Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et
Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolingide renessanss Alcuin Koolide rajamine Kasutatud allikad http://uudised.err.ee/failid/101810_01.jpg 3.3.2010 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romaani/arh_saksa/pi sipilt/pp_06_worms.jpg 3.3.10 http://www.hiren
beduiinid, kaubandus, karjakasvatus, kalandus, põllundus, karjakasvatus, niisutuspõllundus, kaubandus küttimine, kalapüük, hõimud, mitmenaise meresõit, kaubandus, pidamine rüüstamine, käsitöö Religioon Muhamed looja Algselt paganad , Hiljem tuli ristiusk (algas Allah peajumal kummardasid juba IX saj., töötas alles (algselt palju jumalaid, loodusjõude (esile tõusis sadakond aastat hiljem) puututi kokku judaismi pikse-ja sõjajumal Perun) Ristiusk tuli käsikäes ja kristlusega) 988 aastal ristiusk riikide tekkimisiga Islami usu pooldajad moslemid
Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud. Ristirüütlid tulid Eestisse Kristliku usku levitama.Kuna ma tean ristirüütlite aegsest Eestis väga vähe ,lasen oma mõtted lendu. Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas.Meil on hea ühendus maismaa kaudu naaberriikidega.Muinaseesti naabrid olid:Liivimaa,Kuramaa,Läti,Leedu,Venemaa. Enne ristirüütlite saabumist oli Eestis maausk ehk Taara usk, mida aga ristirüütlid pidasid paganlikuks usuks ,ning et eestlased on ise ka paganad. Eestlased kui väga sitke ja vastu punniv rahvas ei tahtnud alla vanduda,pidid ristirüütlid jõuga usu meie maale tooma. Kristlus oli peaaegu kõikides riikides ühesugune.Ristiti inimesi ja ehitati kõikjale suurematesse asulatesse kirikuid,kus inimesed pidid käima.Seati ametisse preestrid,kes pidid jutlusi pidama ning kehtestati ka makse. Muinasaegsel Eestil oli palju vaenlasi:Sakslased,taanlased,rootslased,venelased ja latgolid.Kõigi nendega tuli eestlastel võidelda 13.sajandil.
või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et lõpetada nende rüüsteretke oma aladel. Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja niimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas välja ristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutuste kaudu valdusi saada. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade
tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe
on minu arm "Lydia Koidula" sõnadega Kava Kirikukoraalid: "Siionis kõik vahid hüüdvad" "Kiida nüüd, Issandat" "Meil tuleb abi Jumalast" Vene riigihümn: "Jumal, keisrit kaitse Sa" Vaimulikud laulud: "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt)
Maali vaataja tundis siis ja tunneb praegu, et ei ole tähtis, kas oled paavst, kuningas või talupoeg, surres läbivad kõik sama kohtu ja lähevad põrgusse või taevasse. Surma sümboliseerivad luukered iga lahkuja käest hoiab kinni tantsiv "kontmees". On näha, et see ei meeldi paavstile, kuningale ega kuningannale, aga neil pole pääsu. Keskajal arvati, et õige elu algab alles peale surma. Ristiusu õpetuse järgi läksid usklikud inimesed paradiisi ja paganad põrgu. Keskaja inimesed võisid seda maali nähes kaotada eelkõige usku kuningate ja paavsti isikukultusele. Eelkõige just sellele, et viimased on jumala asemikud maa peal, sest peale surma oleme me ju kõik võrdsed. Kõige ees pukis istub kirikuõpetaja, just nemad võitsid ristiusu levikuga kõige rohkem. Talupoegi ähvardati ju põrguga, kui viimased kirikule "toetust" ei maksa. Võib-olla pani autor tema kõige ette, sest kirikuõpetajad ju levitasid sellist arusaama surma üle.
varises,haarasid hõimu pealikud võimu enda kätte.481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas. 7)Miks otsustas Chlodovech vastu võtta risti usu? V:Ta sai aru,et suurt riiki koos hoida vajab ta Gallia piiskopide toetust.Lõpliku tõukke usuvahetuseks (enne olid frangid paganad)andis 1 sõjakäik,mil neid ähvardas kaotus.Peale jumala poole pöördumist oli sõjaõnn pöördunud ja peale seda 496. aastal lasi Chlodovech end koos oma sõjameestega ristida. 8)Kes olid Karolingid? V:Karolingid- Frangi kuningate dünastia, kes põlvnes Karl Martellist. 9)Millised alad Euroopas vallutas Karl Suur? V:Karl Suur liitis Frangi riigiga Põja-Itaalia ja Baieri hertsogi valdused.
