Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli. Seina- ja laemaale peetakse renessansiajastu tippsaavutusteks.
Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja muusika vormimisele. Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kättesaamatu, võib siiski jagada kaheks suuremaks rühmaks
Vasakul põlvitab märterlik paavst Sixtus III, paremal püha Barbara. Armsa ja intiimse miljöö loovad maali alumisele servale nõjatuvad inglikesed, Kompositsioon on täiuslik ja koloriit ilmekas. Raffaeli lemmikvärvid olid punane ja sinine.Sixtuse madonna prototüübiks oli Raffaeli eluarmastus, imekaunis Fornanina, kelle pärast Raffael loobus ülisoodsast abielust. Fornanina oli lihtne roomlanna ja Raffael oli sunnitud kogu elu seda suhet varjama. Raffael maalis ka mitmeid portreid paavstidest ja teistest tuntud persoonidest. Raffael suri ootamatult, pärast lühiajalist haigust 6.aprillil 1520.a. (oma 37.-ndal sünni- päeval). Raffael on maetud Panteoni teiste itaalia suurkujude kõrvale.
Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel sõjal ning Eesti ajalool 13. sajandi alguses? Eestis algasid 13.sajandi alguses ristisõjad, kus suruti peale ristiusku
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4
hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Pildil Firenze toomkirik. Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest
Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad. Toimusid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad. Võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Itaalia VI- VII saj: 560.vallutasid Itaalia langobardid (ariaanlased), algas tsiv allakäik + vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Itaallased lootsid Rooma piiskopile ehk paavstile. Paavstidest said VII saj alguseks Rooma linna tegelikud valitsejadhakkas kuj tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte Karl Martell (Haamer) (714-741). 732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased. Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism. Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile
kultuur).Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel. Daatumid ja sündmused:732- Poiters-Karl Martell purustas araablaste väed; 756- Kirikuriik-Pippin võitis langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma. VII saj said paavstidest Rooma ja selle lähiümbruse tegelikud vaöitsejad; 800- Frangi keisririik-800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Rooma keisriks(krahvid- provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad).; 843- Verduni kokkulepe-Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad aga jagasid riigi 843 a. Pärast pikki tülisid kolmeks: Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks.
Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab pühakujude ja ikoonide kummardamist, dogmaatikat, paavstidest, ebausust ja poliitikute kisklemisest. Usalduslikud kõnealused vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Oli parlamendiliige ja jurist. Jäi peast ilma. Utoopia ladinakeelne. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Montaigne Termin "essee" võeti kasutusele tema "Esseedest" vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal ilma rangete mahupiiranguteta
Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Mida tead tollase Iirimaa kultuurist? 7. ja 8.saj olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel? Kristlike käsikirjade kujundamises said iiri mungad keldi ja germaani rahvakunstidest eeskuju. Mis on relikviaar? Relikviaar- pühakuga seotud ese Kelle järgi sai nime Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid? Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippini poja Karl Suure (742-814) järgi. Millised maa-alad kuulusid Frangi riiki selle kõrgajal?
Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis ristiusku oma rahvale peale. VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus. Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama, millega kaasnesid kodusõjad. Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil 560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Paavstidest said VII sajandi alguseks Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu)
uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus, tõlget nimetatakse "Editio vulgata" (Piibli ladinakeelne tõlge). 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus, Tema peateos on "De civitate Dei" ("Jumala riigist") 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? Skisma, toimus aastal 1054 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II, 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? 29. Kes vallutas Konstantinoopoli lõplikult ja mis aastal? 30. Millist linna kutsutakse kolmandaks Roomaks? Moskvat 31. Mis kujutis oli Bütsantsi vapil? Kahepeaga kotkas. 32
Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada; Frangi riigi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd
kondotjeer-palgasõdurite pealik) Colleoni monumendi Veneetsias. See on aga võimukam, karmim ja efektsem kui Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus. Kõrgrenessanss Arhitektuur Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajaid. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemis ohtlikuks muutunud. Selle asemel otsustati ehitada hoone, mis peegeldas ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid
liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7.saj alguseks Rooma linna ning ümruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Pippin Lühike: 687. a. koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa.Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke
Donatello rahulikult mõjuv ratsakuju. Verrocchio lõi ka portree ühest mõjuvõimsamast mehest tolleaegses Itaalias- Lorenzo de Medicist, suurest humanistist ja kunstisõbrast, kelle valitsuse all Firenze Itaalia kultuurikeskuseks muutus. Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid
Vapper ja aulik kuningapoeg Tristan kasvab oma onu, kuninga Marki õukonnas. Intriigide ja võlujoogi mõju pärast Armub Isoldesse. Pärast suure hulga progleeme surevad mõlemad kurbusesse, kuna ei saa koos olla. Nende haudadest kasvavad välja puud, mis kasvavad ladvast kokku. Novell Novelli tüübistik: · tabavate vastustega novellid · imetunnetele keskenduvad novellid · jandid · abieluväline armastus · lood paavstidest ja munkadest Tüüpiline novelli näide on Boccaccio "Dekameroon", mis on iseenesest novellide kogum. Linnaluule ja -romaan 13. sajandil muutusid linnad peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir
Vaimulikud rüütliordud olid sõjameeste vennaskonnad, kes andisid mungatõotuse. Üks esimesi ordusid olid Johanniitide ehk hospitaliitide ordu. Peagi peale seda rajati Templiordu ja Saksaordu, Mõõgavendade ordu. 9)Varakeskaegse kiriku teke. Kiriklik tegevus hakkas jõudsalt arenema peale Milano edikti. Rooma paavstist sai katoliku kiriku pea. Apostel Peetrust peetakse esimeseks paavstiks ning ta suri märtrisurma. Gregorius Suurt peetakse olulisemaks varajastest paavstidest. Ta oli nii majanduslik kui ka vaimne juht. Ta kindlustas Rooma linna, suurendas kiriku sissetulekuid majandusliku tegevuse kaudu, rajas kloostreid, levitas kristlust, võeti kasutusele Gregoriuse koraal (ühehäälne kirikulaul). Samuti loodi Pippin Lühikese ajal (Frankide kuningas) kirikuriik. 10)Kirikukorraldus. Kirikukorralduses olulisemaks osaks oli kogudus. Algselt kohtuti katakombides, hiljem kirikutes. Kiriku
Neid kirjutati ja kaunitati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Lääne-Euroopas hakkasid nad levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule. 7. ja 8.sajand olid Iirima kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased pole kunagi olnud Rooma riigi alluvuses. 5. sajandil Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usueluiseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ja muud usulise sisuga kirjandust ning tahtsid jumalasõna väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaet peene värviküllase paelornamentikaga, millese mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk
Olulisim töö "Sixtuse Madonna"(lk151)! Tema töid iseloom inimlik joon. Maalib eelkõige tavapärast inimest. "Ateena kool"!, maalitud Sixtuse kabelisse. "Parnass"! Veneetsia koolkond. Töid iseloomustab elu jaotus. Tõsisemad. Rohkem kompositsioonid, püüütakse maalilisuse poole. Värvid on kuldsed. Giorgione(u 1478-1510) Tõi maalikunsti looduse. "Äike" "Uinuv/lamav veenus" Tizian (1476-1576) "Veenus", "Taevane maine armastus", "Danae", "Maarja Magdalena", portreed paavstidest, "Lunaraha" "Tütarlaps puuviljavaagnaga", tütar "Lavinia" "Tütarlaps valges", "Maarja taevaminek"(lk 155), "Paavst III" Tintoretto(1518-1594) Maalis tumedates toonides, võtab kasutusele diagonaalkompositsiooni. "Kaana pulm" "Naised musitseerimas" Kaldub manerismi poole, e maalitakse teiste kunstnike maneeris. Saksamaa. Albercht Dürer (1471-1528)- maalis palju akvarellidega. Tõi maalikunsti graafika: "Rüütel ja surm", sarjad: "Suur passioon", "Väike passioon"
Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid länegoodid sealt hispaaniasse · 495. Ristiti Clodovech ja tema kaaskond; ühineti katoliku kirikuga · Liit ariaanliku kristluse vastu · VI ja VII sajandil ühtsus kadus- vennatapusõjad · Kujunesid üksteisest sõltumatud uued piirkonnad; valitsejad- majordoomused Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil · Itaalia vallutas 560. Aastal germaani hõim- langobardid · Tsivilisatsiooni langus Itaalias · Paavstidest said Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad; hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine- · 687. Aastal koondas piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte · Majordoomuste võimu suurendas Karl Martell - Võitis araablased 732. Poitiers' lahingus - Hüüdnimeks sai Haamer Frangi valitsejate ja paavstide liit- · Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusajal tihenesid Frangi riigi valitsejate
õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29
pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi ajal nihkus kunsti raskuskese Rooma, sest paavstidest eriti, Julius II-st, said kunsti toetajad. Kõrgele järjele tõusis ehituskunst. Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta ning töid juhatanud kümnest arhitektist olid
Tekkisid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. See killustas riigi üksteisest sõltumatuteks piirkondadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. PAAVSTID JA LANGOBARDID ITAALIAS 6-7 SAJANDIL. Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. KARL MARTELL JA FRANGI RIIGI TUGEVNEMINE. Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline ühe piirkonna majordoomus Karl Martell kogus 687 aastal kogu Frangi riigi võimu enda kätte. Portiers' lahingus 732 aastal võitis Hispaaniast ründavaid araablasi. Oht püsis, ning Karl Martell jätkas ratsaväelaste tugevdamist
puhastustuli al. 12.saj. Levis arvamus, et peale surma lähevad kõik inimesed puhastustulle, kus nad peavad viimse kohupäevani piinlema ja patud heaks tegema Millega põhjendasid paavstid oma üleolekut ilmalikust võimust? - Nad väitsid, et olid oma võimu saanud otse Jumalalt, samas kui keisrid said selle vaimulike vahendusel. Avignoni vangipõlv 1309-1377 kestis paavstide äraolek, nimelt elati Avignoni lossis, sest suhted keisrite ja feodaalidega olid ebastabiilsed Kes saavutas paavstidest suurema ilmaliku võimu ja kuidas seotud Eesti ajalooga? - Innocentius III andis Liivimaa peapiiskopidele volitused kuulutada kristlust, värvata ristisõdijaid, määrata ametisse piiskopeid jms, tunnustas Mõõgavendade ordut ja andis neile Templiordu ordureeglid Isel. kirikuelu juhtimise süsteemi: * kardinalid e. paavsti kuuria --> järgmine paavst: kirikuelu keskvalitsus, valis välja järgmise paavsti * legaadid (paavsti saadikud eriül.ga
õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29
Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega. Avastati ammuununenud minevikuteadmisi, hinnaks oli terve tsivilisatsiooni purustamine. 7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi kohta ka lk 27); kreeka katoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine 1054.a. (lk 18, 81); kuidas saavutasid paavstid suurima võimu missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim (lk 80-82); mis on paavstide nn Avignoni vangipõli, kuidas tekkis, kuidas lahenes (lk 86-87); kes on ketser (lk 83), mis on inkvisitsioon (lk 84); Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad
1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid teineteist kirikutest välja Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri mõlemad on küll ristiusu kirikud, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele liturgilistes küsimustes kuni 20.sajandini ei saa läbi Kuidas saavutasid paavstid suurima võimu missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve keelati vaimulike kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist muutuste eest järjekindel eestvõitleja oli Gregorius VII tema järgi Gregoriuse reformid
ametikoht. Kui paavst on kogu katoliku kiriku pea, siis peapiiskop on laiema piirkonna pea, siis piiskop on väiksema piiskopkonna pea, madalaim aste on preester ehk koguduse juht. Peapiiskopi resideerumise kohas paiknes peapiiskopi kirik ehk kas toomkirik või katedraal. Preestril oli koguduse kirik. Paavstil oli vaimulik võim, kuid teatud territooriumil omas ta ka ilmalikku võimu Kirikuriik, Kesk-Itaalia aladel. Kirikuriik tekkis, kui Pippin Lühike aitas paavstidest vabaneda langobardidest ning andis teatud alad paavstile. Kirikuriik tekkis aastal 756. See eksisteeris aastani 1870. Hiljem, 1923 loodi konkreetselt Vatikani riik. Seoses Kirikuriigi tekkega on seotud pettus paavstid pidasid vajalikuks kinnitada ilmalikku võimu, selleks väideti, et Rooma piiskopile andis need alad juba Constantinus Suur 4.saj. 8.saj koostati paavsti kantseleis Constantinuse võlts kinkeürik kui Constantinus viis oma väe itta, jättis ta läänepoolsed alad kirikule.
Sveitslaste käes olid tähtsad kaubateed ning Hapsburgid tahtsid neid rahaallikad enda kätte saada. 1501 omandas Sveitsi konföderatsioon need piirid, mis on Sveitsil tänapäeval. Nimeliselt kuulus Sveits Saksa- Rooma keisririiki, sinna kuulus ka Tsehhi. Kuna nad tõrjuti Sveitsist välja siis Hapsburgide põhivaldused asusid Austrias. Paavstivõim kahanes ning algas see kui paavstil tekkis vastasseis Prantsuse kuninga Phillipe ilusaga. 1303 aastast peale kui üks paavstidest valis oma residentsiks Rooma asemel Avignoni Prantsusmaal tekkis rahulolematus itaallastel. 1378 otsustati itaalias valida uus paavst. Selle tulemuselt oli Euroopas kaks paavsti. Lõpuks suutis Konstanzi kirikukogu kiriku taas ühendada. Konstanzi kirikukogu algatas aga uue ketserluse vastu võitlemise (mitte kattarluse vaid rahvusliku ketserluse). Jan Husi hukkamine algatas nn hussiitide sõjad. Hoolimata oma ühtsuse taastamisest paavstivõim enam oma endist võimu ei suutnud taastada
Valitseja otsustab ise ja otsuse täideviimine sõltub temast endast. Pfalz maa ala, kus kuningas riigis ringirändamise ajal peatus. Kuningal endal oma perekonna valdused ja riigi valdused, mida ta saab kasutada kuningaks valimisel. Kui kuningas reisib pole tal arhiivi, raamatukogu seega on mälu tähtis. Kuninga administratsiooni tugevnemine. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest. 15 Kirikus kogu aeg olnud kirjalikkultuur. 12. sajandil saab paavstidest pea Euroopa õiguse mõttes. Kirikuõigus lähtub pühakirjast, kirikuisade ütlustest ja varakristlikest kontsiilidest. 1140. a paiku Bolognas koostas jurist kogu "Corpus juris Canonis" ( decretum gratsianus), kus süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus. 12. saj hakatakse uuesti tundmaõppima rooma õigust (Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks). Itaalias (Bologna, Pavia) õigusteaduse keskus. Hiliskeskajal eeldatakse, et vaimulik on õppinud ülikoolis.
13. saj peetakse paavstivõimu kuldajaks, mil suur osa Gregoriuse programmist teoks on tehtud. See on seotud 11.-12. saj paavstide saavutusega, mis 13. saj hakkasid vilja kandma. Paavsti roll Euroopa aadlike konfliktis oli olla kõrgem arbiiter. Paavstivõimu tsentraliseerimine algas enne ilmalike riikide oma. Paavstide püüe jõuda universaalse monarhiani oli kaugele jõudnud, aga selleks puudus mehhanism. Suurte 13. saj paavstide seas oli esimene Innocentius III (1198-1216), kelle ajal said paavstidest ka juristid. Paavsti võim nii ilmalikes kui vaimulikes asjades oli kindlustatud. Saksamaal oli Suure Interregnumi ajal paavstidel roll olla vahekohtunik. Inglismaal analoogselt konfliktis John Maata ja tema aadlikkonna vahel.13. saj muutus nt kanoniseerimine paavsti asjaks sellest sai formaalne protsess kuuria juures. 1294. a sai paavstiks Celestines V, kes astus aga kohe tagasi, sest mõistis, et paavstlus talle ei sobi. Tema asemel sai paavstiks Bonifacius VIII
elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond,
elust õppida valitsemise kunsti. Ajaloost ülistab Machiavelli kõige enam Vana-Roomat peamiselt selle patriotismi ja sõjakuse pärast, roomlased olid vallutav ja alistav rahvas, mille võim põhines seadustel, rooma õigusel. Keiser Septimus Severus väga heaks eeskujuks, sest oli nii tark kui ka tugev. Ajalooliste eeskujudena on tähtsad aga ka veelgi antiiksema maailma valitsejad, lõpuks saab õppida isegi paavstidest, sest ka nemad on võimule tulnud ja kuidagi võimul olnud ning need paavstid, kes seda edukalt on teinud, ka neist on midagi õppida. Valitsemine on omamoodi teadus, kuid mitte teadus tavapärases tähenduses. Valitseja peab õppima sõjakunsti ka rahuajal, peab õppima tundma riikide ja maade geograafiat, kliimat ja kõike muud, mida võib riigivalitsemisel ja sõjategevuses vaja minna. Machiavellit ei huvita muu, kui vaid poliitika. Kõik muu - sõjakunst, majandus, ühiskond,
annaabi.ee 
