Elavhõbe ja hõbe (0)

Elavhõbe ja hõbe
1. Metallide üldine iseloomustus:
Füüsikalised omadused:

• hea elektri- ja soojusjuhtivus
  
• plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda
  
• metalne läige
  
• enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini).
  

Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest:

• tihedus – jaotuvad kerg - ja raskmetallideks.
  

• sulamistemperatuur
  

• kõvadus – kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid.
  

• värvus
  
• magnetiseeritavus - magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt
  
  • Ferromagneerilised- magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas- Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid.
    

Keemilised omadused:
Metallid jaotuvad aktiivseteks , keskmise aktiivsusega ja mitteaktiivseteks. Metallid on redutseerijad ehk nad loovutavad elektrone.

• Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3)
  
  • Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega.
    

Ca + HCl CaCl + H2

• Reageerimine veega
  
  • Aktiivsed metallid (K-Na) reageerivad veega, tekivad hüdroksiid ja vesinik .
    

Na + H2O NaOH + H2

• Keskmise aktiivsusega metallid (Mg-Fe) reageerivad veeauruga, tekivad oksiid ja vesinik .
  

Zn + H2O ZnO + H2

• Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega.
  

Au + H2O

• Reageerimine soola lahustega
  
  • Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall.
    

Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu
Cu + FeSO4

• Reageerimine mittemetallidega
  
  • Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt)
    

Fe + Cl2 FeCl3
K + Cl2 KCl
 
2. Antud metallide iseloomustus
Hõbe
Hõbe (Ag) on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus - ja elektrijuht . Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,93 °C ning keemistemperatuur 2162°C. Tiheduseks on 10,5 g/cm3. Hõbeda agregaatolek toatemperatuuril on tahke.
Võrreldes teiste väärismetallidega on Ag kõige aktiivsem. Puhtas õhus on Ag püsiv. Et õhus on alati vähesel määral H2S, siis tumenevad Ag-esemed aeglaselt, pinnale moodustab hõbesulfiid Ag2S :
4Ag + 2H2S + O2 2Ag2S + 2H2O
Tavatemperatuuril Ag hapnikuga ei reageeri. Kuumutamisel kuni 170°C kattub Ag pind hõbe(I)oksiidi kihiga ( Ag2O ).
Soojendamisel reageerib Ag väävliga, moodustades hõbesulfiidi ( Ag2S).
Kõrgemal temperatuuril reageerib hõbe ka teiste kalkogeenidega.
Reageerimine halogeenidega ning hõbehalogeniidide moodustamine toimub niiskuse juuresolekul vahetult.
AgCl on vees väga vähe lahustuv, seega ei reageeri ta vesinikkloriidhappe ega kuningveega, kuid reageerib vesinikbromiidhappega.
HBr + AgCl AgBr + H2
Ka teiste konts vesinikhalogeniidhapetega võib väga aeglane reaktsioon siiski toimuda.
Oksüdeeruvate oksohapetega (H2SO4, HNO3) hõbe reageerib, moodustades Ag(I) sooli , kusjuures happed redutseeruvad.
Ag + 2H2SO4 Ag2SO4 + SO2 + 2H2O
Elavhõbe
Elavhõbe (Hg) on kergsulav hõbevalge peegelduv toatemperatuuril vedel metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Keeb temperatuuril 356°C ja tahkub -38.8°C. Tänu madala keemistemperatuurile saab toota sellest kergesti puhast hapnikku. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m.
Enamik tänapäeval toodetavast elavhõbedast saadakse pürometallurgiliselt maakide või kontsentrataatide särdamisel 700-800°C juures:
HgS + O2 Hg + SO2
Hg lahustuvus vees on väga väike. Hapnikuga reageerib elavhõbe temperatuuril u. 350°C, osooniga toatemperatuuril, tekib elavhõbe(II)oksiid.
Hg + O2
3. Antud metallide biotoime.
Hõbe
Hõbe ei ole biometall . Esinemise tõttu silmapigmentides on arvatud, et hõbe võib olla seotud silma valgustundlikkusega. Hõbedat leidub lihastes, luudes ja ka veres. Organism saab toiduga päevas 0, 0014 – 0,008 mg hõbedat, mürgiannus on 60 mg. Ag-ühendeil on ravitoime. Hõbedal on ka tugev antibakteriaalne toime.
Elavhõbe
Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised. Väga mürgine on ka elavhõbeda aur. Elavhõbe on mürgine nii inimese, kala kui ka looma närvisüsteemile. Elavhõbe siseneb kehasse elavhõbeda auru sissehingamisel või tilga imbumisel läbi naha. Väikesed elavhõbeda tilgad aurustuvad isegi toatemperatuuril.
4. Antud metallide leidumine looduses.
Hõbe
Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis.
Elavhõbe
Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena.