4.Kirjelda Iisreli riigi kujunemist. Kahe ilmasõja vahel algas Briti juhtkonna toetusel juutide massiline tagasiränne Palestiinasse, mis tekitas aga meelepaha seal elanud araablastes. Suurbritannia katsed olukorda rahustada ei kandnud vilja ning 1947 anti küsimus ÜROle lahendamiseks. Viimane otsustas jagada Palestiina juutide ja araablaste riigiks. 14.mail 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid välja oma riigi Iisreali. 5.Iseloomusta Palestiinlaste olukorda 20.saj. II poolel. Kui juutidele oli Iisrel tagasi saadud, siis palestiinlastele tundus, et nad on kodumaa kaotanud ning see tuleb tagasi võita. Pärast 1973 toimunud Oktoobrisõda langes kogu Palestiina Iisreli kontrolli alla. Kuigi suhted Egiptusega olid normaliseerunud, sooritasid Iisreli väed veel mitmel korral rünnakuid teiste LähisIda riikide vastu, üritades purustada seal paiknevaid palestiinlaste sõjalisi punkte.
*Iraagi majanduslik olukord halvenes ja elanike elatustase langes. Põhjuseks ÜRO surveabinõud. 2)Ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes kriisides. Kes nad olid? (lk 84-86) *Ajatolla Homein- Pariisi usujuht, kes juhtis rahvaülestõusu islamirevolutsiooni ajal. *Saddam Hussein - juhtis Iraaki diktaatorlikul pea veerand sajandit. Osales Kuveidi okupeerimises ja põhjendas seda, et Kuveit on ajalooliselt alati kuulunud Iraagile. 3)Juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused. Palestiinlased ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama, kuid juudid kuulutasid siiski välja oma riigi Iisraeli. Palestiina sõjas Iisrael võitis ning sadu tuhandeid araablasi pididi Iisraeli okupeeritud aladelt lahkuma ja jäid elama naabermaades rajatus pagulaslaagritesse. Araablastele tundus, et nad on oma kodumaa kaotanud ja peavad juutidelt selle tagasi võitma. 4)Mis on PVO? Kes oli Yassir Arafat? Nende roll konfliktis.
ÜRO lahendas sealsete alade probleemid 1947. a. otsusega jagada Palestiina kaheks nii, et mõlemad osapooled saaksid osa oma kodumaast. Organisatsiooni kavatsused on minu arvates alati heatahtlikud olnud, aga mõnel puhul pole lihtsalt võimalik situatsiooni rahumeelselt lahendada. Sealgi puhkes koheselt sõda, kuna kumbki polnud nõus oma kodumaad jagama võõrastega. Sõja käigus, kuhu sekkusid ka naabermaad vallutasid iisraellased (juudid nimetasid oma maajuppi Iisraeliks) ka palestiinlaste (araablaste osa sai nimeks Palestiina) osa maast, ründasid nende laagreid lähisriikides ning laiendasid sõjalise tegevusega oma kodumaa piire igasse võimalikku suunda, millele araablasi toetavad riigid vastasid protesti ja rünnakutega. Loodi ka organisatsioon PVO, mis juhtis araablasi oma kodumaa tagasivõitlemises. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb tõdeda, et Suurbritannia toetas oluliselt
LK 37. 1. Miks suutis Iisrael 1948. aastal araabia maade rünnaku tõrjuda? Palestiinlaste toetus oli nõrk, samal ajal Iisraelis olid kibutsites ühiskassad, mille eest sai relvastust osta, ehk Iisraelil oli parem varustus. 2. Nimeta vähemalt 3 põhjust, miks on Iisrael suutnud Lähis-Ida sõdades oma riiklust kaitsta. Iisrael üllatas vastaseid hävitades nende lennuväe enne sõda. Hea sõjaline strateegia. Araabiamaad toetusid NSVL abile, kuid Iisrael oli tugev iseseisvalt. 3. Kuidas on terrorism aidanud palestiinlastel oma eesmärke saavutada?
rääkides lahendada mitte sõialiselt. Oleks elu palju rahulikum ja ilusam. 2. Tagasi algusesse LähisIda konflikti juured asuvad Euroopas Mart Helme Suursaadik Jaanuaris Gaza sektoris alanud järjekordne relvakonflikt palestiinlaste ja juutide vahel on taas tõmmanud maailma avalikkuse tähelepanu selles piirkonnas käärivale vägivallale. Sealjuures on globaalselt teravama kriitika osaliseks saanud pigem Iisrael kui palestiinlased. Ka Euroopa Liit on nõudnud Iisraelilt sõjategevuse kohest lõpetamist ja ähvardanud juudiriiki mitmete diplomaatiliste meetmetega, kui Tel Aviv sõjalisi operatsioone jätkab. Kõige selle kõrval on konflikti pikka ajalugu arvestades jäänud objektiivse käsitluseta see, millest
hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO). Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana. Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda. Iisraellased vallutasid selle käigus suuri alasid, sealhulgas ka Jordaaniale kulunud Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma võimu alla. See pealtnäha lõpmatult pikk vaen hakkas juba inimesi ära tüütama, sealhulgas ka sõdijaid. Põgenikke oli juba üle pooleteise miljoni. 1978. aastal sõlmisid Iisrael ja
14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. 8. Egiptuse-Iisraeli sõda ( suessi kriis ) ; sõda Iisraeli ja seitsme Araabia riigi vahel ; ' kuuepäevane sõda ' iisraeli ja araabia riikide vahel 1967 ; 1964 . konflikt Palestiina Vabadusorganisatsiooni (PVO) ja iisraeli vahel. 9. 1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja nõudis palestiinlaste õiguste tagamist. Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline ülestõus 1987. aasta detsembris. Seda nimetatakse esimeseks intifadaks. 10.Oli kolm arengu suunda : eriline suund, mis pole lääneriikidele omane kapitalism ega kommunism ; vabaturumajandus ; kolmas rühm ehk vasakradikaalid otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. 11. Sandinistid on käremeelsed vasakäärmuslased , kes kukutasid endise hirmuvalitseja ja kehtestasid oma diktatuuri
Palestiina ala kaheks riigiks- juudi riigiks ja araabia riigiks (1947.a.) ning britid tõmbasid sealt oma väed välja. · Juudi riigi rajamise otsus ei rahuldanud aga araablasi, kes nägid selles oma ajalooliste alade anastamist ning alustasid samal päeval juudi riigi väljakuulutamisega (1948.a. 14.mail) Iisraeli vastast sõda (Palestiina sõda 1948.a.-1949.a.). · Alates sellest ajast on ümbritsevate Araabiariikide (Egiptus, Süüria, Jordaania, Liibanon jt.-d), palestiinlaste (Palestiina aladel elavad araablased) ning juutide vahel toimunud pidevad konfliktid ning sõjad: Peep Reimer 1956.a. Siinai sõda 1967.a. Kuuepäevane sõda 1973.a. Jom Kippuri sõda 1982.a. Iisraeli sissetung Liibanoni · Sõdade vaheaegadel on hoidnud pinget üleval palestiinlaste terroriaktsioonid Iisraeli vastu
1979. aastal naasis Homeini kodumaale, kus rahvas ta juubeldustega vastu võttis, ning Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda hakati nim. Iraani islamirevolutsiooniks. Saddam Hussein oli Iraagi president, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, kestis kaheksa aastat ning Kuveit kuulutati Iraagi provintsiks. · juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused, mis on PVO, kes oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu
1979. aastal naasis Homeini kodumaale, kus rahvas ta juubeldustega vastu võttis, ning Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda hakati nim. Iraani islamirevolutsiooniks. Saddam Hussein oli Iraagi president, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, kestis kaheksa aastat ning Kuveit kuulutati Iraagi provintsiks. · juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused, mis on PVO, kes oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu
Vastuolud selles piirkonnas tõid kaasa pidevad sõjad naaberriikidega. Kuna üliriigid võitlesid igas eluvaldkonnas, eriti oma maailmavaate ja valitsemiskorra populaarsuse nimel, siis asus USA jõuliselt toetama rahuläbirääkimisi Egiptuse ja Iisraeli vahel. USA presidendi Jimmy Carteri suurimaks teeneks võibki lugeda 1978. aastal sõlmitud Camp Davidi rahulepingu, millega saavutati stabiilsus Lähis-Idas ning mis panid laiapõhjalise aluse juutide ja palestiinlaste vahelistele rahuläbirääkimistele. Kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahelised pinged mõjutasid suuresti 20. sajandi teisel poolel arenguriikide elu ja poliitikat. Enamasti käisid konfliktidega kaasas verised sõjad ning tulemusena seati sisse diktaatorlik riigikord vähearenenud riikides. Kuid kindlasti ei saa väita, et üliriikide roll Kolmandas Maailmas oleks olnud täielikult halb, sest saavutati ka mitmeid olulisi läbirääkimisi
seaduste raamat sariaat toetub koraanile sunnale ja araabia tavaõigusele ning tänu sellele erineb muhhameedlik kultuur ja ellusuhtumine oluliselt lääne omast · Paljud muhameeldikud riigid on muretsenud või muretsemas massihävitus relvi. · Esimesena sai tuumarelva pakistan, tuumaprogrammi kallal töötavad ka iraan, egiptus ja liibüa · Muhhameedi maailmas on 2 suuremat terroristliku organisatsiooni. 1) hamas, mis põhiliselt palestiinlaste organisatsioon, mis peab lokaalset sõda juutide vastu 2) teine suurem on al-qaida, mis omab alaorganisatsioone pea kõikides moslemi riikides · Lisaks konfliktidel islam vs kristlus on ka islami sisene konflikt siiitide ja sunniitide vahel. · Iraan on ainus siiitlik riik maailmas 1. 11.sept 2001 new yorky kaksiktornide pommitamine 2. 7. Okt 2001 kuulutati sõda afganistaanile 3. 20. Märts 2003 kuulutati sõda iraagile mis lõppes 1.mai 2003 4
iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist. Viimane võimalus valitigi, sest Iisrael oli huvitatud Egiptuse ründamisest, kuna Egiptuses asusid Palestiinlaste partisanide laagrid. Egiptuse territooriumilt rünnati Iisraeli. 29. okt 1956 ründas Iisrael Egiptust. Alguse sai tegelik sõda. Sõjategevusse sekkuvad Inglsim. ja Prants. ja hakkavad Suezi kanali ääres asuvaid Egiptuse linnu ründama(?). Põhjendavad seda sellega, et kanali liiklus on ohtlik ja et Egiptus peab väed välja viima. Olukord muutub ohtlikuks, sest sekkuda ähvardab Saksamaa. ÜRO-s hakatakse seda asja arutama. 6. nov 1956 sõlmitakse vaherahu, NSVL nõudmisel
eesmärki, mille tõttu sealsed iisraellased ja palestiinlased sõdisid. Meie uudistekanalid olid sellest näiliselt lõputust verevalamisest läbi imbunud. Iisraeli lugu aga ulatub kaugele minevikku, mil sealsed juudid vabanesid Suurbritannia võimu alt ja said täitsa oma riigi. Järgmise poole sajandi jooksul toimunud suuremate sõdade läbi vallutasid nad naaberalasid veelgi juurde. Antud kriis seisnebki nende naaberalade, täpsemalt palestiinlaste vabadussoovis ning selle kuuldavaks toomiseks ei kasutata just kõige rahumeelsemaid vahendeid. Kuid kas meile läheb tegelikult korda, mis toimub Lähis-Idas? Niikaua kuni sõda meid ei puuduta, suhtume me sellesse ükskõikselt. Sõja puhkemiseks otsitakse tihtipeale ettekäändeid, et enda tegelike eesmärkideni varjatult jõuda. Peale 2001.aasta terroriakti vastasid Ameerika Ühendriigid koheselt Afganistanile sõjaga
· Üheks tüliküsimuseks Araabia maade vahel on olnud riiklik korraldus. · Araabia rigid jagunevad absoluutseteks monarhiateks või üheparteilisteks vabariikideks. Algul olid ülekaalus monarhiad. · Vabariigid eriti Nasseri-Egiptus, Süüria olid rohkem NSV Liidu meelsed, kuningriigid nagu Saudi-Araabia on eelistanud koostööd lääneriikide eriti USAga. · Araabiamaid ühendas omavahel ka vastaseis Iisraeliga, kuna nad jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse toetamist. Araabia maade vastasseis Iisraeliga · Palestiina põgenike organisatsioonid koondusid 1964.a. Palestiina Vabastusorganisatsiooniks, mille juhiks sai Yassir Arafat. · PVO võitlusmeetodiks jäi terror. · Palestiina küsimus liitis Araabiamaid, kelle eneseteadvus tõusis tänu nendel aladel leiduvale naftale. · 1961.a. moodustati Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC, milles
Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma. 1950-1960 suurem osa Araabia maadest iseseisvus, mis saavutati vaid võideldes. 1960. aastad olid araabia maadele majanduslikult edukad, sest rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat. Vastasseis Iisraeliga PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon)- 1964. aastal moodustatud palestiinlaste rühmitus, mi seadis sihiks Iisraeli ,,merrepühkimise" ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Selleks kasutati ka terrorirünnakuid. Iisrael pidas PVO-d terroriorganisatsiooniks, maailmas hakkati seda aga järk-järgult tunnustama Palestiina rahva esindajana. sõjalised konfliktid 1967. a alustas Süüria ja Egiptus ning Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu. 1967. aasta juunis andsid juudid ennetava löögi, millele
osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950.a kuulutas Iisrael Lääne-Jeruusalemma oma pealinnaks. Iisrael oli selle sõja võitja. Paljud araabia pagulased asusid põgenikelaagritesse Gaza sektoris ja Jordani läänekaldal. Araabiamaad ei leppinud kaotusega ja jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse toetamist. Korea sõda 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
8) Camp Davidi rahu- PVO peaminister Rabin. 1978 sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu. Peale seda on nende suhted normaliseerunud. Teisi araablaste tugipunkte on Iisrael aga veelgi purustada üritanud. PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon. Nende esialgne plaan oli Iisrael sõjaliselt purustada. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikusse rühmitusse ja kasutasid nende vastu kõige äärmuslikemaid meetodeid. Sellest hoolimata tunnistas ÜRO PVO palestiinlaste seaduslikuks esindajaks. 1990.aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste vastu leebemaks. Iisraeli valitsus, eesotsas Rabiniga sõlmis PVO-ga lepingu, et palestiinlastele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus. Paraku sai Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma. 9) Ladina-Ameerika. Valikuvõimalused kolme arengutee vahel- caudillo Hunta. Pärast II MS tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid Ladina-Ameerika riigid oma arenguteed. Mõned
pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis. PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana. Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse. Deng Xiaoping- üks kauaaegsem Hiina RV riigitegelane, kelle idee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases Hiinas Dalai-laama- Tiibeti vaimne ja formaalne juht, keda peetakse Buddha taaskehastuseks.
kuigi paksu tolmukorra alla mattuda jõudnud. Lõpetuseks kasutaksin võimalust kirjutada juudi rahvuse erilisuse või äravalituseväite bioloogilisest põhjenda(ma)tusest. Hispaania geneetik, professor Antonio ArnaizVillena on uurinud nagu paljud teisedki tema kolleegid LähisIda rahvaste geneetilist päritolu ja võrrelnud juutide geenides sisalduvat informatsiooni teiste sealsete rahvaste omaga. Kõnealune uurimus käsitles palestiinlaste päritolu ja nende geeniinfo võrdlust teiste Vahemereäärsete inimpopulatsioonidega. Oma uurimuses leidis ArnaizVillena, et LähisIda juudid on palestiinlastega geneetiliselt praktiliselt identsed 5. Selle uurimistöö avaldamisega ajakirjas "Human Immunology" juhtus kurioosne lugu: artikkel kadus väljaande koduleheküljelt ja lisaks sellele saadeti ajakirja paberväljaande kättesaanutele palve eemaldada ja hävitada nimetatud tekst. Ajakirja toimetaja Nicole SucioFoca tõi nii karmi
Liiduvabariik- ühine piir ja raha NSVLga, allusid täielikult Moskvale, domineeris vene keel Sots.riik iseseisev riigipiir, oma rahvuslik valuuta, teatud määral otsustusõigus, suheldi enda rahva keeles. Lähis-Ida kriis juute maailmas umbes 20. mil, neist pooled elavad praegu Iisraelis. 1948 loodi Palestiinasse Iisraeli riik. Põhjused: juudid olid II MS-s rängalt kannatanud; juutidel õnnestus tõestada juriidiline õigus nendele aladele. Kriisi olemus: puhkes sõda juutide ja palestiinlaste vahel, sest palestiinlased ei soovinud oma kodudest lahkuda. Lisaks maade jagamisele lisandus usukonflikt islami ja judaismi vahel. Kriisis osalesid: Iisrael ja Araabiamaad. 78-sõlmiti Camp Davidi kokkulepe Iisraeli (M.Dgin) ja Egiptuse (A.Sadat) vahel. Sisu: diplomaatiliste suhete kehtestamine ja iisraeli tagasitõmbumine Siinailt. Lubati lahendada Palestiina probleem, k.a. Gaza ja läänekalda üle. PVO organisatsioon loodu 1964. a araablaste poolt võitluseks iisraeli vastu.