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised
Eestlaste eneseusku suurendas 1210. aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Eestlased jäid muistses vabadusvõitluses vastastele alla ent miks oli see nii? Esimeseks põhjuseks võib lugeda katoliku kiriku toetuse vastastele. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaimaks poliitiliseks jõuks. Sõduritele lubati pattude andeksandmine ning neil endil oli soov rikastuda.(puudu ristisõja väljakuulutamine). Selle tulemusena alistati paganad ehk eestlased ning tulemuseks oli baltimaade ristiusustamine. Suureks põhjuseks oli kindasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ning vaenlaste vahel. Vallutajatel olid elukutselised sõjamehed ning neid oli tunduvalt rohkem. Neil olid paremad relvad, suur abivägi ja nad olid saanud spetsiaalse väljaõppe. Eestlaste sõjavägi koosnes talupoegadest, kellel puudus väljaõpe ning eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Eestlased jäid sõjaliselt alla ent vähemalt omandasid
•1186 määrati ametisse esimene Liivimaa piiskop Meinhard •1196 Berthold, tõi kohale esimesed saksa rüütilid. •1201 Asutati Väina jõe suudmesse ristisõdijate tugipunkt Riia. •1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks – Mõõgavendade Ordu. Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud, olid kavalad, Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid. Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. Ümera lahing – jätk võnnu lahingule
Mis laule seal lauldi · Kirikukoraalid: · "Siionis kõik vahid hüüdvad" · "Kiida nüüd, Issandat" · "Meil tuleb abi Jumalast" · Vene riigihümn: · "Jumal, keisrit kaitse Sa" · Vaimulikud laulud: · "Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler) · "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner) · "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel) · "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) · "See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer) · "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) · "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) · "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) · "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) · Ilmalikud laulud: · "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) · "Oh mets" (Häser) · "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) · "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) · "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) · "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) · "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J
lihtsamini korraldatav, tehes koostööd nii omavahel kui ka naaberriikidega. Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli neil ka raske midagi ühiselt teha. Kõik maad, kes mingit osa Eestist omasid, kartsid teiste tegevust koostöö nende vahel puudus. Katoliku kirik sai endale hea maatüki, kuid oht, et rootslased ja taanlased võivad sedagi ala endale tahta, säilis. Eestlaste ristiusustamine oli ilmselt paratamatus. Meie maa asub heal asukohal ning kuna me olime ka paganad, siis oleks varem või hiljem mõni riik meid nagunii rünnanud. Võimalik, et siis oleks meie rahvast aga veelgi rohkem tapetud ning praeguseks meid enam võib-olla polekski.
Muistse vabadusvõitluse tähtsus ja tähendus eesti rahva ajaloos Muistseks vabadusvõitluseks peetakse eestlaste alistumist kristlastele, kes soovisid Läänemere idakalda rahvast ristida. Baltimaade elanikud olid viimased ristimata paganad Euroopas. 1208. aastaks jõudsidki ristisõdijad Eesti pinnale, tabades esialgu Sakalat ja Ugandit. Sellega sai alguse oluline sündmus Eesti ajaloos Muistne Vabadusvõitlus. Muiste vabadusvõitluse alguses leidsid aset mitmed tähtsad lahingud Ugandi lahing, Võnnu piiramine ja sellele järgnev Ümera lahing. Ümera lahingut võib pidada oluliseks pidepunktiks sündmuste alguses, sest selles lahingus suudeti Sakslasi võita. See aga omakorda suurendas eestlaste eneseusku
Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata. Ka eestlaste suhted naabritega ei olnud väga head. Toimusid vastastikused röövretked eestlaste, liivlaste ning latgalite vahel. Seega olid lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele abiväge pakkuma. Ka idanaabritega ehk venelastega ei olnud eestlaste suhted head. Pidev sõjaline kokkupuude nõrgestas eestlasi ja kuna ordurüütleid abistasid endised paganad siis eestlaste alistamine oli veelgi lihtsam. Kindlasti oli eestlaste üheks peamiseks kaotuse põhjuseks erinev sõjaline tase. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus, hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused. Vaenlasi oli palju rohkem ning ordurüütlite koostöö oli suurepärane. Eestlased jäid aga kõiges selles alla ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem.
