Otto Bayer Leverkusen, Saksamaa Alguses keskenduti kiududele ja paindlikele vahtudele II maailmasõja ajal kasutati sõjalistel eesmärkidel Alles 1957 sai kõigile kättesaadavaks Omadused Keemilised Füüsikalised Mitteaktiivne Elastne Põleb Kulumiskindel Ei reageeri: Kriimustuskindel Vee ja teiste lahustitega Ei vanane Õlidega Ei hallita Osooniga Ei lähe katki Kasutamine Vastupidavates istmepolstrites Soojustuspaneelides Tihendites Vastupidavates rehvides Tugevates liimides Vaipade aluskihtides Tugevad plastikosad, nt elektroonikas Automotive suspension bushings Spandex fibers Ohud Põledes eraldab vingugaasi, vesiniktsüaniidhapet ning lämmastikoksiidi Polüuretaani tolm ärritab silmi ja kopse Täname kuulamast!
Perioodilise osoonimise katseseadme skeem 1 perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor, 2 osoonigeneraator, 3 kompressor, 4 osoonimõõtja, 5 jääkosooni lagundaja, 6 - rotameeter Tallinn 2013a. Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O 3 3O 2 . Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus. - Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 20 minutit. Katseseadme põhiosaks on perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor (1) (maht 0,9 l), milles osoonitakse vett või reovett. - Õhu-osoonisegu genereeritakse osoonigeneraatoris OZON-2M (2) ning suunatakse
Taimed saastavad õhku. Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas. Kuigi osoon on lõhnatu, võib näiteks umbses kopeerimismasina või laserprinteri ruumis tunda nn
Kui aga rääkida halogeenalkaanide poolt tekitatud keskkonnaprobleemidest, siis tuleb kindlasti kõne alla niisugune murekoht nagu meie Maa osoonkihi kurnatus. Kuulsad keemikud Mario Molina Mehhikost ja Hollandist pärit Paul Jozef Crutzen on koostöös uurinud osooniauke ning selle tulemusena saanud ka Nobeli preemia laureaatideks. Kõik see on tänu nende avastusele gaasiliste halogeenalkaanide alal. Selgus, et halogeenid reageerivad osooniga atmosfääris ja seetõttu väheneb selle konsentratsioon. Nende keemikute uuringud näitasid ja tõestasid halogeenalkaanide kurnava effekti stratosfääri osoonkihile, mis on Maa looduslikuks kaitsvaks ekraaniks hukatusliku ja kalgi ultravioletse Päikese kiirguse eest. Tänu nendele sai 1985. aasta Viini konventsiooni ja 1987. aasta Montréali protokolliga keelatuks alamate klorofluorosüsivesikute tootmine, seega vähenes
Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c A y = ln rA = ln = ln kc +nln c A ning kas analüütiliselt või graafiliselt leitakse kiiruskonstant kc ja reaktsiooni järk n. 3. Katsemetoodika Antud töös uuritakse osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat 2O3 3O2 Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneeri misreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 - 20 minutit. Kui osoneerimine lõpetatakse, algab osooni lagunemine. Lagunemisreaktsiooni kineetika määramiseks võetakse teatud ajavahemike järel lahusest proove. Selleks kasutatakse 10-ml süstlaid. Osooni kontsentratsioon vees määratakse indigo-meetodil.
