Tööpuuduse liigid võivad olla: I.Konjunktuurne töötus e keyneslik (Keynesi) töötus, mis on põhjustatud tööjõu nõudluse langusest majandustsükli langusperioodidel. Võime nimetada ka alanõudmise e tsükliliseks tööpuuduseks. II. Tehnoloogiline tööpuudus, mille all mõistetakse eelkõige protsessiinnovatsioonist põhjustatud töökohtade vähenemist, sest elavtöömahukuse vähenemise efekt on suurem kui uute töökohtade loomise efekt. III. Palgakulude suurenemisest põhjustatud töötus, st töötasud koos lisatasudega suurenevad kiiremini kui kasvab tööviljakus. Sellisel juhul tõstavad ettevõtted toote hinda, et kompenseerida palgakasvust põhjustatud omahinna tõusu ning kasumite vähenemist, samuti püütakse suurendada tööviljakust, koondades töökohti, millede tootlus on alla keskmise taseme. Edasised nominaalpalga tõstmised sel viisil kõrgenenud arvutusliku tööviljakuse alusel viivad aga uuesti palgakulude suurenemisele
2013 Jan Feb Mar Apr May PÕHITEGEVUS Sissetulekud Laekumised 0 0 1851 7 947 7 947 Kokku 0 0 1851 7 947 7 947 Väljaminekud Maksed tarnijale 0 0 0 0 0 Palgakulude väljamakse -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Kokku -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Rahajäägi muutus põhitegevuses -15247 -15247 -13396 -7 300 -7 300 INVESTEERIMISTEGEVUS Sissetulekud 0 0 0 0 0 Väljaminekud 0 0 0 0 0
kõrgharidusega inimesed (2). Inimene on kõige tähtsam ressurss majanduses. Jah, palga tõstmine on kaval tegu, meelitamaks inimesi tööle, kuid pikemas perspektiivis see kasuks ei tule. Palganumbri tõstmine suurendab ainult osaliselt ja ajutiselt tootlikkust. Palgatõus ohustab ka konkurentsivõimet ning samuti hinnatõusu ja väliskaubanduse puudujäägi kaasnedes ka majanduse tasakaalu (5). Palgatõusu negatiivset poolt on tõdenud ka rahandusministeerium. Et kompenseerida palgakulude suhteliselt kiiremat kasvu, peavad ettevõtted tõstma toodangu müügihinda,. Teise võimalusena väheneb ettevõtete kasum, mis pärsib hilisemat investeerimisaktiivsust. Nii pea, kui toodangu müügihind tõuseb, langeb ju ka nõudlus (6). Kuna inimene on loomult üsna ahne, nõuab ta mõne aja pärast uut palgatõusu. Liiga suur raha liikumine turul ei tule aga majandusele kasuks. Seetõttu tuleks leida uusi tegureid, mis motiveeriksid töötajaid ning tõstaks selle tulemusel tootlikkust
mahus olla probleemiks. Üksikettevõtjad ning kuni 10 töötajaga ettevõtted, kes toetuvad tavaliselt suurel määral omaniku isiklikule kvalifikatsioonile, sedavõrd palju ebapiisavate teadmiste üle ei kurda. Pigem on tegu keskmiste ettevõtete probleemiga. Sarnased tendentsid kehtivad ka tööjõupuuduse kui probleemi suhtes. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27) Eelmainitud probleemidega on seotud ka palgakulude kiire tõus võrreldes tootlikkuse tasemega, mis on probleemiks 40% ettevõtjatest. Ka siin kurdavad enam keskmise suurusega ettevõtted. Madal tootlikkus palgakulude kiire tõusu taustal viitab otseselt mitmetele teistele nähtustele. Sellega seostub töötajate leidmise hindamine. Ülalpool nimetatu taustal on keskmistel ettevõtetel teistest suhteliselt lihtsam leida lihttöölisi. Seadme- ja masinaoperaatorite ja oskustööliste leidmisel on need ettevõtted aga teistega
9. 23. veebr Käekella ostmine(Erisoodustus) arve tasumine 80 Sots maks tulumaks 10. 25. veebr Viiakse kogu sularaha kassast panka arveldusarvele 300 300 11. Palgakulude arvestus Sots maksukulu arvestus Töötuskindlustus arvestus Isiku tulumaks 12. 28. veebr kantakse arveldusarvelt veebr palgad 1 986 13. 04. märts Eelmise kuu maksude tasumine 1 387 SALDOD 31.03.2011
Sellist sagedust nädalas ootaks tava päeva- õhtulehelt. Nii sagedaselt ilmnud lehele ei olnud ka lugejaid palju, sest Eestis puudusid spordifanaatikud. Kalli paberi värvitrüki ning väga kõrgtehnoloogilise tootmise puhul on 5 kr/tk liiga madal hind. Selleks et rahandusjuhi plaani täita, selleks peaks hind kõrgem olema. Konkurentidelt spordi ajakirjanike ära meelitamine sellega, et Riho maksab neile palgaturutasemest 3-5 korda suurema palga. Selle tagajärjeks on ettevõtte palgakulude liigne suurenemine, palkadega kaasneb ka maksukulude suurenemine. See on mõtetu kapitali raiskamine. Töölised oleksid olnud nõus ka vähema raha eest töötama(nt 2 korda suurem palk kui endises töökohas). Ajalehe turg oli üle küllastunud mitmetest erinevates väljaannetest ning seetõttu ei taganud ajalehe väljalaskega seotud miljonikroonine reklaam edu. Tagajärg: Taaskord mõtetu ja kaalutlemata otsus