Rolandi laul (Prantsusmaa eepos) * Tegevusaeg: 8.saj ll pool * Tegevus: Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste( araablsate kui paganate) vastu. * Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso
Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Paljud arvasid, et Karl I on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Isegi Rooma paavst arvas seda
Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla. 11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viskemasinad andsid vaenlastele suure eelise eestlaste ees. Eestlastel pole ühiskondlikku organiseeritust, see ongi põhjuseks miks nad alla jäid
Avinurme Gümnaasium 12.klass Eestimaalaste usk ja uskmatus Tänapäeval on palju erinevaid uskumusi, samuti ka palju uske ja jumalaid. Kõige levinumad usundid on tänapäeval ristiusk, hinduism, budism ja palju teisi väiksemaid usundeid. Eestlased on küll aegade algusest olnud niinimetatud paganad ehk uskumatud. Tänapäeval on eestlasi köitnud paljud erinevad usundid. Kunagi ammu, kui polnud veel välja arenenud kindlaid riike, uskusid muistsed eestlased sellist jumalat nagu Taara. Selle kohta võib tõestust leida ,,Liivimaa kroonikas" kus on kirjeldatud sõtta jooksvaid eestlasi karjumas ,,tharapita" mis võib tähendada ,,taara avita" ehk siis ,,Taara aita". Taara usu kohaselt uskusid eestlased, et igal esemel selles maailmas on hing.
Taanlased üritasid korduvalt Eestis maad juurde saada. Esimesel korral suudeti edukalt alistada Rävala ja alustati ristimist. Järgmine üritus, kui üritati rajada kivilinnust Saaremal, ebaõnnestus. Rootsi väed ei suutnud alistada saarlasi. Pidev sõjategevus Eesti suunas, mitme riigi poolt, mõjus laastavalt. Sakslaseid toetas Rooma paavst, kellel oli Lääne- Euroopas suurim poliitiline jõud. Nende eesmärk oli levitada ristiusku ja ristida ära viimased paganad Euroopas. Sakslaste puhul oli tegemist väga võimsa väega, millel oli palju liitlasi. Saksa rüütlite eesmärk võis olla ka varanduste ja maade vallutamine. Minu arvates polnud eestlastel mingit võimalust alistada nii suurt jõudu. Eesti koos Baltimaadega alistati ja rahvad ristiusustati. Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses oli vältimatu. Nad jäid kindlalt alla sakslastele. Eestil puudus ühtne riik ja nii suur sõjaline jõud, millega oleks vastu saanud hästi
mõne kuriteoga, siis saadeti ta sõtta ning selle eest pidi ta oma pattudest vabaks saama. Paljud astusid ka rüütlite ridadesse, et sel viisil kiiresti rikastuda. Allutanud enda alla maad, võeti sealt kaasa suured rikkused. Samuti oli katoliku kirik tol ajal Lääne- Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui tänapäeval valitseb riiki kuningas või parlament, siis tol ajal oli suurim võim paavsti käes. Kõige selle tagajärjeks oli Baltimaade ristiusustamine. Paganad alistati siis kas rahumeelselt või vägivaldselt. Näiteks alistusid latgalid ristirüütlitele rahumeelselt, seda erinevalt eestlastele. Teiseks oli sõjalise taseme suur erinevus. Kui ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, siis eestlased olid kõigest tavalised talupojad, kes oma vabaduseeest välja astusid. Ka olid vaenlaste sõjaväed arvuliselt suuremad. Ristirüütlid olid sõdimisega juba enne palju kokkupuutunud ning tänu sellele olid nenede relvastus ja tehnika tunduvalt parem
Lembitul oli ka poeg nimega Meelis, kes oli hästi vapper ja osav poiss. Ühel päeval märkas meelis ,,raudmehi", kes tahtsid nende maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka selgeks teha, et ta uus nimi on Bernhard. Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli Kuramaa mereröövlite laeva pardal, kes olid teel röövretkele Rootsi randa. Nad lootsid Meelise eest saada suurt lunaraha. Rootsi randa jõudes jäi poiss laeva. Ta
med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks.
