Referaat sulgpall (0)

Sulgpall on juba tuhandeid aastaid vana spordiala , mille mängimist alustati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Aastate jooksul on mängu reeglid ja viis muutunud, kuid selle populaarsus on üha rohkem kasvanud. Praegu meile tuntud sulgpall on pärit 19. sajandi Inglismaalt ja on paljudes riikides tuntud pigem badmintoni nime all. Sulgpalli on siiski kahte erinevat liiki: ühe mängitakse rannas ja piknikel, teine on aga reeglistikuga võistlusmäng. Antud referaadis vaadeldakse just võistlusmängulist sulgpalli.
Sulgpall meenutab mängu poolest nii tennist kui võrkpalli. Mängu mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu sulgpalliväljakul suurusega 13,41x6,1 meetrit (üksikmängus 5,18 m). Väljakupooli lahutab üksteisest 1,55 meetri kõrgune võrk. Sulgpalli mängimiseks on vajalik sulgpall ja sulgpallireket. Reket on kuju ja raskuse poolest erinev tennisereketist, kaaludes vaid 100 grammi ringis. Reket on keelestatud väga tugevalt. Sulgpall on spetsiaalne pall valmistatud hane või pardi sulgedest ja korgist (materjal) pallist. Palli valmistamiseks kulub tavaliselt 3 lindu, sest õigeid sulgi on väga raske leida. Palle valmistatakse eelkõige Aasiamaades, kus suled võetakse neilt lindudelt, kes on tapetud eelnevalt söögi jaoks. Sulgpallide hind pole viimase kahekümne aasta jooksul tõusnud. Mäng koosneb geimidest. Mängu võitmiseks on vaja võita 2 geimi („kolmest parem“). Üks geim mängitakse 15 punktini, võitmiseks peaks puhktide vahe olema vähemalt 2 punkti (17-15). 1999. aastal hakati rakendama lühemat mängu teleülekanneta jaoks, kus mängu võitmiseks oli vaja kolme geimi võitu, sealjuures mängiti geim vaid 7 punktini.
Nagu eelpool mainitud on sulgpalli mängitud juba tuhandeid aastaid. Sulgpallisarnaseid mänge harrastati ka Hiinas ja Indias. 1860. aastal tutvustati sulgpalli aga Inglismaal. Esialgu mängiti mängu Indiast pärit reeglite järgi, mis kuulutati õige pea vasturääkivateks ja segadusseajavateks. Inglismaal moodustati ka esimene sulgpalliklubi, mis töötas välja esimesed standardsed reeglid, mis kehtivad tänaseni. Õige pea levis sulgpalli mängimise harjumus ka Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus- Meremaale . Mängu saatis ka suur populaarus terves Euroopas.
Esimesi võistlusi korraldati sulgpallis juba 1899. aastal meestele, ja sellele järgneval aastal naistele. Mängud kuulutati siiski ebaametlikest ja esimesed ametlikud matšid peeti 1904 . aastal. Samal ajal said alguse ka sulgpalliklubid, mis kogusid erinevais maades üha enam populaarsust. 1992. aastal Barcelonas sai sulgpallist täieõiguslik olümpiaala.
Aastal 1934 moodustasid 9 riiki Rahvusvahelise Sulgpalli Föderatsiooni (IBF). Asutajariikideks olid Kanada , Taani, Inglismaa, Prantsusmaa, Iirimaa , Holland , Uus- Meremaa , Šotimaa ja Wales . Föderatsiooni eesmärgiks sai rahvusvaheliste võistluste organiseerimine ja muu selline. Tänaseks on IBF-i liikmete arv kasvanud 165-ni. Eesti liitus IBF-iga 1992. aastal. Samal aastal liitus Eesti ka Euroopa Sulgpalli Liiduga.
Eestis kasvas sulgpalli populaarsus peale Teist Maailmasõda, kui mängu hakati rohkem mängima terves Nõukogude Liidus. Andmeid on ka mängimisest Tallinna Kommertskooli sporditundides esimese Eesti Vabariigi ajal; varustus laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon asutati 1964. aastal. ENSV ajal toimusid Eestis ka mitmed võistlused, sealhulgas Eesti Meistrivõistlused. Viimaste aastate Eesti meistrid on Kati Tolmoff ja Raul Must, kellede mängust on viimasel ajal väga palju räägitud ka meedias.
Leian, et sulgpall on huvitav mäng, mida on eriti lõbus sõpradega mängida. Sulgpall kogub üha enam populaarsust nii Eestis kui ka mujal maailmas. On võimalik, et just sulgpall on see mäng, mida võrkpalli järel vabal ajal kõige rohkem mängitakse.
Kasutatud kirjandus
Internet :
Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Sulgpall
Tallinna Sulgpalliklubi - http://www.sulgpall.ee/?Page=Article&ArticleID=148