riigihalduses ja seadusloomes, mis toetasid ettevõtlust ning majanduskasvu. Sellised ulatuslikud kärped ei oleks saanud toimuda, kui Eesti elanikud poleks nende vajadust mõistnud ja nendega leppinud. Seetõttu tuli eriti 2009. aasta alguses üpris palju seletada, miks tuleb kulutusi ja palku kärpida ning miks tuleb makse tõsta. Kindlasti aitas palgakärpeid teha ka asjaolu, et erasektoris juba tehti palgakärpeid. Oluline oli ka see, et nii era- kui ka avalikus sektoris ei tähendanud palgakulude vähendamine mitte üksnes või valdavalt koondamisi. Võib arvata, et Eesti elanike leppimine raskete aegadega osutus lihtsamaks seetõttu, et head elu oli nauditud vaid mõned aastad ning mäletati veelgi raskemaid üleminekuaastaid 90ndatel. Nüüd on valitsus asunud tasapisi eelnevaid karme kokkuhoiumeetmeid leevendama -- nii on taasalustatud riigipoolseid sissemakseid II pensionisambasse ja suurendatud kärbetega vähendatud kulutusi sotsiaalsektoris. Kasutatud kirjandus
0 FINANTSPLAAN 8.1 OLULISED EELDUSED JA FINANTSPROGNOOSIDE ANALÜÜS Ettevõte alustas oma tegevust 2007.a. juulis. Vastavalt raamatupidamisinformatsioonile on 2010.a. maikuuks ettevõtte käibeks kujunenud 150 tuhat krooni ning esimese poolaasta tegevuse majandustulemuseks on kujunenud kahjul 46 tuhat krooni. Peamised ettevõtte kuluartiklid on seotud kuludega materjalidele, tööjõule ja reklaamile. Ettevõtte palgakulude osakaal tõuseb ning hakkab moodustama 22-26% kulude osakaalust, mis on põhjendatav ettevõtte sooviga säilitada ettevõttes pofessionaalseid töötajaid ning hoida konkurentsivõimelist palgataset. Ettevõtte poolt tootmise täisvõimsuse saavutamisel arvestatakse ka tuleviku käibe suurenemisega vähemalt 5% võrra aastas. Tootmise otsekulud suurenevad vastavalt tootmismahu kasvule. Ettevõtte
aastaks ligikaudu 45 000 inimese võrra. Seega on üks võimalus hõive puudujääki kompenseerida teistest riikidest töötajate sissetoomisega. Samas sarnaselt Eestile kahaneb tööealine elanikkond ka enamikus teistes Euroopa riikides ja järgnevatel kümnenditel väheneb tööjõu pakkumine Euroopa Liidus tervikuna. Palk Eesti ettevõtetes sõltub suhteliselt suures osas otseselt töötaja tulemuslikkusest. Et tööjõukulusid optimeerida (vältida lõputut palgakulude kasvu), kasutavad Eesti ettevõtted võrreldes teiste riikidega ka muid töötajaid motiveerivaid meetodeid. Eestis on kollektiivsete palgalepingute osakaal väikseim muudest EL-i liikmesriikidest. Milliseid töötegijaid tulevikus vajatakse? Eestis on tööealise elanikkonna hulgas palju eri- ja kutsealase ettevalmistuseta inimesi. See on tõsine probleem. Tööandjad muutuvad selles osa järjest nõudlikumaks. Lisaks heal tasemel
...... 19 12.2.Energia- ja sidekulud....................................................................................20 12.3.Valvekulud................................................................................................... 20 12.4.Materjali kulu............................................................................................... 21 12.5.Amortisatsioon............................................................................................. 21 12.6.Palgakulude arvestus....................................................................................21 12.7.Raha vajadus ettevõtte töö alustamiseks......................................................22 13.PROJEKTI FINANTSEERIMINE..................................................................... 25 13.1. Ettevõtte käivitamise kulud.........................................................................25 13.2.Finantsallikad.........................................................
