse ja ühtesulavuse tunde. Väga originaalne oli näiteks politsei auto ilmumine filmist lavale. Ka kostüümid olid igati asjalikud ja sellele ajastule vastavad. Tantsujuhiksks oli Jüri Nael. Koreograafiliselt oli muusikal ka suhteliselt laitmatu, sest just need tantsustseenid muutsid etenduse meeldivamaks
Meeskonnatöö ala sportlased on enda üle uhked ja nad on sportijad edasi. Meeskonnatöö aladel on isegi võistlused, kus on vaja meeskonnatööd. Koostöö on ka hea, siis saab kahekesi arutada, kes võtab palli, kes mitte. selline ala on näiteks: sulgpall. Sulgpallis on vaja ka meeskonnatööd ja koostööd. Meeskonnatööd läheb vaja siis,kui on paarismängu võistlused: üks on võrgu ees ja teine on tagapool palle vastu võtmas. Koostööd läheb vaja trennides ja ka võistlustel. Sport investeerib sportlastele hea tuleviku, sest kui hilisemas vanuses tegeled spordiga, siis on juba võistluste auhinnad veelgi suuremad ja saad oma karjääri teha. Spordi tegemine kindlustab sportijatele väga hea tuleviku, sest auhinnaraha on veelgi suurem, kui kunagi varem. Kui sportijad jõuavad võistlustel kõrgemale kohale on auhinnad suuremad, uhkemad ja kallimad.
kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni 1978. aastal Londoni West Endis ning 1979. aastal Broadway'l. 1996. aastal valmis Alan Parker'i poolt lavastatud filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. ,,Evita" tegevus toimub 20. sajandil. ,,Evita" on muusikal Argentiina presidendi Juan Perón'i
Vanemuise lavale jõuab lugu esmakordselt. 2 Osatäitjad Muusika: Richard Rodgers Laulusõnad: Oscar Hammerstein II Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina
alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasimootorpaat. Suusatamine arendab eesmärgikindlust.vastupidavust. Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt või viieliikmelistes või suuremates rühmades vabakava puhul. Kasutatakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitsevad korraga ainult ühte vahendit, kuid rühma puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport, milles on kombineeritud nii balleti elemendid, võimlemine, tants kui ka
Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt.
Pereleib Tootmise AS Pärnu tsehhis tehakse suvel 45 tonni kamajahu kuus, mille eestlased ka rõõmsalt nahka pistavad. Kama söömiseks segati seda algselt veega, hiljem juba rõõsa või hapupiimaga. Paksuks kördiks segatud kama juurde anti silku-leiba, vedelat kama söödi magustoiduna. Üldiselt peeti kama siiski kergemaks suvesöögiks või vahepalaks, mida oli hea lännikutega metsa ja põllule kaasa võtta. Paksemast kamast sai pigistada ka palle, mida sõid peost enamasti lapsed ja mida anti kaasa karjapoistele. Jahuse maitse vastu aitab röstimine Tänapäeval on kama enamasti suvine toit, kui suure palavusega tugevamat toitu süüa ei jaksagi. Tavaliselt süüakse kama segatuna keefiri, hapupiima või jogurtiga ning kes soovib, lisab ka suhkrut. Kama sobib hästi kokku ka meie metsas kasvavate marjadega. Kellele aga kama jahune maitse ei meeldi, võib kamapulbri eelnevalt pannil üle röstida.