puurima. Suurt kasu nafta hinna tõusust sai NSVL dollareid, mis selle eest sai, kasutas võidurelvastumiseks. Egiptus muutis oma suunitlust ja hakkas tegema koostööd USAga. USA vahendusel sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vahel rahu. 1979 sõlmiti rahuleping Egiptus tunnistas Iisraeli riigi olemasolu. Egiptus sai midagi ka vastu Iisrael pidi oma väed Siinai poolsaarelt välja viima. 1993 jõuti nii kaugele, et Iisrael tunnistab PVOd kui palestiinlaste esindajat ja PVO tunnustab Iisraeli kui riiki. 1997 loodi esmakordselt palestiinlaste omavalitsus. FATAH lõppeesmärgiks on rahu saavutamine ja kahe erineva riigi teke. HAMAS kogu piirkonnas tuleb siiski rajada islami Palestiina riik. 2006 võitis valimised Hamas palestiinlaste ühtsus on kadunud, iisrael ei taha palestiinlaste autonoomiat tunnistada. Mõningad piirkonnad on täielikult Hamasi kontrolli all nt Gaza sektor. Võidurelvastumine.
eripärased kvalifikatsioonid auhinna pälvimiseks. Samuti ka kinnitus, et kandidaadi töö on küllalt tähtis saamaks RLA auhind. 6. The Right Livelihood Awardsi omanikud · Raul Montenegro (Argentiina) tema märkimisväärse ja laiahaardelise töö eest väikestes kogukondades ning põlisasunikega keskkonna kaitsmiseks ja säilitamaks looduse ressursse Ladina-Ameerikas ning mujal. · Uri ja Rachel Avnery (Iisrael) - rahuaktivistidest abikaasad, kes asutasid juutide ja palestiinlaste leppimist ning terrorismivastast propagandat edendava organisatsiooni · José Antonio Abreu (Venezuela) - asutas oma kodumaal üle 150st orkestrist ja koorist koosneva võrgu, kuhu kuulub üle 100 000 (!) enamasti vähekindlustatud lapse ja noore · Centre Jeunes Kamenge (Burundi) nende suure julguse ja kaastunde eest, mis tõestas, et isegi pärast üheksat aastat tapjalikku tsiviilsõda noored inimesed erinevatest etnilistest gruppidest
Tel-Avivi. Algas Araabia-Iisraeli sõda, mis oli juutidele väga raske. ÜRO esindaja krahv Folke Bernadotte´i jõupingutuste tulemusel sõlmiti 10.juunil vaherahu. Ta koostas uue Palestiina jagamise kava, millega kumbki pool ei nõustunud. Algasid uued läbirääkimised ÜRO vahendusel Rhodose saarel 1949 a veebruaris kirjutas Egiptus alla sõjategevuse lõpetamise lepingule Iisraeliga. Märtsis Liibanon, aprillis Trandjordaania, juulis Süüria. · Palestiinlaste probleem Sõda oli lõppenud, ege rahu ei saanud. Araablased ei moodustanud oma riiki, kuna lasksid end mõjutada äärmuslikest parteidest. Kui oli olemas reaalne võimalus integreerida kõik pagulased uues asukohas kohalike elanike hulka ja luua neile vastuvõetavad elamistingimused, siis juudid tegid seda, araablased mitte. ÜRO rahadega organiseeriti palestiina põgenike laagrid. Iisraeli riik pöördus korduvalt oma naabrite poole ettepanekuga sõlmida lõplik ja kindel rahuleping
Lähis-Ida konfliktid Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning tulevikus ilmselt ka praegune piiratud autonoomiaga Palestiina. Palestiina all mõistetakse neid osasid ajaloolisest Palestiinast, mis ei kuulu Iisraeli koosseisu, st Gaza tsooni ja Jordani Läänekallast, ehk siis tulevast Palestiina araablaste riiki. (4) Palestiinlaste territooriumite halduskeskuseks on Rm Allh linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Oma iseseisvust kuulatati 15. novembril 1988. aastal. Sionismi mõjul algas 1870. a-tel juutide naasmine Palestiinasse ja hoogustus eriti 1920.-30. a-tel, pärast seda soosivat Suurbritannia-poolset Balfouri deklaratsiooni 1917. aastal. II maailmasõja aegne juutide hävitamine natsistliku Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma
juuni 1997. aastal, Pakistanis, toimetati Ameerika Ühendriikidesse, mõisteti süüdi ja hukati 2002. Aastal Farwaz Younis osales Jordaania Kuningliku Lennukompanii lennu kaaperdamises. Younis tabati 13. juunil 1987. aastal, FBI poolt Küprose lähedal Vahemeres, neutraalvetes "Operatsioon Goldenrod" käigus, toimetati Ameerika Ühendriikidesse, mõisteti süüdi 1989. aastal ning määrati karistuseks 30 aastat vabadusekaotust. 8 TERRORIRÜHMITUSED Must September oli palestiinlaste rühmitus, mille liikmed Müncheni suveolümpiamängude käigus 1972. aastal pantvangistasid ja tapsid 11 Iisraeli sportlast. Juudi Kaitseliit (The Jewish Defense League) on juutide organisatsioon, mille eesmärk on kaitsta juute nende suunas mõeldud vaenulikkuse eest mis tahes vahenditega. Kuigi grupp väidab, et ei tee kuritegusid ja ei ole terrorirühmitus, iseloomustuas FBI teda kui parempoolset terrorirühmitust. FBI sõnul on osalenud Juudi Kaitseliit terrorirünnakutes Ameerika vastu.
ja ajalookäsitlusega püütakse tõestada, et konflikt on vähem kui sada aastat vana ja kaugem ajalugu pole otseselt tänapäeva vastuoludega seotud. Autori arvates esitavad juudid ja islamiusulised palestiinlased erapooletult vaatates võrdselt õigustatud nõudmisi ühele ja samale territooriumile, ehkki erinevatel religioossetel ja ajaloolistel põhjustel. Töös käsitletakse Iisraeli riigi sisest juutide ja palestiinlaste vahelist konflikti, mitte konflikti, mis arenes Iisraeli ja seda ümbritsevate Araabia maade (Egiptuse, Jordaania, Süüria, Liibanoni ning Saudi-Araabia ja Iraagi) vahel ja mida tuntakse kui Iisraeli-Araabia konflikti. Uurimustöö sisuline osa on parema ülevaate saamiseks jagatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis vaatleb autor piirkonna kaugemat ajalugu. Teine peatükk analüüsib olulisemaid ajalooetappe ja valitsejaid. Kolmandas peatükis keskendub autor
(ja Nutumüür).1950. aastal annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania oli Jordani jõe mõlemal kaldal, pandi riigile nimeks Jordaania. Nii said araablased kokku 85 protsenti kunagisest Briti mandaadi alusest Palestiinast.1949.1967. aastani, kui Juudea-Samaaria ning Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud kordagi saavutada neil aladel iseseisvat riiki. Palestiinlaste liider Yasser Arafat ning tema 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon asusid seda taotlema alles siis, kui pärastKuuepäevast sõda 1967. aastal oli Läänekallas ja Gaza Iisraeli valdusse läinud.1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed Iisraeli piiri äärde, et massiivse invasiooniga Iisrael hävitada. Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle õhuväe
· Mida mitmekesisem (pluralistlikum) ja erinev on mingi ühiskond, seda arenguvõimelisem see on (nt USA). · Ühiskonna stabiilsuse huvides on oluline, et teatud erinevused ei kasvaks liiga suureks, sest see võib enesega kaasa tuua ebastabiilsuse kasvu, sotsiaalseid pingeid või relvakonflikte, näiteks: Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer - religioossed konfliktid (nt juutide ja palestiinlaste vahel Lähis-Idas, hindude ja moslemite vahel Indias). - näljamässud vähearenenud maades (nt Haiiti). - etnilised vastuolud ja kokkupõrked, mida võimendavad majanduslikud erisused (nt mustlaste probleem Slovakkias ja Ungaris) jne. 7. Ühiskonna sooline, vanuseline ja rahvuslik jaotus ning religioosne mitmekesisus: 7.1. Rahvused: · Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.
