Organismi üldehitus Sarnased rakusd moodustavad kudesid.Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.Sarnased organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.Organsüsteemid moodustavad kokku terviku organismi.Eristatakse järgmisis kudesid:epiteelkude,lihaskude,närvikude ja sidekude. Epiteelkude:näide:nahk Närvikude:näide:peaaju Lihaskude:näide:südamelihas Sidekude:näide:kõrvalesta toes Elundkonnad: 1.katteelundkond 2.närvisüsteem 3.vereringeelundkond 4.tugielundkond 5.seedeelundkond 6.hingamiselundkond 7.erituselundkond 8.sigimiselundkond 9.endokriitsüsteem.
2.2 Inimorganismi ehitus 1.Rakud ja koed · Sama talitlusega ja sarnase ehitusega moodustuvad koe (kude) · Organ ehk elu,koosneb mitmest koest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. · Koos töötavad ja ühtsed ülesannet täitvad organid,moodustuvad organsüsteemi e eludkonna ning organsüsteemid kokku moodustuvad organismi. · Inimesel (loomadel) on neli kude: · 1.Epiteel e kattekude,ta eraldab organismi väliskeskkonnast.Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid:
1958. aastal. Tänaseks on endisest kitsa profiiliga haiglast kujunenud taastusravikeskus, kus ravitakse kaasaegsel tasemel erinevaid närvisüsteemi ja luu-lihaskonna haigusi. FÜSIOTERAAPIAST • Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaaži abil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi • Füsioteraapia sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. • Füsioteraapia protsess koosneb erinevatest etappidest: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest. FÜSIOTERAPEUT • Füsioterapeut (inglise keeles Physiotherapist) on taastusravi spetsialist, kes taastab või säilitab kliendi häiritud liikumis- ja tegevusvõimet.
Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud ja nahk. Vananemine I Molekulaarne tase: · väheneb seotud vee hulk · ainevahetuse aeglustumine · DNAs üha rohkem mutatsioone II Raku tase: · rakkude jagunemise arv piiratud · membraan augustub III Organsüsteemi tasand: · hambad kahjustuvad · väheneb imendumispind · kõhu kinnisus · toiduainete talumatus IV Organism tervikuna: · väheneb kehaline jõudlus · häirub bioloogiline kell Lühiajaline treening · Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad · Veresooned laienevad · Higistamine vee kaotus janu ja unisus ; soolade kaotus tekivad krambid · Pärast pingutuse lõppu ei taastu organism normaalne olek kohe Pikaajaline treening
rasvad, valgud,fruktoos, nukleiinhapped) 2. Organelli tasand (enamik elu tunnuseid puudub, raku ehituslikud üksused) 3. Rakuline tasand (eukarüootne rakk, loomarakk, taimerakk, bakterirakk) 4. Koeline tasand- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni (rasvkude, sidekude (veri, rasvkude), lihaskude, närvikude, epiteelkude) 5. Elundi ehk organitase (aju, vars- taimne organ) 6. Elundkonna ehk organsüsteemi tasand (hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, hingamiselundkond, taimedel puudub!) 7. Seede- ja vereringeelundkonna tasand 8. Organismi tasand (närvisüsteem, hormoonid) 9. Populatsiooni tasand (karud Soomes, karud Vändra metsas, latikad Peipsi järves) 10. Liigi tasand- Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alusel (latikas Abramis, tiiger+lõvi=liiger) 11
Ibuprofeen vahetame Paracetamooliga, kuna on tõestatud, et Ibuprofeen voib negatiivselt mõjutada rasedust ja loote arengut. Infektsioonide väljaravimine on ema ja tema lapse tervise seisukohast väga oluline. 3. Millised on võimalikud kahjud, kui ühte või teist ravimit ei tarvitata? Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Angiini järel võivad kannatada saada süda, liigesed või neerud, aga ka kõik kolm organsüsteemi korraga. Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Kui tavalist viirusnakkust ei ravita antibiootikumidega, siis bakterite tekitatud angiini küll. Ravimata bakterinfektsioon on riski põhjusseks nii emale kui ka lootele: enneaegne sünnitus, intrauteriinne kasvupeetus, loote surm, ema septiline okk Viirusinfektsioonid on ohtlikud raseduse esimesl kolmel kuul, kui puudub platsenta, mis on kaitsvaks barjääriks rasedusele
Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku
Teadus: tsütoloogia Näiteks: Taime koed – juhtkude, säilituskude, tugikude; Inimese koed – epiteelkude, närvikude, sidekude, lihaskude. 2.4. Organi / Elundi tase Organi moodustavad koosvalitsevad koed, mis täidavad ühist ülesannet. Mõned elundid ei ole terviklikud, näiteks veri, mis on vereringe + kõik veresooned. Taimedel ei ole elundeid, neil on organid ja need ei koondu elundkondadeks. Näiteks: magu, nahk, juured, vars, lehed ehk okkad, õied, vili, käbi. 2.5. Elundkonna / Organsüsteemi tase Elundkonda on kokku koondunud ühe ülesande nimel töötavad elundid. Näiteks: vereringeelundkond (süda, veri, veresooned), seedeelundkond (magu, söögitoru), hingamiselundkond (kopsud, hingamisteed). Teadus: arstiteadus ehk meditsiin 2.6. Organismi / Terviku tase Organism = isend = indiviid Kõikide elundkondade vahel peab toimuma koostöö. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset
sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused (nt. raku tasand olemas kõik elu tunnused). 1. Molekulaarne tasand- elu tunnused puuduvad. 2. Organelli tasand- enamik elu tunnuseid puudub. 3. Raku tasand- esimene tasand, millel on kõik elu tunnused. 4. Koe tasand- moodustuvad ühesugustest rakkudest. 5. Organi tasand- kindla ehituse ning ülesandega organismi osa. 6. Organsüsteemi tasand- sarnase ülesandega organid moodustavad organsüsteemi. 7. Organismi tasand- stabiilse sisekeskkonnaga. 8. Populatsioonitasand- saab võimalikuks suguline sigimine, ühe liigi isendid ühel kindlal ajal. 9. Liigi tasand- sarnaste tunnustega, sarnast elupaika asustavad organismid, kes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Nt pru Liht karu 10
tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand on olemas kõik elu tunnused, ssekeskkonna stabiilsus ·populatsiooni tasand ühel asutusalal elavad sama liiki organismid, saab võimalikuks suguline paljunemine ·liigi tasand isendid saavad vabalt paljuneda, ühine sise- ja välisehitus, talitus jne ·ökosüsteemi tasand ühisel territooriumis, omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos eluta keskkonnaga
paranemise/halvenemise muutusega. (Mustajoki 1999; 225-226) 3. ARUTELU (Arutelu osas väljendab töö autor oma seisukohti sellest, mida ta õppis näidisõendusloo koostamisel, mida nägi praktikabaasis ja mida selle kohta ütles kirjandus.) Haigus on organsüsteemi funktsiooni häire, mille puhul tekivad muutused organismi talitlusest. Haigus võib endaga kaasa tuua valu, probleeme liikumisega, eritamisega jne. Enamasti kaasnevad haigusega halb enesetunne ja negatiivsed emotsioonid. Haigus on inimese jaoks stress. See on kriisi situatsioon, mis häireb hingelist tasakaalu, muudab emotsionaalsed reaktsioone. (Soots 1999: 1) Kõige sagedamini kukuvad eakad inimsed kodus. Umbes kolmandik kodus elavatest
lüüa kus iganes ja kuidas iganes: nahal (nahapõletik, sammaspool, allergia), kopsudes (bronhiaalastma), ainevahetushäirena (rasvumine, diabeet, osteokondroos, artriit), kroonilise väsimuse, kroonilise kõhukinnisuse ja kuseteede haigustena, sagedase peavalu ja külmetuste kujul, radikuliidi, migreenina. Ja see loetelu on alles kaugel täielikust! Meie organism töötab keerulise kooslusena, kus rakud ja organsüsteemid on üksteisega tihedalt seotud. Kaks olulist organsüsteemi, mis meie heaoluseisundit iga hetk aktiivselt mõjutavad, on kesknärvisüsteem ja soolestik. Nende kahe süsteemi töö on omavahel nii tihedas seoses, et see on andnud põhjust nimetada soolestikku meie teiseks ajuks. Soolestiku limaskest ja aju valgeaine on justkui ühe pere liikmed, mis tähendab, et kui üks süsteem saab häiritud, tekib häire ka teises süsteemis. Kaasaegsed uurimused on samuti jõudnud ringiga tagasi tõdemuse juurde, et kogu keha
Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist. 2. hulkraksuse tase Tulevad muud faktorid: a) teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid) b) hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud) c) embrüonaalsed induktorid - väiksed molekulmassiga (selleks et liikuda hõlpsalt) peptiidid, mis toimivad kompetentsetele (osadele) rakurühmadele ja kujundavad terve organsüsteemi arengut. Nt neuraliseeriv induktor kiirendab ja mõjutab kesknärvisüsteemi arengut. Kudede kujunemine ehk histogenees Kude - ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude ja rakuvaheaine süsteem. Põhikoetüüpe 4. 1. Üldine etapp Rakud paljunevad, kasvavad, teostavad üldist ehk põhiainevahetust. Rakkude bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud. Rakud võivad üle minna suvalise koe koostisse - selliseid nimetatakse embrüo tüvirakkudeks. 2
intellektipuudega inimesteks. Lapsel võib sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded ning neid võib jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse kui ka erineva ulatusega. Hälvete hulka kuuluvad kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. Vaimupuue võib esineda RHK – järgi: F70 – kerge vaimne alaareng IQ – 50-69; psüühiline vanus - 9 e. alla 12 eluaastat. F71 – mõõdukas vaimne alaareng IQ – 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 – raske vaimne alaareng IQ – 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat F73 – sügav vaimne alaareng IQ – alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 – muu täpsustatud vaimne alaareng
- Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas toimub
1. Püsib veendumus ühe või mitme raske kehalise haiguse esinemises, kuigi korduvad uuringud ei kinnita somaatilist alust või püsib mure oletatava kehalise defekti pärast. 2. Püsib vastupanu arstide veenmisel, et ei ole ühtegi kehalist haigust ega defekti 3. Veendumus ei ole luulu ega düsmorfofoobia Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon Patsient esitab sümptomeid, mis justkui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse kontrolli all oleva organi või organsüsteemi orgaanilisest häirest. Diagnostilised juhised: peavad esinema kõik järgnevad: Püsiv ja häirivad vegetatiivse aktivatsiooni tunnused (südamekloppimine, higistamine, värin) Subjektiivsed lisasümptomid, mis seostuvad mingi organi või organsüsteemiga Mure ja distress seoses võimaliku raske häirega Ei esine olulisi kahjustusi morfoloogilisel ega funktsionaalsel tasemel Püsiv somatoformne valu
- Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust - Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED Inimesel saavutas liikumisfunktsioon suurima keerukuse seoses järgmiste asjaoludega: · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike
(Mitokonder- rakuhingamine; tsütoskelett-raku toestus ja liikumine). Enamus elutunnuseid puuduvad. Rakubioloogia-rakkude ehitus ja talitus. Raku tasand. I, kus on olemas kõik elutunnused. Koe tasand. Ühesuguse ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe: lihaskude, sidekude jne. Histoloogia uurib kudede ehitust ja talitust. Organi tasand. Kindla ehituse ja ülesandega organismi osa-süda, põis, lõpus jne. Anatoomia- uurib organismide ehitust. Füsioloogia- uurib organismide talitust. Organsüsteemi tasand. Sarnase ülesandega organid moodustavad organsüsteemi. Hingamiselundkond, seedeelundkond jne. Organismis tasand. Stabiilne sisekeskkond. Populatsiooni tasand. Ühe liigi isendid kindlal maa-alal. Saab võimalikuks suguline sigimine. Käitumisökoloogia- uurib organismide käitumist. Liigi tasand. Sarnaste tunnuste ja sarnast elupaika asustavad organismid, kes kannavad sigimisvõimelisi järglasi. Ökosüsteemi tasand. Kindlat piiritletud ja kindlate
(Neare, 2009) Üldjoontes võib lapsel sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse ja ulatusega. Nende hulka kuuluvad nii kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. (Sööt & Saarma, 1994) Vaimupuue võib esineda RHK järgi: F70 kerge vaimne alaareng IQ 50-69; psüühiline vanus - 9 e. alla 12 eluaastat. F71 mõõdukas vaimne alaareng IQ 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 raske vaimne alaareng IQ 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat F73 sügav vaimne alaareng IQ alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 muu täpsustatud vaimne alaareng
patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega
kõõlust, olles sellega kokku kasvanud ja välimine seostub ümbritsevate kudedega. Seesamluud on väikesed luukesed, mis esinevad mõnede lihaste kõõlustes nende kinnituskoha läheduses. Seesamluud ükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist. Suurimaks seesamluuks on põlvekeder. 21. Siseorganite mõiste Õpetust siseorganitest nim. splanholoogiaks. Siseorganite hulka arvatakse seede-, hingamis- ja kuse-suguorganid. Ühtse funkts. ülesandega siseorganid mood. organsüsteemi e. aparaadi: seedeaparaadi, hingamisaparaadi ja kuse- suguaparaadi. Kokku moodustavad siseorganid sisikonna e. sisuse. 22. Rinna-, kõhu- ja vaagnaõõs. Rinnaõõnes paiknevad kopsud, süda, hingetoru jne. Rinnaõõnt ümbritseb väljastpoolt rinnakorv. Kõhuõõnest eraldab rinnaõõnt vahelihas e. diafragma. Rinnaõõnt ja selles paiknevaid organeid katvat serooskesta nim. rinnakelmeks ehk pleuraks. Rinnakelme mood. kaks suletud kotti, mis täidavad vastavalt
Dissotsiatiivsed häired ja somatoformsed häired Klassifitseerimine F45.0 Somatisatsioonihäire F45.1 Diferentseerumata somatoformne häire F45.2 Hüpohondriline häire e. hüpohondria F45.3 Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon F45.30 kardiovaskulaarne düsfunktsioon F45.31 mao-sooletrakti ülaosa düsfunktsioon F45.32 mao-sooletrakti alaosa düsfunktsioon F45.33 respiratoorne düsfunktsioon F45.34 urogenitaalne düsfunktsioon F45.38 muu organi või organsüsteemi düsfunktsioon F45.4 Püsiv somatofromne valu F45.8 Muud täpsustatud somatoformsed häired F45.9 Muud täpsustamata somatoformsed häired F44.0 Dissotsiatiivne amneesia F44.1 Dissotsiatiivne fuuga F44.2 Dissotsiatiivne stuupor F44.3 Dissotsiatiivne transs F44.4 Dissotsiatiivsed motoorsed häired F44.5 Dissotsiatiivsed krambid F44.6 Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia F44.7 Segatüüpi dissotsiatiivsed häired F44.8 Muud dissotsiatiivsed häired Peamised avaldumisvormid
NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid. Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist. N: süda, kopsud, magu Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid. N: närvisüsteem, vereringe, hingamine, seedeelundkond, erituselundkond, meeleelundkond, sigimiselundkond. Harjutus Reasta järgmised mõisted loogilisse järjestusse: elundkond, kude, organell, organism, elund, rakk. Väiksemast suuremasse: organell, rakk, kude, elund, elundkond, organism. Homöostaas on organismi stabiilne sisekeskkond, sõltumata väliskeskonnast toimuvatest muutustest.
