Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe
.......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE ................................................... 6 2.1. SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 2.2. SEEMNETE IDANEMISEKS VAJALIKUD KASVUTEGURID......................................... 8 3. TAIMMATERJALI JAGAMINE EHK VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE .................... 14 3.1. TÖÖVAHENDID TAIMMATERJALI JAGAMISEL ......................................................... 15 3.2. TAIMMATERJALI JAGAMISEKS VAJALIKUD KASVUTEGURID ............................ 15 4. KÖÖGIVILJADE PALJUDAMISE SWOT ANALÜÜS ..........
määratud tunnustega, mis erineb sama botaanilise taksoni siseselt teistest taimerühmadest vähemalt ühe tunnuse poolest ning millele omased tunnused selle paljundamisel järgnevate põlvkondade vältel on ühtlikud ja püsivad. 3. Millised on Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali kategooriad ja kuidas neid tähistatakse? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri puhul eelkõige liigi paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav taimne materjal, sealhulgas puuvilja-, marja- ja dekoratiivkultuuri puhul ka seeme ning vegetatiiv- ja seemikalus ning puuvilja-, marja- ja köögiviljakultuuri puhul ka istutusmaterjal, milleks on istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa. Seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal jagatakse nende põlvnemise ja kvaliteedi alusel kategooriatesse. 4
ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) 3) Struktuurgeen (tekivad viirusele vajalikud valgud) 2. Kapsiid - valgumolekul 3. Ümbris - peremeesraku membraan - Viiruse paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk) 1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen)
ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) 3) Struktuurgeen (tekivad viirusele vajalikud valgud) 2. Kapsiid - valgumolekul 3. Ümbris - peremeesraku membraan - Viiruse paljundamiseks on vaja peremeesrakku (märklaudrakk) 1. Viirus kinnitub rakumembraanile (taimel: pinnale) 2. Viirus siseneb rakku → rakk on nakatunud 3. Viirus muudab raku ainevahetuse endale sobivaks (regulaatorgeen)
Söödaosakeste suurus ja koostis vastavad kindla kalade suuruse/vanuse grupi toiduvajadusele, sööt säilib pikka aega. • Kalavarude kunstlik taastootmine (rearing of fish juveniles for stocking, artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem looduslikesse vetesse lahti lasta. Tingitud sellest, et mõnede kalaliikide paljunemise võimalused on inimese tegevuse tõttu hävinud • Haudemaja (hatchery) - spetsiaalselt veeorganismide paljundamiseks sisustatud rajatiste kompleks. Oluliseima osa sellest moodustavad haudeaparaadid koos nende veevarustus/puhastus süsteemiga. • Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil. • Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad
· Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. · Sealt edasi hakati teda palju kasvatama Uus-Meremaal · Nimi kiivi on otse samanimeliselt linnult pärit · Tänapäeval Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis, Vahemeremaades, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal. Bioloogia · "Kiivi" on vilja nimi, tegelikult kasvavad kiivid aktiniidia taimedel · Aktinaadiad on põõsakujulised roniväätidega taimed. · Paljundamiseks on vajalik 7-8 emastaime kohta vähemalt 1 isastaim. · Kultuuris kasvatatavad kiivid pärinevad enamasti kiivi-aktiniidia ja sama taimeperekonna (aktiniidia) liikide ristanditest. Toiteväärtus · Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega, 100 g-s umbes 300 mg. (120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest) · Sisaldab ka provitamiini A · D-vitamiini · kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid
VIIRUSED Mis on bakterid? Viirused ei ole rakulise ehitusega. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st). Suurimad viirused on rõugeviirused. Mis kaitseb meid viiruste eest? IMMUUNSÜSTEEM, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud "vaenlastest".