Raske on ära hoida sõda, mis on kindlalt tulemas. Kui juba ristisõdalased vallutasid ära naaberriigid Läti ja Leedu, siis oli selge, et Eesti on järgmine, me polnud erand. Ainsate paganatena, oli kindel, et kui kõik ümberkaudsed riigid nende vastu sõja kuulutaks, ei oleks Eestil võimalus säilitada oma vabadus. Arvan, et Muistne Vabadusvõitlus oli vältimatu, sest meid ümbritsesid ristiusulised riigid ning olime ainsad nii-öelda paganad Baltikumis. Sõja tulemus oli ootuspärane, sest vaenlasi oli mitu sakslased, venelased, taanlased ja rootslased. Nii paljude vaenlastega sõdimine oli kurnav ning lõplikult ka saatuslik eestlastele. Suudeti küll venelased ja rootslased tagasi tõrjuda, kuid sellest ei piisanud. Ilmselge oli, et väike Eesti ei suuda neljale suurele riigile vastu panna. Üritati abi paluda ka venelastelt, et säilitada vabadus, kuid nemad ei tulnud või tulid hilinemisega. Arvan, et
med maakondade vahel. Eestlaste suhted naabritega olid suhteliselt halvad. Juba pikemat aega käisid eestlased ning liivlased ja latgalid vastastikustel röövretkedel. Seetõttu olid ristiusustatud lõunanaabrid kohe valmis ordurüütlitele appi tõttama. Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks.
tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa
· Põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi; · keset lõunapoolkera vetevälja kerkib puhastustule helendav mägi, millel koos jalami ja tipuga on 9 tasandit; · ümber maakera tiirleb 9 nn planeetide taevast, mille üle kõlgub kehatu ja liikumatu ,,kümnes taevas" Valge = usk, puhtus, süütus (18-aastaselt kandis Beatrice helendavvalget kleiti) Punane = halastus, armastus (9-aastaselt kandis Beatrice veripunast kleiti) Põrgu ringid: Esimene ring paganad, kes ei tundnud veel kristuse armuõpetust (elasid enne kristust). Nende hulgas Homeros, Teine ring armupatustajad. Nende karistuseks on igaveseks tuulekeerises viibimine. Nt. Cleopatra Kolmas ring prassijad ehk liigsööjad ja liigjoojad. Põrgukoer kisub nahka maha. Neljas ring ihnuskoid, raharaiskajad. Veeretavad suuri kandameid kaelas raske rahakukkur Viies ring vihased ja kurjad inimesed, kes üksteist vastastikku peksavad
tulemusena muutus aga põld mõne aasta pärast kasutuks, sest selle muld polnud enam viljakas. Sellel ajal olid eestlastel olemas ka juba algelised põllutööriistad. Kindlasti oli neil olemas ader, sest me teame, et olid olemas adramaad(kindla suurusega põld, mida oli võimalik adraga harida). 1208 aastal (keskaeg) aga muutus eestlaste jaoks kõik, sest Eesti aladele jõudsid ristisõjad. Varasemast ajast olid eestlased tuntud, kui paganad, sest nende usuks oli taarausk. Nüüd aga tungisid võõrad meie maale ja tahtsid meile peale suruda ristiusku. Maarahva jaoks muutus kõik, sest nad pidid hakkama enda kodumaad kaitsma. Paljud talupojad kaotasid enda kodud ja isegi perekonna. Halb oli ka see, et erinevate maakondade rahvad ei hoidnud kokku ja see tegi kodumaa eest võitlemise raskemaks. 1227 aastaks oli Eesti vallutatud ja ühtlasi ka veel rohkem killustunud, sest nüüd oli maa jagatud Saksa ordu ja erinevate
millest oli saanud mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. suurte puuvirnade abil prooviti linnus põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Alt ja ülevalt rünnates viidi linnuse kaitsjad karvasesse olukorda. Eestlased oleksid võitnud, aga lahkusid, sest abivägi oli võnnupoole teel. Võnnulased hakasid koos liivlaste ja latgalastega Eestlasi jälitama. Ümera lahing: Eestlased liikusid üle koiva jõe ja jäid ümera äärde valitsema. Jälitajad arvasid, et need "paganad" tõmbasid uttu, kinnitasid seda ka jälitajad. Ümera-äärses metsas tungisid eestlased aga ootamatult kallale vaenlastele. Eestlased võtsid vange ja tapsid paljusi, kõik oli edukas. 16. Toreido vaherahu koos eellooga: Toreida alla ilmusid kindlal kokkulepitud päeval. Linnus piirati sisse, algas selle ründamine. Liivlastest ja Sakslastest ammukütid tulid linnustest välja kohe. Eestlased pidid taganema. Eestlased pidid paluma rahu ja nõustuma ristimisega :D.
