231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud
· Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67) Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1. 6 Joonis 1. Müüdud vara kulu arvutamise skeem (1, 68) Näide 1.
tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Logistika ülesandeks on täita kulude ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad. Toote kättesaadavus, tellimustsükli aeg, toimetamise aeg ja kiirus, jaotussüsteemi paindlikkus 11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss ostukulud, ja tellimiskulud; veokulud; veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kulude kompromissiks tuleb leida tasakaal: ladustamise ja veokulud, klienditeeninduse tase ja varude suurus, klienditeeninduse tase ja teennuse hind, sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas
Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus
dumping toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu hinnadiferents analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga (ehkki müügikulud on samad) ilma objektiivse põhjuseta hinnaregulatsiooni riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine eiramine kulukeskne hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud) hinnakujundus tarbijakeskne (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud hinnakujundus väärtusele konkurentsikeskne (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu hinnakujundus turu ammutamise (price skimming) korral kasutatakse kõrget alghinda ning strateegia ostjateks on vaid teatud turusegmendid
ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis. (2) Rahalise seisu hindamisel võetakse aluseks raamatupidamise aastaaruanded. (3) Raamatupidamise aastaaruannete puudumise korral võetakse aluseks: 1) raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlad ja laenud; 2) majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara; 3) sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ning käibekapital ja muud kulud. (4) Tegevusloa omanikul peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Vara olemasolu tõendamiseks esitab tegevusloa omanik sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid: 1) juriidilisest isikust vedaja esitab oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta
Ostja tegelik võlg 5000 $ : 1,445 = 3460,21 Võlg on vähenenud 8,4 Kirjend: D 4501 8,4 K 10312 8,4 6. Varud Varud on varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse). * Kaupade arvestust võib pidada ka müügihindades. Ostukulutused: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varude soetamisega otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning
· Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. 4. Tootmine ja kulud Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Otsene kulu tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud). Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood:
Ülesanne: FIFO ja keskm. hinna meetodi arvestuse alusel. Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kaup, toore ja materjal võetakse üldjuhul arvele soetusmaksumuses. Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus (ostukulud, tootmiskulud, muud kulud, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse) või netorealiseerimismaksumus (toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks). Inventuuri läbiviimiseks tuleb üle lugeda kaubad laos, kaupluses, vm, leida nende kogumaksumus ja kontrollida tulemusi raamatupidamise andmetega. Soetushinnas
varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, kvartali või aasta lõpus [2: 213]. Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol Ostukulud, mitte põhikontol Kaubad/Toore/Materjal. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega [26: 68]. Kauba algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade omamaksumuse. Seega varude arvestuse perioodilise süsteemi rakendamisel kasutatakse järgmist valemit [2: 214]:
· Selleks palkas Mart endale appi töölise, kellele maksab kuus 4000 krooni palka. · Muud väiksemad kulud, nagu vesi, kindlustus, valve, põhivara amortisatsioon, mis on samuti igakuiselt muutumatud, moodustavad summa 1550 krooni. 6 · Seega saame püsikulud kokku: 150 kr - intress 4000 kr palk 1550 kr muud kulud Kokku 5 700 krooni. · Muutuvateks kuludeks on kauba ostukulud. · Nendel on erinevad sisseostu- ja müügihinnad. · Müügihinna ja sisseostuhinna ehk muutuvkulu vahe on jääktulu. (Jääktulu kokku 95 krooni, toode X jääktulu 15 kr ja toode Y jääktulu 80 kr). · Tooteid omavahel võrreldes on Y müük kindlasti tulusam, kuid ka teisi tooteid peab müüma. · Esialgse prognoosi korral müüb Mart ühes kuus 300 X-i ja 140 Y-t. · See teeb muutuvkulude summaks 34 300 krooni. · Koos püsikuludega on kulud kokku 40 000 krooni.
Kahanev piirkasulikkus näitab et nõudluskõver on negatiivse tõusuga TOOTMINE JA KULUD Firma on tootmisüksus mis soetab ja kasutab tootmistegureid et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest mis muretsetakse ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu mõõdab seda mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum-firma kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja kõigi (otseste ja kaudsete) kulude vahe Normaalkasum- kui firma arvestuslik kasum piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud. See kindlustab selle et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu.