Eelneval paaril aastal ületas selle tegevusala palgakasv siiski riigi keskmist. Töötajate arv palgastatistika uuringu alusel ei ole aastaga muutunud. Seega kasvas kogu majanduses teenitav palgatulu kolmandas kvartalis samuti 8,8 protsenti, mis ilmselt ületab lisandväärtuse nominaalkasvu.(joonis 1) See tähendab, et palkade osakaal lisandväärtuses on kasvanud kasumite arvel. Järgmised kvartalid näitavad, kas palga- ja kapitalitulu vahekord stabiliseerub ja kuidas kiirele palgakulude kasvule reageerivad ettevõtjad. Joonis 1.Nominaal-ja realpalga tasemed. TÖÖ TOOTLIKKUSE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Seos tootlikkuse ja paindlikkuse vahel Vana kooli eelarvamuse järgi häirib paindlik töö otsuste vastuvõtmist. Paiksete töökohtade eestkõnelejate arvates ei tuleks eri kohtades ja aegadel töötavad inimesed enam kokku, et midagi otsustada. Tegelikult on läinud vastupidi. Juhtide ja töötajate suurem hajutatus on andnud firmadele
Käibevara 32000 Mööbel 10000 10000 Turismivarustus 12600 12600 Teler, muusikakeskus 10000 10000 Piljardilaud 30000 30000 Majapidamistarbed 10000 10000 30000 9205 Kokku 84600 32000 84600 30000 9205 7. Töötajad Palgakulude kokkuhoidmiseks tuleb esialgu läbi ajada võimalikult väheste inimestega ja kasutada omanike tööjõudu ettevõtte käivitamisel. Esimestel kuudel tuleb klientide vastuvõtt ja majutus organiseerida ettevõtjate endi poolt, jälgida nõudmisi ja vajadusi, mida muuta ning mida pakkuda või ümber teha. Kõige selle juures on ka töökohti ilma kelleta majutusfirma hakkama ei saa. · koristaja · kokk · komandant · administraator
Kulud toote või teenuse ühiku või protsessi kohta Kulude planeerimine ja kontroll, tulukuse hindamine, hinnakujundus Jaoskonna, osakonna või ettevõtte kulud Plaanimine, kulude kontroll, tulukuse hindamine Palgakulud tooteühiku või perioodi kohta Tootmise planeerimine, alternatiivsete töövõtete valik, palgakulude kontroll Kulude käitumine (kulukõverad) erienvate Kasumi plaanimine, ,,teha ise või osta" otsused, ettevõtte tegevustasemete korral kasumiläbi määramine, kulude kontroll Toodud on vaid mõned näited kuluarvestussüsteemis sisalduva info ja selle kasutusalade kohta. Tegelikkuses on kuluinfo palju mitmekesisem ning enam on ka selle kasutusalasid. Kuluarvestuse kasulikkus suureneb eriti neil
Konkurentide tugevateks külgedeks on kindlasti pikaajaline kogemus turul ja olemas olevadkliendid. Tallinna asuvate firmade puhul on eelis asukoht Eesti majanduse tuiksoonel ja Rakvere firmade eeliseks võib nimetada olemas olev positsioon siinses suhteliselt väikses äriringkonnas. SWOT analüüs Tugevused: + kogemustega meeskond - vajalikud teadmised ja oskused + asume kliendile lähedal ( Virumaa) + ärikeskkonna tundmine + juhtivspetsialistide kaasamine konsultantidena - jooksvate palgakulude minimeerimine, et tagada tõhusam rahavoog Nõrkused + alustav ettevõte tüüpilised miinused - tuntuse puudumine Ohud + rahastamise viibimine - pangad, EAS + jahened majanduskliima Võimalused + jahenev majanduskliima - ettevõtted vajavad rohkem reklaami + väikse reklaamfirma paindlikkus ja teenuse täitmise kiirust + tootmisvahendite omamine - teenuse kvaliteedi ja kiiruse tagamnine 7. Müük ja turustamine
meetodite süsteem vajaliku informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks edastamiseks turundusjuhtidele otsuste vastuvõtmiseks. Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Kogub allüksustest informatsiooni, mis kajastub sisemistes aruannetes. Näiteks kogutakse infot müügitellimuste, müügitulu, müügikulude, kaubavarude, reklaamikulude, palgakulude jms kohta. Sisaldab ka väga detailset informatsiooni nii tulude kui ka kulude kohta, mistõttu just sellest allsüsteemist kasutatakse teavet kõige sagedamini turundusotsuste vastuvõtmisel. Turunduse seiresüsteem Protseduuride ja allikate kogum, mida juhid kasutavad kogumaks igapäevast ettevõttevälist informatsiooni ehk väliskeskkonna kohta. Allikad võivad olla nii
raamatupidamise tõttu. Võlad tarnijatele (finantsjuhtimises kreditoorne võlgnevus) võib võtta proportsionaalsesse seosesse müügikäibega. Parameetri väärtuse saab leida järgmiselt: Võlad tarnijatele (finantsjuhtimises kreditoorne võlgnevus) võib võtta proportsionaalsesse seosesse müügikäibega. Võlad töövõtjatele sisaldavad tavaliselt ühe kuu palgavõlgnevust töötajatele.(Nimetatud valemis kasvumäär g peaks olema enam-vähem sama suur, kui palgakulude valemi kasvumäär kasumieelarves.) Maksuvõlgade all kajastatakse ettevõtte maksuvõlgnevusi, mis sisaldavad käibemaksu, töötajate tulumaksu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu jms. Seetõttu antud juhul ei saa siin mingit konkreetset valemit olla, sest sõltub eelkõige ka sellest, kuidas ettevõte planeerib käibemaksu tasumist. Raino 26. Dividendide prognoosimine Dividendide maksmise otsus on jällegi juhtimisotsus, mida ei saa seostada teiste kirjete muutusega
oma varaga. Ülejäänud oma sissemaksete ulatuses. Vastavalt vastutuse määraale räägitakse täis- ja usaldusosanikest. Osaühing ja AS piiritletud vastutusega, riigi pool tsätestatud miinimumkapitali nõue. OÜl 40 000 krooni ja ASil 400 000 krooni. 4. Tehnilis-majanduslik struktuur 1. Valdava tootmisteguri järgi kõige suurem efekt saavutatakse seal, kus kulud on suuremad Töö e pesronalimahukad palgakulude kõrge osakaal tootmiskuludes Seadme e kapitalimahukad amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal Materjalimahukad tooraine ja materjali osatähtsus kõrge Energiamahukad energiatarbimise kõrge tase 2. Valmistamis printsiipide järgi Üksiktootmine samaliigilst toodet toodetakse ainult üks eksemplar tellimustootmisena. Nt laevaehitus
Jaoskonna, Plaanimine, osakonna kulude kontroll, või tulukuse hindamine ettevõtte kulud 25 Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud tulenev info kasutusalad Palgakulud tooteühiku Tootmise plaanimine, või alternatiivsete töövõtete perioodi kohta valik, palgakulude kontroll 26 Kuluarvestussüsteemist Info võimalikud tulenev info kasutusalad Kulude käitumine Kasumi plaanimine, "teha (kulukõverad) erinevate ise või osta" otsustused, tegevustasemete kohta ettevõtte kasumiläve määramine, kulude kontroll 27 Kuluarvestus ja otsuste vastu võtmine