Viirused 1. Viirused ei ole rakulise ehitusega. 2. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. 3. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. 4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4
· Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016 Marje Kask 3 Paljundamiseks vajalikud vahendid 1. Katteloor 2. Sõel 3. Kastekann 4. Istutuspulk 5. Tasanduslaud 6. Tihenduslaud 7. Luisk 8. Kilekotid ja katted
Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii paljunevad paljud umbrohud. Peale selle paljunevad nad ka seemnetega. Seetõttu peavad põllumehed ja aednikud pidevalt tegelema umbrohutõrjega. Kasulikus seisneb aga selles et vegetatiivselt saab paljundada ja kultuurtaimi. Seda kasutavad oskuslikult sordiaretajad, aednikud ja põllumehed. Üha rohkem kasutatakse taimede vegetatiivsel paljundamisel koekultuurmeetodit. Paljundamiseks valitakse heade sorditunnustega ja haigusvaba taim. Uued taimed kasvatatakse mõnest väiksest taimeosast näiteks lehetükist, pungadega varretükist või tillukesest kasvukuhikust. Emataimest eraldatud taimeosa pannakse kasvama katseklaasidesse või kolbidesse mikroobivabale söötmele- Sellele lisatakse kasvuaineid, mis soodustavad taime tükkidest uute taimede arenemist. Väikesed taimed istutatakse mulda, kus nad edasi kasvavad. Neil on emataime tunnused.
3.10 Koolivaheaegadel tegeleb õppetööks ettevalmistamisega, õppevahendite korrastamisega, tööplaanide tegemise ja analüüsimisega, enesetäiendamisega või võtab osa õpilasüritustest. 4.ÕIGUSED 4.1 Saada teavet kooli juhtimisest ja majanduselu korraldamisest. 4.2 Teha direktsioonile soovitusi ja ettepanekuid töö paremaks organiseerimiseks. 4.3 Saada vajadusel täienduskoolitust. 4.4 Kasutada kooli printerit ja koopiamasinat vajalike dokumentide väljalaskmiseks või paljundamiseks. 4.5 Nõuda direktsioonilt tööks vajalike töövahendite ja tehnika olemasolu ning töötingimuste tagamist 5.VASTUTUS 5.1 Õppekava täitmise eest 5.2 Korra eest tundides 5.3 Õpilaste igakülgse arendamise eest 5.4 Dokumentatsiooni täitmise eest 5.5 Oma kasutuses oleva töövahendite ja tehnika eest 5.6 Õpilaste ohutuse eest tundides Õpetaja Kooli direktor Kuupäev
tehtava loomkatsega kaasneb tugev kauakestev valu või stress, mida ei ole võimalik leevendada. (3) Loomkatses on lubatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL II lisas loetletud ahvilisi nimetatud lisas kehtestatud tingimustel ja juhul, kui ahvilised on tehistingimustes kasvanud loomade järglased või kui nad pärinevad jätkusuutlikust kolooniast. (4) Jätkusuutlik koloonia käesoleva seaduse tähenduses on koloonia, milles looma paljundamiseks kasutatakse vaid kolooniasiseselt või teisest kolooniast saadud, kuid mitte loodusest kinni püütud looma ja milles looma peetakse viisil, mis tagab tema harjumise inimesega. (5) Loomkatses on keelatud kasutada inimahve.