Töö: keskmine ründaja alustab palliga. Peale palli püüdmist on lubatud ainult 1 põrgatus. Ülepea söödud on keelatud. Ründaja saab punkti sisseviske eest, kaitse- kui võtab vahelt. Harjutus 9. Joonis11. 5x5 poolel väljal. Kuni 50-ne sööduni. Viset ega põrgatust ei ole! Peale söötu peab mängija jooksma otsajooneni. Alles siis võib ta uuesti palli saada. Pall pannakse mängu keskringist. Harjutus 10. Joonis12. Sisu: #1 veeretab palle vaheldumisi ette- #2 peab selg-ees kaitseasendis liikuma (zik-zak) ja palle peatama. Töö:1. #1 veeretab palli n1 vasakule- paariline liigub kaitseasendis peatab palli ja alustab kohe liikumist teisele poole. 2. #1 veeretab palli n2 teises suunas ja järgneb pallile n1 kas jooksuga või kaitseasendis Harjutus 11. Joonis13. 3x2 lahendus, Sinised ründavad alla kahe punase vastu. Kaitsed tulevad äärelt, peale seda kui esimene ründaja on ületanud kokkulepitud joone (n. keskjoone).
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind
Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses. Kokku kestis etendus 2 tundi ja 20 minutit. Esitati palju
veresoonkonna vastupidavuse saavutamiseks. Treeningtund arendab mitmekülgselt nii üla- kui ka alakeha lihaseid, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust. Treeningutes õpitakse tajuma oma jõudu ja seda konstruktiivselt rakendama RINGTREENING mitmekülgne aeroobikatreening, kus muusikasaatel sooritatakse erinevaid harjutusi ringselt asuvates harjutuspunktides. Harjutuste mitmekesistamiseks kasutatakse step- pinke, erinevaid raskusi, hüppenööre, kummilinte, fit-palle, kange, poksikotti jne. Tavaliselt toimub treening intervallmeetodil, kus intensiivne aeroobne koormus vaheldub rahulikuma lihasvastupidavustreeninguga. Ühe tunni jooksul läbitakse treeningringe 2 3 korda olenevalt harjutuspunktide arvust. Treening on intensiivne ning arendab mitmekülgselt kogu kere lihaseid. Sportaeroobika on suhteliselt noor võimlemisala nii maailmas kui ka Eestis. Esimesed rahvusvahelised võistlused korraldati Jaapanis 1984.a. Sellest ajast alates on hoogustunud
Treeningutes õpitakse tajuma oma jõudu ja seda konstruktiivselt rakendama. Tund on tõhusalt kaloreid põletav, suure füüsilise koormusega, sobiv naistele ning eriti meestele. Ringtreening (Circuit Training ) mitmekülgne aeroobikatreening, kus muusikasaatel sooritatakse erinevaid harjutusi ringselt asuvates harjutuspunktides. Harjutuste mitmekesistamiseks kasutatakse step-pinke, erinevaid raskusi, hüppenööre, kummilinte, fit-palle, kange, poksikotti jne. Tavaliselt toimub treening intervallmeetodil, kus intensiivne aeroobne koormus vaheldub rahulikuma lihasvastupidavustreeninguga. Ühe tunni jooksul läbitakse treeningringe 2 3 korda olenevalt harjutuspunktide arvust. Treening on intensiivne ning arendab mitmekülgselt kogu kere lihaseid. Sobiv kõigile harrastajaile igas vanuses ja füüsilises vormis. Aeroobika stiile on veelgi näiteks: Step aeroobika, Fitball aeroobika, Step & Body,
Õiglane kaubandus Mida sa täna hommikuks sõid? Kas sõid banaani, apelsini, riisiputru? Jõid kakaod või teed suhkruga? Ühiskonnategelase ja inimõiguste aktivisti Martin Luther King'i sõnul sõltume oma hommikusöögil pea poolest maailmast. Ent kui tihti mõtleme, millistes oludes kasvatatakse ja toodetakse meie igapäevaseid toiduaineid? Loomulikult on kõige mõistlikum, tervislikum ja keskkonnasõbralikum tarbida vaid neid toiduaineid ja tarbekaupu, mida kasvatatakse või toodetakse Eestis. Nii väldime lisakulutusi keskkonda saastavale transpordile. Samuti peaksime kõik eelistama mahetoodangut, mis ei sisalda meie tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale. Ent kuidas otsustada nende toodete üle, mis on Eestisse toodud välismaalt, sest neid siin kasvatada ega toota ei saa? Kas sa ka tead, et paljud meie igapäevased laiatarbekaubad nagu kohv, tee, puuviljad, suhkur ja kakao kasvavad geograafiliselt vaesemates riikides ehk Ladina-A...
