algvõrre ja ülivõrre. Ta oli ülimalt oluline inimene eesti kirjakeele arendamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Sellel koosolekul otsustati eelistada pikki vokaale sellistes sõnades nagu hääl, päästma, rõõm, mitte heal, peastma ja rõem, kuid hea ja pea. Tapa keelekonverentisle järgnes veel kolm keelekonverentsi viimane toimus 1911. Aastal, kus oli arutluse all palju küsimusi mis puudutasid nii sõnavara, morfoloogiat kui ka ortograafiat.. nii näiteks määrati teisel keelekonverentsil kindlaks h-ga algavad sõnad, sest künes jäi h tihti hääldamata. Kolmandal keelekonverentsil otsustati muu hulgas, et ahvaste nimed kirjutatakse väikese algustähega, riikide omad aga suure algustähega. Seegi reegel kehtib tänapäevani,
kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel.
Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt" · Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid ,,koit ja hämarik" ,,emajõe sünd" jne.. Kristjan Jaak Peterson · Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse
Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust, mitte erinevaid mitmuse moodustamise viise kõrvuti. Aaviku „Ideepe” trükivariandis eiratakse seda juhist, kui sõnaühendi ühes sõnas saab kasutada Aaviku reeglite kohast lühikest mitmust, teises aga mitte: huvitavi kergloetavi
See on ametlikuks vähemuskeeleks Rootsis. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aksentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal keeleteaduse, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid räägitakse Soome edelaosas ning Soome Lääne-Soome läänis. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret meänkieli räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Keelesugulus uurali keeled, soomeugri keeled, soome-saami keeled, läänemeresoome keeled, soome keel. Soome tähestik põhineb ladina tähestikul ja selle saksa ning rootsi täiendustel. Soome tähestikus on 28 (+ 3) tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (S), T, U, V (W), X, Y, Z (Z), Å, Ä, Ö. Kolme
umbes 2000 inimest.Neist on kahjuks enamus ikkagi vanem põlvkond. · Kõige rohkem kasutatavaim saami keel on põhjasaami keel. Seda keelt kasutab emakeelena umbes 20 000 inimest. Põhjasaami keele ajalugu ja olukord tänapäeval · 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiat. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. · Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel. Click icon to add p ic ture Saami perekond eelmise sajandi algul Saami kultuur · Soome,Rooti ja Norra ametivõimud näevad
O. W. Masing: · Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, kuulus valgustajate hulka; · Pani aluse eesti aimekirjandusele (1818. a. ilmunud ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", nim ka. eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad; · püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele; · ortograafias võttis kas. Õ-tähe. Johann Heindrich Rosenplänter: · Pärnu pastor; · tema teg. algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine; · avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet; · pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks ,,Beiträge" vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik; · alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. K. J. Peterson:
1684. aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630. aastal asutas Gustav Adolf Tartusse jesuiitide gümnaasiumi hoonesse oma gümnaasiumi, millest kaks aastat hiljem kujunes välja Eesti esimene ülikool- Academia Gustaviana. Tartu Ülikool on väga hinnatud kool ka tänasel päeval ning arvan, et tänu kõrgtasemel koolide rajamisele Rootsi ajal on eestlastele väga oluline hea haridus. Peale Poola-Rootsi sõda oli Eesti rahvaarv oluliselt vähenenud. Lisaks sõjale tegi suurt laastamistööd ka veel 1601.-1603
sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936).). Oma peamised seisukohad pani ta kirja 1912. aastal ilmunud Noor-Eesti 4. albumi artiklis "Tuleviku eesti keel". Ideaalis tahtis Johannes suurendada ja rõhutada keele väljendusrikkust, rahvuslikku omapära ja ilu. Selleks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat. Temalt pärinevad sõnad, mida kasutavad eestlased praegugi on roim, süüme, mustim, laup, veenma. Soome keelest võttis ta kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas, nagu näiteks lennukas, almus, kääbus, jäse, püstitama. Uhiuusi ja mahlakaid vanu sõnu kasutas ta tõlketöös, mis aitas neid Eesti rahvani paremini edasi kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth". Aaviku pea ainuke ilukirjanduslik tekst
Kolme tähte "Š", "W" ja "Ž" ei peeta iseseisvateks. (Soome tähestik, 2015) Soome murdeid mis jagunevad kahte rühma, läänemurded ja idamurded, peetakse pigem aktsentideks. Seepärast, et enamjaolt põhinevad need samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014) Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka
arutlemise kõige avaramas tähenduses kirjaoskuse näitamise üks võimalusi. Ja selleks, et sa suudaksid neid teadmisi ka paberil edasi anda, on vaja lugeda raamatuid, õppida ortograafiat, grammatikat, ajalehti ludega, omandada teadmisi ajaloost, ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast + silmaring. Õppimine on eduka kirjandi saladus. Eesti keeles pole midagi õppida Astmevaheldus, vältevaheldus, lisand, võõrverbid, koondlause, hõlmavad määrused, sama ja eriliigilised
· Bordeaux (bordoo) - Bordeux`sse (Pr) · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi (Pr) · Rouen (ruaan) - Roueni (Pr) · Cambridge (keimbridz) - Cambridge`i (Ingl) · Oxford Oxfordi (Ingl) · Sorbonne - (on) - Sorbonne`ist(Pr) (Pr) · Marseille (Massei) - Marseillesse (Pr) · Lausanne (lozann) -- Lausann`i (sveits) Võõrnimetuletised · Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. · Nt balzaclik, chaplinlik, goethelik, gogollik, kreutzwaldlik, mozartlik, · hollywoodlik, madridlane, stockholmlane, zürichlane, kiellane, · thatcherist, kuperjanovlane. ARVSÕNA ARVUDE KÄÄNAMINE Vale Õige ·2011-ndal aastal 2011. aastal · 64-le õpilasele 64 õpilasele
Kuna tegemist on oletusega siis ei saa seda kindlalt väita. Kullamaa käsikiri Vanimad säilinud seotud tekstid eesti keeles on Kullamaa vakuraamatusse umbes aastatel 1524-1532 tehtud sissekanded hulk kohanimesid, üksikud eestikeelsed sõnad ja käsikirja lõpus kolm kiriklikku teksti: meieisapalve, maarjapalve ja usutunnistus.Eestikeelsed märkmed vakuraamatusse on tehtud Johannes Lelowle ja Konderth Gulerthile poolt. Vakuraamatu tekstide kirjapanemisel on tarvitatud alamsakas ortograafiat. Tolleaegstet eestikeelsete tekstide autorid olid sakslased, kes eesti keelt panid kirja sellisena nagu see nende kõrvadesse kostis. Lisaksin ühe huvitava lõigu vakuraamatus mis on 16. sajandi eesti keeles. Ysamede. ken bynna olte taywas. pohulut on bynnu nümmü. kulkut bin binnu rikus Anton Thor Helle piiblitõlge 1 Toomas Paul ,,Eesti piiblitõlke ajalugu" lk 113, Tallinn 1999 Anton Thor Helle tõlikus piibili täielikult eesti keelde. Ei ole täpselt teada millal ta sellega
Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ning Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret (meänkieli) räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Soome lipp Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt.) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning "ugri" haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled). Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soome-ugri
Sõna yuppie asemel oleks mõistlike kasutada pintsaklipslane, buffet asemel aga Rootsi laud. Võrdväärse vaste leidmine pole alati lihtne, sest näiteks show vasted vaadend ja etendus ei sobi alati. Tsitaatsõnade kasutamisel peab meeldes pidama, et neis ei tohi kasutada eesti astmevaheldust ( long drink, ains om long drink'i, mitm nim long drink'id). . Võõrnimetuletistega on märgatavalt lihtsam, sest tuleb järgida vaid põhireeglit, mille kohaselt tuletis kirjutatakse nime ortograafiat säilitades (waleslane, newyorklane, hollywoodlik). Häälikute õigekiri b, d, g - p, t, k Laenude kirjutamine nõrkade või tugevate sulghäälikutega on korrigeeritud õigekeelsussõnaraamatu abil. Tugevaid sulghäälikuid peetakse tavaliseks vanemate laenude korral ning nõrki uuemate laenude moodustamisel. Nii on aegade vältel õigekeelsussõnaraamatu abil tehtud muudatusi sõnade kirjutamisel. Näiteks 1976.a ÕS tegi parandused plokk, trell. 1999
kiiruses võivad olla: kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis.8 Laenude häälikulisel muganemisel võib esile tuua kolme alaliiki: ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest – laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes, mids eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu).10 8 Leemets, Tiina 2002. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Oma Keel nr 1: 44
· Uusaja kirjandus (renessanss, barokk, klassitsism, romantism jne) · Kaasaegne kirjandus (modernism, postmodernism jne) Taseme põhjal Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis võib erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erineda. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. · Keelekasutus hõlmab ortograafiat, lauseehitust, sõnakasutust jm aspekte, mis teevad tekstis kasutatava märgisüsteemi lugejatele arusaadavaks (adekvaatselt mõistetavaks). Vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste peetakse üldisemalt vähem väärtuslikeks. · Stiil hõlmab väljendusvahendeid, vormi jpm valdkondi. Kirjanduses eristatakse stiilitasemeid: kõrgstiil, madal stiil, tarbestiil, ametlik stiil jne. Ühe teksti (teose) piires säilub tavaliselt sama stiil
Johannes Aavik Johannes Aavik -- (1880-1973) eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat jne. Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas tõlketegevuses, juurutades nii eesti keelde palju uusi sõnu (laip, mõrv). Oli "Noor-Eesti" aktiivne liige ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused). Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth" (1909, pseudonüüm J. Randvere), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt
Ajapikku meile püsima jäävad sõnad enamasti muganevad. 6 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. 7 Samas 8 Samas 9 Samas 5 Samas on ka sõnu, mille puhul ongi parem jääda tsitaatsõna juurde (nt boutique, halloween, brunch). 10 Mugandamine Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (bürger, server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest- laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes ja see eeldaks kirjapilti häpening. Vahenduskeel võib samuti kujundada laenu kirjapilti (taunitavad toorlaenud kreeker ja kruiis on üle võetud vene keelest, lükra saadud soome keele kaudu). 11
arukalt korraldama. Rahvale mõeldud raamatud pidid olema esmajoones õpetlikud, harivad. Tema tähtsaim teos on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", sellega pani ta aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala- Leht" on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kirjutas ka mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. Tema teeneks on ka eesti kirjakeele uuendamine- tõi sellesse palju rahvapärast materjali, võttis kasutusele uusi oskussõnu ning püüdis ortograafiat lähendada keele hääldusele. Õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenpläter- aastail 1813- 1832 avaldas oma kulul esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eesti keele oskus vajalik kõigile sakslastele, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid. Alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu temale on säilinud Petersoni luuletused ja päevaraamat, Masingu kirjad jm. Ärkamisaja olulised isikud