reaktsioon kohe rikutud olla. Naatriumi tuvastamiseks on vaja väga vähe naatriumit et leegi värv muutuks, seda kasutas ära kunagi prof. R. Bunsen. Kuna higis on naatriumi siis eritus seda õpikutele. Bunsen lasi üliõpilastel oma raamatuga leegi juures lehvitada ja kui leek muutus kollaseks lasi ta õpilase eksamile. Kõik ained põlevad ka erineva temperatuuriga. Kõige kõrgem põlemistemperatuur on tsüaanil reageerimisel osooniga C2N2 + O3. 4 Kasutatud kirjandus *Google pildid *Metallid ka mittemetallid meis ja meie ümber Hergi Karik *materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/.../Tuleohutus.ppt *www.miksike.ee/docs/referaadid2005/polemine_evelin.htm 5
6 g/cm3. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Enamik tänapäeval toodetavast elavhõbedast saadakse pürometallurgiliselt maakide või kontsentrataatide särdamisel 700-800°C juures: HgS + O2 Hg + SO2 Hg lahustuvus vees on väga väike. Hapnikuga reageerib elavhõbe temperatuuril u. 350°C, osooniga toatemperatuuril, tekib elavhõbe(II)oksiid. Hg + O2 3. Antud metallide biotoime. Hõbe Hõbe ei ole biometall. Esinemise tõttu silmapigmentides on arvatud, et hõbe võib olla seotud silma valgustundlikkusega. Hõbedat leidub lihastes, luudes ja ka veres. Organism saab toiduga päevas 0, 0014 0,008 mg hõbedat, mürgiannus on 60 mg. Ag-ühendeil on ravitoime. Hõbedal on ka tugev antibakteriaalne toime. Elavhõbe Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised
eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda stratosfääris hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega. Hoopis teine lugu on aga pinnalähedase osooniga mis on sinna tekkinud inimtegevuse käigus atmosfääri paistatud lämmastiku oksiidide, metaani ning süsinikmonoksiidi (tuntud ka vingugaasina) omavahelisel reageerimisel umbes 410 nm lainepikkusega valguskiirguse toimel. Maapinna lähedal on osoon süsinidioksiidist mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas. IPCC kolmanda raporti kohaselt on osooni mõju soojenemisele kolmandal kohal süsinikdioksiidi ja metaani järel.[6]
Peale igapäevase kiirguse leiavad Päikesel aset ka krooni masspursked (ing. Coronal mass ejection), mille mõju liigub mõnikord otse Maa suunas. Selline päikese aktiivsus häirib näiteks raadiosidet ja elektriliinide tööd. Kui aga magnetväli nõrgeneb, kahaneb ka kaitsevõime. Päikesetormide ajal võivad laetud osakesed lüüa auke Maa atmosfääri. Keemiliste reaktsioonide tagajärjel võivb tekkida ka osoonikihi hõrenemine. Näiteks paikneb Antarktika kohal üks hõrenenud osooniga kohtadest , mida ei tohiks pidada inimtegevusega seonduvaks protsessiks. Lisaks kosmilise kiirguse mõju suurenemisele võib välja nõrgenemine ja pöördumine viia segadusse kõik geomagnetilisi jõujooni orienteerumiseks kasutavad liigid nagu näiteks mesilased ja vaalad. Kuidas sellised olendid pöördumise mõjudega toime tuleksid ei ole teada. Võimalik, et antud liigid oskavad olukorraga kohaneda või siis viiks see hoopis massilise väljasuremise laineni
Osoon tekib atmosfääris hapnikust: O2 + hv-> O + O O + O2 + M -> O3 + M ning laguneb fotodissotsiatsiooniga: O3 + hv -> O2 + O või reaktsioonide seerias, mille üldvalem on: O+O3->2O2 Kuna osoon absorbeerib tugevalt 220-330 nm vahemikus, kaitseb see ohtliku UV-B-kiirguse eest (290 nm < < 320 nm ). UV-A kiirgus (320-400 nm) on suhteliselt vähem ohtlik, ning UV- C-kiirgus ( <290 nm) peaaegu ei tungi troposfääri. Kui osoon ei absorbeeriks UV-B-kiirgust, oleks elu Maal kahjustatud. Osooniga absorbeeritud elektromagneetkiirguse energia muutub soojusenergiaks. See seletab temperatuuri tõusu stratosfääri ning mesosfääri piiril kõrgustel ca 50 km. UV-B-kiirgus põhjustab nahavähki. 1970-ndate aastate algul hakkasid teadlased muret tundma osoonikihi saatuse üle. Nad avastasid, et sellised osakesed nagu Cl, Br, NO, jt reageerivad osooniga ning lagundavad seda. 1985.a. teatati ajakirjanduses, et Antarktika kohal on avastatud USA territooriumi suurune osooniauk.
kasutada toiduainete tootmise algetapist kuni realiseerimiseni. 3. Osoneerimine on odav. USA Keskkonnakaitseamet on kehtestanud osooni pikaajalise ekspositsiooni taseme 0,1 (0.08) ppm 8 t tööpäeva jooksul ja lühiajalise ekspositsiooni taseme 0,2 ppm 15' jooksul, mil ei teki tervistkahjustavat mõju. Normist kõrgemad osooni sisaldused tööruumide õhus süvendavad hingamisteede haigusi, kutsudes esile astmahooge. Seepärast ei soovitata töötada osooniga astmaatikutel ja kroonilise kopsuhaigusega inimestel. Ühisköökide, nõudepesuruumide või abiruumide kanalisatsioonitrapist, rasvakogujatest tulenevad gaasid võivad sisaldada vääveldioksiidi ja vesiniksulfiidi, mis võivad töötajail põhjustada mürgituse ilminguid pearinglust, üldist nõrkus ja iiveldust. 4 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses ABSEST
Protsessid oleksid ise ka energeetiliselt seotud ja seega töötaks kombinaat tõhusamalt kui erinevaid tooteid (kütuseid) eraldi valmistades. Tselluloosist etanooli sünteesimine · Eeltöötlus enne hüdrolüüsi, mil toimub tselluloosi vabastamine ligniinist ja tema struktuuri muutmine vastuvõtlikuks hüdrolüüsile. Kasutatakse mitmeid menetlusi: töötlemine nõrga või tugeva happega, auruga, osooniga jne. · Hüdrolüüsil purustatakse tselluloosi pika ahelaga molekulid vaba suhkru molekulideks. Vanem meetod on keemiline hüdrolüüs. Kaasajal kasutatakse hüdrolüüsimiseks ensüüme. Protsess toimub 50°C ja pH=5 juures ja protsess on umbes samasugune nagu protsess mis toimub veise või lamba maos. Eeliseks on kahjulike laguproduktide puudumine. · Mikrobioloogiline fermentiseerimine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid selleks väljatöötatud pärme
20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul
Kasutades puhast CO2 te tekivad pritsmed , mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblus metall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehhaanilised omadused .Võrreledes keevitusega süsihappegaasis tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni , mis ärritab näonahka ,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni värssimiseks lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi , mis reageerib osooniga . AS Eesti AGA tarnib kõrgekvalideetilisi kaitsegaasi ja nende segusid balloonides , mille tähistus värvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest. CO2 balloonid on hallivärvi , Argoon gaasi balloonid on rohelised , AGAMX balloonil on rohelise vöö all trapetsi kujuline hall tabelikene , balloonil on kollanekrae .Lämmastiku balloonid on musta värvi. GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeltatud süsihapegaase.
Vaba hapniku aatom hapendab bakteri raku protoplasmas olevaid aineid, mille tulemusena mikroobid hävivad. Samasugust toimet avaldab ka vahetult kloor. Cl2 + H2O HCl + HOCl Kloori mõju tagamiseks vajalik kontakti aeg ( 15-30 min) ja jääkkloori sisaldus väh. 0,2 mg/l. Kloorimist kasutatakse ka kanalisats. puhastamiseks, klooritakse ka aktiivmuda settimise parandamiseks, paremaks rasva eemaldamiseks. Oht tekitada kahju veekogudele. Osoonimine- segatakse (barboteeritakse) reovett osooniga (O3),Osooni doos tuleb määrata katseliselt. Sobiv kasutamiseks tööstusvete korral. Kloorimisest 20-50 % kallim. Kiiritamine -Kiiritatakse kas UV-kiirtega või - kiirtega. Esimesel juhul paigutatakse desinfitseeritava reovee voolusesse või selle kohale madalrõhulised argoon-elavhõbelambid (253,7 nm), vajalik väike sogasus (peale bioloogilist puhastust). Teisel juhul kiiritatakse reovett radioaktiivse ( kiirgusega). Vajalik kiirgusdoos puhastamata või mehaaniliselt puhastatud reovee
Osoonikihti on hakanud kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid, mis pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Seejärel vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmusid kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Pärast nende tööde avaldamist
20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul
paljudes erinevates toodetes, nagu külmutus vahendites, anestesioloogias, aerosoolides, tulekustutusvahendites ja materjalide nagu benoplasti valmistamises. Esialgu usuti, et need on täiesti ohutud ning tava temperatuurides need probleeme ei tekitanud, kuid kui need tekitasid probleeme atmosfääri ülemistes kihtides. Kui CFC jõuab atmosfääri ülemistesse kihtidesse siis need lagunevad UV valguse all, mille käigus vabaneb kloori aatom. Need kloori aatomid aga reageerivad osooniga, lõhkudes nende molekulid mille tagajärjel osoon kaob. Kloori aatomid vabanevad jälle järgnevate reaktsioonide käigus see tõttu saab üks kloori aatom hävitada kuni 100,000 osooni molekuli11 Osooniaugu ajalugu Esimest korda märgati osooni vähenemist alumises stratosfääris Antarktika kohal 1970-ndatel Briti Antarktika Ekspeditsiooni (BAS) poolt. Folkloor "räägib", et kui 1985. a
teiste tarbeesemete valmistamiseks. 5.Väikestes kogustes nad tekivad igasuguste halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikel protsessidel, kus osalevad kloor ja orgaanilised ained. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda aga prügipõletustehased, metallurgiatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Dioksiinid moodustuvad ka veepuhastusjaama joogivette, kui kahjulike mikroorganismide hävitamiseks kasutatakse kloori. Sel põhjusel ongi viimasel ajal veepuhastusjaamades kloor asendatud osooniga. Kui nad loodusesse satuvad, siis nad püsivad seal aastakümneid, kuna nad on äärmiselt püsivad ühendid. Dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks, mida tunneb inimkond. Näiteks 100 grammi dioksiini võib hävitada kogu 8-miljonilise New-Yorgi elanikkonna. Sõltuvalt kloori aatomite arvust ja nende asukohast dioksiini struktuuris, põhjustab see ka dioksiini erinevaid omadusi ja mürgitunnuseid ning haiguseid
MTBE tootmine algas kohe pärast seda, kui avastati tema oktaanarvu tõstvad omadused. USA-s on MTBE olnud orgaaniliste kemikaalide hulgas tootmismahtudelt esimese kolme seas. Vedel metanool pannakse reageerima isobutüleeniga happelise ioonvahetusvaigu (katalüsaatori) juuresolekul tempil < 100 C. CH3OH + CH2=C(CH3)2 ...CH3OC(CH3)3 . MTBE puhastatakse metanoolist destillatsiooni teel. MTBE lahustub väga hästi vees , põhjustades pinna-ja põhjavee saastumist. Uuritakse tema lagundamist osooniga, O3/H2O2-ga, TiO2/UV-ga. . 14.1,3-butaandieeni süntees 1,3-Butadieen on sünteetilise kummi tooraine. n-buteen dehüdrogeenitakse ca 650 C juures produkti saagisega ca 75-85% tooraine ühekordsel läbiminekul kolonnist: n C4H8 ...CH2=CH - CH=CH2 + H2 15.Metanooli süntees Metanooli toodetakse CO ja H2 segust. Sünteesgaasi toodetakse CH4 reformimisel 800 C juures Ni-katalüsaatori juuresolekul : 3CH4 + CO2 + 2H2O (aur) ...4CO + 8H2 Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas
Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. 2.2 Keemilised omadused Keemiliselt on Hg küllaltki inertne, toatemperatuuril vastupidav õhu ja enamiku lahjendatud hapete toimele. Kuivas õhus ja hapnikus on Hg püsiv, niiskes õhus tekib pinnale oksiidne kiht (oksiidikihi teket võivad põhjustada ka elavhõbedas lahustunud metallide, nt Zn lisand sellisel juhul oksüdeerub lisandmetall). · Hapnikuga reageerib elavhõbe temperatuuril ~350 ºC, osooniga toatemperatuuril; tekib elavhõbe(II)oksiid HgO, punane kristalne ühend. · Hg ei reageeri lahjendatud H2SO4 ega lahendatud HCl-ga; ei reageeri (alla 200 ºC) ka kuivade gaasidega HF, HCl, H2S, NH3, PH3 ega AsH3, kuid reageerib juba toatemperatuuril Hbr, HI ja H2Se-ga. · Hg reageerib HNO3-ga, kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga ja kuningveega. Elavhõbe asub metallide pingereas vesinikust paremal ega tõrju seega happeist vesinikku välja.
osakesed. Omavahel reageerides tekitavad need osooni või lämmastikoksiide. Suuremates printerites ja koopiamasinates on olemas erilised süsinikufiltrid, mis lagundavad neid oksiide, vältimaks õhusaastet kontorites. Väiksematel laserprinteritel aga see filter puudub. Ainult juhtudel, kus selliseid printereid kasutatakse pikema aja jooksul pidevalt kehva ventilatsiooniga ruumis, on terviseriskivõimalus. Osooniga kokkupuutel võib tekkida ärritus ja halvimal juhul otsene kahju hingamisteedele ja silmadele. 2.2.10 Ofset-printer Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile. 2.2.11 LED-printer LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode (ehk LEDide massiivi), mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine.
(metüülmerkaptaan) ei tekita eriti palju toksilist kloororgaanikat ning Oksüdeerides Na 2S naatriumtiosulfaadiks ning lagundab ka tselluloosi ennast vähem. Tuntakse ka · biotsiidid (peavad vältima bakterite vohamist soojas metüülmerkaptaani dimetüülsulfiidiks muudetakse pleegitamist peroksiidiga, hapniku ja osooniga. paberimasina vees (60-70°C) ning lima teket). Varem esimene komponent praktiliselt mittelenduvaks ja teine 16. Tselluloosi tootmine Kundas (Estonian cell) kasutati elavhõbeda preparaate, nüüd osooni või vähemlenduvaks: Tehnoloogia lühidalt: leeliseline meetod (NaOH + H2O2), peroksiidi.
Inimtekkeline metaan on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 osoon Tänu osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Hoopis teine lugu on aga pinnalähedase osooniga mis on sinna tekkinud inimtegevuse käigus. Maapinna lähedal on osoon süsinidioksiidist mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas. Maapinna lähedal tekitab osoon kahju nii taimedele kui ka inimestele. Osooni tekkimiseks on vaja päikesevalgust, ning seetõttu on osooni kontsentratsioon kõige suurem just kasvuperioodi kõige aktiivsemal ajal ja sel ajal on osoonist tulenevad kahjustused ka kõige suuremad.
fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende
lagundavateks ühenditeks (ClO). Osooniauk Antarktika kohal Pilvede jääkübemed kasvavad ja langevad stratosfäärist alla viies nii sealt ära lämmastikoksiidide tooraine. Lämmastiku ja klooriühendite tasakaal mängib aga olulist rolli osooni käekäigus. Mõlemad katalüsaatorid reageerivad omavahel; tulemuseks on üsna stabiilne ja osoonile ohutu gaas: ClO + NO2 = ClONO2 Kui tasakaalu pole, asub kogu ülejääk reageerima osooniga. Varakevadises polaarses stratosfääris on Cl ja ClO sisaldus kuni 500 korda kõrgem kui muidu ning NOx-de sisaldus tunduvalt alla tavalise. Nii hakkabki halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Osooniekraani tulevik 1987. a. sõlmitud Montreali Protokolli kohaselt pidi freoonide tootmine vähenema 1998. aastaks 50% võrra. Freoonide eluiga on üle saja aasta. Isegi nende tootmise täielik lõpetamine ei avaldaks kohest mõju osooniekraanile.
inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Maalt atmosfääri paisatud CFC-ühendid ei reageeri teistega enne, kui on jõudnud atmosfääri ülakihtidesse, kus lühilaineline UV-B kiirgus nad lõhustab, vabastades kloori aatomid. Vaba Cl reageerib osooniga, andes klooroksiidi (ClO) ja hapniku (O2). Klooroksiid omakorda reageerib hapniku aatomiga, andes kloori ja hapniku: Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 jne Selliselt jõuab üks kloori aatom stratosfääris olles lõhkuda umbes 100 000 osooni molekuli. 1974. aastal ilmus teineteisest sõltumatult kaks teaduslikku artiklit, kus näidati, et atmosfääri sattuv CFC võib põhjustada osoonikihi hõrenemise tulevikus. Nende tööde avaldamise järel suurenes
metallide peroksiidid), et viia kautsuki lineaarne struktuur üle ruumiliseks · vulkaniseerimise protsessi kiirendajad (merkaptobensotiasool (kaptaks) jt. · pehmendid (dibutüülftalaat, rasvhapped, vaseliin, parafiin jt.) · täiteained (tahm, valge tahm (SiO2), ZnO, kaoliin jt.) · värvained · vananemise vastased ained (fenoolid, aromaatsed amiinid jt.). Nad reageerivad õhu hapniku ja osooniga, kaitstes kummi ning aeglustades pragude teket.