Inimese elundkondadeks on ________- ja _______________, mille moodustavad omavahel ühendatud __________ ja nendele kinnituvad ___________; _______________, mis peab tagama organismi kõikide elundite talitluse juhtmise; _______________, mille ülesendeks on gaasivahetus; _______________, kus toimub toidu ______________, mille saadused omakorda _______________ organsmi; seedimisest üle jäänud jäägid väljutab _______________; _______________ on ainuke elundkond, kus naistel ja meestel on organsüsteemi ehitus erinev; _______________, mille moodustavad veri, _______________ ja __________; _______________, mis võimaldab näha, _________, _________, __________, kompida ning säilitada tasakaalu; _______________, mille moodustab nahk; _______________, mille funktsioon on sünteesida hormoone. 1.5 Organiseerituse tasemed Täida tabel. Organiseerituse Näide Näide Näide tase Närvirakk Kude
-jaguneb : embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermis (DVE) millele järgneb DVE rakkude ümberpaiknemine anterioorsesse poolde ja formeerumine anterioorseks vistseraalseks endodermis (AVE) AVE on embrüo signaliseerimise keskus, mis on vajalik anterioorse-posterioorse telje moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride kujunemiseks; ekspresseerib mitmeid antagoniste. Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond. · Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Inimese näitel: esmalt tekib ürgsool, mis seejärel spetsialiseerub ees-, kesk- ja tagasoole piirkonnaks. Kesksool on ühenduses rebukotiga. Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb) Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning
Raku tasand. I, kus on olemas kõik elutunnused. Koe tasand. Ühesuguse ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe: lihaskude, sidekude jne. Histoloogia uurib kudede ehitust ja talitust. Organi tasand. Kindla ehituse ja ülesandega organismi osa- süda, põis, lõpus jne. Anatoomia- uurib organismide ehitust. Füsioloogia- uurib organismide talitust. Organsüsteemi tasand. Sarnase ülesandega organid moodustavad organsüsteemi. Hingamiselundkond, seedeelundkond jne. 5 Organismis tasand. Stabiilne sisekeskkond. Populatsiooni tasand. Ühe liigi isendid kindlal maa-alal. Saab võimalikuks suguline sigimine. Käitumisökoloogia- uurib organismide käitumist. Liigi tasand
milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemperatuuri tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemperatuuri. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organism aga talitleb alati ühtse tervikuna: muutused ühe organi või organsüsteemi talitluses kutsuvad alati esile suuremaid või väiksemaid muutusi ka teiste organsüsteemide funktsionaalses aktiivsuses. Näiteks kehalisel tööl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tõus võrreldes 1 puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamissüsteemi kui ka südame ja vereringesüsteemi talitlust. Veelgi enam,
Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid
Inimese erinevad elundkonnad. 3 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Elund e organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab spetsiifilist, temale omast funktsiooni. Organid, mis töötavad (talitlevad) koos ja täidavad mingit sarnast elutalitlust, moodustavad elundkonna e organsüsteemi. Organsüsteemid kokku moodustavad organismi – inimese kui terviku. Siseelundite hulka loetakse tavaliselt seede- ja hingamissüsteem ning kuse- ja suguelundkond, sageli vereringeelundkond ning sisesekretsiooninäärmed. Kõik siseelundid jaotatakse 2 rühma: 1) parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab kogu elundi, N: maks, põrn, keel, munasarjad jne 2) õõneselundid- torukujulised, tööorganiks on elundi sein, sees on valendik,
et hõljumise ajal on kliendi kõrvad täidetud veega. Basseinis asuvatest helikõlaritest kuuleb klient spetsiaalset muusikat, mis mõjub rahustavalt ja on suurepärane stressimaandaja. Füsioteraapia - on kehalistel harjutustel, manuaalsetel võtetel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi, ultraheli-, magnet-, laser- ning elektriravi) baseeruv taastusravi osa, mille eesmärgiks on võimalikult ideaalilähedaselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi töö. Eesmärk on patsiendi võimalikult kiire ja efektiivne naasmine normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Fangoparafiin - suurepärane ravitoime on tagatud läbi iidsetel aegadel moodustunud meremuda (Posidonia tahvelkivi) ja probleemidevaba puhta parafiini koostoime. Kõrge soojusmahutavus ja termilise ülekande maht kindlustavad soojaravi tõhususe. Soojuse toimel nahas olevad kapillaarid laienevad ja paraneb lümfi- ja vereringe. Meremudal on sarnased toimed parafiniga