Kogukulud C saab avaldada · Kehtestatud maksudest C=Cm+Cp=cm*Q+Cp Edastuskulude üldine liigitus on järgnev: Eripüsivkulu c_p toodangu suurenedes väheneb: · Elektri ostukulud (kui ka müüakse elektrit) · Minevikukulud, soetuskulud - seotud ostuhinnaga, transpordiga, · Elektrienergia kadude kulud paigaldamisega. Neid võidakse kohe täielikult kuludesse kanda või võetakse sellisena · Käidu- ja hooldekulud arvele raamatupidamises uute varadena. Neid kulusid ei saa enam muuta ja seetõttu · Kapitalikulud nimetatakse neid ka pöördumatuteks (sunk cost) kuludeks
5) kaupade, materjalide ja tooraine soetamiseks. Ettevõtte stardikapital ehk investeeringute vajadus sõltub sellest, kui suured on kulud, mis tuleb teha, et ettevõte saaks tegutsema hakata. Seega hõlmab stardikapital toodud kulude nimekirjast kolme esimest kulutüüpi. Sest need kulud on üldjuhul ühekordse iseloomuga ja nad ei kordu kuust- 33 kuusse. Peamised kuluartiklid on põhivara ostukulud, põhivara soetamiseks tehtav esmane sissemakse, väikevahendite ja toorme varude ostukulud, lepingu- ja liitumistasud, remondikulud jms. 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine Määra vajaliku stardikapitali maht ja ulatus, sh investeeringud. Kavandatavate investeeringute ja rahastamise osas mõtle läbi järgnevad küsimused: Millised investeeringud, millal ja kui suures mahus on kavas teha (masinad ja seadmed, tarkvara, kinnisvara jm
7.TOOTMISKULUD Tarbija püüab maksimeerida tarbimisest saadavat rahulolu ning tootjafirma püüab maksimeerida oma kasumit. Firma kulud ja kulukõverad Ühiskonna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu on ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu võib olla otsene või kaudne. Otsesed kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on muretsetud ressursside turult (palk, rent, intressid, toormaterjali ostukulud), lisaks veel kindlustustasu, maksud jm. Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises,
D kassa 9440 K müügitulu 8000.- K käibemaks 1440 Kantakse maha realiseeritud kaup D kaubad, toore, materjal ja teenused K müügiks ostetud kaubad (soetusmaksumuses) 7500.- Toodangu, teenuste ja kaupade müügiga kaasnevad mitmesugused kulutused, näiteks, transport, kaupade pakkimine, kaupade laadimine jne. (turustuskulud), mille kohta peetakse kindlasti eraldi arvestust. Arvestust tuleb pidada ka ostukulude kohta, milleks on ,,kauba ostukulu", ,,materjali- ja pooltoodete ostukulud" jne. Kulude kontod suletakse aruandeperioodi lõpus tegelikule kulukoha koondkontole, samuti suletakse müügitulude kontod ja selgitatakse välja kaubanduslik kasum/kahjum.
vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis. (2) Rahalise seisu hindamisel võetakse aluseks raamatupidamise aastaaruanded. (3) Raamatupidamise aastaaruannete puudumise korral võetakse aluseks: 1) raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlad ja laenud; 2) majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara; 3) sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ning käibekapital ja muud kulud. (4) Tegevusloa omanikul peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 140 000 krooni väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 80 000 krooni. Vara olemasolu tõendamiseks esitab tegevusloa omanik sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:
efektiivsem on oldud. Efektiivsust võib väljendada ka kulu ja tulu suhtena. Mida väiksem see on, seda efektiivsemad on olnud toimingud. Logistiliste kulude eraldamisel muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevuste ja protsessidega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud jaotatakse näiteks alljärgnevateks kululiikideks: · ostukulud, sh. tellimiskulud · veokulud, sh. veovahendite pargi ülalpidamisega seotud kulud · veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud · tollimisega seotud kulud · laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kululiigid jaotatakse kulukontodeks ehk kulukirjeteks, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises. Kulukontod võivad omakorda koosneda paljudest erinevatest kulukomponentidest.