Maja rent on 511 kuus. Kommunaalkulud kuus on keskmiselt 150. Asukoha eelisteks on hõre liiklus, mets lähedal, värske õhk. Kohale saamisega pole probleemi, kuna buss sõidab iga tunni aja tagant. Asukoha puudusteks on toidupoe kaugus. Lähim toidupood asub umbes 6 km kaugusel. Illustratsioon 1 http://www.city24.ee Puhkemaja 1.3. Töötajad Palgakulude kokkuhoidmiseks tuleb esialgu läbi ajada võimalikult väheste inimestega ja kasutada omanike tööjõudu ettevõtte käivitamisel. Esimestel kuudel tuleb klientide vastuvõtt ja majutus organiseerida ettevõtjate endi poolt, jälgida nõudmisi ja vajadusi, mida muuta ning mida pakkuda või ümber teha. Kõige selle juures on ka töökoht, ilma kelleta majutusfirma hakkama ei saa. · Koristaja Koristajalt kõrget haridust ei nõuta
võimaldab varasemat tööde alustamist, keerukam on aga nii aja- kui maksumuskontrolli korraldamine. Siiski selle meetodi puhul, kui töövõtja on eelnevalt teinud liiga madala pakkumuse, on tal ikkagi mingi võimalus oma tegelike kulude tagasisaamiseks. c) Läbirääkimistel sõlmitud leping Töövõtja valitakse projekteerimise ajal lähtudes eelnevast koostööst või lihtsa pakkumisküsitluse alusel, kus on märgitud juhtimis- ja üldkulud ning palgakulude määr. Leping koostatakse töömahtude loendi alusel ja paralleelselt jooniste valmimisega ning töövõtja osalemisel ka eelarve (tavaliselt osaleb töövõtja ka detailprojekteerimisel). Kuna juba projekteerimise käigus sõlmitakse mõned maksumusega seotud kokkulepped, siis aitab see kaasa hinna prognoosimisele ja eelarvestamisele. Seetõttu võib ka ehitusplatsil alustada töid varem, kuna kõik kokkulepped seoses poolte tegelike vajadustega on saavutatud ja nii
Analüüsi mastaabiefekti (economies of scale) erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul ja selle muutumist ajas. Majandustegevused on väga erinevad. Staatiliste tegevuste puhul on tegemist konstantse mastaabisäästuga, mis aja jooksul võib muuutuda isegi negatiivseks. Dünaamilised tegevused, mille puhul on tegemist positiivse mastaabisäästuga. Tootmised, kus ettevõtted kasutavad ära kulude madalamal hoidmist läbi palgakulude, liiguvad piirkondadesse, kus ei ole teadmist, oskust. Kõrgtehnoloogilised tootmised jäävad piirkondadesse, kus on kõrge teadlikkus. Siin on erinevus põllumajanduses, kuna seda riiklikult toetatakse ja see muudab tootjate jaoks selle positiivse mastaabisäästuga tegevuseks.Positiivset mastaabi säästu on võimalik tekitada ka subsiidiumite ja tollide abil. Tarkvaratootjate puhul( n Windows) on tegemist positiivse mastaabiefektiga. On olnud kulud
kordse töötasuga), siis haigushüvitisega asi nii lihtne ei ole. Nimelt on haigushüvitis tööandja jaoks nii uus kohustus, et selle kajastamise kohta ei anna soovitusi oma juhendites ka Raamatupidamise Toimkond. Kuna nimetatud hüvitist makstakse töötajale saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, poleks vale seda kajastada kontol palgakulu, sellise soovituse annab ka Äripäeva Raamatupidamise käsiraamat. Samas märgitakse ära, et parema ülevaate saamiseks võiks siiski teha palgakulude alamkonto. Ka audiitor Marina Lillo on oma majandusajakirjas "Raamatupidamise Uudised" avaldatud artiklis seda meelt, et ravikindlustuskulude paremaks jälgimiseks tuleks luua eraldi konto (7 lk 30). Lausend haigushüvitise maksmisel võiks olla järgmine: Deebet haigushüvitise kulu; Kreedit võlad töövõtjatele Nii nagu töötasult tuleb ka haigushüvitiselt tööandjal kinni pidada ja Maksuametile tasuda seadusega ettenähtud maksud