Seal ensüüm ja mRNA vabanevad ning DNA biheeliks keerdub kokku tagasi. PÖÖRDTRANSKRIPTAAS- revertaas, mis avastati retroviirusest. Ensüüm, mis katalüüsib DNA sünteesi RNa järgi (st RNA kopeerimine DNA-ks). INTRON- mittekodeeritav lõik, mida bakteride ‘’ei oska’’ välja lugeda EKSON- kodeeriv DNA (inimese genoomis u 2%) GENOOMIPANK- bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdusmaterjali saamiseks. RNA splaising- RNA transkriptist eemaldatakse intronid ja liidetakse eksonid PÖÖRDTRANSKRIPTSIOON- geneetilise info ülekanne RNA-lt DNA-le. DNA süntees RNA järgi, tekib cDNA. DNA sekveneerimine- protsess, mille käigus selgitatakse DNA nukleotiidne järjestus 3. Geenivektor, selle loomise protsess, ligaas, restriktaas (ja tekkivad „kleepuvad otsad"), rekombinantne DNA. Õp lk 37 – 39. Plasmiid. Viirusvektor, plasmiidne geenivektor. - õp lk
on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuderohi on külmahell, talub ta vähesel määral varju. Kasvatamisel tuleks arvestada, et looduses kasvab luuderohi niisketes soistes segametsades, salu- ja lodumetsades. Luuderohi tuleks ümber istutada iga paari aasta järel. Sobiv on lehekompostmulla ja liiva segu. Paljundamiseks tuleks juulis-augustis võtta poolpuitunud varrepistikud ja panna need kohe mulda. Et saada ilusat lopsakat taime, tuleks 8-9 cm läbimõõduga potti istutada 3-5 pistikut. Talvel külmub luuderohi sageli kuni maapinnani, mistõttu on teda keeruline meie kliimas kasvatada. Seetõttu võib luuderohtu Eestis sageli kohata kui toataime. Vahel kasvatatakse teda ka õues majade ümbruses (eriti Saare- ja Hiiumaal), haljasaladel, kalmistutel
EHITUS: väga erineva kujuga, kuid ühised jooned on : sisaldavad pärilikkusainet DNA v RNA, seda ümbritsevad valgud mis moodustavad kapsiidi, mõnel viirusel on kapsiidi peal lipiididest ja valkudest ümbris, mis koosneb peremeesraku membraani osadest ja ka viiruse valkudest, Kapsiidi või ümbrise peal on Valgud mis seostuvad peremeesrakuga 3 tüüpi geene: struktuurgeenid, mis kodeerivad viirspartikli valke Geenid, mis sünteesivad DNA/RNA paljundamiseks vajalikke ensüüme Regulaatorgeenid, mis suunavad peremeesrakku uusi viirusosakesi tootma Pärilikkusaine on erinev: Kaheahelaline DNA v RNA Üheahelaline DNA v RNA Pluss- v miinusahelaline DNA v RNA Rõngakujulised v sirged DNA/RNA Vaktsineerimine: viirusnakuuste ennetamiseks, antigeen ja antikeha printsiip, vaktsiin sisaldab viiruse osakest nt pinnavalku v elusat nõrgestatud viirust mis
lüpsmiseni hoitakse lahus. Kudemisajal on lõhelastel sugu väliselt eristatav ; Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv külgedel on intensiivsem, soomused on tugevasti nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning küpse marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. Sugukalu kudemise eel ei söödeta! Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse (igasugune kinnihoidmineja manipuleerimine tekitab kalal stressi). UINUTAMINE Uinutamine lõdvestab kala kõhulihaseid ja sel moel on kergem marja kalast välja lüpsta ning kättesaadava marja kogus (tarbeviljakus) on suurem. Kalakasvatajal on uinutatud kalaga ka kergem töötada. Tuleb jälgida, et uinutusaine ei satuks
seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Laialdast rakendamist leiab fotograafia meditsiinis, kriminalistikas, sõjanduses ja mujal. Rakendusaladest sõltumata saab fotograafiat jagada mitmeks alaliigiks. Nii näiteks eristatakse must-valget ja värvilist fotograafiat; harilikku ja ruumilist (stereofotograafia) jne. Tänapäeva fotograafia põhiprobleem on hõbedat sisaldavate valgustundlike ainete asendamine hõbedata ainetega. Probleemi aktuaalsus tuleneb kahest põhjusest: esiteks maailma hõbedavarud on