mõjub metsa pindalale negatiivselt. 1) fotosüntees suureb just C3 taimedel (Rubisco efektiivsem) 2) kasv suureneb, samas kui mineraalaineid väheneb, siis hakkab taim rohkem juuri kasvatama 3) fotosünteesiv lehe pind suureneb 4) lehed vananevad kiiremini 5) vee kasutamise efektiivsus tõuseb (assimileeritud CO2/ transpiratsioonil kulunud vee hulk) 6) saagikus võib tõusta vegetatsiooniperiood pikeneb. 10. Millised kaks keskkonnaprobleemi on seotud osooniga? Toimub stratosfääri osoonikihi hõrenemine (nt CFC mõjul). Osoon moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hõredalt. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab teda osoonikiht. UV-C ultraviolettkiirgus on surmavalt kahjulik
!! inimese käte haardeulatuse suurus on immuunsuse kaitse Mikroobid ja desinfitseerimine: 80% mikroobidest eemaldame koristamisega, 10-20% desinfitseerimise käigus õige desinfitseerimine ainult puhast pinda õige aeg ja vee temperatuur maksimaalne aine doseering ainet tuleb vahetada resistentsus NB! Oht on hävitada ka kasulikud mikroobid! Ülemiste tasapindade tolmud tarpeenid lõhnaainetest pärinevad, reageerivad osooniga (n arvutid, printerid, lõhnat jne) ftalaadid plastmassidest eralduvad mürgised osakesed (n odavad jalanõud) hallitus toalilled magamistubadesse ei sobi TV, arvutid, lilled jms. 10 PUHASTUSVAHENDID Puhastusvahendite omadused: 1. Mitmekülgselt kasutatav (üks vars mitme erineva otsiku tarvis) 2. Kaalult kerge (tsingitud teras, klaaskiud, alumiinium) 3
mis sõltuvalt tingimustest võib pikka aega maa ligi püsida. Freooniuttu sattunud inimesed või teised loomad võivad õhupuudusel lämbuda. 1.4.2.1 Klooriühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris "Jõudes umbes 25 km kõrgusele purustab võimas ultraviolettkiirgus CFC ühendi mlekuli ning vabaneb kloori aatom."(J.M.Moran, M.D.Morgan 1992). CCl2F2 + hv -> Cl + CCl2F2 (16) Equation 16 Klooriaatomid reageerivad osooniga ning sünnib kloori monooksiid ning hapnik. Cl + O3 -> ClO + O2 (17 Equation 17 Vabanenud hapniku aatom reageerib omakorda kloori monooksiidiga. ClO + O -> Cl + O2 (18) Equation 18 Kloori aatom on taas vaba reageerimaks uue osoonimolekuliga. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10000 - 100000 osoonimolekuli. S.Kauppineni(1991) andmeil võib kloori monooksiid kõrgtingimustel reageerida lämmastikoksiidiga, moodustades kloorinitraadi, mis on
7.3. Mükotoksiinide detoksifikatsioon Tulenevat kulutustest, mida arvukad analüüsid ning suurte koguste söötade utiliseerimine 19 nõuab, asendatakse praktikas söötade komponendid palju harvem kui oleks soovitav. Mükotoksiinide detoksifikatsioonina mõistetakse meetodite kogumit, millega kõrvaldatakse toksiinide toksilised omadused. Kasutatud on söötade keemilis töötlemist aluste, hapetega, ammooniumi või osooniga, segamine naatriumbisulfaadiga, füüsikalistest meetoditest on vahelduva eduga olnud abi termilisest töötlusest ja kiiritamisest, üha enam pakuvad huvi bioloogilised meetodid, mis põhinevad toksiinide mikrobiaalsel lagundamisel. Põhiline on, et kasutatud meetod, lisaks sellele, et kõrvaldab mükotoksiinist tuleneva ohu, ei kahjustaks sööda toiteväärtust, seeduvust või organoleptilisi omadusi ega mõjuks ise tervist kahjustvalt, lisaks peab meetod olema sedavõrd