suudab ta kättesaadavaid ressursse kasutada kõige paremini. KULU J A KASUM Alternatiivkulu parimast alternatiivist loobumise hind. Kuna ressursid on piiratud ja neid võib kasutada mitme alternatiivse hüvise valmistamiseksm kujutab kindla hüvise valmistamiseks vajalikke ressursside kasutamise majanduslik kulu endast alternatiivkulu. Otsesed kulud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Nt. Firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu - mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Nt. Kui firma kasutab oma ressursse, siis on see kaudne kulu, sest firma ei pea kellelegi tegema väljamakseid, kuid samas loobub ta rahalisest sissetulekust mida ta oleks võinud teenida nende ressursside väljarentimsel või turul müümisel. Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe.
33. Kulukesksed meetodid: Kulud-pluss kasum. Hind tuletatakse, lisades kuludele soovitava kasumi lihtsaim hinnakujunduse vorm püsivkulud + muutuvkulud + projekteeritav kasum Hind = ------------------------------------------------------------------- Toodangu maht ühikutes Standardne juurdehindlus. Hind tuletatakse kaubaühiku kuludest, millele lisatakse teatud % oma kulude katmiseks ja kasumiks. Kaubaühiku ostukulud Hind = ------------------------------------------ (100 juurdehindluse %): 100 Investeeringutelt kasumit garanteeriv hind. Meetod sobib ainult kapitali-intensiivsetele firmadele. Investeeringute kulud * ROI (%) Keskmised kogukulud Hind = ------------------------------------------ + standardmagu juures Toodangu standardmaht Madalam hind lisatoodangule. Odavama toodangu jaoks võimaldab ära kasutada kõiki tootmisvõimsusi.
Meetodi puudused: Meetod ei ole kasutatav inflatsioonitingimustes Meetod vajab eelnevate tellimuste garanteerimist Meetod ei arvesta turunõudlusega (tarbija võib olla nõus maksma rohkem) · standardne juurdehindlus Hind tuletatakse kaubaühiku kuludest, millele lisatakse teatud % oma kulude katmiseks ja kasumiks. Meetod on laialt kasutusel kaubanduslike vahendajate (jae- ja hulgimüüjad) juures. Kaubaühiku ostukulud Hind = ------------------------------------------------ (100 - juurdehindluse %) : 100 Meetodi eelised: Meetod on väga lihtne Võimaldab planeerida osa kasumit Meetodi puudused: Juurdehindluse protsendi kehtestamine (liiga väike, liiga suur) Ei arvesta nõudlusega · investeeringute tasuvust garanteeriv hind Meetod sobib kapitali-intensiivsetele firmadele. Investeeringute kulud x ROI (%) Keskmised kogu-
saavutamisele. Eesmärkideks on ettevõtte kogukulude optimeerimine, teenindustaseme tõstmine ja nende kaudu ettevõtte rentaabluse ja konkurentsivõime parandamine Ettevõtte erinevad allüksused optimeerivad sageli oma tegevused, arvestamata teiste allüksuste taotlusi ja eesmärke. Sellisel juhul on ettevõtte eri allüksuste tegevus ja taotlused suunatud erinevalt, mis vähendab tervikuna ettevõtte rentaablust ja konkurentsivõimet. Ostukulud Kulud, mis on seotud ostutööga ja põhjustatud hangete ja ostude poolt. Ostukulude hulka kuuluvad ka tellimiskulud, mis moodustavad ühe osa ostukuludest. Lisaks tellimiskuludele kuuluvad ostukulude hulka hanke- ja ostulepingute tegemise kulud, samuti muud igapäevase ostutööga seotud kulud Outsourcing (Outsourcing) Outsourcingu all mõeldakse ettevõtte poolt teostatud toimingu eraldamist muudest toimingutest ja selle määratlemist
saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. 45 Varud Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid, tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tütar- ja sidusettevõtjad Tütarettevõtteks loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn. emaettevõte. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:
Ettevõttel tasub toota kõiki tooteid, mille jääktulu on positiivne. Kui aga toote hind ei kata selle tootmisega kaasnevaid muutuvkulusid, ei tohiks ettevõte sellist toodet toota. Ennu kaupluses on tegemist nii muutuvkulude kui ka püsikuludega. Ennu püsikulud: laenuintress 150kr Töötaja palk 4000kr Vesi, kindlustus, valve jt 1550kr Kokku: 5700kr Muutuvkuludeks on Ennul kauba ostukulud. Need kulud muutuvad vastavalt ostetud kaubakoguse muutumisele. Kaupade sisseostu ja müügihinna vahe on jääktulu. Müügiartikkel Müügihind Sisseostuhind Jääktulu e. tulu e. muutuvkulu Kassett 50 35 15 CD-plaat 250 170 80
mõjutavad faktorid, hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine. Praktikas kasutatakse kolme põhilist hinnakujundusmeetodit või nende kombinatsiooni: kulukeskne hinnakujundus, tarbijakeskne hinnakujundus ning konkurentsikeskne hinnakujundus. Kulukeskne hinnakujundus (cost-based pricing) - hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud). Kuludel põhineva hinnakujunduse peamiseks puuduseks on see, selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks, sest ignoreerib nõudluse taset ega arvesta konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks see meetod alandama ka hinda, kuid see ei pruugi olla arukas.