valusalt. 3 4 Aretuse eesmärk Aretusetöö eesmärgiks on parandada buckfast mesilaste tähtsaid tõuomadusi, ehk hoida mesilaspere toodanguvõimet, talvekindlust, kiiret kevadist arengut, käitumist ning vastupanu võime haigustele. 2010- 2014 a. võeti ette projekt tõumesila rajamine, loodi umbes 300 peret. Eesti oludesse sobiliku aretusmaterjali muretsemine ning selle testimine mesilasperede hindamise alused põhjal. Aretusmaterjali paljundamiseks tuleks luua üks puhaspaarumisala, üks vabapaarumisala ning võimalusel kasutatakse kontrollitud paarumiseks mesilasemade seemendamist. Kui aretusmaterjal osutub sobilikuks siis edaspidi toimuks selle levitamine ka teistele mesinikele, kes soovivad oma mesilas pidada kõrgetoodangulisi, talvekindlaid ja haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame
Istutamise käigus eemaldada vanad kuivanud juured. Paljundamine Jagamise teel. Kui taim ei õitse enam, võib ta kasvatada tütartaime. Seda ei tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja mõned vähemalt 5 cm pikkused juured (võib võtta aasta või kauemgi). Haigused Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi, villtäi jt. Värske õhk aitab kahjureid eemal hoida. Haigel taimel tuleb õievars ära lõigata. Pelargoon Varakevad on paras aeg pelargoonide paljundamiseks. Ladvapistikuteks kasutatavad võrsed peaksid olema terved ja tugevad, liiga rohtsest ja õrnast võrsest ei pruugi asja saada. Emataimelt võetud pistikuist saadakse identsed taimed. Paljundamiseks võib kasutada nii varre- kui ladvapistikuid. Pistikuid võib lõigata, kasutades selleks teravat nuga, kuid pelargoone on võrdlemisi lihtne ka murda. Pistik võiks olla umbes 15 cm pikk ja 3-4 lehega. Ära tuleks murda
vahekorras sisaldav kalasööt. Söödaosakeste suurus ja koostis vastavad kindla kalade suuruse/vanuse grupi toiduvajadusele, sööt säilib pikka aega. · Kalavarude kunstlik taastootmine (rearing of fish juveniles for stocking, artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem looduslikesse vetesse lahti lasta. Tingitud sellest, et mõnede kalaliikide paljunemise võimalused on inimese tegevuse tõttu hävinud · Haudemaja (hatchery) - spetsiaalselt veeorganismide paljundamiseks sisustatud rajatiste kompleks. Oluliseima osa sellest moodustavad haudeaparaadid koos nende veevarustus/puhastus süsteemiga. · Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil. · Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala, kuldsäinas, "koi" karpkala jt
Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. Teine võimalus loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases
Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (1) Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika kui jõevett. Allikad Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe, suvel aga jääb liiga külmaks Allikavee puuduseks on aga hapnikuvaesus
· Rõuged- levivad õhu kaudu · HIV, AIDS- vere või seksuaalse kontakti kaudu 5. Mille jaoks kasutatakse viiruseid ja baktereid biotehnoloogias? Viirusi kasutatakse selleks, et viia märklaudrakudesse soovitud geene, kasutades ära teatud viiruste võimet sisestada nende kapsiidides sisalduv geneetiline info märklaudraku genoomi. Baktereid, millesse on plasmiidide või viiruste abil siirdatud võõras geen, saab kasutada geeni paljundamiseks või vajaliku valgu tootmiseks. Bakterid sobivad hästi ensüümide tootmiseks. Bakterites toodetud ensüüme kasutatakse paljude toiduainete valmistamisel. Bakterid aitavad toota keskkonnasäästlikku kütust. Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses kas energia saamiseks või ainevahetuses. 6. Millised probleemid kaasnevad geenitehnoloogia rakendamisega? · Geenitehnika ohustab inimese tervist ja moonutab inimese suhet loodusega
hulktahukad ….. papilloomviirus parvoviirus adenoviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Bakteriviiruse ehitus Viirus, mille peremeheks on bakter Viiruste paljunemine • Viirus paljuneb vaid elusates peremeesrakkudes • Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine • Peremeesrakku ruttu Aeglaselt toimiv tappev • Viirus sisestab • Viirus sisestab peremeesrakku oma peremeesrakku oma pärilikkusaine pärilikkusaine • Viiruse pärilikkus lülitub • Peremeesraku ainevahetus peremeesrakku korraldatakse ümber pärilikkusaine hulka.
