Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2. Turvalisuse või kaitstuse vajadused (Safety needs) sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus
docstxt/14767819368501.txt
Lk 17- Elu organiseerituse tasemed 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Eristatakse, sest kõike korraga käsitleda oleks liiga keeruline. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemeid. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. 3. Milliseid hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. 4. Nimetage raku tasemel uuritavaid elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. 5. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil. 6
Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, seks 2. Turvalisuse või kaitstuse vajadused (Safety needs) sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus
Roomajad, kalad jne- kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemp hoida. Sisekeskkonna stabiilsus on tunnus. Paljunemine- suguline ja mittesuguline. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Arenemis- ja kasvamisvõime.- Otsene ja moondeline areng. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga. Reageerimine ärritusele. Keerukas organiseerituse tase- molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. Populatsioon ongi orgaismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. TEADUSLIKUD FAKTID- probleemi püstitamine, taustinformatsiooni kogumine, hüpoteesi sõnastamine, kontrollimine, tulemuste analüüs ja järelduste tegemine,
Elu tunnused Elu määratlemine toimub mitme tunnuse kaudu: biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Ainuraksed ja hulkraksed keerukas organiseerituse tase molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemiline ja biosfääriline tasand. aine- ja energiavahetus toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamis- (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid (assimilatsioon) moodustavad tema ainevahetuse. stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on
Elu organiseerituse tasemed (Vastused küsimustele õp. lk 17) 1. MIKS ERISTATAKSE ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMEID? V: Elu kõiki ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda, kuna elusloodus on keerukas ja mitmekesine. 2. NIMETAGE ELUSLOODUSE PÕHILISED ORGANISEERITUSE TASEMED. V: Molekulaarne-, rakuline-, organismiline-, liigiline- ja ökosüsteemne tase. 3. MILLISED HULKRAKSETE ELUTEGEVUSE ISEÄRASUSED ÜHERAKULISTEL ORGANISMIDEL PUUDUVAD? V: Üherakulistel organismidel puudub ehituslik talitus kudede ja organite vahel. 4. NIMETAGE RAKU TASEMEL UURITAVAD ELU TUNNUSED. V: Raku tasemel uuritavad elu tunnused on toitumine, paljunemine, arenemine, kohanemine ja reageerimine ärritusele. 5. KUIDAS TAGATAKSE LOOMORGANISMI SISEKESKKONNA STABIILSUS?
Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadese- teaduslikele faktidele Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile
· Kogemus kõik, mis psühholoogilise loomuga, organismis mingil ajahetkel toimuv ükskõik kas teadvustatuna või vaid potentsiaalselt teadvustatuna. · Kogemine välimiste või seesmiste sündmuste mõju vastu võtmine antud ajahetkel. · Ideaalmina - minapilt mida inimene endale tahaks. · Seesmine taustsüsteem kogu tajureaalsus, mis on inimese teadvusele antud ajahetkel kättesaadav. · Organismiline väärtustamise protsess kestev protsess, kus väärtused pole kunagi fikseeritud või jäigad, vaid kus kogemust sümboliseeritakse täpselt ja pidevalt ning värskelt organismiliselt kogetud rahulduse keeles. · Psühholoogiline väärkohanemine seisund, mil organism salgab või moonutab kogemust teadvuses selliselt, et seda ei saa 'mina' osaks võtta. · Ähvardus seisund, mis tekib kui kogemust tajutakse või nähakse ette minastruktuuriga ühildumata.
Püsiv keemiline koostis, stabiilne happelisuse tase (pH). Kõigusoojased Püsisoojased Reageerimine ärritusele Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus Järglased sarnanevad oma vanematele. Kindel eluiga, mis lõppeb surmaga Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Kasutatud materjalid: http://www.zone.ee/bioabi/elu.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/elu.htm http://teachart.msu.edu/pila/teachersmaterials/kaleidoscope.php http://www.uvm.edu/~lehiggin/teaching/science/SAAWK_syllabus.h tm http://www.oup.co.uk/oxed/children/oise/pictures/ http://www.babyanimalz.com/
areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happeline tase. Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline.Eluslooduse organiseerituse tasemed:(organell on raku osa nt mitokonder,kloroplast) Rakuline tasand-Kõige väiksem eluüksus on rakk, rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood. kudesid, kudesid uurib histoloogia nt lehe põhikude. Elund e. organ- koed mood. organeid, uurib nt neuroloogia nt leht. Elundkond e organism-elundid mood. elundkondi nt hingamiselundkond,
Neutraalseks regulatsiooniks · Veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendide talitluste regulatsioone nimetatakse Humoraalseks regulatsiooniks · Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni · Liigiks nimetatakse organismidele iseloomuliku sise- ja välisehitust,talitluste eripära,kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõuded elukeskkonnale · Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed: molekulaarne,rakuline,organismiline,liigiline ja äkosüsteemne · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi · Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid,rakud,organismid,populatsioon,liigid ja ökosüsteemid · Lähenemist mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad nimetatakse Teaduslikuks meetodiks · Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust
Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi -Taimedel puuduvad elundkonnad -Inimese seedeelundkonnad on suu, neel , söögitoru , magu, peen- ja jämesool Lisaks nendele kuuluvad seedeelundkonda süljenäärmed, kõhunäärmed ja maks -näärmete poolt eritatavad ensüümid aitavad toitu seedida. -maksa poolt toodetav sapp emulgeerib toidus leiduva rasva. Eluslooduse organismiline organiseerutuse tase on rakulisest kõrgem. AUTOTROOFID organismid ,mis väliskeskkonnast hangitud orgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid sünteesivad. NEURAALNE REAKTSIOON elundite ja elundkondade talituse regulatsiooni nimetatakse neuraalseks reaktsiooniks. HUMORAALNE REAKTSIOON veres olevate hormoonide ja mõnede teiste keemiliste ühendite regulatsioon -Hormoonid on orgaanilised ühendid , mida sünteesivad sisekretsiooni näärmed .
aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Organismiline tase Füsioloogia Uurib elundite talitlusi ja regulatsiooni Anatoomia Uurib organismide siseehitust Morfoloogia Uurib organismide välisehitust Liigiline tase Etoloogia Uurib loomade käitumist
hüpotees mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata aga ka kummutamata teaduslik oletus probleem küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi, laendust vajav küsimus 5. 6. Elu organiseerituse tasemed, uurimisobjektid, teadused Molekulaarne tase molekul (haruteadus) bioloogia, viroloogia (viirused, viirushaigused) Rakuline tase rakud, organellid tsütoloogia (ehitus ja talitlus) Organismiline tase organism, organid, koed histoloogia (koed), füsioloogia (organismide ja elundite talitlus), geneetika (organismide pärilikkus ja muutlikus), anatoomia (organismi, elundite ehitus) Liigiline tase liik, populatsioonid etoloogia (käitumine), botaanika (taimed), zooloogia (loomad) Ökosüsteemiline tase biosfäär, ökosüsteem ökoloogia (organismide ja nende elukeskkonna vahelised suhted)
Rakkude hulga alusel jagatakse organismid Ainuraksed Hulkraksed Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. sahhariidid lipiidid valgud nukleiinhapped vitamiinid DNA Keerukas organiseerituse tase Elusorganismid on nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Keerukas organiseerituse tase Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne , bioomne ja biosfääriline tasand. Kohastumine Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb välja. Aine- ja energiavahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Organismi lagundamisprotsessid (dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid
Erilisi rakke ei moodustu. Uus organism Saab alguse ühe vanema keharakkudest. Epiteelkoe rakkude ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused
nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse
Isendid omandavad arengu käigus uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ja kohanevad ümbritseva keskkonnaga. Miks reageerivad organismid välisärritajatele? Organismid reageerivad välisärritustel enda olukorra paremate tingimuste loomiseks. Lk 17 Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Eristatakse, sest kõike korraga käsitleda oleks liiga keeruline. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteeme. Millised hulkraksete elutegevuse iseäranisused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede ja rakkude vahel jaotunud. Nimetage raku tasemel uuritavad elu tunnused. Toitumine, paljunemine, reageerimine ärritusele, arenemine, kohanemine. Kuidas tagatakse loomorganismi sisekeskkonna stabiilsus? Elundite ja elundkondade koostöö abil
8)Õkosüsteemi tase · Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta keskkonnaga. · Ökosüsteem on isereguleeruv, sest kõik organismid on seal seotud toitumisahelatega. · Kõik organismid ökosüsteemis moodustavad elukoosluse 9)Biosfääri tase · Moodustab see osa maal, kus leidub elu Seega on eluslooduse peamised organiseerituse tasemed molekulaarne,rakuline,organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. Rakkude koostis Hapniku, süsiniku, vesiniku on rakkudes kõige rohkem Ka lämmastik,fosfor,väävel Neid mida leidub ülivähe nim mikroelementideks Cu,Zn,I,T jne Orgaanilisi aineid-18% Anorgaanilisi aineid-82%,millest põhiline osa on vesi Anorgaanilisede ained 1) Vesi · 70-95% · Hea lahusti · Osaleb ise enamikus keemilistes reaktsioonides
2. Rakuline tase Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Kude- histoloogia (inimese 4 koetüüpi: närvi-, lihas-, side-, epiteelkude) Organ ehk elund- nt magu, süda, kopsud. Taimedel aga leht, juur, vars Elundkond ehk organsüsteem (seede-, paljunemis-, hingamiselundkond, sisenõrenäärmed) Taimedel elundkonnad puuduvad! 3. Organismiline tase Füsioloogia- teadusharu, mis uurib organismi talitust/tööd Anaotoomia- teadusharu, mis uurib organismi ehitust (organite jne) Organismi talituse regulatsioon 2 viisil: neuraalsel ehk närvisüsteemi vahendusel ja humoraalsel ehk hormoonide abil. 4. Liigiline tase Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 5. Ökosüsteemiline tase
· stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) Organelliline mitokonder Molekulaarne tasand: Rakuline rakk Kude sarnased koed-organ -> elundkond Rakuline tase : Organismiline tase: Isend Liik Populatsioon Olulisemad on rakk ja isend , kuna need suudavad eksisteerida iseseisvalt Ökosüsteem
ümbritseva eluta keskkonnaga ökosüsteemi ( järv, jõgi, tiik ). 2. Ökosüsteem on ise reguleeriv süsteem Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekul ( organell ) 2. Rakk ( kude,- organ,- organsüsteem ) 3. Organism ( populatsioon ) 4. Liik 5. Ökosüsteem Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Seega on eluslooduse peamised organiseerituse tasemed : molekulaarne,- rakuline ,- organismiline,- liigiline ja ökosüsteeme Teaduslikud uurimismeetodid: 1. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused , mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi 2. Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimuvast Mis on uurimismeetod: 1. Igal teadusharul on talle iseloomulikud uurimismeetodid 2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks 3
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust,
Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 5. Mõisted: Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused Elund- organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitusüksus Elundkond sama ülesandega seotud elundite kogum Organism elav terviklik rakuline süsteem
neutraalseks regulatsiooniks. Talitusi regueleeritakse ka veres, hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem.
· Sise- ja välisehitus · Talitluste eripära · Kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum · Kindlad nõudlused elukeskkonnale Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes elavad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga (ökoloogia) suurim: biosfäär ! Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase ! Peamised eluslooduse organiseerituse tasemed: · Molekulaarne · Rakuline · Organismiline · Liigiline · Ökosüsteemne Elus looduse hierarhiline süsteem Biomolekulid organellid rakk koed elundid elundkokd organism populatsioon kooslus ökosüsteem bioom biosfäär 1.3. Teaduslik uurimismeetod ! Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase
(THC) Probleem, mis esineb arvutprogrammidega loodud mudelites on see, et leidudes ei saa kunagi 100% kindel olla ja testid tuleb läbi viia ka rakkude, organite või organismide tasemel.(THC) Alternatiivsed meetodid aitaksid kokku hoida loomressursse, kuna iga ravimi väljatöötamise etapp ei nõua katseid loomorganismis. Kuna aga alternatiivsed meetodid ei anna piisavat informatsiooni mõjule kogu organisis tuleks väljatöötamise lõppstaadiumis korraldada siiski üle-organismiline katse. 5 Kokkuvõte 23. jaanuari 2014. aasta seisuga ravim Nerventra müügiluba ei saanud.(EMA) Esitatud toimeainete ja valmistoote väljatöötamise, tootmise ning kontrolli teave oli otsust tehes rahuldav ning dokumentatsioon korras. Katsetulemused näitavad, et ravimi olulised kvaliteediomadused on järjekindlad ja ühtlased ning katsete läbiviimise kord ja meetodid rahuldavad. (Euroopa raviamet)
10. Eraklikud 11. Demokraatlikud 12. Eetilised 13. Huumorimeelsed 14. Loovad 15. Avatud kõigele uuele, mis ümbritsevad 16. Tipp elamusi (peak experiances) kogevad Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me kogeme, self siin jälgib ja analüüsib b. Isiksus (ego, persona) inimese tajuvus endast sellisena nagu ta reaalsest on c. Isiksuse arengu lõppsiht milline tahab inimene olla ideaalpildis, sinna poole inimene liigub koguaeg. 2
moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Organell 3. Rakk 4.kude 5.elund 6.elundkond 7.organism 8. Populatsioon 9. Ökosüsteem 10.biosföör 3. Elu tasemeid uurivad teadusharud Molekulaarbioloogia- uurib, kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse
· Ärritustele reageerimine avaldub tihti liikumises. - Kk-st tulevat infot võetakse vastu meeleorganitega ( närvisüsteemi reaktsioon ). - Üherakulistel org-el närvisüst asemel valgumolekulid välismembraanis. Elu organiseerituse tasemed Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne rakuline organismiline liigiline ökosüsteemiline. · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks org tasemeks. - Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - Molekulaarbioloogia. · Vahel eristatakse ka elu organiseerituse organelli taset. - Raku sisemuses on mitmeid organelle ( tuum, ribosoomid, mitokondrid ).
Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel uuritakse sarnase ehituse ja talitlusega rakke koos vaheainega. Organite tasemel uuritakse sarnase talitusega kudesid, mis moodustavad organid ja elundkondade tasemel uuritakse organeid, mis on sarnase talitusega. Järgmine suurem tase on organismiline tase. Seal lisanduvad juurde sisekeskkonda stabiilsus ja keha terviku uurimist ehk anatoomiat. Liigid, mis on ühel asustusalal, moodustavad populatsioonid, mis on järgmiseks tasandiks. Sellel tasemel järgneb liigiline tase, mis uurib organismide paljunemist ja käitumist. Ühel territooriumil asuvad isendid moodustavad ökosüsteemi taseme ning kõige kõrgem tase on biosfääri tase, mis hõlmab kogu planeet Maal toimuvat eluslooduse nähtusi ja tasemeid.
· Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. · Ökosüsteem on isereguleeritav süsteem ning selle arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. · Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. · ELUSLOODUSE PEAMISED ORGANISEERITUSE TASEMED ON MOLEKULAARNE, RKAULINE, ORGANISMILINE, LIIGILINE JA ÖKOSÜSTEEMILINE. Teaduslik uurimismeetod · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgtada mitmeid loodusnähtusi. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid. · Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. · Teadlaste probleemiasetus tugeineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele- s.o. teaduslikele faktidele.
Partners:Marrige and it´s alternatives. Kaks tema raamatutest on avaldatud postuumselt :The Carl Roger´s reader kollektsioon tema kõige mõjukamatest kirjutistest ja Carl Roger`s dialogues mis toob esile vahetuse selliste gigantidega nagu Paul Tillish, B.F.Skinner, Gregory Bateson ja Rollo May. Rogers räägib eneseaktualisatsiooni püüdlusest iga elus vormi puhul. Ka puul on tema arvates püüd eneseaktualisatsiooni poole olemas. Leidis, et on olemas ka organismiline väärtustamine, et igal organismil on olemas teadustamatu võime ära tunda, mis on organismile hea ja vajalik. Kui oleme enesest teadlikud, siis tunneme ära, kui organism ütleb, et on vaja puhata, siis puhkangi. Iseküsimus on see, kas anname sellele järgi või mitte. Ühelt maalt tulevad sisse ühiskonna reeglid ja surve. Kui see norm tuleb meelde, siis jätate organismi tunnetuse kõrvale ja lähtute normist. Samas rääkis ta ka positiivsest suhtumisest
Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised). Organismiline kultuurikäsitlus- Diskreetsetes süsteemides on esmane tinglik ja käitumisest sõltumatu märk, kontinuaalsetes on olulisem tekst, milles märgid on kujutavad ja käitumisega seotud. Esimesel juhul loovad keele märgid, teisel juhul tekst. Lotman näeb analoogiat peaaju poolkerade, keele, teksti ja kultuuri vahel ja seega on tema kultuurikäsitlus organismiline ja kultuur ise defineeritav kui inimese ja maailma vahel eksisteerivate seoste süsteem.
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine
Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematele. Dna ja Rna olemasolu. 8.KINDEL ELUIGA, MIS LÕPPEB SURMAGA. Erinevatel liikidel on erinev eluiga, mis lõppeb alati surmaga. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASU Molekulaarne, rakuline, organismiline, popatsiooniline, liigilne, ökösüsteemne ja biosfööriline tasand. BIOSFÄÄR ÖKÖSÜSTEEM POPULATSIOON Taimorganism ehk isend Loomorganism ehk isend - Organ (kops,süda,silmad jm) Kude (katte-,tugi Kude 10.KOHASTUMINE
● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematega. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja. Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus)
Rituaal: kogemuse integratsioon. Inimesel ei ole pidevalt juttu sellest, et ”minu põlvkonnas lapsed kasvasid rihmaga ja õige laps peab saama rihma kord päevas.” Riitus: elutarkuse limiteerimine. Elu jõud tuleneb sellest kui 8etappi läbitakse positiivselt. Kui inimene jääb mingile etapile arengus kinni, siis kogu tema eluenergia istub selles perioodis sümboolselt kinni. Iga etapp võtab tüki energiast ära. HUMANISTLIK PARADIGMA ORGANISMILINE LÄHENEMINE ABRAHAM HAROLD MASLOW (1908-1970) Maslow ”motivation and personality. 1954” ”a toward a psychological being” American Association of Humanistic Psychology (1962). Ajakiri. Sisaldab esseesi. Kas alateadvuses olevad impulsid on need, mis määravad ära inimese käitumise? H. Harlow – primaatide kehane kontakt oma järglastega omab fundamentaalset tähtsust......Patoloogiad tekivad kahes valdkonnas. Seksuaalkäitumine ja agressiivsus
ÖKOSÜSTEEMI TASAND Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaugu seotud. Ökoloodia on teadus, mis uurib ökosüsteeme. BIOSFÄÄRI TASAND Kõige kõrgem organiseerituse tase. Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. TV lk 5 ül 1, lk 6 ül 3. ÜL1 . Organiseerituse tase uurimisobjekt bioloogia eriharu elukutse Molekulaarne Neuron Molekulaargeneerika Keemik Rakuline DNA Tsütoloogia Geeniteadlane Organismiline Süda Anatoomia Kardiokirurg Liigiline Suur-kirjurähn Etoloogia Ornitoloog Ökosüsteemiline Raba Ökoloogia Metsavaht ÜL 3. Organiseerituse tase. Näide. Molekul neuron Organell mikrokonder Rakk munarakk Kude lihaskude Elund süda Elundkond hingamiselund Organism lehm