natsisümboolikat ja märgata, kuidas muutuvad inimeste arusaamad. Ilma filmitaustata oleks mul väga keeruline olnud üldse aru saada, milleks alguses tuuakse lavale haakristiga pall, mida ajab taga surmamaskiga koer. ,,Väikese Adolfi" sünnist lavalt käib läbi mähkmetes nukk Hitleri näoga poleks ka eriti välja teinud. Eeldatavasti pidi see sümboliseerima natsipartei sündi või võimuletulekut. Natsiõhupallid ja lapsed oli juba silmatorkavam sümbol palle oli palju. Juuditemaatikat käsitleti ka õrnade vihjetena: härra Schulzi juurviljakärud lükatakse ümber, kihlus katkestatakse, tekib Taaveti tähega käeside ja laval jagunevad mingil hetkel tegelased kahte leeri. Tõlgendus nõuab ajaloo põhifaktide head tundmist, muidu jääb lihtsalt kogu see liin tähele panemata. Filmis on ajalooline kontekst paremini mõistetav, aga eks filmi võimalused ole ka teised kui teatrietendusel. Film erineb ka tegelaskujude poolest
See hõlmab hukule määratud armastust saksa pansionaadi omaniku Fräulein Schneideri ja tema eaka kosilase Herr Schultz’i, juudist puuviljade müüja vahel. Autoriteet 3 Libreto Joe Masteroff Muusika John Kander Laulusõnad Fred Ebb Tõlkijad Hannes Villemson, Kirke Kangro Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Dirigent Lauri Sirp Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa) Valguskunstnik Palle Palmè (Rootsi) Koreograaf Winfried Schneider (Saksamaa) Sisukokkuvõte 4 Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi
Pallide arv peab olema paaris, kuna mõlemal võistkonnal peab neid olema võrdne arv. Kumbki meeskond seisab vabalt oma väljaku poolel, kapteneid ei ole. Visata tohib keskjoone tagant ning palli tohib võtta ainult enda väljakupoolelt (ka audist). Mäng algab mõlema meeskonna üheaegse pallide viskamisega. Enda käesoleva palliga tohib vastase visatud palli tõrjuda ning viskaja selle eest punkti ei saa. Vastast ei tohi visata vastu pead, kuna palle on palju ja neid kõiki ei jõua jälgida. 1.4.1. Mängud kolmikutes Kui lapsi on vähem, saab rahvastepalliga sarnaseid mänge mängida kolmikutes. 1. Kolmiku rahvastepall - Kolm mängijat seisavad ühel joonel ( kaugus omavahel kokkuleppeliselt kuni üheksa meetrit) ning keskmisel mängijal on üks (kaks) elu. Äärmised mängijad viskavad omavahel palli ning üritavad keskmisele pihta saada.
Palli oodates on käed ees-all, aga ei tohi olla seotud. Juhul kui pall lendab kõrgemale, on võimalik võtta kiiresti ülevalt mängimise käteasend. Altsöödu õppimine: · Alustada võib lähteasendi sissevõtmise ja söödu imiteerimisega ilma pallita. Kontrollida õpilaste asendi korrektsust. Käed küünarliigesest sirged, randmed alla pööratud jne. Kord eespool üks jalg, kord teine. · Mängimisel kasutada algul kergemaid, kõrgema kaarega tulevaid palle, mida paariline on visanud alt või söötnud ülevalt. · Hüpits on paigutatud põrandale U-tähe kujuliselt. Mängija liigub juurdevõtusammuga ühe hüpitsaotsa juurest teise juurde. Hüpitsa parema otsa juures mängib altsööduga parem jalg eespool, vasaku juures vasak jalg eespool. Paariline viskab palli alt kahe käega ja talle tuleb pall tagasi mängida. · Altsöödud vastu seina või pea kohale. Sama vaheldumisi ülaltsööduga.