tõmmiseid). Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. 18. sajandi lõpus leiutas Alois Senefelder (17711834) kiviplaadilt tõmmiste trükkimise menetluse - kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastateks olid arvatavasti 179698. Alois Senefelder ei olnud tegelikult graafik, vaid näitleja, muusik ja luuletaja aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt noodikirjade paljundamiseks), kui olid olnud senised. 1796. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed noodivihikud, neile järgnesid koolilaulikud. 1799. aastal avas Senefelder Münchenis oma trükikoja. Baieri õueraamatukogu direktor C. v. Aretin (17731824) otsustas 1807. aastal toetada litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed joonistajaid (näiteks Johann Nepomuk Strixneri ja Ferdinand Piloty) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni kunstikogud
Osadel viirustel on viirusosakeste oosseisu genoom üheahelaline teistel kaheahelaline DNA või RNA. Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemad viiruste genoomid koosnevad umbes 3000 nukleotiidist suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist.. 5. Millised on viirusvalkude peamised ülesanded? Viirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpe geene 1) replikatsioonigeenid, mis kindlustavad viiruse genoomi paljundamise 2) regulaatorgeenid, mis mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist 3) struktuurgeenid, mis kindlustavad viirusosakeste moodustumise. 6. Millest koosneb viiruse kapsiid? Viirusosakese struktuurvalgud ümbritsevad viiruse genoomi tiheda ja tugeva kaitsva kapslina
Töötuskindlustus- 1.3 makse 0,3% 18 34 52 2. Majandamiskulud 1 450 1 450 1 450 Kantseleikulud 1 450 1 450 A4 (joonistamiseks, paljundamiseks) 1pk., värvilised paberid(voldikud) 2 pk., Sõnaseletusmängu kartong 1 pk., 2.1.1 Bürootarbed täringud, karbid(mängule) X 6 560 560 6 töölehte x 140 last, 120 voldikut ja sõnaseletusmängu Paljundus ja paljundamine(5x11 kahepoolset 2.1.2 printimine lehte) = 0,5 tahmakassetti
seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; selliselt paljundatud järglaste looduslik varieeruvus on suurem ning tagab parema vastupidavuse keskkonnatingimustele seemneline paljundamine sobib LIIKIDE (mitte sortide) paljundamiseks; võimalik on seemneliselt paljundada ka mõningaid aedvorme (nt. punaselehisus antakse järglastele hästi edasi) Seemneline paljundamine ei ole võimalik juhul, kui: on vaja paljundada sorte (sorditunnuseid üldjuhul seemneliselt ei anta edasi) kui tegemist on küll liigiga, aga see ei vilju meie oludes või siis pole seeme idanemisvõimeline (on tühi) kui liik küll viljub, aga seemneline paljundamine on aeganõudvam kui vegetatiivne 2
2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d) Viirused saavad elada vaid jäigas kapsiidis väljaspool elusat rakku e) Viirused saavad paljuneda vaid elusates rakkudes f) Kui viirus tungib peremeesrakku, siis hakkab nakatunud rakk muunduma g) Selle tagajärjel rakk peatab viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude sünteesi ning
Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele
valgust ja sobilikke olukordi. Tänapäeval on fotograafia muutunud eraldi kunstiliigiks. Samal ajal on laienenud tunduvalt ka fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Näiteks on fotograafia üheks peamiseks teadusliktehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Töötingimused Fotograafi põhilisteks töövahenditeks on fotokaamera ning mitmesugused lisaseadmed - statiivid, välklambid, stuudio-valgustid, filtrid, makroseadmed, fonomeeter jm. Tänapäeval on lahutamatuks töövahendiks tavapärase fototehnika kõrval arvuti ning erialaste arvuti-programmide tundmine ja kasutamine. Seega vajavad digikaameraga töötavad fotograafid (kõrgekvaliteedilist) ülekeskmise arvutit, printerit, skannerit ja tarkvara ning nende
