Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud. (0)

1 HALB
Punktid
Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud.
Ristirüütlid tulid Eestisse Kristliku usku levitama.Kuna ma tean ristirüütlite aegsest Eestis väga vähe ,lasen oma mõtted lendu.
Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas.Meil on hea ühendus maismaa kaudu naaberriikidega. Muinaseesti naabrid olid: Liivimaa , Kuramaa ,Läti,Leedu,Venemaa.
Enne ristirüütlite saabumist oli Eestis maausk ehk Taara usk, mida aga ristirüütlid pidasid paganlikuks usuks ,ning et eestlased on ise ka paganad.
Eestlased kui väga sitke ja vastu punniv rahvas ei tahtnud alla vanduda,pidid ristirüütlid jõuga usu meie maale tooma .
Kristlus oli peaaegu kõikides riikides ühesugune.Ristiti inimesi ja ehitati kõikjale suurematesse asulatesse kirikuid,kus inimesed pidid käima.Seati ametisse preestrid ,kes pidid jutlusi pidama ning kehtestati ka makse.
Muinasaegsel Eestil oli palju vaenlasi: Sakslased ,taanlased, rootslased , venelased ja latgolid.Kõigi nendega tuli eestlastel võidelda 13.sajandil.
Ristirüütlite saabumine tõi kaasa ka midagi head.Preestrid õpetasid eestlaseid lugema ja kirjutama.Nad õpetasid ka ehituskunsti ja tõid uusi ideid ja oskusi ka maalikunsti.Rõivakunst sai ka positiivse laengu.Riided muutuvad kaunimateks ,ning naiste riided daamilikumaks.
Meie naaberriigid jäid Eestist maha.Preagugi Lätis sõites avanev vaatepilt pole just eriti meeldiv.On küll ilusaid kohti ,kuid väikesed külad ja asulad näevad üpris räsitud välja.Leedus on olukord veidi parem kuid pole nii ilus ja arenenum kui Eestis.
Ristirüütlitest oli tõesti kasu Eestile.Muidu poleks Eesti see mis ta preagu on.Ilma ristirüütliteta oleksime me ikka Taara usku.Ega oskaks mingid kombeid ja ei mõistaks ka lugeda ega kirjutada.
Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertu reimann Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Vabadusvõitlus
21
doc

Vabadusvõitlus

liivlastelt ja lätlastelt sõjakäikudel osalemist. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele. Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse alla, tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi. Enamus ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim ministeriaalideks). Albert tegutses 30 aastat e. kuni aastani 1228. Aastaks 1227 oli vallutatud kogu Eesti territoorium, kaasaarvatud Saaremaa. 1229. a. Albert suri. 5. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu- liikmeskond, liikmete jagunemine, sümboolika, ordu juhtimine, keskused Lätis ja Eestis, tegevuse eesmärk kuni purustamiseni. "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu (lad. keeles Fratres Militiae Christi) on eriline vaimulik rüütliordu, mis asutati 1202. aastal arvatavasti piiskop Alberti algatusel

Ajalugu
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele:

Eesti ajalugu
Eesti ajalugu - konspekt
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks

Ajalugu
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest

Ajalugu
Eesti keskaeg
47
docx

Eesti keskaeg

Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13

Keskaeg
Eesti ajalugu
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu

Ajalugu
EESTI KESKAEG
22
docx

EESTI KESKAEG

EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis

Ajalugu
Läti ajalugu
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis %

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun