Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. Selle perioodi tuntumad tööd on orkestriteosed ,,Perpetuum mobile" (ld.k. igiliikur), kus pidevalt lisanduvate ja erinevate rütmidega orkestrihäältest sünnib paisuv kõlamass, mis peale kulminatsiooni taas hõrenedes hajub) ja ,,Collage teemal B-A-C-H", kus vaheldumisi kõlab Bachi ja Pärdi muusika ja helilooja on oskuslikult kasutanud ka Bachi nimetähti muusikas vastab ju igale tähele kindel noot. 1968. aastal tundis Pärt, et senised muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud.
· Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soololaulud (Must lind)
Nimi - ................... Klass - ................. Sisukord Eluperiood *Lapsepõlv *Arnstadi periood *Weimeri periood *Kötheni periood *Leipzigi periood Looming *Orkestriteosed *Teosed klahvpillidele *Oreliteosed *Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend.
Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga .
Elulugu: Lapsepõlv Eisenachis perekond muusikuid, õppis juba väiksena viiuli ning orelimängu. Ohdruf organist, haris venda, öösiti kirjutas muusika käsikirju. Lüneburg Miikaeli klooseter, häälemurre. Arnstadt omavoliline puhkusevõtmine, liiga pikad orelisoolod. Weimar lossikiriku organist, kontsertmeister, suurem osa teoseid. Leipzig muusikadirektor, poistekoor, vokaalmuusika. Looming:Vokaal-instrumentaalteosed, teosed klahvpillidele, oreliteosed, kammerteosed, orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid ja fuugad. Oreliteosed: Tokaated- tuntuim Tokaata ja fuuga d-moll. Passacagliad- tuntuim passacaglia c- moll
koorinumbrid. Suur osa oratooriumide süžeedest pärinevad Piiblist, Vanast Testamendist, kuid ta ei loonud selle põhjal mitte niivõrd vaimulikke teoseid vaid suuri rahvadraamasid. Tähtsal kohal oratooriumides on koorinumbrid, mille kaudu ta kujutab rahva kannatusi, lootusi ja rõõme. Kindlasti nägi omaaegne publik selles patriootlikku allegooriat. Väga kuulus on oratoorium „Messias“. Eriti populaarseks on saanud selle teose II osa hoogne ja pidulik lõpukoor „Halleluja“. Orkestriteosed. Tänapäeval mängitakse kõige sagedamini Händeli orkestriteoseid. Tema elurõõmsad, pidulikud, hoogsad concerto grossod on väga armastatud. Kõige tuntumad orkestriteosed on aga kaks suurt orkestrisüiti: „Tulevärgimuusika“ ja „Veemuusika“. Mõlemad on kirjutatud tellimustööna õukonna pidustuste tarvis. „Tulevärgimuusika“ valmis suure vabaõhupeo jaoks, mille kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik ja Händeli teose ettekanne
Avangardist. Teosed ajaliselt lühikesed ja rütmikad. Tähtsus: esimese elektroonilise süvamuusikateose autor `Elektroonilised marginaalid'. Teosed: kontsert keelpilliorkestrile, klaverimuusika. Ester Mägi helilooja.Miniaturist. Kasutab vanu rahvaviise.Viimistletus.Kammermuusika suur osakaal. Teosed: kooriteos `Tuule tuba', kooritsükkel `Mõtisklused', klaveriteos `Vana kannel', orkestriteos `Bukoolika'. Arvo Pärt helilooja. Erinevad loomiperioodid: 1)avangardistlik(orkestriteosed `Perpetuum mobile', `Frates' , `Nekroloog', `Collage sur B-A-C-H'). 2)70ndatel uus autoristiil TINTINNABULI /tõlkes kellukesed/ (klveriteos `Aliinale'). 3)Pärast emigreerumist kirjutab palju sakraalmuusikat(`Berliini missa'). 4)Uuem teos `Orient & Occident', kus on ühendatud idale ja läänele omased intonatsioonid. Veel heliloojaid: Kuldar Sink, Jaan Koha, Anti Marguste, Heino Jürisalu.
Bachi eluperioodid · Lapsepõlv (1685-1703) · Arnstadti periood (1703-1707) · Weimari periood (1708-1717) · Kötheni periood (1717-1723) · Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esi...
Mis hääleliigile Händel oma loomingu kirjutas?-kontratenorile(kastraatlauljatele) Mis stiili arendas Bach täiuseni?- Polüfooniat. Bach on tuntud organist. Mis on passioon?-Oratoorium Kristuse kannatustest.Bachi tähtsaim töökoht on kantor ehk organist. Bachi lemmikzanrid: missad ja passioonid.Bachi tuntuim oreliteos: Toccata d-moll Passiooni ja ooperi erinevus: passioonis pole lavalist tegevust, ooperis on. Bachi ilmalik teos: Kohvikantaat. Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf.orkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel sisul põhinev heliteos. Mis allikatele toetub Bachi vokaalmuusika?- Saksa kirikumuusika, lutheri koraalid. Kellel on Anna Mag. noodiv? Naisele.Bachi uuendused:HTK-hästi tempereeritud klaver; helihark 144Hz, pöial, pedaal, kõnelev muusika. JOHANN SEBASTIAN BACH(21.03.1685-1750). 1721 Bach BRANDENBURGI KONTSERDID, pühendatud markkrahvile. Tooma kiriku kan...
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field.
1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapäraste seostega" Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907)
Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull, J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm; lauljad: Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp. 13. Peeter Süda loominguzanrid: oreliteosed, soololaul,koorilaul,klaveriteosed. Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja" . Tema tõi oreliteosed eesti muusiaksse. 14. M Lüdigu õppeasutused; tallinna kõrge muusikakool 1919. loominguzanrid: orkestriteosed, kandaadid, klaveri-, tsello- ja viiulipalu,koorilaulud. Tähtsaim koorilaul ,,Koit" 15. Artur Kapi tähtsus eesti muusikas: tundliku tekstikäsitlusega ning individualiseeritud karakteriga märkised need uut etappi eesti soololaulu arengus, neis lauludes mängis suurt rolli ka arenenud, värvika harmooniaga klaverisaade. Zanrid: soololaulud, orelisonaat, orkestriteosed, prelüüdid tsellole, ja orkestrile, loorilaulud, sümfooniad, oratooriumid,
...............................................................................4 3.MITTE AINULT HELILOOJA....................................................................................................5 4.LOOMING................................................................................................................................ 7 4.1 Ooperid........................................................................................................................7 4.2.Orkestriteosed...................................................................................................................7 4.3.Teosed sõjaväeorkestrile.................................................................................................. 7 4.4.Kammermuusika................................................................................................................7 4.5. Vokaalmuusika.................................................................................................
töötas ta Tallinna konsevatooriumis pedagoogina, andes kompositsiooni ja muusikateoreetilisi tunde. Aastas 1925 oli samas professor. Ta õpetas 1939 aastani konsevatooriumis. Pärast seda läks elama SuureJaani, kuni surmani. Teme õpilased olid, mitmed hilisemad kuulsad heliloojad näiteks: Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks jne. LOOMING Tema looming on väga rikkalik 5sümfooniat, orkestriteosed, oratoorium ,,Hiibo" , koorimuusikat, kammermuusikat, ja täiesti erilist kohta omavad rohkearvulised oreliteosed 2 orelikontsertit orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Kõige tuntum Artur Kapi teos on romanss ,,Metsateel" TÄHTIS 24.veebruaril 1950a. heiskas Artur oma majale Tallinnas Eesti lipu.
täiendamas. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid tema uusimaid teoseid. Samas aga pidasid konservatiivsemad muusikud tema teoseid liiga modernseks. Ajakirjanduses vaieldi ja arutati tihti tema muusika ning loomingu üle. Looming Eduard Tubini loometöö oli pikk ja viljakas: Esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel, viimase teose kallal töötas ta veel vahetult enne surma. Kaalukaim osa tema teostest olid orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserteid, sümfoonilised süidid ja lühivormid. Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt". On kirjutanud ka rohkesti kammermuusikat, Tubini muusikat tajutakse rahvuslikuna. Ta on kasutanud oma teostes rhvaviise. Eduard Tubin oli üks esimesi, kelle instrumentaalmuusikas ei kõla rahvaviiside kasutamine ebaloomulikuna.
Robert Schumann (1810-1856)saksamaa varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse
7. juuni 1992 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Kullamaale http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Looming Esimene sümfooniline teos- "Julius Caesar" (1896) Esimene kantaat- "Johannes Damaskusest" (1897) Esimene klaverikontsert (1897) Esimene klaverisonaat (1897) Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas 1973 püstitati mälestussammas Kullamaale 1924 nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks 1973 anti Tobiase nimi Kärdla muusikakoolile Memoriaalmajamuuseum
parandas ja kirjutas oma oopereid ümber. Giuseppe ja Margherita armusid ja abiellusid Üks viimaseid oopereid ,,Othello" esietendus 1836.aastal. 1887.a. Milanos. Neil sündis kaks last. Looming v Enamus teostest olid ooperid, kuid kirjutas siiski ka laule ja pühasid teoseid (enamasti kooridele) v Isamaaline hümn v Verdi kirjutas oma elu jooksul kaks klaveriteost v Kammerteosed v Orkestriteosed Viimased eluaastad & surm Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil ,,Windsori lõbusad naised" põhinev ,,Falstaff" 21. jaanuaril sai Milanos hotellis insuldi. Tema seisund halvenes ning suri 27.jaanuaril. Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. Tuntuimad teosed v ATTILA v RIGOLETTO v LA TRAVIATA (http://www.youtube.com/watch?v=s8zEWNA6os) v AIDA v OTHELLO v TE DEUM v
taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja.
Impressionistid väldivad muusikas meloodiat, harmooniat ja rütmiliselt selgesti eristatavaid arengufaase ning taotlevad pidevalt, voolavat elementide üksteisega kohandamist. Debussy looming Klaveriteosed: * Deux Arabesques (1888) * Suite bergamasque (sisaldab loo Clair de Lune, 1890) * Reverie (1890) * Pour Le Piano (1899) * Estampes (1903) * Images (1905, 1907) * Children's Corner (1909) * Preludes (1910-1913) * Etudes (1915) Orkestriteosed: * Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) * Nocturnes (1899) * Dances Sacrée et Profane (1903) * La Mer (1905) * Images (1909/1911) * Le martyre de St. Sébastien (1911) * Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika: * Keelpillikvartett g-moll (1893) * Syrinx (1913) * Sonate pour violoncelle et piano (1915) * Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) * Sonate pour violon et piano (1917) Ooper:
Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Neid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida. Klaveriteosed: Orkestriteosed: Pour Le Piano (1899) Fauni pärastlõuna Images (1905, 1907) Images Children's Corner (1909) Noctumes Preludes (1910-1913) La Mer Etudes (1915) Kammermuusika: Ooper: Keelpillikvartett g-moll Pelléas ja Mélisande Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (7. märts 1875 28
........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed....................................................................................................................9-10 · Orkestriteosed · Vokaalteosed · Kammermuusika 8)Kokkuvõte.................................................................................................................11 9)Pildid.........................................................................................................................12 10)Kasutatud kirjandus.................................................................................................13 Sissejuhatus
o Looming L.Sumera on kirjutanud teoseid väga erinevatele koosseisudele erinevates zanrides,väikepaladest suurvormideni. o Sumera on korduvalt öelnud ,et hakkab lugu kirja panema alles siis,kui see on peas valmis.Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju-just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid,eriti sümfoonia. o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o Palju on ka kammermuusikat,erinevatele koosseisudele,sealhulgas renessansspillide ansamblile. o Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid ("Anselmi lugu","Sisalik"),kantaadid,laulud jpm. o Kujundimaailma on väga rikas-seal on poeetikat,meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga
"Päikesesonaat", mis koosnes neljast pildist; "Kevadesonaat", samuti neljaosaline pildisari: Allegro, Andante, Skertso ja Finaal. Suur osa tema teostest on seotud leedu rahvaloominguga nii muusikas kui ka maalikunstis. Mõlemal alal oskas ta rahvapärast alget siduda kaasaegse väljenduslaadiga. Čiurlionise loomingus on esikohal klaverimuusika, kuid tal on ka kooritöötlusi rahvalauludest, kammermuusikast jm. Tuntud on näiteks programmilised orkestriteosed "Mets" ja "Meri", kus väljendub helilooja armastus looduse vastu. Leedu keeles tähistab rahvalaulu sõna DAINA. Leedu vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud. Suurem osa neist on ühehäälsed kuid esineb ka mitmehäälsust. Näiteks kirde-Leedust pärineb kaanonilaadne rahvalaulu tüüp sutartine ,mida saadeti mõnikord pillidel ,ning mille saatel vahel olid ka tavalised naised ,pille mängisid mehed. Elizabeth :) (paaniflööt). Praegused Leedu rahvapillid on torupill ,viiul ja
● Venemaa, Prantusmaa ja USA dirigent, helilooja ja pianist ● 1903- peale isa surma hakkas käima Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni õppimas ● Oli abielus oma sugulasega ja sai kaks järglast ● Esimene kuulsaim teos “Põrgulik tants” balletile “Tulilind” ● Suri 88-aastasena New Yorgis Looming ● Korrektne, ratsionaalne, elegantne, irooniline ● Eitas romantismi- “Mind huvtavad kõlaefektid, mitte ilu” ● 7 ooperit, 13 balletti, orkestriteosed, koori- ja klaverimuusika ● Tuntumad teosed: ballett “Pulcinella” ja “Les Noces”, ooper “Kuningas Oidipus” ja “Ööbik” Igor Stravinski - avamäng balletile 'Kevadpühitsus' Igor Stravinski - 'Põrgulik tants', balletist 'Tulilind' Kasutatud allikad: https://www.slideshare.net/JelenaK41/4-neoklassitsism-muusikas https://prezi.com/uygd9tsverwk/neoklassitsism/ http://www.wikiwand.com/en/Neoclassicism_(music) https://kunstiabi.weebly.com/kubism.html https://www.slideshare
https://www.youtube.com/watch?v=UTWIcyUVaoY (03:13) Lydia Auster (1912-1993) • Helilooja • Omski Muusikatehnikum klaverit/ kompositsiooni eriala. • Leningradi/Moskva Konservatooriumis kompositsiooni ning heliloomingut. • Žanriliselt mitmekülgne • Poeetiline ning rahvuslik Looming • Ballett „Tiina“ ( https://www.youtube.com/watch?v=OxK8ncGP6vk) „Romeo, Julia ja pimedus“ „Põhjamaade unenägu“ • Orkestriteosed „Eestimaa“ • Puhkpillimuusika „4 pala puhkpillikvintetile“ Villem Kapp (1913-1964) • Helilooja, pedagoog, koorijuht, organist • Tallinna konservatoorium oreli eriala (1938) • Heino Elleri õpilane • Seos Suure-Jaaniga • Detaile jälgiv, nõudlik • ‘’Põhjamaine laulik’’ Looming • Südamlikud lüürilised soololaulud ‘’Lumehelbeke’’; ‘’Sa tulid’’ • Loodusmeelseid olusid kajastavad koorilaulud (umbes 60)
Siis kutsuti ta tööle Inglismaale. Temast sai Londoni kuningliku ooperi teatri muusikajuht. Sel ajal kirjutas ta aastal 1-2 ooperit. Londonis elas ta elupäevade lõpuni ja on maetud Westminster Abbey'sse. Ta kirjutas 40 ooperit. Neist tuntumad on ,,Julius Caesar" ja ,,Xerxes". Händeli kuulsaim oratoorium on ,,Messias". Väga populaarne on Händeli koor ,,Halleluuja" oratooriumist Messias. Händel on loonud palju teoseid klaverile ja orelile. Tal on tuntud ka orkestriteosed. Ta on loonud palju concerto grossosid ja kaks suurt orkestrisüiti. Tuntud on ,,Tulevärgimuusik " ja ,,Veemuusika". 6). Bach Johann Sebastian Bach(1685-1750). Saksa helilooja. Bachi suguvõsa oli mitmendat perekonda muusikuid ja ka tuntud. Ka tema poegadest sündisid muusikud. Oma muu õpetuse sai ta vanemalt vennalt. Kuna tema saatuseks oli jääda varakult orvuks, siis pidi ta ise hakkama omale leiba teenima. Tema elu möödus Saksamaal. Oma elu jooksul töötas ta
vene folkloori ja ajalugu. · Tema ooperid "Lumivalguke" (1881) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. · Rahvusvaheliselt kuulsaks sai ooper "Kuldkikas" (1907). · Tuntud on ka ooper-bõliina "Sadko" (1896), mille libreto kirjutas põhiliselt helilooja ise. Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Looming · Ooperid (kokku 15): · Orkestriteosed: · Kammermuusika: · "Pihvalanna" · 3 Sümfooniat · 5 keelpillikvartetti · "Lumivalguke" · Sümfooniline teos · teosed flöödile, · "Jõuluöö" "Sadko" metsasarvele, · "Sadko" · Teosed klarnetile, viiulile · sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala
Vormivabadus. Programmilisus – alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhpillid domineerivad ja leiavad kasutamist ühe julgemates kombinatsioonides. Orkestriteosed muutuvad pikemaks Väikevormid klaverile: etüüdid, ballaadid, prelüüdid, eksprompt, minuett, tantsulised palad: valss, masurka, plonees 19.sajandi klaverivirtuoosid: Chopin, Liszt Instrumentaal kontsert – kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire) kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. Näiteks: Schuberti „Lõpetamata sümfoonia“, Ference Liszt „Faust-
Kirjutanud on ka humoristlikke laule: "Hindu kotipoisid", "Ai siga, siga , link, link, link", "Kannel", kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. "Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu". Üldse kirjutas ta üle 600 vaimuliku laulu, ilmalikke koorilaule, süit meeskoorile "Kuus laulu Hiiumaalt" ning "Reekviem", orkestriteosed. Tuntumad rahvaviisidel põhinevad koolilaulud: "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisega, sirisega, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", "Meie err", "Miks sa sirised, sirtsukene?". Ta kirjutas ravaviisidel põhinevat polüfoonilist koorimuusikat. Helen Keller
Ta oli ametisse määratud mereväe ohvitser ja suuresti iseõppinud muusik. Rimski Korsakovi teiseks tähtsaks tegevusalaks oli muusikapedagoogiline töö. Ta töötas Peterburi Konservatooriumis 37 aastat, millest viimased aastad ka rektorina. Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba. Peterburi Konservatoorim kannab Rimski-Korsakovi nime. Teosed Ooperid (15) Orkestriteosed "Lumivalguke" 3 Sümfooniat "Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4
Sümfoonilised teosed suurele koosseisule, maalilisus, nüanssiderohkus. Ainsas ooperis käsitles tegelasi abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene perioodil rahvuslikud traditsioonid, balletid ,,Tulilind", ,,petruska", ,,kevadpühitsus"-Sergei Djagilevi tellimusel. ,,kevadpühitsus" esietendus
· Programmilisus alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. · Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. · Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. · Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides. · Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks. 11. Seleta mõiste programmiline muusika. Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süzeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 12. Seleta mõiste sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem-sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, kindla vormita
erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana
Äärmuslikud emotsioonid seeriatehnika/dodekafoonia kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli esinevad korrapäraselt täpselt sama palju atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist -kes kuuluvad "Uude Viini koolkonda"? Schönberg + tema õpilased Alban Berg ja Anton Webern 6. George Gershwin -millises linnas elas ja tegutses? Brooklyn -milliseid muusikazanre kirjutas (laulud, muusikal, (lühi)ooper, orkestriteosed) Jazzrütmid Improvisatsioonilisus bluesilik harmoonia -nimeta 2 kõige olulisemat teost Porgy&Bess Rhapsody in Blue 7. Avangardism -mida tähendab avant-garde? Eelvägi -mis on avangardismi kui kunstivoolu võtmesõna? Vastandumine kõigile klassikalistele muusikavooludele -millega eksperimenteerisid avangardistlikud heliloojad? (koosseisudest, tehnikatest) Komponeerimistehnikatega Koosseisudega Elektroonikaga
Hakkas eluline allakäik. Sureb alkohoolikuna. Ei süüdistanud mitte kedagi oma halvas saatuses. Esimene ooper " Boris Godunov" - ajalooline ooper, esmakordselt ooperis kasutati orkestris kirikukelli, naised laulavad nagu vene eided, mehed nagu vanad daadid,mitte koolitatud häälega. Alguses ooper keelati ära, sest puudus primadonna. Ooper "Hovanstsina", ei jõudnud lõpuni kirjutada, lõpetati teiste poolt. Ooper "Sorotsintsõ aastalaat" - koomiline ooper. Esietendus peale Mussorgski surma. Orkestriteosed: "Öö Lagedal mäel". Klaverisüit: "Pildid näituselt", praegu kantakse ette orkestreerituna. Kirjutanud laulutsükleid: "Päikeseta", "Surmalaulud ja - tantsud" ja "Lastenurk". Soololaul " Kirp". **************************** Muusikakava
on enamasti pastelne. Pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas helilooja erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. 7. Raveli looming: kindlapiirilisemad teemad võrreldes Debussyga, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm; pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8. Raveli kuulsaima teose ülesehitus: ballett ,,Boolero", baleriin Ida Rubinsteini tellimus, tänapäeval esitatakse orkestripalana, kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. 9. Dodekafooniline muusika kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud
Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt * Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest. * Ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused. * Inimene on saatuse meelevallas. * Tegelased on abstraksed. * Uuendused harmoonias. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna"
Muusika oli mõeldud esitamiseks kontserdilaval, salongides, kodus musitseerimiseks, meelelahutuseks Muusikahariduse lai levik Muusikaõpikute väljaandmine Muusika anonüümsele publikule Publikuks nii aadel kui kodanlus Anonüümne kuulajaskond Helilooja originaalsus Publiku maitse väga erinev Muusika pidi olema slege, lihtne, meeldejääv Uus publik pidas end "paremaks", sajandi keskel hakati varasemat muusikastiili nimetama pilkenimega "BAROKK" Uued anrid Suured orkestriteosed (sümfoonia, kontsert) kammerteosed (sonaat, trio, kvartett, kvintett) Lavateosed (koomiline ooper, saksa singspiel) Valdavaks sai ilmalik ja homofooniline muusika Silmapaistvaimad heliloojad:Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludvig van Beethoven. Klassikalise orkestri sünd Saab alguse Mannheimis, Edela Saksamaal Just seal tegutses saj. keskel Euroopa suurim õukonnaorkester Orkestris 3 pillirühma: KEELPILLID (viiulid, vioolad, tello, kontrabass)
Meelodia ja tämbririkas. Grieg loomingLoomingus esikohal lihtsate inimeste seisukohad. Muusika on sügavalt rahvuslik: ,,Pildikesi rahva elust", ,,Norra tantsud", ,,Pulmapäev Troldhengenis", ,,Mööda kaljusid ja fjorde" jne.Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid: ,,Ma armastan sind", ,,2 pruuni silma", ,,Lootus". Arvukalt on soololaule, üks tuntuimaid ,,Solveigi laul".Tihti kantakse ette kantaati ,,Uus isamaa". Tal on ka üks ja ainus ooper ,,Olav Trygvason".Olulisemad on just orkestriteosed ja see osa on maailmakuulus. Tuntud on 2 klaverikontsert, lisanduvad klaveritsükkel ,,Lüürilised palad". On ka hulk väikevorme: ballaadid, variatsioonid jne. Orkestrile on kirjutanud pop.süite: ,,Sigurd jorsalfar", ,,Holberge süit", ,,Kaks eleegilist pala".Loomingu tipus on süit ,,Peer Gynt". See muusika on kirjutatud H.Ibseni samanimelisele draamale. Lugu räägib elupõletajast, loodrist peer Gyntist. Tema seiklustest ja kohtumistest kummaliste olenditega. Vvanana leiab eest oma
Elatise teenimiseks esines isaga kõrtsides ja bardellides.Tutvus seal erinevate muusika stiilidega(muusikutega). 20 a kohtus Robert Scumanniga, kes innustas teda heliloojaks hakkama. Brahms oli väga enesekriitiline. Kirj oma töid korduvalt ümber. Oma esimese sümf kirj 43-a. Looming tema muusika on ühendatud romantism,barokkmuusika ja klassikalised vormid.Ta oli absoluutse muusika pooldaja.Tema looming on põhiolemuselt tõsine, kuid selle kõrval on ka tantsumuusikat. Zanrid *orkestriteosed- 4 sümf nt ,,Akadeemiline avamäng" ,* vokaalmuusika,*väljapaistev laululooja(avaldub tema melanhoolsem pool)-palju on looduslüürikat ja saksa rahvuslikke intonatisoone, *klaveriteosed nt ,,Ungari tantsud" 4-le käele, klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena
Orkestri muusikajuht. Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub temanimeline majamuuseum. + Lisad: E.Griegi muuseum + Teosed http://www.youtube.com/watch?v=qAMLCDnCLzs http://www.youtube.com/watch?v=dRpzxKsSEZg + Klaverile : "Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid "Lüürilised palad" "Albumilehed" "Humoreskid" + Orkestriteosed: "Sümfoonilised tantsud" süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile Soolopalad ja muud teosed: "Pildid rahva elust" "Norra tantsud" "Pulmapäev Trolldhaugenis" "Mööda kaljusid ja fjorde" "Pöialpoiste rongkäik" Süit "Peer Gynt" "Sigurd Jorsalfal" + Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Edvard_Grieg http://www.mnc.net/norway/EHG.htm http://www.norra
5solisti, sümfooniaorkester, orel) 5. Mihkel Lüdig (1880-1958) · Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja · Sündis Pärnumaal · 1897 siirdus Moskvasse · 1898 Peterburi Konservatoorium · 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani) LOOMING · Orkestriteosed ja koorilaulud · ,,Koit" (tekst F. Kuhlbars) traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969.a. 6. Mart Saar (1882-1963) · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost
Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 5 LOOMING Ooperid (15): "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" Kammermuusika: 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866).
õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass. Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo
1989 ka kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja ning 1993. aastast professor. Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes 1980. aastate lõpul hakkas komponeerimisel kasutama arvutit. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio üks rajajaid ning esimene juhataja (1995-1999). 1996. aastal oli tema 5. sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis kümne enam soovitatava helitöö seas esimene. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Nende kõrval on ta loonud aga rohkesti ka veel teisi orkestriteosed, nagu klaveri- ja tsellokontserdi, "Concerto grosso" ja lühemaid sümfoonilisi töid. Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid "Anselmi lugu" ja "Sisalik", kantaadid, laulud jpm. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju Samuti on tema kujundimaailm väga rikas - seal on nii poeetikat, meditatiivset rahu ning ka rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga
Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. 5 Tubin heliloojana Eduard Tubina pikk ja rikkalik heliloometee sai alguse juba Õpetajate seminari ajal ja kestis elu lõpuni. Tema mahukas looming sisaldab teoseid paljudest erinevatest zanritest. Õpetajate seminari ajal valmisid esimesed koorilaulud, klaveri- ja orkestriteosed. Ta kirjutas kaks viiulikontserti, süite, soolo- ja koorilaule. Eriti palju kirjutas meeskooridele. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad orkestriteosed. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934. aastal. Tubin alustas ka 11. sümfooniat, kuid see jäi lõpetamata. Kõige suurema rahvusvahelise edu tõi Tubinale Viies Sümfoonia, mida on juhatanud suurem osa eesti dirigente. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks
teoses "Fauni pärastlõuna" ja Verlaine'i, Baudelaire'i ja Mallarme värssidele pühendatud lauludes. Kirjutas hulgaliselt klaverimuusikat, mille järgi teda põhiliselt tuntaksegi. Debussy on uue klaveristiili looja, see on arenenud looduselamuste kujutamisest ja talle on iseloomulik teatud kõlaline kaalutus. Tüüpilised pealkirjad: "Peegeldused vees," "Aiad vihmas," "Tuul lagendike kohal." Muud teosed: lavaline oratoorium Le martyre de St. Sebastien (Püha Sebastiani kannatused); orkestriteosed: La mer (Meri); klaveriteosed: Estampes, Masques, Images, Cildrens corner, 24 prelüüdi kahes vihikus; keelpillikvartett g-moll; sonaadid viiulile ja klaverile, trio flöödile, aldile, harfile; laulud. Debussyga saavutab prantsuse muusika taas üleilmse tähenduse. 1900 1930 pole heliloojat, kes pole kasvõi ajutiselt olnud tema stiili mõju all. De Falla (Hispaanias), Delius ja Scott (Inglismaal), Szymanowsky (Poolas), Respighi ja Casella (Itaalias)
Kui 1870.a puhkes Prantsuse-Preisi sõda, pani ka Bizet end kirja rahvuskaarti, ehkki Rooma preemia võitjana oli sõjaväest vabastatud. Ta tunnetas sõjakoledusi teravamalt kui paljud tema kaasmaalased ja see realistlik elutunnetus avaldus ka tema loomingus. 1875.a esietendunud ooperit ,,Carmen" tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni. Bizet suri südameataki tagajärjel 1875.a suvel. LOOMING. Bizet on kirjutanud muusikat mitmes zanris(orkestriteosed, klaverimuusika, laulud), kuid tema pärusmaaks sai siiski ooper(ligi 30). Kahjuks ei olnud ooperid tema eluajal kuigi edukad. Tema eeskujudeks olid tol ajal populaarsed Prantsuse ooperiloojad C. Gounod, Leo Delibes, C. Saint-Saens, J.Massenet,kuid nende teosed olid lüürilisemad või siis koomilised. Bizet muusika kandis endas küll Prantsuse ooperi traditsioone, kuid oli mõjutatud ka Itaalia ja Saksa eeskujudest, eriti Verdist ja Wagnerist, olles seega jõulisem ja realistlikum,
1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836. a esietendus ooper "Ivan Sussanin" - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - "Kamaarinskaja" - "Ma meenutan üht - "Valss-fantaasia" kaunist hetke" - "Öö Madridis" - "Lõoke" - "Aragonia Jota" DARGOMÕZSKI (1813-1869) Vene helilooja Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui ka mahult Jutustab klasside vastuoludest Uued laululiigid: - Satiiriline laul (nalja, kritiseerivad) - Stseenid elust (pildikesed) LOOMING Teemad: - Kriitiline realism - Sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldab ühiskonda)
annaabi.ee 