Juudid võitsid, kuna lääneriigid toetasid neid. 1956 puhkeb järjekordne sõda. Seda kutsutakse Siinai sõjaks (Suessi kriisiks). Prantsusmaa ja Suurbritannia tahavad selle sõjaga omale saada Suessi kanalit, mis pahandas USA-d ja NSVL-i. ÜRO rahuvalvejõud paigutatakse Iisraeli piirile ja see lõpetab kriisi. 1964 PVO (Palestiina Vabastamise Organisatsioon). Suunatud Iisraeli hävitamisele. PVO-d juhib J.Arafat. PVO-d tunnustatakse ÜRO poolt kui palestiinlaste esindusorganisatsiooni. 1967 6-päevane sõda. Süüria pommitab Iisraeli küla ning Iisrael pommitab Süüria lennukid alla. Seejärel vallutab Iisrael Gaza sektori, Siinai poolsaare, Jordani jõe läänekalda, Golani kõrgendiku. See sõda lõpeb võidukalt Iisraelile. Sellele sõjale järgneb 6 aastat positsioonisõda. 1960ndate lõpul, 1970ndate algul tõstavad araabiamaad toornafta hinda, mis põhjustas energiakriisi. Kõikidele Iisraeli toetavatele riikidele kuulutatakse embargo
24. oktoobril peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel. Sõda lõppes selgete tulemusteta. · 1982 toimus sõda Iisraeli ja PVO vahel Mis on PVO? PVO ehk Palestiina Vabastusorganisatsioon tekkis 1964. See on organisatsioonide ühendus, mis juhib Palestiina araablaste võitlust oma riigi eest. Peale ÜRO otsust 1947 jäi Palestiina riik loomata. 1948-49 põgenes naaberriikidesse üle 700 000 palestiinlase, tekkisid põgenikelaagrid. Palestiinlaste riik kuulutati välja 1988, ees Yassir Arafat. Tegelikku riiki pole. Palestiinlased on väga sõjakad, arvavad, et Iisraeli riik tuleks likvideerida. 1982 sõja käigus tungis Iisrael Lõuna-Liibanoni (kus olid PVO baasid) ja ajas palestiinlased sealt välja. Üks osa Lõuna-Liibanonist (850 km²) on siiani Iisraeli kontrolli all. Selles sõjas NSV Liit ja sotsialistlikud maad toetasid araabia riike, USA ja kapitalistlikud maad toetasid Iisraeli.
ta vajas, et neid läbi viia. Suur osa Egiptuse elanikkonnast, enamasti tudengid kes tegid ka mitmeid demonstratsioone, tahtsid, et Siinai tuleks sõjaliselt tagasi vallutada ega olnud rahul sellega, et Sadat oma kolme presidendiks olemise aastaga pole seda veel teinud. Teised Araabia riigid ei olnud aga niivõrd sõjaliselt meelestatud, et alustada uut sõda. Jordaania kuningas Hussein kartis taas Iisraelile territooriumi kaotada. Sadat toetas ka palestiinlaste soovi oma alade saamiseks Jordani jõe läänekaldal ja Gaza's, ning lubas Yasser Arafatile võidu korral kontrolli nende alade üle. Hussein siiski nägi Jordani jõe läänekallast kui Jordaania osa ning tahtis seda taasliita oma kuningriigiga (Musta Septembri kriisi ajal 1970 pidi Jordaania valitsuse ja Palestiina Vabastuse Organisatsiooni vahel peaaegu kodusõda puhkema, Süüria selles konfliktis oli PVO poolt, tekitades pingeid Jordaaniaga)
probleemid nende kahe riigi vahelistes suhetes. (Koostas: J. Värk,PhD) Iseloomustades Euroopa Liidu suhteid Iisraeliga ja Palestiinaga ei saa üle ega ümber nende kahe rahvusvahelise subjekti omavaheliste suhete analüüsimisest. Etteruttavalt öeldes on nii Iisraeli kui Palestiina Omavalitsuse suhted Euroopa Liiduga probleemsed. Nende omavahelised suhted on aga käesoleval ajal väga keerulised. Konflikt iisraeli ja palestiina rahva vahel sai alguse juba 19. sajandil, mil nii palestiinlaste kui juutide hulgas algasid rahvuslikud liikumised. Samal ajal toimusid Vene impeeriumis massilised juutide-vastased pogrommid ja sealsed juudid emigreerusid suurte massidena sel ajal Ottomani imüpeeriumisse kuuluvatele aladele. Võib öelda, et juutide naasmine nende ajaloolisele kodumaale Juudamaale süvenes 19. sajandi lõpul kiiresti. 1897. aastal toimus Šveitsis Baselis esimene sionistide maailmakongress, kus tõstatati vajadus juutide riigi loomisest nende ajaloolisel kodumaal Juudamaal
Tahtis muudatusi liberaliseerida, kuid teised võimul olevad kommunistid kartisid neid ning kõrvaldasid ta, 1953 aastal hukati. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi teke 1947. a lõpp, ÜRO võttis otsuse Palestiina kaheks jagada. Palestiinlaste (araablased) ja juutide vahel. 19.05.1948 brittide mandaat läbi, juudid võtsid võimu. Järgmisel päeval rünnati Iisaeli riiki, 10 kuu jooksul suutis Iisrael naaber- Araabia riike tagasi hoida, ühel rindel oldi rahulikud, teisel tungiti edasi. Toimus massiline kohalike araablaste minema ajamine, et riik oleks ühe rahvuseline. Nende järeltulijad elavad siiani põgenikelaagrites.
maailma majandusele, nimelt tõi see kaasa nafta hindade tõusu. Maailmaturul. Iisrael hakkas ümber asustama juute vallutatud aladele. Pärast Jom Kippuri sõda algasid läbirääkimised USA vahendusel läbirääkimised Iisraeli ja Egiptuse vahel. Iisrael oli nõus tagastama Siinai poolsaare. Egiptus hakkas seal arendama turismi. 1993 jõuti lõpuks selleni, et Iisrael tunnustas Fatahi ja Fatah tunnustas Iisraeli riigi olemasolu. Edasi arendati Palestiina omavalitsuse rajamist. 1997. aastal palestiinlaste omavalitsus loodi. Nendel maa-aladel, mis pidid minema Araabia riigile, kehtib omavalitsus. Nendele aladele olid rajatud juba juudi asundused, võeti suund nende likvideerimiseks. Täielikult on likvideeritud Gaza sektor. Hamas eesmärgiks on kogu piirkonnas islami riigi loomine. Hamas ja Fatah ei saa omavahel läbi. Võidurelvastumine ja pinge lõdvendus Võidurelvastumine riikide püüe saavutada relvastuse ja sõjaväe üleolekut teiste riikide suhtes
Aastail 1948-1949 tuli vastuolul loodid iisraeli riigil tõrjuda viie naaberriigi agressiooni. Selle sõja käigus hõivas iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina-Araabia riigi teritooriumist. 700 000 palestiinlast põgenesid maalt, tekkisid tohutud põgenike laagrid, kuhu järgnenud sõjad lisasid aina uusi asukaid. Ja kus noored kasvasid üles Iisraeli ja juutide vihkamise vaimus. Araabia maad ei tahtnud kaotusega lepida ja jätkasid ka edaspidi palestiinlaste Partisani ja terrori tegemise toetamist. Ennast ümberpiiratuna tundev iisrael aga pidas end õigustatuks andma vajadusel naabritele prementiivseid lööke. Araabia maadest palju väiksem ja vähema rahva arvuga Iisrael muutus üheks enim militariseeritud riigiks maailmas, kus nt. sõjaväe kohustus laieneb ka neidudele. Kogu maailmas asus aina enam juute ümber Iisraeli. Juudi riiki toetavad rahvuskaaslased kogu maailmas.
olulisem), kogu sellesse piirkonda on hakanud sisse imbuma aramealased. Ida poolt araabia kõrbealadelt lähtuvalt, sisemaalinnades tuli aramea dünastiad võimule.Samal ajal ranniku (foniikia) need ei arameastunud pikka aega, püsis kaanoni elanikkond, sama etniline grupp kes oli siin juba elanud pronksi ajal, kaanoni keel.Selle piirkonna lõunapoolsemas alas ilmuvad heebrealased, kes rääkisid heebrea keelt.(kõik on semiidi keeled aga erinevad). Lõunapoolsel otsal kujunesid Palestiinlaste linnriigid., kelle etniline päritolu on teadmata aga võisid olla kreeklased kes 12 saj katastroofi tagajärjelt oma kodumaalt emigreerusid. See on aeg kui siin levisid tähestikirjad. Allikad Väga ühekülgsed. Üks on eriti rikkalik heebralaste juuda hõimu peaasjalikult ajaloolis-religioosne ja kirjanduslikteos Vana testament. See annab meile väga detailse ülevaate Iisrali ajaloost, aga kas ka usaldusväärne ?. See sama VT heebrea
annaabi.ee 