1. Viirus siseneb rakku. 2. Viirus lülitab oma genoomi bakteri genoomi, kus paljuneb ja säilib üheaegselt koos bakteri paljunemisega. (Viiruse geenid ei avaldu.) 3. Viirus on inaktiivses seisundis, ei avaldu, aga paljuneb. (avaldub kui kasutusele võetakse kõik 3 tüüpi geene) Lüütiline tsükkel protsess, millega kaasneb peremeesraku hävimine 1. Viirus siseneb rakku. - Korraldab ümber raku ainevahetuse (toodab ensüüme oma genoomi paljundamiseks) käiku läksid regulaatorgeenid - lülitab välja raku transkriptsiooni (peremees rakk ei tooda enam RNA -> ei toodeta valke -> peremeesrakk ei paljune) 2. - Viiruse paljunemise periood rakus - viiruse replikatsiooni geenid põhjustavad viirusele pärilikkusaine tootmise - struktuurgeenid määravad valgu sünteesi -> tekivad uued viirused
maapinnal kasvavad sõbrad. · Tüvele poogitud võrad on õrnemad tuule sasimise suhtes kui maapinna lähedale poogitud taimed. · Et taim saaks kindlalt juurduda, tuleb ta juurdumise lõpuni 2+kepiga toestada(2-3 aastaks). Vegetatiivselt paljundatud sirelid: Säilitavad hästi emataime omadusi Har. sireli juurevõsundid moodustavad tugevaid võsundeid Ei ole esimestel kasvuaastatel talvekindlad Neile poogitud sorte ei või kasutada veget. paljundamiseks look- ja rennvõrsikutega Kasutatud kirjandus 1)Sirelid, Vladimir Kalva, (1988) Tallinn. Valgus. lk 175 2)Puittaimede pookimine ehk vääristamime. ·) http:// www.karner.ee/puittaimede-pookimine-ehk -vaaristamine-2 / 3) Calmia: Hariliku sireli pookimisest. http://www.calmia.ee/Taimed/Sirel/vulgaris. Lõpp
kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist.Struktuurgeenid: kindlustavad viirusosakese moodustamise. Vastavalt oma funktsioonile jagunevad viirusvalgud: replikatsioonivalgud regulaatorvalgud struktuurvalgud Kapsiid ja ümbris
eetiline?! 9. Need on hormoonid, mille manustamisega saab emasloomal esile kutsuda superovulatisooni. Munarakkude valmimise järel teostatakse kunstlik seemendamine. 10. Kloon-isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identse järglaskonna tekitamine. Näited: Taimede vegetatiivne paljunemine: sibulad, mugulad, risoom. Dolly (lammas) koonimine, eesmärgiks on luua meetod transgeensete kariloomade paljundamiseks. 11. Tuumkloonimine-diferentseerunud raku tuuma siirdamine. 12. Totipotentsed rakud-võivad anda alguse terviklikule uuele organismile. Just sellel taime algkoe omadusel (totipotentsusel) põhineb paljude taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükikestest terviklikuks taimeks. Imetajate kloonimine embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Varase embrüo lõigustusrakud ehk blastomeerid
Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused" (Sikut 2008) 4 1. 2. Mis ei ole kloonimine? Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist.
geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 23. geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 24. genoomipank - bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; käsutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimi seks ja siirdamismaterjali saamiseks. 25. gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 26. hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 27. hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagune-misvõimeline rakk.
5. Taimede meristeempaljundus(olemus, milleks kasutatakse). · Olemus meristeemkoe rakud võivad muutuda teisteks kudedeks. · Milleks kasutatakse? Raskesti paljunevate taimede istutamismaterjali kiireks tootmiseks aianduses Haigusvaba/viirusvaba istutusmaterjali saamiseks Hävimisohus olevate liikide kaitseks Eriliste omadustega taimede paljundamiseks 6. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad(olemus, kasutamine). 7. Embrüosiirdamine ja kunstlik viljastamine(olemus, milleks kasutatakse, kaasnevad probleemid). · Olemus arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. · Kasutamine Paljude järglaste saamine Vähem haigestunud loomi
Staadiumid: 1. varane e. ettevalmistav 2. hiline e. vegetatiivne (viiruse genoomi paljunemine,struktuurvalkude süntees,viirusosakese valmimine ja selle vabanemine peremeesorganismist) Viiruste kasutamine Transduktsioon viiruste poolt teostatav geenide ülekanne. Lüütiline elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2. Peiteperiood: viirus muudab raku ainevahetust, ja toodab genoomi paljundamiseks vajalikke ensüüme 3. Rakusisene paljunemise periood rakus toodetakse uusi viirusosakesi joonis: lytic pathaway 4. Raku surm ja lagunemine: Nakkusvõimelised viirusosakesed vabanevad keskkonda. Nt. Gripp Lüsogeenne elutsükkel 1. Viirusosake kinnitub raku pinnale ja sisestab oma genoomi rakku 2. Peiteperiood: Viirus lülitab oma genoomi raku genoomi kosseisu. Viiruse genoomi paljundatakse koos raku genoomiga 3
· 1979- maailmas loetakse rõuged likvideerituks · Robert Koch- Kochi kepike- tuberkoloosibakter, vaktsiini avastaja · Louis Pasteur- marutaudi vaktsiin 1885 · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. · Väljaspool rakku: viirusosake e virioon e partikkel · Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väiskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. · Nad on ringi rändavad ,,halvad uudised" · Võimalik jagada kuju ja genoomi järgi(organismi geneetiline materjal) · Kuju järgi silindrilised, hulktahukalised, silindriline ümbrisega, hulktahukaline ümbrisega, jätketega, lisanditega. · Viirus sisaldab geneetilist materjali, DNA või RNA, mõlemat korraga pole. (Genoomi järgi jaotamine) · Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid.
suurepärased, kuid väga kaua järelvalveta ei tohi loomal lasta selles joosta, sest hamstri tervis võib kauakestva koormuse tõttu üles öelda. Sageli on odavaimad lelud ühtlasi ka parimad vaata, kuidas hamster rõõmustab, kui annad talle mängimiseks tualettpaberi sees olnud papptoru! Paljunemine • Kuna süüria hamstrid on oma liigikaaslaste suhtes äärmiselt seltsimatud olendid, ei tasuks algajal hamstriomanikul tema paljundamiseks liigset mure tekitada. Emane hamster ei luba isast kunagi oma valdusesse, seega peab paarike kohtuma kas isase hamstri alal või neutraalsel pinnal. Emane laseb ainult siis isast ligi, kui ta on valmis paaritumiseks, see toimub ainult igal neljandal päeval. Ainus võimalus teada saada, kas see on see õige päev tuleb katsetada. Kuna hamstrid on videviku-ja ööloomad, on parem neid paaritada õhtul. Emast ja isast kokku pannes võib juhtuda kaks asja: on 75% tõenäoline,
- Proovi võtmine - DNA eraldumine must rakulisest materjalist - DNA koguse ja kvaliteedi hindamine - Uuritavate piirkondade paljundamine PCR meetodil, SNP määramiseks lõigatakse teatud DNA piirkonnad ensüümide abil välja. - Elektroforees – eri pikkusega DNA lõikude eraldamine geelil - Tulemuste analüüs, isikute või leitud DNA võrdlemine PCR – polümeraasne ahelreaktsioon - Laialdaselt kasutatav meetod mingi kindla DNA lõigu paljundamiseks - Mitmeetapiline DNA süntees, kus eelnevates etappides sünteesitud ahelad on aluseks uute ahelate tootmisele järgnevates etappides (ahelreaktsioon) - Paljundamine toimub eksponentsiaalselt: 2, 4, 8, 16…, pärast kolmekümnendat tsüklit oleme ühest molekulitst saanud juba 1 073 741 824 DNA lõiku. PCR-l vajalikud komponendid: - Uuritav DNA, mille piirkonda soovitakse paljundada - Nukleotiidid – uute DNA ahelate moodustamiseks