kirjanduslikult alati silmapaistev. Toonaste tuntumate teoste sekka kuuluvad Juhan Smuuli "Poeem Stalinist" ja "Järvesuu poiste brigaad". Ideoloogilise surve leevenedes teisel sajandipoolel kogus kiirelt populaarust vabavärss. Tuntuimad eesti vabavärsi kirjutajad teiste seas olid Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Andres Ehin jpt. Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.-90. aastate vahetusel mil katsetati uusi vorme ja ortograafiat. Arvukate noorautorite hulgas olid Tõnu Trubetsky, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Merle Jääger. Tugevaid ja omanäolisi luuletajaid on eesti luulesse jõudnud ka 1990. aastate keskel ja lõpus. 21. sajandi luulet iseloomustab sotsiaalsus ja ühiskonnakriitika. Silmapaistavaimad 21. sajandi luuletajad on teiste seas Contra, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Wimberg. Kui eestlane tunneb, et ta ei tea kes ta on, peaks ta võtma lahti mõne eesti kirjaniku
kasutas käsikirja luues eeskujuna põhjaeestilist teost. 1589 Ametitunnistus Awerbachile, mille andis välja Tartu raad, kinnitades, et Awerbach suudab teha silmaoperatsioone. Saksakeelsest originaaltekstist eestikeelse tõlke tegija pole teada, kuid ta polnud hea eesti k oskaja. Siin on leitud põhja- ja lõunaeestiliste joonte segunemist. Tekstis on 35 rida. JÄRELDUSED: Suur varieeruvus kõigil keeletasandeil. Kasutatud nii alamsaksa (põhja-) kui ladina ortograafiat (lõunaeestilised tekstid) - ebaühtlane kirjaviis. 16.saj lõpuks on lõpu- ja sisekadu toimunud. Üksikud vokaalharmoonia jäljed, eriti lõuna tekstides. Rahvakeeles kaob 16.saj jooksul genitiivi lõpp -n, mis 16.saj algul oli järjekindlamalt olemas. Komitatiiv on lõunaeesti keeles moodustumas. -t on imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöörde vormides kadumas. Saksapärane lausestus saksapärane: eksimused objektikäände kasutamisel, võõrapärane sõnajärg. 6. 17
kohaselt ligikaudu nii, nagu neid inglise keeles ääldatakse. (Leemets 2002:44) Laenude kirjapilt võib põhineda lähtekeelendi hääldusel ja osalt ka kirjapildil. Lõpuks võib kirjapilt kujuneda ka vahenduskeele mõjul. Horvaadi lingvist Rudolf Filipovi on eri keelte anglitsismide ortograafias eristanud neli varianti: 1) Laenu ortograafia põhineb lähtekeelendi hääldusel (eesti keeles seega bagi, fänn) 2) Laen järgib muutmatul kujul lähtekeelendi ortograafiat (server, grunge) 3) Laenu ortograafia põhineb osalt lähtekeelendi hääldusel ja osalt, kirjapildil (faks < fax, häppening < happening, eesti sõna hääldatakse üldjuhul teises vältes) 4) Laenu ortograafia kujuneb vahenduskeelte mõjul (kreeker < vn, lükra < sm) (Leemets 2003) Võib juhtuda, et sõnu ei taheta eestipärastada ka homonüümipelguse tõttu. Mõned mugandikujud, nt laim, lobi, rokk ja räpp on paremini omaks võetud kui teised. Küllap
1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing
Pikajalise töö tulemuseks oli saksa- ja eestikeelne käsiraamat pealkirjaga ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" (1632-38). Mõne aasta pärast avaldas ta jutluseraamatu ,,Ilmikute peegel", milles räägitakse ka eestlaste elust-olust. Teoses mainitakse esmakordselt eesti vägilast Kalevit. Ta on ühtlasi ka esimese eesti keele õpiku koostaja. Stahli eesti keel oli mitmemurdeline, ta kasutas rohkesti germanisme ja eesti keelele võõrast ortograafiat. Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801-4.08.1822) Eesti kunstiväärtuslik lüürika nüüdisaegses tähenduses algab Kr. J. Petersonist ja tema kõlavatest oodidest. Noor luuletaja põimis rahvalaulu vormivõtteid ja motiive oma pastoraalides antiikse vormi ja nõudlikkusega. Tema käe läbi avanesid müto- loogia varasalve rikkused. Kr.J.Peterson oli haritud eestlane. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale,
Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwaldlik, mozartlik, hollywoodlik, thatcherism, aristotellus, philadelphlane, gogollik. Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piire. Eriti kasutatakse seda siis, kui 1) Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane, cannes'lane, poe'lik, watteau'lik
Paiknevus tsi rinnutsi, silmitsi, käsitsi kuti rinnakuti, kohakuti stikku rinnastikku, küljestikku Asend li Kummuli, pikali, kõhuli, põlvili Võõrnimetuletiste kirjutamine Kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. 6 liited: -lik, -lane, -lus, ism, ist. Nt balzaclik, chaplinlik, chopinlik, madridlane, hollywoodlik. Liidetakse ilma ülakomata. 7 Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri. Kasutatakse, kui a) kirjapilt ja hääldus on erinevad (nt bordeaux´lane, poe´lik) b) ei taheta rikkuda konsonantühendi õigekirja. (nt faehlmann´lik, mutt´lik, artur-kapp ´lik)
8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti
Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Võõrnimetuletiste õigekiri Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited -lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Ülakomaga saab toonitada nime ja liite piiri, kui: · Kirjapilt ja hääldus on üsna erinevad, nt bordeaux'lane < Bordeaux [bordo·], cannes'lane < Cannes [kann]. · Ei taheta rakendada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit, nt faehlmann'lik, scott'lik, thomas-mann'lik, bonn'lane. Sellist kirjutusviisi võib kasutada ka eesti oma
· Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides). 4. Eduard Ahrens. · 1843 uue perioodi esimene grammatika (vormiõpetus, 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse. · Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. · Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. · Uue kirjaviisi rajaja Morfoloogia: · 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine · Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9) · Käänete hulgas on essiiv, kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas. · Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse Sünatks:
Forselius koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1694; säilinud selle arvatavad uustrükid, põhjaeestikeelne 1694. ja lõunaeestikeelne 1698. aastast) ning väga oluline on tema osa kirjaviisi normeerimiselt (jättis kõrvale võõrtähed, h pikendusmärgina, ainsuse partiivi ja eitava kõne rahvakeelne tarvitamine, nimede mõõdukas eestipärastamine jm). Aabits oli rajatud tema õppemeetodile, kasutatud uut, ühtlustatud ortograafiat. Forseliusele on omistatud ka Lundis leiduv põhja-eesti- keelne aabitsa väljaanne aastast 1694 ja lõuna-eesti-keelne aastast 1698. 6. Saksakeelne luule Eestimaal: Tallinna luules on tähtis mängulisus, anagrammid. Palju on säilinud epigramme, satiirilisi luuletusi. XVII saj esimesel poolel oli vaimueliit koondunud Tallinna ümber. Aadlikud kirjaelus ei osalenud, küll aga kirjutati neile luuletusi. Enim kirjutati pulmalaule, seejärel matuselaule, teelesaatmisluuletusi
vähenema. Tänapäeval kasutatakse riimi ettevaatlikult: kas seostatakse ründava müügiga või on vanamoelised. Enamasti kasutatakse eesti reklaamikeeles jambi või trohheust: korrapärane ja voolav rütm on toodud 4–10-sõnalisi, 2-realisi luuletusi (kuigi ei pruugi olla alati ridadesse paigutatud). Tihti kasutatakse alg- või lõppriimi, ellipsit. Rütmihälvete kasutamine on teadlik võte reklaamitava toote omandamisel saadava kasu esiletõstmiseks. Reklaamides kasutatakse erandlikku ortograafiat. Kasutatakse meelsasti haruldasi tähti, eriti x, sest see on rahvusvaheline. Samahästi töötab ka z, mis on eesti ortograafias haruldane. Eesti reklaamikeeles piisab ka c-tähest, erinevalt inglise keelest, kus sellega pole midagi peale hakata. Firmanimi esineb ka tekstis: Luba endale luxust. Reklaamides kasutatakse onomatopoeesiat: Tirsis käidud nagu tirtsti! Reklaamides esineb mitmetähenduslikkust – see on taotluslik.
Aastatel 19902000 esines mõni võõrtähtedest või võõrapärastest tähekombinatsioonidest 7,7% tüdrukute nimedes ja 4,9% poiste nimedes; 1990. a oli vastavad näitajad 5,6% ja 2,9%, 1970. aastateni sai võõrtähega nime kuni 2% lastest. Võõrtähtedega on seotud ka praeguse nimekasutuse üks olulisimaid negatiivseid tendentse, järjest enam on kasutusse tulnud mitmesuguseid segavariante: võõrtähti lisatakse nii võõrast päritolu kui ka omanimedesse suvaliselt. Ortograafiat aluseks võttes võib eesti nimesid jagada kolme rühma: omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed. Omanimed on kõik eestikeelsed nimed (vt eespool). Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed Rudolf; nimealguline b, d, g Brita; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil Marleen). Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud
annaabi.ee 