Koolituskulud tuleb sisestada IGF/ kassavood/ rida 84 all. Tulemus on näha kasumiaruandes. 24 Töötajate arv kuude lõikes tuleb sisestada IGF/ töötajad/ töötajate arv all. Töötajate keskmine arv aastas arvutatakse automaatselt. Selle peatüki abitabelid aitavad välja arvutada siia sisestatava töötajate arvu. Abitabelid (ABI) Kui töötajaid on palju ja arvestus nende palgakulude üle keerukas, siis võib kasutada abitabelit ABI/ töötajate palk. Siia saab sisestada kuude lõikes töötajate palgad, mis automaatselt summeeritakse ning leitakse ka töötajate hulk kuude lõikes. Need andmed sobivad IGF-i sisestamiseks. 25 12. VAJAMINEVAD VAHENDID Vajaminevate vahendite jaoks pole äriplaani struktuuris otseselt ette nähtud oma peatükki- Küll on
Palgaeelarve koostamise aluseks on töötajatega sõlmitud töölepingud, juhatuse poolt eelarveaastaks kavandatud palgapoliitika põhipalga ja tulemuspalga kohta ning tööseadusandlusega kehtestatud lisatasud ja kompensatsioonid. Palgad planeeritakse struktuuriüksuste lõikes. Tükipalk kavandatakse vastavalt planeeritud toodangumahule. 47 Palgaeelarve on aluseks tootmiskulude (otsene ja kaudne palk) planeerimisele palgakulude osas, samuti kassaeelarve koostamisele. Tootmiskulude eelarved 1) Tootmise põhikulude eelarve koostamise aluseks tooraine, põhimaterjalide, tehn. abimaterjalide ja pakendi osas on nimetatud ressursside vajaduse ja maksumuse arvutused, otseste töökulude osas aga personali palgaeelarve; 2) Tootmise lisakulude eelarve koostatakse vastavate eelarvekirjete lõikes ja seda kasutatakse tootekulude kalkuleerimisel ning tootmiskulude, toodetud ja
Erinevus on amortisatsioonis. Viimane ei puuduta rahavoogusid, kuna amortisatsioon ei liiguta raha. Rahavoogudes peegeldub ta sissetulevates ehk laekumistes müügist. Juurdekasvuliste rahavoogude leidmisel saab hea näitliku ülevaate kui võrrelda raamatupidamises tekkivaid kulusid ja rahavoogusid, mis on seotud samade kuludega. Raamatupidamis- Rahavoog kasum Palgakulude vähenemine 10 000 10 000 Püsikulude vähenemine 2 000 2 000 Filtrite ja muude lisamaterjalide kulude vähenemine 5000-1000 kr. kokkuhoid 4 000 4 000 Hoolduskulude suurenemine -4 000 -4 000 Amortisatsiooni summa kasv 10000-4000 -6 000 -6 000 Kokku kasumi juurdekasv 6 000 12 000
Erinevus on amortisatsioonis. Viimane ei puuduta rahavoogusid, kuna amortisatsioon ei liiguta raha. Rahavoogudes peegeldub ta sissetulevates ehk laekumistes müügist. Juurdekasvuliste rahavoogude leidmisel saab hea näitliku ülevaate kui võrrelda raamatupidamises tekkivaid kulusid ja rahavoogusid, mis on seotud samade kuludega. Raamatupidamis- Rahavoog kasum Palgakulude vähenemine 10 000 10 000 Püsikulude vähenemine 2 000 2 000 Filtrite ja muude lisamaterjalide kulude vähenemine 5000-1000 kr. kokkuhoid 4 000 4 000 Hoolduskulude suurenemine -4 000 -4 000 Amortisatsiooni summa kasv 10000-4000 -6 000 -6 000 Kokku kasumi juurdekasv 6 000 12 000
Erinevus on amortisatsioonis. Viimane ei puuduta rahavoogusid, kuna amortisatsioon ei liiguta raha. Rahavoogudes peegeldub ta sissetulevates ehk laekumistes müügist. Juurdekasvuliste rahavoogude leidmisel saab hea näitliku ülevaate kui võrrelda raamatupidamises tekkivaid kulusid ja rahavoogusid, mis on seotud samade kuludega. Raamatupidamis- Rahavoog kasum Palgakulude vähenemine 10 000 10 000 Püsikulude vähenemine 2 000 2 000 Filtrite ja muude lisamaterjalide kulude vähenemine 5000-1000 kr. kokkuhoid 4 000 4 000 Hoolduskulude suurenemine -4 000 -4 000 Amortisatsiooni summa kasv 10000-4000 -6 000 -6 000 Kokku kasumi juurdekasv 6 000 12 000