poole jäi hall sirge, saadi kaks kullest; teine katse: võeti sügoot, ühele poole jäi hall sirge, teisele poole muu ala, halli sirgega alast tuli kulles, teisest tuli moorula.) Moorula tasandil: geenide valikulise avaldumisele aitavad kaasa järgmised tegurid: naaberrakkude mõju, hormoonmõjud, embrüonaalsed induktorid (peptiidid [väike molekulmass], mis toimivad kompetentsetele rakkudele ja määravad ära terve organsüsteemi kujunemise [seedekulgla, närvisüsteem]). Juba eristunud rakkudes (spetsialiseerunud) avalduvad 5-10% geenidest. Ülejäänud geenid on olemas kuid blokeeritud (ei tohi jätta muljet,et ülejäänud geenid on ära kaotatud!!!) KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 1) Üldine- rakke iseloomustavad: a) toimub intensiivne rakkude kasv b) toimib põhiainevahetus c) rakkude bioloogiline staatus pole lõplikult paika pandud (võivad üle minna potentsiaalselt teiste kudede koostisesse)
jõud. Laavakivid on tänu oma suurele rauasisaldusele väga hea soojusmahtuvusega. Raviviis tugineb India terviseõpetusele. Protseduuris on ühendatud energiakeskuste ehk tsakrate kivi- ja käsimassaaz ning tsakrate mõjutamine poolvääriskividega. Kehal asuvatele tsakratele asetatakse eelnevalt soojendatud laavakivid, iga tsakra ehk organismi energiakeskus on seotud konkreetse organsüsteemi, sisenõristusnäärmete ja emotsioonidega. Emotsioonid võivad mõjutada tsakraid ning nende kaudu vastava organi energiaringlust sellisel määral, et tervisehäire võib füüsiliselt välja lüüa. Nahaga kokku puutudes hakkavad laavakivid edasi andma soojust ja päikesest päritud energiat, mis kaotab lihaspinged, laiendab veresooni, reguleerib seede-, ainevahetus- ja hormonaalsüsteemi. Soojusega avanevad ka energiakanalid ja vabanevad energiablokid ning
mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! ELUNDKOND Elundkonna ehk organsüsteemi moodustavad samalaadse talitlusega elundid. Ini- mese keha peamised elundkonnad ning nende põhilised ülesanded on toodud tabe- lis 1. Organismi kui terviku häireteta toimimiseks on vajalik mitte üksnes erinevate elundkondade normaalne talitlus, vaid ka nende toimimise omavaheline kooskõla. Tabel 1. Elundkonnad ehk organsüsteemid
Kivid soojendatakse enne kasutamist, nii ärkab nendes asuv ürgne jõud. Laavakivid on tänu oma suurele rauasisaldusele väga hea soojusmahtuvusega. Raviviis tugineb India terviseõpetusele. Protseduuris on ühendatud energiakeskuste ehk tsakrate kivi- ja käsimassaaz ning tsakrate mõjutamine poolvääriskividega. Kehal asuvatele tsakratele asetatakse eelnevalt soojendatud laavakivid, iga tsakra ehk organismi energiakeskus on seotud konkreetse organsüsteemi, sisenõristusnäärmete ja emotsioonidega. Emotsioonid võivad mõjutada tsakraid ning nende kaudu vastava organi energiaringlust sellisel määral, et tervisehäire võib füüsiliselt välja lüüa. 13 Vistseraalne massaaz ehk siseelundite massaaz Vistseraal- ehk siseelundite spetsiifiline ravimassaaz on suunatud otseselt kõhuõõne elundite
ja nõrk, nahk on kahvatu ja kaetud külma higiga ning inimene hingel- dab; sageli kaasneb rahutus ja tuleb ette teadvusehäireid. Esmaabiks tuleb kannatanu panna la- mama, tõsta tema jalad kehast kõrge- male, katta kannatanu soojalt, et välti- da alajahtumist, ning rahustada teda. Oksendamise vältimiseks ei soovitata kannatanule juua pakkuda. Joonis 9.9. Sokis oleva kannatanu abistamine Luumurrud Jäsemete luumurru korral on tugev organsüsteemi vigastusi, näiteks pea-, valu, jäse on deformeerunud, murru rindkere-, lülisamba- ja kõhuvigas- kohal on verevalum või haav. Jäset ei tused koos jäsemeluude murdudega. saa liigutada. Liiklusõnnetuste, kõr- Esmaabiks tuleb vigastatud jäse fik- gelt kukkumise, füüsilise vägivalla jms seerida traumajärgses seisus või lahas- korral võib kannatanul olla liittrauma, tada. Lahastama peab jäseme luumur-
nende toiminguid; oskab kirjeldada rakkude ehitust, sisu ja paljunemist ning nimetada raku jagunemise põhietappe; oskab loetleda kudede liike; oskab anda skemaatilise üldülevaate inimkeha kohta; oskab nimetada üksikuid kehapiirkondi ja kirjeldada nende toiminguid; oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme; oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