muutub väikeste hulkade happe või aluse lisamisel vähe nim. PUHVERLAHUSTEKS. NT. CH3COOH+ 6.10 Vesi. Looduslike vete koosseis. Vee karedus ja selle kõrvaldamine looduslik vesi sisaldab lahustunud ja surpendeeritud lisandeid. Merevee soolasisaldus on kuni 4%, mageveekogused kuni 0,05%. Puhastamisel filtreeritakse vett nt. Al2(SO4)3 lisamisega, siis tekib Al(OH)3, samuti sadenevad hõljumid. Selle järgi vesi filtreeritakse. Bakterite hävitamiseks töödeldakse vett kloori või osooniga. Vee karedust põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg soolad. NT: Ca(Hco3)2 ÜLDKAREDUS jaotatakse mööduvaks ja püsivaks. Mööduv karedus kõrvaldub veel keetmisel NT. Mg(hCO3)2=Mg(OH)2+2CO. püsiva ja mööduva kareduse kõrvaldamiseks kasutati lupja ja soodat. Kasutatakse ka ioniitee ioonivahetajaid, mis on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid ja vahetavad ioone vee anioonidega ja katioonidega. Neid saab regenereerida. 6.11 Hüdrolüüs. Hüdrolüüsi aste ja konstant
Suureneb komponentide eraldamise efektiivsus, teras ja kangas eemaldatakse samal viisil nagu mehaanilisel purustamisel. Krüogeentehnoloogia miinuseks on vajaliku tehnika maksumus ning investeeringud vedela lämmastiku hankimiseks. Heaks küljeks on protsessi käigus tekkiva tolmu väiksem kogus, võrreldes mehaanilise purustamisega. Samuti ei tekita eralduv lämmastik keskkonnale kahjulikku mõju [13] . 7.3 Rehvide purustamine osooni abil Osooniga purustamise tehnoloogia erinevus krüogeentehnoloogiast on lämmastiku asemel osooni kasutamine. See tagab samasugused eelised nagu lämmastiku kasutamisel - madalama energiakulu ning suurema erinevate komponentide eraldamise kvaliteedi. Lämmastiku puhul oli tegemist nn. jahutava efektiga, kuid osooni kasutamine annab nn. lagundava efekti ruumilise struktuuri lagundamise kaudu. Osooni kasutamise puhul on peamiseks miinuseks kõrge hind ja ka jääkosooni käitlemisega
Selle pöörise välispiiril puhuvad eriti tugevad läänetuuled, moodustades barjääri, mille kaudu õhk ei pääse pöörisest välja ega väljast sisse. Seejuures jahtub õhk paljudes kohtades polaar-stratosfääripilvede tekketingimusteni. Pilvede võtmeroll seisneb selles,et külmunud ainekübemete pinnal hakkavad toimuma keemilised reaktsioonid,mis lihtsalt atmosfääris kui gaaside segus aset ei leia. Neid nimetatakse heterogeenseteks reaktsioonideks ja nad muutuvad oluliselt osooniga reageerivate ühendite sisalduse omavahelisi proportsioone. Osooni jaoks tekivad kõige ohtlikumad olukorrad siis, kui mõne katalüsaatori sisaldus stratosfääris osutub tavatult suureks ja puudub partner, millega ta tavaolukorras oleks reageerinud ning moodustanud atmosfäärile kahjutuid produkte. Allikas : U.Veismann ja R.Veskimäe – “Universum valguses ja vihmas “ - 36 - KYŌTO PROTOKOLL
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