võimaldab varasemat tööde alustamist, keerukam on aga nii aja- kui maksumuskontrolli korraldamine. Siiski selle meetodi puhul, kui töövõtja on eelnevalt teinud liiga madala pakkumuse, on tal ikkagi mingi võimalus oma tegelike kulude tagasisaamiseks. c) Läbirääkimistel sõlmitud leping Töövõtja valitakse projekteerimise ajal lähtudes eelnevast koostööst või lihtsa pakkumisküsitluse alusel, kus on märgitud juhtimis- ja üldkulud ning palgakulude määr. Leping koostatakse töömahtude loendi alusel ja paralleelselt jooniste valmimisega ning töövõtja osalemisel ka eelarve (tavaliselt osaleb töövõtja ka detailprojekteerimisel). Kuna juba projekteerimise käigus sõlmitakse mõned maksumusega seotud kokkulepped, siis aitab see kaasa hinna prognoosimisele ja eelarvestamisele. Seetõttu võib ka ehitusplatsil alustada töid varem, kuna kõik kokkulepped seoses poolte tegelike vajadustega on saavutatud ja nii
· Ettevõttesisene aruandluse süsteem, · Turunduse seiresüsteem, · Turundusotsuste tugisüsteem, · Turundusuuringute süsteem. Ettevõttesisene aruandluse süsteem (Internal Reporting System) kogub erinevatest allüksustest informatsiooni, mis kajastub sisemistes aruannetes. Näiteks kogutakse infot müügitellimuste, müügitulu, müügikulude, kaubavarude, reklaamikulude, palgakulude jms (kajastuvad müügiaruannetes, finantsaruannetes, laoaruannetes jms) kohta. (nt müügimeeskond anna aru müügikonede arvu,edukate kõnede ja müüdud toodete kohta, müüsgiaruanne näitab millisele piirkonnas, milline müügimees mida ja kellele maha müüs, kleinditeeninduse aru anna näitab ostutrende ja kaebuseid ning kaotatud kliente) Turunduse seiresüsteem (Marketing Intelligence) on protseduuride ja allikate kogum, mida juhid kasutavad
b) ligikaudsete töömahtude loendiga (projekteerimine pole veel lõpetatud ja töömahtude loend on vaid esialgne) töövõtja pakub hinna (riski). Võimaldab varasemat tööde alustamist, keerukam on aga nii aja- kui maksumuskontrolli korraldamine. c) läbirääkimistel sõlmitav leping- töövõtja valitakse projekteerimise ajal lähtuvalt eelnevast koostööst või lihtsa pakkumisküsitluse alusel, kus on märgitud juhtimis- ja üldkulud ning palgakulude määr. Samuti annab võimaluse alustada ehitustöid varem, kõik kokkulepped osapoolte tegelike vajadustega on saavutatud. Sobiv tellija ja töövõtja pidevate koostööde puhul. Ametisse määratakse maksuplaneerija. d) Seeriatöövõtu leping- kasutavad tellijad, kellel pidev tööprogramm, aluseks tüüp- töömahuloendid. (aluseks võetakse ühe maja töömaht ning eeldatakse et ülejäänud (erinevus mõni %) on sama hinnaga).
Muutuvkulud tekivad ainult siis, kui veok on kasutuses. Kuna muutuvkulud on otseses võrdelises sõltuvuses veoki poolt läbitud teekonna pik- kusega, tuleks arvutada need läbitud sõidukilomeetri kohta. Veoauto muutuvkuludeks on kütuse- kulu, rehvide kulu, hooldus- ja remondikulud ning palgakulude muutuv osa. Muutuvkulud on otseselt seotud sõiduki liikumise ja veotööga. • Kütusekulu Veoauto kütusekulu sõltub paljudest teguritest, nagu kaal, sildade arv, koorma kaal, ilmastikuolud, tee liik ja seisukord (veeretakistus), rehvirõhk, mootori seadistused ja korrasolek ning juhi sõidu-
annaabi.ee 