Ütleb: ,,Kõnnime pöia väliservadel". Näitab ette. Kõnnivad pöia väliservadel, naeravad. Ütleb: ,,Kõnnime pöia siseservadel". Näitab ette. Kõnnivad pöia siseservadel. Põhiosa Kõikide harjutuste puhul 10 Ütleb: ,,Nüüd teeme erinevaid harjutusi Teevad õpetaja järgi harjutust, osadel kaob pall ära, hoiavad lapsed palle käes. minutit. pallidega, esimene harjutus pall paremas käes, jooksevad palli võtma. Iga harjutuse peale kulub käed kõrvalt üles. Pall vasakusse kätte, käed umbes minut aega. kõrvalt alla." Näitab ette. Lülisambasirutus harjutus. Kiidab lapsi.
II TEATEVÕISTLUS Vahendid: pikk võimlemispink, võimlemisrõngas, 2 väikest palli (ca 20 cm), kastike, topispall, võimlemismatt, 2 takistust kõrgusega 40 cm I võistleja seisab pöördejoonel topispalli juures käes rõngas, II võistleja jookseb –hüppab üle esimese takistuse, roomab matil takistuse alt läbi, jookseb pingi taha võtab kastikesest pallid ja viskab need ühekaupa rõngast läbi, mida hoiab võistleja I, kes omakorda püüab rõngaga palle. Kui teine pall on läbinud rõnga, toetab ta rõnga topispallile, II võistleja jookseb ja poeb rõngast läbi visatud palle kokku korjama ning asetab nad kastikesse. Samal ajal I võistleja asetab rõnga maha ümber topispalli ja jookseb starti ning annab teatevahetuse käepuutega edasi järgmisele võistlejale. Rõngast asub hoidma II võistleja. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: tennispall, ämber, võimlemismatt, kastike, minikorvpall, võimlemisrõngas, 2 pöördetähist
5, siis loeme viske kirjaks, kui >0.5 kulliks. Põhimuutuja loendab, mitu korda esineb kiri rohkem, kui kull. Ajasamm DT=1, simulatsiooni aeg 2000. 14. Positiivne tagasimõju, mudel- süsteemi ühe komponendi muutus kutsub esile süsteemi teise (teiste) komponendi muutuse, mis omakorda võimendab esialgset komponendi muutust. On halb, see viib süsteemi tasakaalust välja. Nt. mudel, mis vastavalt juhusliku suuruse väärtustele lisab erinevate reeglite järgi anumasse palle. Positiivse tagasimõju mudelis lisatakse vastavat värvi pall juurde, kui tema osakaal on suurem juhusliku suuruse väärtusest. Negatiivne tagasimõju, mudel- süsteemi ühe komponendi muutus kutsub esile süsteemi teise(teiste) komponendi muutuse, mis omakorda neutraliseerib esimese komponendi muutuse. On hea, viib süsteemi tasakaalu. Nt. mudel, mis vastavalt juhusliku suuruse väärtustele lisab erinevate reeglite järgi anumasse palle
et tema tõeliseks kutsumuseks on näitlemine ja helilooming. Ta töötas mitmes teatris. “Grease” jäi meeste ainukeseks tähelennuks! Muusikal Grease Eestis Eestis toimus esietendus Tallinna Nukuteatri lavastuses 24. märtsil 2004 kell19. Tallinna Linnahallis Lavastaja – Andres Dvinjaninov. (Tal oli soov “Grease” lavale tuua juba 10 aastat.) Muusikajuht ja dirigent – Mihhail Gertz, Kunstnik – Riina Degtjarenko,Kostüümikunstnik – Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast, Rizzo-Evelin Pang, Frenchy-Ingrid Isotamm, Marty-Kelli Uustani, Jan-Karin Tammaru, Kenickie-Veikko Täär, Doody-Andero Ermel, Roger-Jaagup Kreem,Sonny- Andres Roosileht, Patty Simcox-Karin Lätsim, Cha-Cha-Maiken Scmidt,Vince Fontaine - Sepo
Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit. Iluvõimlemine on sport, mis kombineerib endas nii balletti elemente, võimlemist, tantsu
Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad. Erki kohendas kava natuke ja hakkas treenima. Erki jooksis ja jooksis. Staadioni treeningud venisid nii pikaks et jõusaali ei jõudnudki. Muidugi tuli tehnika alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna-Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks
David Henry) ja parimale tõlkele (Martine Bijl). Auhinnad jagati 22. aprillil 2002. Aida võitis parima meespeaosatäitja, parima tõlke ja parima muusikali auhinna. Tim Rice sai elutööauhinna. Aida Eestis Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul . Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve Pärnu 2010 oli ligikaudu kolm miljonit krooni
Otsustasime minna ……….., kes oli nõus meile juhendajaks olema, loovtööst rääkima. 1.2. Ajakava koostamine Nõustusime õpetaja paika pandud ajakavaga. 1.3. Ettevalmistused tunniks Käisime mitmeid kordi õpetajaga rääkimas tunni ajakavast. Kui olime õpetajaga kokku leppinud, millal tund toimub ja rääkinud sellest, milliseid tegevusi võiks tunnis olla, panime paika ka täpsema tunnikava. Enne tunni algust käisime mängudeks vajalikke asju: palle, torbikuid jne võtmas. Võistluste jaoks kasutasime väikeseid rõngaid, kõndimistorbikuid ja palliga tasakaalu harjutava mänguasja. 1.4. Tunni läbiviimine Viisime läbi kehalise kasvatuse tunni 4. detsembril teise tunni ajal 2.d klassiga. Esialgu tutvustasime ennast ning jätkasime soojendusharjutustega. Peale soojendust otsustasime alustada mänguga „Must ja valge“, et lasta õpilastel harjuda kiirema tempoga. Seejärel
· Hakkab ise käte ja lusika abil sööma. · Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga. · Tahab end ise riidesse panna. · Vasakau või parema käe eelistamine võib selgelt ilmneda. · Oskab käsi plaksutada. 19.-21. elukuul · Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalide ning liiva ja veega, vormida kujusid ja joonistada liivale. · Meeldib veeretada, visata ja võib-olla isegi püüda nii suuri kui väikesi palle, kuigi suurt palli on tal kergem kinni püüda. · Laob väikesi puuklotse üksteise otsa, ehitab kuni viiest klotsist koosneva torni. · Valab vett korralikult ja täpselt ühest nõust teise. · Teeb pliiatsiga paberile järjest sihikindlamaid jälgi. 22.-24. elukuul · vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ha osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab ise lehti.
Hakklihast toodete valmistamiseks võib hakksegule lisada näiteks keedetud ja riivitud kartulit, riivsaia, piimas või mahlas leotatud saiapuru, sojavalku, tärklist, keedetud riisi, kohupiima, putrusid, juurvilju, peenestatud sibulat või porrut, tomatit, paprikat, seeni, juustu, puuvilju. Lisaks võib saadud segule juurde panna vett, koort, mahla või muna ning sõtkuda sellest sitke massi, millest on hõlpus valmistada hakkpihve, kotlette, palle vms. Hakkkotlettide või paneeritud hakkpallide ja pihvide tegemiseks tuleks need enne küpsetamist ka jahu ja/või riivsaia sisse kasta. Klassikalise hakklihast kotleti koostisesse kuuluvad kodune hakkliha, peenestatud sibul, muna, piimas leotatud saiapuru, pipar ja sool. Kõik komponendid tuleb kokku segada ning seejärel kas paneerida jahus või riivsaias. Pannil praadides saabki mõnusad kodused ja lihtsad hakkkotletid. Serveerida võiks neid näiteks
4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat,
annaabi.ee 