Muistne vabadusvõitlus Liivimaal alates 1180-ndatest Piiskop Albert · Tuli Liivimaale 1200.a., SÕJAGA, Eestisse 1208 · Alberti eluaastad: 1165-1229 (Eesti oli vallutatud 1227) · Albert suri Riias, lapsi tal ei olnud Piiskop Albert(1165- 1229) Piiskop Albert · Mõistis, et paganaid ei saa vallutada ristisõdijate sügisel lahkumisega Saksamaale ja kevadise tagasitulekuga Liivimaale, sest talvel on paganad ristiusu maha pesnud ja nad tuleb uuesti ristida · Ristisõdijad pidid jääma paikseks, selleks otsustas Albert rajada linna Väina jõe suudmesse Oma teisel sõjakäigul Liivimaale rajas Albert Riia linna 1201.a. Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu asutati 1202 · Mõõgavendade ordu rüütlid (pildil). Riietus: valge keep punase risti ja mõõgaga · Mõõgavendade ordusse kuulusid veel preestervennad (valge keep punase ristiga) ja
Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda. Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure, kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirkut ja kabelit. Kunst oli tugevalt seotud kirikuga ja kuulus selle teenistusse. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja
11. Kes olid, mida tegid? 12. Mõisted 13. Milline sündmus toimus? Vladimir Ristisõda 988 Innocentius III Balti ristisõda 1096-1099 Meinhard Drang nach osten 1199 Berthold Paganad 1201 Albert Misjonär 1202 Läti Henrik Muistne vabadusvõitlus 1208 Valdemar II Rüütliordu 1210 Lembitu Mõõgavendade ordu 1212 1215
Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi. Nagu Friedrich II ütles "kõik religioonid on võrdsed kui inimesed kes nendese usuvad on head ja ausad ja tahavad meie maal elada, olgu nad türklased või paganad me ehitame neile moseesi ja kirikuid". Valitsejad hakkasid taluma erinevatest rahvustest inimesi et enda riiki edasi arendada või et nende riiki tuleks rohkem immigrante, kes maad hariksid nt Friedrich II oli pärast laastavaid sõdasi palju uut ja vaba maad. Euroopa valitsejatele ei pruukinud meeldida valgustuse ideed aga tänu rahva peale surumisele viidi palju reforme läbi ja pikkas perspektiivis tõid enamus neist reformidest euroopa riikidele kasu.
*reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2.Vastureformatsioon- katoliku kiriku abinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *1540 SOCIETAS JESU Ignatius Loyola pääseb napilt eluga ning hakkab võitlema katoliikluse vastu Jesuiidi ordu eesmärk: veenda ümber ketserid ja paganad-misjonitöö Ordu eripära võrreldes teistega: *preestrite ordu *valiti välja hea välimuse, tarkusega inimesi sisse *rajavad palju koole, sest noori on lihtsam ümbervenda paljude uute õppeainete loomine *1542.a inkvisitsioon alustab Felippe II Hispaania kuningas *Trento kirikukogu 1546-1563- eesmärk lepitada reformatsioon paavsti õukonnaga............ Tagajärg: ebaõnnestus jesuiitide vastutegutsemine tõttu
Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391
eesmärke. Seda suudetigi teha tänu katoliku kiriku toetusele, kes algatas paavsti käsul ristisõja. Katoliku kiriku üks eesmärke oli kiirelt rikastuda ning võimalikult suurt valdust enda alla saada ja seega mõjuvõimu suurendada. Kuna katolik kirik oli juba Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline jõud siis soovis ta vallutada ülejäänud Euroopat kuhu kuulus ka Eesti. Ja kuna eestlaseid ei saanud rahumeelselt alistada siis tehti seda mõõgajõul. Ning sellega olidki paganad alistatud. Ma arvan, et Eestil ei olnud Euroopas käivast ristisõjast kuskile pääsu ning see mõjutas Eesti edasist arengut pigem positiivselt kui negatiivselt. Muistne vabadusvõitlus oli Eestimaa jaoks väga ränk ja raske. Allajäämisel olid kindlasti ühed tähtsamad põhjused kehvem sõjaline tase ning organiseeritus. Maad rüüstati ja valati palju verd. Kuid kaugemas plaanis oli Baltimaade ristiusustamine siiski positiivne. Eestis pani see aluse riikluse tekkele
Hingedeaega tähistati. ANIMISM- Kogu elusaja eluta looduse hingestamine. EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕISTLUS oli Balti ristisõda, mis toimusid 1180- 1290 a., üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208- 1227 · BALTI RISTISÕDA sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13sajn. Saksa ristisõdijate poolt. · Peamiseks allikaks on Henriku ,,Liivimaa kroonika" · Eestlased enne paganad, animistlik usund, kuid idast oli tulnud ka ristiusu mõjusid. Balti ristisõja põhjused : · Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. LÜBECKI linna rajamine 1143 · Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. · Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida ka viimased paganlikud rahvad Euroopa- eestlased, lätlased, leedulased.
Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda sakside alale, kes elasid Frangi riigist läänes. Saksid ei alistunud kergelt, nad olid paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Nende vabatalupoegkond soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid. Sõda venis Saksamaal väga pikale, alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid.
end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad ristiusku pöörata, teenides sellega au kirikule ja vara endale. Kindlama tugipunkti loomiseks rajas piiskop Albert 1201. aastal Daugava (Väina) jõe suudmesse Riia linna. Vallutatavad maad pühendati neitsi Maarjale, seepärast kutsutakse Eestit ka Maarjamaaks.1202. asutas piiskop Albert vaimuliku rüütliordu, et paganate maal ristiga ja mõõgaga õiget usku kuulutada. Ordu liikmeteks olid elukutselised sõjamehed.
2 Siionis kõik vahid hüüdvad Kiida nüüd, Issandat Meil tuleb abi Jumalast · Vene riigihümn: Jumal, keisrit kaitse Sa · Vaimulikud laulud: G. Geissler Sind, Issand, meie kiidame F. Brenner Taevas ning maa kaovad F. J. Künkel Hõiska kõik see maailm G. Neumann Tänu sul, Jeesus C. Palmer See on kaunis lõbus hää F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes · Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C. Kreutzer Mis hiilgab veel õhtul F. Mendelssohn Tere nüüd, sa kallis päev A. Zvyssig Suur rõõmu päev on tulnud Häser Kui ju jõed rõõmsast jooksvad J. Kallivoda Kui meie vaim siin linnu tiivul F. Abt Õhtu kellad
liiderlikust ja lihahimu). Dante ehmub neid nähes ja ta juurde ilmub Rooma luuletaja Virgiliuse vaim ning hakkab Dantele teejuhiks. Koos jõutakse põrguväravate juurde. Põrgu on lehtrikujuline ning seal on 9 erinevat ringi. Igas ringis on erinevate pattudega surnud. Põrgu eeskojas on hinged, kes ei teinud maa peal ei head ega halba. Põrgu ees on aeglase vooluga sogase veega jõgi, kust paadimees Charon Dante üle viib. 1. ring paganad, kes ei uskunud/tundnud Kristuse armuõpetust. nt. Homeros, Vergilius, Platon, Sokrates, Aristoteles, Julius Caesar paistis päike ning suurmehed istusid aukohtadel. 2. ring - armupatustajad nt. Minos (Zeusi poeg, Egeuse saarte valitseja, oli põrgus kohtumõistja), Kleopatra, Antonius karistuseks ringlesid igavesti tules 3. ring prassijad, liigsööjad, liigjoojad nt. trubaduurid
Eestlased kaotasid, kuna neid oli vähem, neil oli sakslastest halvem relvastus, toetati ristisõdijaid, polnud oma riiki ega maakondadel tugevaid sidemeid. 2. Tõesti, Madisepäeva lahing võinuks lõppeda ka teisiti, selline kujutluspilt ei ole põrmugi utoopiline ega naiivne. Ristirüütlid võisid kaotada lahinguid. Nad võisid kaotada isegi hävitavalt ja nad võisid kaotada mitterüütlitele, kaasa arvatud nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Kui 1216 ründas Ugandit Pihkva vürst, taotlesid ja said ugalased sõjalist abi sakslastelt. Teised
vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks: Ida-Frangi riik läks Ludwig Sakslasele (Saksa)
Paavsti käskude ja palvete peale kohe asusid kuningad ja suurfeodaalid teele suurte sõjavägedega ja olid nõus rändama tuhandeid kilomeetreid kas jalgsi või meretsi. Isegi kuigi ainukene tõeliselt edukas ristisõda oli I ristisõda. Katoliku kirik ja ristiusk mängisid kahtlemata väga tähtsat rolli keskaja ajaloos. Tänapäevast Euroopat oleks väga raske ettekujutada ilma katoliku kirikuta. Kas me järgiksime mingit ketseri kirikut või oleks hoopis paganad? Igatahes katoliku kirik mängis väga suurt rolli Euroopa kujundamises. Ristiusu levitamisega, ristisõdadega, ilmaliku valitsejatega võitlemises ja euroopa kultuuri edasi säilitades, pimedatel ja rasketel aegadel. Kui keskajal ei oleks olnud kloostreid, kes teab siis, kui madalale oleks langenud kultuuri tase Euroopas üldse. Kuskil mujal ei haritud inimesi, ei õpetatud lugema ega kirjutama. Kloostrid olid ainukesed kohad varakeskajal, kus sai ennast harida
Lääne-Rooma keisririigi langust loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. 5.saj lõpul tungisid seni Reini jõe alam- ja keskjooksul elanud frangid Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valitses 481-511) juhtimisel Galliasse, tõrjusid seni seal elanud läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2. Frangi riik 5.-7.sajandil: Kui frangid olid kuni 5.saj lõpuni paganad, siis enamik ülejäänud germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia
asetsevat Kristust saadavad palestikes apostlid, samal ajal kui keskportaali keskpostil olevat paavsti figuuri ümbritsevad kaks Reimsi kõige tähtsamat piiskoppi, Püha Nikasius ja Püha Remigius. Seega tõmmatakse nähtav paralleel apostlite toode ja piidkoppide tegude vahele: apostlid jätkasid Issanda tööd, täites tema käske eeskujulikul mole, Reimsi piiskopid aga Remigius kui paganate kuninga Chlodovechi uskupööraja ning ristija ja Nikasius kui märter, kelle pea raiusid paganad maha Reimsi kirikus on asetatud nende kõrvale kui järelkäijad. Aanaloogselt kaskaja tehnoliigide lunastusloo tüpoloogilise tõlgendusega, milles Vana Testament osutab Uuele Testmendile, tuleb siin apostleid mõista kui Reimsi piiskoppide eelkäijaid. Samuti kinnitab paavsti figuur keskposkpostil visuaalselt piiskoppide lähedust paavstivõimule. Selline apostellikkuse rõhutamine on poliitiliselt ülimalt tähtis,
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusele ristisõja puhkemisel kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Liivimaa ristisõda puhkes seetõttu, et Liivimaal elasid paganad (paavsti soov kirikut laieneda), Euroopas oli üleliia sõjamehi, taheti jõuda Vene turule. Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201
annaabi.ee 
