-10000,00 -20000,00 -30000,00 Aasta sortimendid(sortimenteerimise tabelist) paberipuu küttepuu jäätmed kokku 0 0 0 0 18 0 0 0 0 71 0 0,01 0,01 0,02 137 0,05 0,01 0,02 0,17 199 0,05 0 0,04 0,28 247
Tegemist on äärmiselt keskkonnasõbarliku tootega (eriti enne lisaväärtuse andmist). Puidutööstuses hästi orienteeruvad inimesed ei paneks nende kolme artikli vahele võrdusmärki, kuid tavainimene võiks seda väga vabalt endale lubada. Nimelt on tehnoloogiliselt nende erinevus väga väike.) Kuigi Eestis on saetööstus väga hästi arenenud ja see suudab töödeleda kogu kohaliku saepalgi, siis edasine tegevus läheb kahjuks juba riigist välja. Paberipuu läheb 95% ulatuses ekspordiks. (http://www.aripaev.ee/1630/arv_kolumn_163002.html) Ent kui arvestada tänapäeva turu nõudlust ja tehnoloogiaid poleks paberipuu tootmine ainus võimalus. Siin tulebki mängu MDF-i, PLP-i tootmine. Firmasid, kes sellega tegelevad on meil suhteliselt vähe (Repo Vabrikud, AS Pärnu Plaaditehas), kuid väga palju on firmasid, kes seda toodangut sisse tarnivad.(Klavis OÜ, Marketing OÜ, Tarsiman As) Seega turul oleks nõudlus olemas.
kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad? Kõik hõlmuvad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Lääne- ja Põhja- Euroopa, Põhja- Ameerika, Jaapan 18. Oska kanda kaardile erinevate metsatüüpide levikualad? 19. Nimeta suurima paberipuu toodanguga riigid, suurima küttepuidu toodanguga ja suurimad ümarpuidu toodanguga riigid? Paberipuu toodangga riigid: USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi. Küttepuidu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indioneesia. Ümarpuidu toodanguga riigid: USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia. 20. Millised on metsamajandamise põhimõtted? Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga, kaitsta kahjurite ja tulekahju eest, maaparandustööd 21
aastaga enam kui kaks korda. Tööstusharu laiendamine on kasulik Eestile nii suuremat lisandväärtust andvatele valdkondadele liikumise mõttes kui ka Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustamise mõttes, sest puit kui paberi- ja tselluloositööstuse tooraine tuleb kodumaalt, tootmiseks vajalik energia ning lubi. Ainult kemikaalid imporditakse Venemaalt. Põhilise argumendina paberi-ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on esitatud sobiva toorme olemasolu. Hetkel läheb paberipuu 95% ulatuses eksporti. Tänapäeva turunõudlust ja tehnoloogiaid arvestades on ainsad võimalused paberipuu töötlemiseks tselluloosi, paberi ning puitlaastplaadi tootmine. Eesti riigile tähendaks kohalik tööstus arveldamist kroonisiseselt, mis tähendab stabiilsemat Eesti krooni ja väliskaubandusbilansi paremat tasakaalu. Eestis puudub paberi- ja tselluloositööstuse jaoks tööjõu ettevalmistamise arvestatav süsteem.
4. Spoon 5. Liimitud puittootes 6. Plaatmaterjalid 7. Liimid 8. Lihvmaterjalid 9. Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks Saepalk on tooraine saematerjali valmistamiseks Okste paiknemine puutüves Kasvavas puus paiknevad oksad ebaühtlaselt : Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdvad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba.
puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied Kasvab üksikult või väikeste saludena Kiire kasvuga ja väga laia levilaga Isasurvad Emasurvad Tähtsus Õõnes pesitsevad linnud ja pisemad imetajad, koortest toituvad põder ja kits, jänes ja kobras Lendorava ja valgeselg-kirjurähni elu on seotud haavaga Puit on pehme,kerge ja valge. Saetakse laudu, tehakse tuletikke, katuselaaste, puunõusid ja küttepuid Perspektiivne paberipuu Jämedast raiutakse haabjas(meenutab kanuud). Haabjas on olnud tähtis liiklusvahend Eesti jõgedel Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://www.trees-online.co.uk/aspen-tree-populus-tre http://v8.lscache6.c.bigcache.googleapis.com/static. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/ 2/23/Aspen_aa.jpg http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://www.varleton.ee/lavalauad.html http://www
Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11% paberipuu, palgi ja raiejäätmete realiseerimine. Taimekasvatustoodangu müük moodustas 6% kogu käibest. Transporditeenustest 24%-ni kasvas veoteenus väljaspool Eestit. Kõige suurem tulude-kulude muutus on olnud kaupade, toodete, materjali ja teenuste valdkonnas. Samuti on ka suurenenud tööjõukulud. Lisaks veel olulisemaks investeeringuks oli autopargi suurendamine nelja auto võrra, lisaks osteti haagiseid ja lumesahk . Kogu firma kulud on võrreldes
Pehme- ja kõvamädanikku on lubatud kuni 1/3 noti otsa läbimõõdust. Mahaarvestus tehakse mädaniku kahju osa ulatuses. Metsakuiv ja laomädanik ei ole ühelgi juhul lubatud! Koorem (virn), milles on rohkem kui 10% praaki (mädanik, diameeter, kõverus, laasimine jne.), mõõtmisele ei kuulu ja vastu ei võeta. Paberipuit ei tohi sisaldada: põlenud puitu, tahma, plastikut, metalli, kemikaale, kive ega muid võõrkehi. http://www.hmpk.ee/kokkuost/paberipuu-palk/paberipuu-nouded.html Kokkuvedu põllumajandustraktoritele mõeldud haagistel Suuremahulisema metsatöö tegemiseks on mõttekas osta tõstukiga metsaveokäru, mis on mõeldud ainult sortimendina metsamaterjali kokkuveoks. Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem
kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õmmik, kõiv, raudkask Külmakindel, Valgusenõudlik, Kasevitsa kutsuti urvaplaastriks, Okstest tehakse luudasid, vihtasid, Kask on parim paberipuu, küttepuu, vineeripuu, mööblipuu Kasetoht põleb kiirelt, See asendas vansti paberit, Soome rahvuspuu, Aprillis valmib kasemahl Õitseb mais kiirekasvuline Pärn (Tilia cordata) Lehed südamekujulised, õied väärtuslikud ravimtaimed, 30-35 m, Koor sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall korp, Lehed 4-9 cm, Pealt tumerohelised, alt valkjasrohelised, Leheroots 3-4 cm, Õitseb juulis, Külmakindel, Mullastiku suhtes nõudlik, Eluiga kuni 600 aastat,
Metsandus · Suurim küttepuidu · Suurima metsamaa toodang: pindalaga riigid: Hiina Venemaa Brasiilia Brasiilia Etioopia Kanada Indoneesia USA · Euroopas · ümarpuidu toodang: Rootsi USA Soome Kanada Prantsusmaa Venemaa Brasiilia · paberipuu: USA · Metsavarude suurust hinnatakse: metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%); puiduvaruga (m³); metsa keskmise aastase juurdekasvuga (m³/ha aastas); · parasvöötme metsades 1-10 m³/ha; · ekvatoriaalsetes vihmametsades kuni 50 m³/ha; metsade liigilise koosseisuga. · Metsatööstus tegeleb: puidu varumisega, puidu töötlemisega, puittoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega.
Ent üha enam eemaldutakse kultuuri- ja sotsiaalpoliitika ning majandushuvide pinnal Põhja-Ameerika majandusedu tagas suur majandusruum ja Euroopale ja iseloomuliku killustatuse puudumine. 20 sajandil oli Põhja-Ameerika maailmamajanduse võimsaim jõud, kes on koos Euroopaga suunanud ja kontrollitud kogu maailma arengut. Aastal 1996 oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.
Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA, kõige enam toodab palke USA. Suurima küttepuu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indoneesia. Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi. Arengumaades on peamised metsa vähenemis põhjused üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud riikides on olulisim põhjus eelkõige atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele.
Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA, kõige enam toodab palke USA. Suurima küttepuu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indoneesia. Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi. Arengumaades on peamised metsa vähenemis põhjused üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud riikides on olulisim põhjus eelkõige atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele.
USA on üks suuremaid puude raiujaid.Metsad on tootlikud ja liigirikkad.Seal on parasvöötme leht-,sega- ning lähistroopikametsad.Kuivas lähistroopikametsas on puidu juurdekasv väike: 1-2m³/ha.Alaska sisealadel on ürgsed parasvöötme okaspuumetsad.Lääneosa kuivadel aladel kasvad peamiselt männimetsad.Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud ainult mägedes, mis on looduskaitse all.Puitu kasutatakse peamiselt mööblitööstuses või paberi valmistamiseks(maailma kõige suurema paberipuu toodanguga riik). Ameerikas kasvavad puud:mänd,vaher,jalakas,haab,kuusk,kadakas Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/USA · http://hdrstats.undp.org/countries/data_sheets/cty_ds_USA.html · https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html#People · Google · Maailma atlas
12 rahvusvahelised kokkulepped kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ja taastuvate kütuste kasutamist soodustavad maksud. Pikaajalise teadus- ja arendustegevuse tulemu- sel on nüüdseks puitkütuse tootmise tehnoloogiad hästi välja arendatud ja neist mitmed sobivad kasutamiseks ka Eestis. Kogupuu tehnoloogia Harvendusraiel kasutatava tehnoloogia eesmärgiks on ühe tehnoloogilise võttega tuua metsast välja nii saepalk, paberipuu kui ka küt- tepuu. Erinevalt traditsioonilistest metsaraiest jäetakse selliste tehnoloogiate korral langetatud puud laasimata ja nende lõplik töötlemine toimub vahelaos. Arvestades peenpalgi ja paberipuu madalate hindadega viimastel aastatel, võib olla otstar-
Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.
Suuruselt neljandad kaubaartiklid olid erinevad põllumajandussaadused, mida käideldi 154 270 t ehk 8,5 %. Muidu lastitüüpe oli juba vähem ning need on näha järgnevas tabelis: Kunda Sadama näol on tegu regionaalse sadama ehk sadama eesmärk on näha võimalikult palju just eesti ettevõtteid oma klientidena. Kunda sadama klientuur jaguneb kahte gruppi: 1.Kaubaomanikud: a) Eksport · Kaubaomanikkudest on suurimad kliendid Puuettevõtted, mis eelkõige tegelevad paberipuu ekspordiga peamiselt Skandinaaviamaadesse aga ka puiduhakke ekspordiga. Suurimateks ettevõteteks on nt Stora Enso, Metsaforrest, Holmen, UBM ja Imavere saetööstus. · Turbatootjad, kes kasutavad Kunda sadamat on nt Rakvere Põllumajandus, Brelvex, Vestur · Tselluloosi eksportimise võimalust kasutab Estonian Cell, kes on Kunda sadama üks tähtsamaid kliente. Lisaks tselluloosi ekspordile on Estonian Cell ka kõige suurem
teekattebituumenit. 37. Milliseid puidupõhiseid kütuseid Eestis kasutatakse? Puidupõhine biomass kujutab endast puudest või põõsastest pärinevat biomassi, kusjuures biomass võib olla saadud otse metsast või istandusest (nn energiametsast), puidutööstuse jääkidest, korduvakasutusega biomass jne 38. Kuidas metsa ressurssi kasutakase ja milline osa metsa (puu) biomaasist kasutatakse kütusena? Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Raiejäätmeid võetakse kasutusele kütusena. 39. Mis on pelletid ja kuidas neid kasutatakse? Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6-10 mm läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mille tootmiseks kasutatakse saematerjali järeltöötluses tekkivat saepuru ning höövlilaastu. Kasutatakse nt kütmiseks. 40
Neid kasutatakse väljaveoks, tööstustoormeks ja tohutu hulga odava energia, eriti hüdroelektrienergia tootmiseks; eriti palju leidub naftat ja maagaasi. Põllumajandus ja metsandus moodustavad SKT väärtusest 3%, mäetööstus 4%. Edukas töötlev tööstus annab SKT-st 17%; tugevad on puidutööstus, transpordimasinaehitus ja keemiatööstus.1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsiooni-vahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspart-neriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea. Suurenev konkurentsivõimetus, kõrgemad maksud, enam piiranguid, enamikust konku-rentidest madalam tööviljakus
suhelda klientidega, võtta vast neilt tellimusi, korraldada nende täitmine ning kohale toimetamine. Vastava sisuga lepingute koostamine on sekretäri tööülesanne. 7.2 Marketingi komponendid 7.2.1 Tooted ja teenused 1) Metsamaterjali kokkuost: · värske ja metsakuiv kuusepalk · värske ja matsakuiv männipalk · haab · kask · madalakvaliteediline, seisnud palk · paberipuu · küttepuu Ostmine toimub ostu-müügi akti (füüsilised isikud) või metsamaterjali üleandmisakti (juriidilised isikud) alusel. Ostuhinnad sõltuvad transpordi tingimustest ja materjalikogusest. Vajalik on eelnev kokkulepe. Oma transpordiga toob firma materjali ära kuni 30 km raadiuses. Kuu jooksul ostetav palgikogus on 1000-1500 m/3. 2) Saematerjali tootmine Firma toodab kuus 400-500 tm saematerjali, millest 90% moodustab okaspuu (kuusk,
5. "Kluppija" märgib puu juurekaelalt 1.3 m kõrguselt tsentrisuunalise värvitäpiga diameetri mõõtmise koha. Kui kasutatakse elektronkluppi, siis kirjutatakse kontrolli huvides tabelisse ka iga kümnenda puu diameetrid. 6. "Kluppija" takseerib puu rikked ja kahjustused: 1)kahjustuse kood (milline puu osa on kahjustunud) 2)kahjustaja, rikke kood 3)kahjustuse seisund; 4)kahjustuse hinnang või mõõtmed pusitu tagavara leitakse kui liidetakse kokku palgi, paberipuu, küttepuu ja jäätmete mahud ning seejärel kõigi puuliikide vastavate mahtude summad. 26. Puistu mahu määramine Bitterlichi relaskoobi ja standardtabeli abil. Bitterlich Mõõtmispunktide valik · Mõõtmispunktid peavad olema jaotatud ühtlaselt üle kogu mõõdetava ala · Tagada tuleb piisav kaugus puistu servast Mõõtmine · Seistakse ühel kohal paigal · Vaadeldakse kõiki puid ümberringi · Kõik puud mis paistavad: Laiemad loetakse 1-ks Ava laiused loetakse 0,5-ks
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad
Praegune tuletikkude tootja AS Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m³ aastas. Peale tuletikkude on haavapuidust hakatud tegema ka hambatikke ja jäätisepulki. Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, südamemädanikust kahjustamata haavapuid. On arvatud, et paremate puude väljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid paremate haabade paljundamiseks. Paberipuu. Teiste puuliikidega (kuusk, kask) võrreldes on haaval mõningad eelised paberi- ja tselluloositööstuses. Et haavapuit on hele, pleegib ta kasest ja kuusest kergemini ning seetõttu vajatakse paberi tootmisel tunduvalt vähem keskkonnaohtlikke kemikaale. Tselluloosi tootmist haavast alustati Äänekoski tselluloositehases Soomes kümmekond aastat tagasi [4]. Haavapuidu lühikesed kiud koos okaspuu pikkade kiududega annavad paberile vastupidavuse, meeldiva läike ja läbipaistmatuse
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad
Põhja-Tsiilis on kõrbetaimestik, seal kasvavad kaktused ja akaatsiavõsa. Kesk- Tsiilis on hõrendikke ja võsa ning ka igihaljas segamets, kus kasvavad peamiselt pöögid, aga ka tammed, küpressid, loorberid. Lõuna-Tsiilis on okasmets, kus kasvavad peamisel männid. Tsiili metsamassiivid paiknevad riigi lõunaosas (allpool 40° ll). Lõuna-Tsiilis asub üks kahest maailma ulatuslikumast parsvöötme metsadest. Metsi kasutatakse eelkõige paberi tootmiseks, Tsiili on paberipuu tootmiselt maailmas 8 kohal (12 mln m3 aastas). Lisaks toodetakse palke, puitlaudu, mööblit jms. Metsade järelkasvu eest hoolitsetakse mingil määral, kuid kuna osa metsadest on eraomandis, siis paljud maaomanikud näevad metsa raiumises kerget raha ning metsa järelkasvu eest ei hoolitse. Peamine metsaga seotud probleem ongi seega lageraie ning sellega kaasnevad mulla- erosioon, vee saastatus jms. Tõenäoliselt olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse, sest puitu ei
8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004). Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a. - 3,2; 91.a.-3,0; 92.a. - 2,1; 93.a. - 2,4; 94.a. - 3,9 ; 95.a. - 3,8 (sellest riigimetsas 2,8), 96.a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). 2003.a. raiuti 13 miljon.m3. Arengukava aastani 2010: Uuendus- ja harvendusraiete sortimentatsioon (tuh m3) Puuliik Palk Peenpalk Paberipuu Küte Jäätmed Kokku Mänd 867 388 395 119 336 2104 Kuusk 1171 470 647 419 489 3196 Kask 411 330 921 409 520 2591 Haab 203 85 642 594 321 1844
ja põhjustada keskkonnakatastroofe: üleujutus, muldade hävimist jms. Arenenud riigid Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) 65. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood Suurima küttepuidu toodanguga riigid:Hiina 191mln m3 aastas, Brasiilia 133, Etioopia 88, Suurima paberipuu toodanguga riigid: USA 164, Brasiilia 46, Venemaa 42mln m3 aastas, Suurima ümarpuidu toodanguga riigid:USA 408, Kanada 175, Venemaa 117mln m3 aastas 66. Metsamajandusega ja puidutööstusega seotud keskkonna probleemid: Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat,kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamis võimalusi 32
- valida vastavalt metsa iseloomule ja kasutatavatele võimalustele sobivad masinad, seadmed ja tehnoloogia; - väljaminekute osas arvestada kõigi kuludega nii töövahenditele (mootorsaag, muud käsitööriistad, turvavarustus, masinad ja seadmed), tööjõule, tööde planeerimisele ja korraldamisele, maksudele, materjali transpordile ostjani kui ka muude kuludega; - sissetulekute osas hinnata planeeritud sortimentide (palk, paberipuu, küttepuu jmt) ja hindade põhjal saadavat tulu ning leida kulude lahutamisega puhastulu; - raiete planeerimisel ei tohi unustada lähitulevikus tehtavaid kulutusi metsa uuendamiseks ja hooldamiseks; - arvestada tuleb erinevate võimalustega tööde teostamisel kas on mõttekas teha tööd ise (nt harvendusraie, kus kasutatakse mootorsaage ja hüdrotõstukiga varustatud metsaveokäru põllundustraktori haakes), kas on vaja palgata suurema töömahu korral
suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt: 1) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi, isiku või registrikood ja elu või asukoht; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; 3) metsamaterjali asukoht; 4) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes; 5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule või aktile lisatakse vormikohane metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt. Üleandmisevastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui kirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel koostatud kirjalikus aktis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt
MATERJALIÕPETUS PUITMATERJALID Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu (näit, puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu – Tehnoloogiline laast – Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve keskmine osa ehituslik saematerjal Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks
· maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5. Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond) · õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms. · loodushoiu kampaaniad 6. Looduskaitse ja keskkonnakaitse · hoiumetsad, · kaitsemetsad. 7. Riigikaitse ja muud eesmärgid · väliõppuste alad Oma töös käsitlen ma teemasi mida tänane metsatööstus ei taha kuidagi märgata.Tänasel päeval on metsast saadav tulu kas palk vineeripak või halvemal juhul paberipuu. Neile kes vähegi metsandusega tegemist on teinud teavad et kasvava puu tihusid ei ole võimalik samastada müügiks mineva toodandu hulgaga. Kogu oma ajaloo vältel on inimkond otsinud võimalusi, kuidas hankida erinevatest ökosüsteemidest piisavalt eluks vajalike ressursse: toitu, kehakatet, peavarju, energiat ja muid materiaalseid hüvesid. See on vältimatult tähendanud sekkumist looduslikesse protsessidesse. Tasakaalu leidmine oma erinevate nõudmiste ja
Toode Ühik 2002.a. 1.p.a. 2003.a. 2.p.a. Muutus, % Töötlemata m3 384 511 491 168 27,7 ümarpuit, sealhulgas: kuusepalk m3 124 841 187 055 49,8 männipalk m3 135 316 213 537 57,8 kasepalk m3 12 326 19 279 56,4 muu kask m3 31 566 26 499 -16,0 (paberipuu) Saematerjal m3 116 922 196 246 67,8 Vineer m3 36 416 40 111 10,1 Tõenäoliselt on Eestis puidutööstuse edasiarendamisel kaks peamist suunda: 1. järeltöötlemise arendamine (höövlitööstus, liimpuidu tootmine, mööblitööstus jne.) 2. orienteerumine enam seni vähekasutatud lehtpuupuidu töötlemisele. Metsa kõrvalkasutus.
puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud). Väärindatud puitkütuste tüüpilisteks esindajateks on puidubrikett ja pelletid (graanulid). 25(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 3.21. Puitkütuste liigitus väärindamise astme järgi 3.1.1 Puitkütuste tootmine Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on tegemist väga väärtusliku toorainega. Põhjalikult on aga puude biomassi jaotust ja raiejäätmete energeetilist potentsiaali uuritud Soomes. Joonisel (vt Joonis 3 .22) esitatud andmetest nähtub, et ladvad, oksad, kännud ja juured moodustavad puu biomassist väga olulise osa. Traditsioonilise küttepuidu kasutamine energeetilisel otstarbel on hakanud vähenema. Sellel
Arvutuste taustaks on puistu majandamise mudel, kus metsamajanduslikud kulud on 8000 krooni ning need tehakse esimese kümnendi jooksul. Puistus tehakse 2 hooldusraiet, vastavalt 30 ja 60 aasta vanuses. Hooldusraiete netotulu on vastavalt 4100 ning 14 600 kr/ha. Lõppraie sortimenteerimisel on aluseks P.Anutsini sortimentatsioonitabelid (Krigul, 1971). Sortimentide lõikes on kasutatud järgmisi (kännurahaks taandatud) hindu: palgid 430 kr/tm, peenpalgid 330 kr/tm, paberipuu 150 kr/tm ning küte 40 kr/tm. Halduskulude suurus on 35 kr/ha/a. 58 Esitatud mudeli põhjal koostatud arvutuse tulemused näitavad, et optimaalne küpsusvanus jääb 60 ja 70 aasta vahele. Erinevaid kriteeriume kasutades saadakse ligikaudu samasugune lõpptulemus. Joonisel 5.3. on selgesti näha intressimäära mõju oodustatud kasumi suurusele. Tabelis 5.3
omadustega puud likvideeritakse raie käigus). Harvendusraie esimestel etappidel võib ja saab veel muuta puistu liigilist koosseisu(kui see on VR käigus jäänud lõpuni tegemata) Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus oleks nagunii välja langenud. Harvendusraide käigus raiume mitmesuguseid sortimente; küttepuud, tehnoloogiline puit, paberipuu, vineeripakk, peenpalk, palk jne. On väga oluline harvendusraiet alustades teada, milline on puiduturu momendisituatsioon ja milliseid sortimente turg vajab, ning milline on hinnasuhe ühe või teise sortimendi ja selle ülestöötamise töömahukuse vahel. Rõhutan veelkord - puidu saamine pole HR-s eesmärk omaette, tegevus peab olema suunatud tulevikupuistu kujundamisele! Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on:
annaabi.ee 
