Verduni leping – Karl Suure pojapoegade leping, millega nad jagasid riigi kolmeks: Lääne- Frangi (Prantsusmaa), Ida-Frangi (Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks Vennatapusõjad – verised sõjad kuningliku perekonna liikmete vahel riigi maavalduste pärast Majordoomused – Kirikuriik – 756 a. Pippin Lühikese poolt paavsti otsese võimu alla antud maavaldus Pippin Lühike – Frangi valitseja, Karl Martelli poeg, kelle ajal tihenesid suhted paavstidega; sõlmis paavstidega kokkuleppeid ja sai tänu neile frangi kuningaks. Poitiers´lahing – 732 a araablaste ja Frangi riigi vahel Hispaanias toimunud lahing, kus Karl Martelli juhtimisel löödi araablased tagasi Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi riik – Verduni kokkuleppega jagatud Frangi riigi osad; Ida- Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna- Frangi riik aga lagunes sootuks. KATOLIKU KIRIK
Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Akadeemias õpetasid tolle aja kõige väljapaistvamad filosoofid ja õpetlased, sealhulgas Marsilio Ficino, Giovanni Pico della Mirandola ja Poliziano. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad Ühe neist kirjutas Giorgio Vasari, kes nimetas teda kogu renessansikunsti saavutuste tipuks. Seda vaatepunkti järgiti kunstiajaloos sajandeid. Eluajal nimetati teda Jumalikuks (Il Divino). Teise eluloo avaldas tema õpilane Ascanio Condivi, kes oli ise kunstnikuna keskpärane ja keda tänapäeval tuntaksegi põhiliselt Michelangelo elulookirjutajana.
1453- Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt, lakkas olemast Ida- Rooma e. Bütsantsi keisririik 1492- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 1517- usupuhastus e. reformatsioon Saksamaal, Martin Luther Chlodovech- vallutas suure osa Galliast ning pani aluse Frangi riigile. Karl Martell majordoomuse võimutäiuse suurendamine, võitis Poitiersi lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas Pippin Lühike- Martelli poeg, tema valitsusajal tihenesid sidemed paavstidega. Pani aluse kirikuriigile. Ludwig Vaga Karl Suure poeg kelle valitsusajal püsis keisririik veel ühtse tervikuna. Gregorius Suur paavst, kes lisaks usuasjade korraldamisele tegeles ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas Gregoriuse kirikule tõhusa sissetuleku. Edendas ristiusu levikut. Ühehäälne kirikulaul. Püha Benedictus - püha Benedictuse kloostrireeglid. Püha Patrick misjonär, kes tegeles Briti saartel. Oleg- vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi
Raina Rahnel 06.06.2009 11e Kodune kontrolltöö nr.1 Eel- ja vararenessanss 1. Millised suured muudatused toimusid Itaalia linnades (majanduses, poliitilises- ja kultuurielus 15. sajandil?) Itaalia ei old enam ühtne riik vaid oli jagatud erinevate valitsejate vahel. Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2
10.H Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) oItaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. oEsindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei olnud kunstniku amet parem kingsepast.
Perugino käe all töötas ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel
Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur. Korraldas usuasju, tegeles poliitika ja majandusega, korraldas roomlaste suhteid langobardidega ning juhtis Rooma linna kindlustamist
d. Karl Martell, Poitiers´ lahing 687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c
kentaure, Marsyast ja sibülle. Michelangelo esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusesse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus kunstnikule, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Manerismi üldiseloomustus Manerism on periood Euroopa kunstis 16. sajandil, renessanssi järel ja baroki eel. Manerismi iseloomustab renessansi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse, kunstlike efektidega. Maalikunstis on manerismile iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad. Tintoretto. El Greco Tintoretto oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik
8. Karl Martell. Tuli võimule pärast Pippini surma ning kodusõda Pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse Rajas raskerelvastatud sõjaväe Selleks jagas oma sõjameestele maatükke Oli läänisüsteemile alusepanija 9. Karolingide võimuletulek – Pippin Lühike. (Karl Martelli poeg) sai võimule nii, et tema valitsusajal (741-768) tugevnesid Frangi valitsejate suhted paavstidega. Konfliktides langobardidega olid paavstid seni otsinud abi Bütsantsi keisrilt, kuid VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes esile paavsti ja keisri suhte halvenemise, paavst pöördus kriitilises olukorras frankide valitseja poole. Kuningaks saamiseks oli aga vaja paavsti toetust. Nii sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas senise majordoomuse 751 a. frankide kuningaks.
usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Tema arvates polnud sellepärast geniaalsus õnn, vaid hoopis ränk ja isegi piinav koorem.(1,2) Kuna Michelangelo uskus piiritult oma kutsumusse ja loomingusse, siis pidi ta tihti vaidlema paavstidega, kes tema käest kunsti peamiselt tellisid. Seetõttu oli Michelangelo elukäik väga erinev teiste kuulsate kunstnike omast, kes nautisid rahuliku ja harmoonilise loomingu najal kuulsust ja edu. (2) 3 2. Michelangelo elulugu ja looming Kõrgrenessansi geniaalne kunstnik Michelangelo Buonarroti sündis 1475. aastal Firenze lähedal Capreses aadliperes. Michelangelo kunstnikuanne avaldus juba lapsena.
Simoni (1475-1564) o Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. o Esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei
Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis Michelangelo elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu: Michelangelo sündis 6ndal Märtsil 1475 Capreses Toskaanias tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri.Samal päeval tema isa kirjutas" Täna 6ndal märtsil,1475 sündis minule poisslaps ja ma panin talle nimeks Michelangelo.Ta sündis esmaspäeva hommikul kella 4-5 vahel Capreses kus
võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale võtsid frangid vastu ristiusu, millega sai endale kogu katoliikliku kiriku toetuse. Karl Martell tema võttis endale frangihertsogi tiitli, viis läbi sõjaväereformi ja lõi raskeratsaväe, Poitiers lahingus peatati araablaste pealetung. Pippin Lühike tema valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega, paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. Tal õnnestus ka dünastiate vahetus merolingidest karolingideks. Karl Suur tema valitsusajal jõudis riik oma haripunkti, ta laiendas riiki palju, ta krooniti keisriks ja seega oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Linnaelu ja kaubanduse allakäik linnade allakäik hakkas tekkima tänu piraatide röövretketele. Linnad jäid mõnes mõttes siiski alles, aga need ei olnud enam võrreldavad varasematega
loomingust. Skulptuurile ja maalikunstile pühendas ta oluliselt rohkem aega ja jõudu. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiratu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis Michelangelo elukäigu väga erinevaks näiteks Raffaeli omast, kes oma rahuliku ja harmoonilise loomingu najal võis nautida edu ja kuulsust. Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest ja üldistest reeglitest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Ta näis arvavat, et geniaalne kunstnik sarnaneb Jumalaga selles, et ta loob inimesi. 1504.aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur.
Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada; Frangi riigi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd Pippin Lühikese ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega; sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin frankide kuningaks; Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil Karli pojajpojad jagasid riigi pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse
Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks. Indulgents Patukustutuskiri. Avignoni vangipõlv - Aastal 1309, asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avingoni linna Prantsusmaal. Seal tundus elu rahulikum, sest Roomas ülikud tülitsesid paavstidega ja võisid ohustatada nende julgeolekut. Itaallastele see ei meeldinud et paavst eemal viibis ja nad nimetasid paavsti eelviibimist Avigoni vangipõlveks. Ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon Katoliku kiriku uurimisorgas ja kohus ketserite väljasegitamiseks. Hussidid Jan Husi vaadete pooldajad.
hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Pippin Lühike: 687. a. koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa.Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes kaasa paavsti ja keisri suhete halvenemise. Pippin aga vajas paavsti toetust kuningaks saamisel.Paavst kuulutas751. a. majordoomuse Pippini frankide kuningaks. Tema aga suundus sõjaväega Itaaliasse paavsti kaitsma. A.756 pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Lääne-Eu. politiiline killustatus: Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal
ehmunud Luther asus aga aadlike poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust sõltumatuse suurendamisel. Paavstidega olid Karli suhted enamasti halvad, sest tema ilmalik võim oli nende jaoks liiga suur. Renessansiaegsed paavstid olid üldiselt pigem ilmalikud valitsejad kui vagad vaimulikud kirikupead ning enamasti oli nende sooviks muuta Kirikuriik võimsaimaks riigiks Itaalias. Sõdalasest paavstil Julius II-l (paavst 1503–1513) oli see ka peaaegu õnnestunud, kuid tema järglane Leo X (paavst 1513–1521) andus rohkem hedonismile ning toetas kunsti ning arhitektuuri, valitsejana polnud aga kuigi
Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu. Puudu jäi elavjõust. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult
Nad ei süübinud pildi sisemusse, ellu. Michelangelo Arhitekt, kõige tähtsam teos arhitektina oli peetri kiriku kuppel. Suurem osa tema loomepärandist on seotud skulptuuri ja maalikunstiga. Ta ise ja ta imetlejad olid kindlad, et loomevõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele. Geniaalsus ei ole mitte õnn, vaid väga raske koorem mida kanda. Ta uskus oma võimekusse ja andekusse. See usk viis teda tihti konfliktideni, paavstidega. Sest nemad olid põhilised tellijad. Ta plaanid olid hästi suurejoonelised, aga ta ei suutnud oma tellimusi täita, sest tahtis kõike ise teha. Ta ei lähtunud oma kunstis teadusest vaid oma inspiratsioonist. Ta võrdles ennast jumalaga, sest jumal loob ja tema oli ka võimeline looma. Vaadates tema skulptuure ja maale, siis nad on sarnased. Maalis hästi mahuliselt ja skulpturaalselt. Selleks et väljendada hingeolu, et maalinud ta neid tegevustesse vaid pingestatud seisundisse
kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks sai pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes pavetades ja paastudes maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis pidi tulema pärast surma. 1. Professionaalne muusika ( vaimulik muusika ) 2. Rahvamuusika ( ilmalik muusika ) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja professionaalse muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud. Muusikuteks vaimuliku seisuse esindajad, alates munkadest lõpedades paavstidega. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, seal kasutatavad tekstid ja laulukava, ning tema auks antigi Rooma katoliku kiriku laulule nimeks Gregoriuse koraal. Koraal on ladina keelne ühe häälne taktmõõduta, proosa tekstiga saateta, palve või kiidulaul. Esimesed näited mitmehäälsest kirikuhäälest on pärit 9.-nda saj lõpust
a Itaalias Canossa mägilossis koguni andeks paluma, seejärel jätkas ta edukalt paavstivastast võitlust. Konfiliktid jätkusid ning kasvasid sageli üle veristeks sõdadeks. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt PõhjaItaalia linnadelt. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser Friedrich Barbarossa valitsusajal(11521190). Itaalia linnade liit saavutas 1176 a otsustava võidu F B vägede üle. Keiser oli sunnitud paavstidega kompromissi otsima. Keisrid tuginesid Rooma õigusele,mille põhjal oli keiser kõrgeima võimu kandja ja ülim seaduseandja. Paavstivõimu kohta polnud Rooma õiguses midagi kirjas. Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid kokkuvõttes edukamad. 13.saj kaotas keisrivõim senise tähtsuse: Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus.
11.Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.): Erasmus Rotterdamist (Narruse kiitus), Thomas More (Utoopia), Michel de Montaigne (Esseed, Esseid), MKL, RA. Erasmus: tollase aja Euroopa kuulsaim humanist, oli saanud tuntuks katoliku kiriku rikutuse ja ülemääraste rituaalide julge kriitikuna. Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega. „Narruse kiitus“ – sai tõukeid hiliskeskaja narrikirjandusest. Satiir. See, mida tavaliselt tarkuseks peetakse, võib sõltuvalt ajast ja olukorrast hoopis narruseks muutuda. Filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Tähtsal kohal tema teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. More: Erasmuse sõber, mõttekaaslane. „Utoopia“ – ladina keeles, sõna tuletas kreeka keelest. Utoopiate autorid ei arvanud, et kõik nende ideed
Frangi riigi võimu enda kätte. Portiers' lahingus 732 aastal võitis Hispaaniast ründavaid araablasi. Oht püsis, ning Karl Martell jätkas ratsaväelaste tugevdamist. Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. FRANGI VALITSEJATE JA PAAVSTIDE LIIT. KIRIKURIIGI SÜND. Pippin Lühikese (Karl Martell poja) ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega, sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin Lühikese frankide kuningaks. Vastutasuks vajasid paavstid abi langobardide vastu võitlemises. Mõne aasta möödudes suundus Pippin sõjaväega Itaaliasse, võiduka retke tagajärjel kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstile, pannes 756 aastal aluse paavsti otsese võimu all olevale kirikuriigile.
äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse: oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole seepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga erinevaks nt. Raffaeli omast, kes oma rahuliku ja harmoonilise loomingu najal võis nautida edu ja kuulsust. Inimeste hingeelu väljendamiseks eelistas ta kujutada oma tegelasi mitte tegevuses, vaid pingeseisundis, nt. kohtamas mõnda ohtu või väljakutset, kus nende kehad ja pilgud väljendavad otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Enamasti Piiblist võetud teemade kaudu väljendab Michelangelo mitte ainult
palverännak Mekasse. Taunib:sealiha söömist, alkoholi, mängrlust, Koraani rüvetamist. Soosib: vanemate, laste, vaeste aitamist; püha sõda islamivastase vastu, mitme naise pidamist . Milline oli Frangi riigi tähtsus varakeskaegses Euroopas seoses ristiusu levitamisega, kultuuri hoidmisega, võitlusega araablaste vastu. Millised olid Karl Suure sõjalised ja kultuurilised saavutused? 800. Frangi suurriigi kuningatel oli liit paavstidega, paavstid toetasid neid. Vastutasuks pidid frangid levitama ristiusku germaanlaste seas. Võitlus araablaste vastu: majordoomuste võims riigis oli hakanud tugevnema, veel enam kindlustas seda Karl Martell. Tema valitsusajal tungisid riiki araablased, kes suudeti lüüa ja ning tõrjuti tagasi. Oma nime Martell e Haamer sai ta sellejärgi, et oli purustanud muhameedlased. Nii säilis ristiusk ja Euroopas ei levinud islam. Kui araablased oleksid suutnud edasi tungida, oleks
Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I (936-973) valitsemisajal suutis ta Rooma paavsti toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitsev Rooma - Katoluki kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste
Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Karl Martell peatas araablaste pealetungi 732. a Poitiers [puatje:] lahingus. Araablaste sissetungi oht siiski püsis, kuid Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millest saadava sissetuleku eest pidid ratsaväelased ise omale muretsema ratsahobuse ja raskeltrelvastatud ratsaväe varustuse. Pippin lühike on Karl Martelli poeg. Tema valitsemisajal tugevnesid valitsejate sidemed paavstidega. 751 a. kuulutas paavst Pippini frankide kuningaks. Pippin pani aluse 756 a paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Karl suur on Pippini poeg. Laiendas riiki vallutusretkedega. 800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida
6. ja 7. sajand langes kuningate võim, tekkisid vennatapusõjad päranduse tõttu, tekkisid sõltumatud suured piirkonnad, võim kuulus nendes majordoomustele. Üks tugevamaid oli karl martell, kelle ajal said araablased Poitiers' (732) lahingus lüüa, oht oli endiselt suur ja martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama sõjameestele maatükke. Ta suutis ka muhameedlased purustada ( haamer). Karl martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmis poliitilise kokkuleppe, mille tõttu paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks , Pippin kinkis aga paavstile kesk ja põhja-Itaalias Ravenna ümbruse, see pani aluse kirikuriigile. Frangi riigi võim oli tipus Karl Suue võimu ajal, ta krooniti keisriks 800 aastal ja tänu temale oli keisrivõim Euroopas taastatud. Temast on ka kangelaseepos Rolandi laul, mis räägib tema sõjakäikudest. Karl Suure poja Ludwig vaga ajal oli frangi riik veel ühtne, kuid tema
Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks. PILET 4 Varaste tsivilisatsioonide sünd Tsivilisatsiooni mõiste
Sõbrunes Inglise humanistidega, eriti More'iga. "Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". · Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. · Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetkat, inimese kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse-eelsete moraaliõpetustega. Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks.
Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. 6. 7. saj kuningavõimu nõrkus ja majordoomuste-(Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem) võimu kasv. Karl Martelli(714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, pani aluse feodalismi kujunemisele. Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800. aastal krooniti ta keisriks, pani aluse karolingide renessanssile-(kultuuriline edasiminek Karli
tähendab see ühiskonna, majanduse ja poliitikaga toimunud muutusi, mis usupuhastusega kaasnesid. Reformatsioon algas, sest katoliku kiriku moraalne prestiiz langes, kuna vaimulikud elasid järjest ilmalikumat elu. Inimestel tekkis pahameel indulgentside ehk patukustutuskirjade müügi vastu. Üks põhjus on ka humanismi levik, mis läks vastuollu tollase kirikliku maailmavaatega. Osalt toimus reformatsioon seetõttu, et rahvustunne tõusis ning riigivalitsejad ei saanud võimul olevate paavstidega läbi. Reformatsioon algas 1517, kui Martin Luther tuli välja oma 95 teesiga Wittenbergi lossi uksel, mis kritiseerisid paavstivõimu ja katoliku kirikut. Ta kritiseeris indulgentside müüki. Tema arvates pidi inmene ise midagi tegema, et õndsaks saada. Ta seadis vaimuliku jumalavahendamise rolli kahtluse alla. Kirik pidi õpetama uskuma ja jumalaga suhtlema. Jumalasõna ja jumalateenistused pidid olema iga rahva emakeeles.
ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks. 1308 vahetus Luksemburgi krahvide dünastia vastu. Habsburgid säilitasid päriliku valdusena Austria. Heinrich VII (1308-1313) esimene Luksemburgi dünastiast pärinev keiser pärast Friedrich II. Liitis oma poja abielu kaudu Tsehhi pärijannaga Luksemburgide valdustega Tsehhi riigi. Üritas laiendada võimu ka Itaaliale. Püüdis taastada keisri tugevat võimu, taasalustades võitlust ka paavstidega. Suri sõjategevuses. Ludwig IV Pärast Heinrichi surma ei suutnud vürstid kokkuleppele jõuda ja troonile valiti üheaegselt Ludwig IV Baierist ja Friedrich Hasburg. Võimuvõitluses jäi peale Ludwig (1314-1346). Vastuolud paavstiga. Johannes XXII heitis ta kirikust välja ja pani Saksamaa interdikti alla. Ludwig koondas oma õukonda paavsti vastased ja asus liitu paavstivaenuliku Rooma aristokraatiaga, mistõttu tal õnnestus vallutada Rooma
kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks. 1308 vahetus Luksemburgi krahvide dünastia vastu. Habsburgid säilitasid päriliku valdusena Austria. Heinrich VII (1308-1313) esimene Luksemburgi dünastiast pärinev keiser pärast Friedrich II. Liitis oma poja abielu kaudu Tsehhi pärijannaga Luksemburgide valdustega Tsehhi riigi. Üritas laiendada võimu ka Itaaliale. Püüdis taastada keisri tugevat võimu, taasalustades võitlust ka paavstidega. Suri sõjategevuses. Ludwig IV Pärast Heinrichi surma ei suutnud vürstid kokkuleppele jõuda ja troonile valiti üheaegselt Ludwig IV Baierist ja Friedrich Hasburg. Võimuvõitluses jäi peale Ludwig (1314-1346). Vastuolud paavstiga. Johannes XXII heitis ta kirikust välja ja pani Saksamaa interdikti alla. Ludwig koondas oma õukonda paavsti vastased ja asus liitu paavstivaenuliku Rooma aristokraatiaga, mistõttu tal õnnestus vallutada Rooma
Donatello töötas ka väljaspool Firenzet. Nt Padovas püstitas ta Gattamelata ratsamonument esimene uusajal. Andrea del Verrocchio on 15. sajandi teise poole tähtsaim skulptor. Temagi tegi võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse Colleoni ratsamonumendi. 16. sajand Michelangelo oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule isikule, kellel on seetõttu erilised õigused, aga ka kohustused. Ta sattus tihti konfliktidesse paavstidega, kes olid peamised tema kunsti tellijad. Michelangelo ei lootnud oma kunstile abi teadusest, vaid uskus oma isiklikku inspiratsiooni. Et paremini väljendada oma tegelaste hingeelu, kujutas ta neid pingeseisundis. 1504. aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. See skulptuur oli erinev oma eelkäijatest, ta oli tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist
annaabi.ee 