Teine ja kolmas variant on rohkem üldistavad ja nende puhul eeldatakse, et juhtkonna tööpanus on võrdeline tegevuse kulude või tuludega. Ladustamise e varude hoidmise kuludeks on: · kaubavarude kapitalikulud (intressikulud) · kaubavarude kindlustuskulud · inventuuride teostamise kulud · kaubavarude riskikulud o toodete moraalne ja füüsiline vananemine o kahjustumine, riknemine, hävimine ja kadu Ostukulud koosnevad tavaliselt järgmistest komponentidest: · tarnijate analüüsi, ostutellimuste ettevalmistamise ja lähetustega seotud kulud · ostmisega seotud infotehnoloogia kulu (tarkvara ja riistvara kulu) ning kommunikatsioonikulu (sidekulu) · ostude eest arveldamisega seotud kulu · tarneprobleemide ja vigade lahendamise kulu Ostukulud väljendatakse tavaliselt keskmise kuluna ühe ostutellimuse kohta. Ostukuludesse ei arvestata ostetud kaupade maksumust.
Teine ja kolmas variant on rohkem üldistavad ja nende puhul eeldatakse, et juhtkonna tööpanus on võrdeline tegevuse kulude või tuludega. Ladustamise e varude hoidmise kuludeks on: kaubavarude kapitalikulud (intressikulud) kaubavarude kindlustuskulud inventuuride teostamise kulud kaubavarude riskikulud o toodete moraalne ja füüsiline vananemine o kahjustumine, riknemine, hävimine ja kadu Ostukulud koosnevad tavaliselt järgmistest komponentidest: tarnijate analüüsi, ostutellimuste ettevalmistamise ja lähetustega seotud kulud ostmisega seotud infotehnoloogia kulu (tarkvara ja riistvara kulu) ning kommunikatsioonikulu (sidekulu) ostude eest arveldamisega seotud kulu tarneprobleemide ja vigade lahendamise kulu Ostukulud väljendatakse tavaliselt keskmise kuluna ühe ostutellimuse kohta. Ostukuludesse ei
otsustused omavad äritegevusele kohest mõju. Hinna kujundamisel arvestatakse hinna alampiiriga, mille määravad tootja kulud ning ülempiiriga, mis on seotud tarbija väärtustajuga. Praktikas kasutatakse kolme põhilist hinnakujundusmeetodit või nende kombinatsiooni: kulukeskne hinnakujundus, tarbijakeskne hinnakujundus ning konkurentsikeskne hinnakujundus. Kulukeskne hinnakujundus (cost-based pricing) - hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud). Kuludel põhineva hinnakujunduse peamiseks puuduseks on see, selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks, sest ignoreerib nõudluse taset ega arvesta konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks see meetod alandama ka hinda, kuid see ei pruugi olla arukas.
• investeering varudesse - varude koguväärtus - varude käibesagedus • logistikakulud - säilituskulud - ostukulud - tellimiskulud Veel eelmise sajandi lõpuaastatel piirdus varude juhtimine ettevõttes peamiselt ostetavate koguste ja ostude sooritamise aja korduva tuvastamisega. Nüüdisajal on saanud varude juhtimi-