ca 300 DU.Ainus atmosfääri gaas, mis tõhusalt päikese ultraviolettkiirgust absorbeerib. Täielikult absorbeerib kõige ohtlikuma UV-C kiirguse, lainepikkusega < 280 nm aga ka UV-B kiirguse (põhjustab nahapõletusi). Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Seetõttu stratosfääri (10-50 km) t° ülespoole tõuseb. Jõudes umbes 25 km kõrgusele purustab võimas ultraviolettkiirgus CFC-ühendi molekuli ning vabaneb kloori aatom CCl-F7 + 1w-> CI + Ccl2F7 Klooriaatomid reageerivad osooniga ning sünnib kloori monooksiid ning hapnik Cl+O3->CIO+O2 Vabanenud hapniku aatom reageerib omakorda kloori monooksiidiga C1O+O->CI+O2 Kloori aatom on taas vaba reageerimaks uue osoonimolekuliga. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10000 - 100000 osoonimolekuli. BROOM- Ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfluorsüsinik. metüülbromiidi allikat:
13) taimede saastetolerantsus taimede kohastumine saastunud elukeskkonnaga. Palju on uuritud raskmetallide suurt sisaldust taluvaid taimepopulatsioone kaevandusaladel ja erinevate reostusallikate läheduses. Tavaliselt on tegemist vase, tsingi, tina, nikli või arseeniga. Kuigi metallitolerantsust teatakse rohkem sootaimedel, on seda täheldatud ka mere- ja magevee vetikatel ning sammaldel. Taimed võivad kohastuda ka õhusaastega, näiteks vääveldioksiidi ja osooniga. Vääveldioksiidi taluvad Ameerika kurereha (Geranium carolinianum), tömbilehine oblikas (Rumex obtusifolius) ja mitmed teised rohttaimed. Teatakse sibulaliiki, mis sulgeb osooni mõjul õhulõhed ja vähendab nii mürgistusohtu. See omadus põhineb ainult ühel geenil. Tihti on mürki taluvatel taimeisenditel juurtes suhteliselt rohkem metalle kui normaalsetel taimedel. Ilmselt on kasulik takistada raskmetallide liikumist juurtest lehtedesse. On avastatud taimi, mis koguvad
N2O3 (dilämmastiktrioksiid) esineb tasakaalulises süsteemis NO2 + NO → N2O3 ΔH = - 41,86 kJ N2O3 – punakaspruun gaas, jahutamisel kondenseerub → sinine vedelik – lämmastikushappe HNO2 anhüdriid N2O5 (dilämmastikpentaoksiid) kristallil., kergesti lagunev ühend: 2N2O5 → 4NO2 + O2 NO3 (lämmastiktrioksiid) peroksiid (esineb side ― O ― O ― ), kergplahvatav ühend tekib N2O5 või N2O4 reageerimisel vedela osooniga 3.14.3.4. Metallidega (jm. mittemetallidega) - nitriidid – ammoniaagi NH3 derivaadid Nitriidid: 3 tüüpi 1) kergmetallide nitriidid ioonil. side, ioonvõre reageerivad veega ja hapetega: Ca3N2 + 6H2O ―→ 2NH3 + 3Ca(OH)2 2) 13. - 16. rühma elementide nitriidides – kovalentne side BN, AlN, Si3N4, P3N5, S4N4 rasksulavad, suure kõvadusega ained pooljuhid või dielektrikud 3) (peam
mitmesuguste õhusaasteandmete avalikustamine Euroopa õhusaaste suundumuste ning seonduvate strateegiate ja meetmete dokumenteerimine ja hindamine kompromisside ja sünergiate uurimine õhusaaste ja eri poliitikavaldkondade vahel, sh kliimamuutus, energia, transport ja tööstus. 157. Heitgaaside puhastamise meetodid. Deoseerimine- Halvasti lõhnava õhu ja gaaside desodoreerimine: reovee pumplate ruumis on vaja osooniga lagundada halvasti lõhnavad ained ning filtrida õhk seejärel läbi aktiivsöe (GAC) filtri. Halvasti lõhnavaid gaase tekib ka tselluloosi-, piima-ja lihatööstuses. Filtrid, põletamine, gaasitamine jne. 158. Hüdrosfäär biosfääri osana kogu hüdrosfäär : kõik maailma veed kuni maksimaalse sügavuseni – 11022 m ) Hüdrosfäär - hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus-
annaabi.ee 