Vajab Paljundada saab juurevõsuga, vanade Lisatakse värsketele Kandiliste, tihedalt lehistunud vartega 30-60cm huumusrikast, puhmaste jagamise teel ja pistikutega. salatitele, kastmetele ja rohttaim. Lehed on varrel vastakad, piklikud ja parasniisket, Istutage taimed üksteisest 20-30 cm magustoitudele. hambulise servaga. Enamasti on varred ja lehed kerget mulda ja kaugusele. Paljundamiseks tuleb Piparmündiõli kasutatakse tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. eelistab kevadel puhmikuid jaotada või kosmeetikas, mentooli Väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte poolvarjulist istutada risoomitükke 5 cm toiduainetööstuses. tippudes. Õitseb VI-VIII. Hübriidina seemneid ei kasvukohta. sügavusele.Haiguste leviku Ravimtaimena seedmist
viiruse kapsiid raku sisemusse. Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või siis toimub see endotsütoosi teel. Viiruste genoomi replikatsioonil eristatakse kahte etappi: paljunemise varane (e. Ettevalmistav) ja hiline (e.vegetatiivne) staadium. Viiruste genoomi replikatsiooni varases staadiumis sünteesitakse ennekõike nende viirusvalkude mRNS-sid, mis on vajalikud raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse paljundamiseks. Viiruse genoomi replikatsiooni hilises staadiumis toimub viiruse genoomi kiire replikatsioon, struktuurvalkude süntees, viirusosakese moodustamine ja vabanemine peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. DNA-genoomiga viiruste paljunemine (joonis 2.) Raku nakatumine- viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile (1), vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku (2). Viiruse genoomi
geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 46. Geneetiliselt muundatud organism (GMO) tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 47. Genoomipank (geenipank, ,,DNA-raamatukogu") bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdamismaterjali saamiseks. 48. Ligaas ensüüm, mid ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 49. Pöördtranskriptaas (revertaas) RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. 50. Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. 51
Põhja-Ameerika; aastatoodang Euroopas 300 tuhat tonni ja maailmas kokku 600 tudat tonni; Tooted: portsjonforell, lõheforell, kalamari; Juhtivad forellikasvatajad: suur forell- Tsiili, Norra, Soome. Portsjonforell: Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Hispaania, Saksamaa 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Vikerforelli nõuded vee kvaliteedile: optimaalne temp. - 15-180 , taluvuse piirid 0.5-230, paljundamiseks vajalik ligikaudu 100, optimaalne hapnikusisaldus - 9-10, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. ****Marja lüpsmine ja viljastamine,või silmtäpp-marja ostmine, marja ikubeerimine, vastsete kasvatamine. * Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. (kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini) *Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule
ATP moodustub glükolüüsi (glükoosi esmane lagundamine), käärimise, hingamise ja FS käigus. Organism kasutab ka teisi makroergilisi ühendeid (GTP, TTP, UTP, CTP). DNA sünteesiks ATP-d, TTP-d, GTP-d, CTP-d, RNA paljundamiseks ATP-d, GTP-d, CTP-d, UTP-d. Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis toimub ühte moodi nii loomades, taimedes kui ka seentes. C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O + energia Tekib 38 ATP molekuli: 38 ADP + Pi 38ATP Glükoosi lagundamise etapid: o glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul o tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses
Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused (5). 1.2. Kloonimise etapid (4) Identse genoomiga organismi loomine (reproduktiivne kloonimine) 3
annaabi.ee 