• Mudel – teooria „pehmem“ ja piiratum vaste TEOORIA – Korrastatus: mõisted, seosed, seletused. Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada 1. Võimalused uurimiseks – KEDA? • Kaksikute uurimused – Ühemuna kaksikud (nt
ning nad kõik võivad ekslikult arvata, et otsivad tegelikult seksuaalse iha rahuldust (kuigi tegelt ntks hoopis otsitakse turvatunnet vm). Seda toetab ka uurimustulemus, et üksik psühhopatoloogiline sümptom võib samal ajal esindada mitut erinevat ja vahepeal ka vastanduvat iha. Seejuures on oluline teada seda, et ebatavaline on hoopis see et teol või teadlikul soovil on ainult üks motivatsioon. Motiveerivad seisundid. Teatud mõttes on iga organismiline seisukord juba iseenesest motiveeriv seisund. Praeguse aja motivatsioonikäsitlused näivad aga jälgivat eeldust, et motivatsiooniline seisu on eriline, isepärane seisund, mis eristub teravalt muust organismis toimuvast. Kuid motivatsiooniteooria peaks just eeldama, et motivatsioon on konstantne, lõpmatu, hoovav ja kompleksne ning see on peaaegu iga organismilise seisukorra universaalne omadus. Inimene tunneb end tõrjutuna - staatiline psühholoogia rahuldub ja paneb punkti asjale
ökosüsteem kasutamine ja kaitse. Koosluseline Biotsönoos ehk Biotsönoloogia, geobotaanika Metsandus, elukooslus rohumaaviljeus Populatsiooni Populatsioon Populatsioonigeneetika, Sordi- ja tõuaretus, line populatsiooniökoloogia, jahindus , kalandus evolutsiooniõpetus Organismiline Organism, organ, Botaanika, zooloogia, nende harud, Taime- loomakasvatus, kude geneetika jt meditsiin Rakuline Rakk, organell Rakuõoetus ehk tsütoloogia, Miktobioloogia bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul, viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad Bioloogia Page 2
loomadele 4.karjatamine ja tuli võivad suurendada erosiooniohtu 5.niitmise ajastus on kriitiline ent erinev taimestiku ja loomastiku seisukohast 6.ala suurusest ja homogeensusest tulenevad efektid Rohumaatüübid 3-liigirikkuse kujunemine Kaks vaadet kooslusele · Individualistlik - gleasonlik (H. Gleasoni järgi) - kooslus on lihtsalt liikide kogum. Liikide kooseksisteerimine tuleneb nende sarnastest elupaiganõudlustest. Liikide kogumites ning koosluste arengus on palju juhuslikkust. · Organismiline - klementslik (F.E. Clementsi järgi) kooslus on kui superorganism; liigid on omavahel tihedasti seotud vastastikuste suhete kaudu ning süsteem areneb terviklikult. Koosluste areng on deterministliku iseloomuga. Clementsi deterministlikust vaatest tuleneb kliimaksi kontseptsioon · Kliimaks - koosluste arengu (suktsessiooni) suhteliselt püsiv lõppjärk (väljakujunenud struktuuri, liigilise koosseisu ja liigirikkuse, produktsiooni, aineringe jmt-ga).
Elundkond on samuti elu organiseerituse tase.Elundite ja elundkondade koostöö regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus.Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni.Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase..Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid.Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 2.inimlaste mitmekesisus. Rass on mingite geneetiliste iseärasustega organismide liigisisene rühm.Lisaks geneetilisele erisusele eristab geograafilisi rasse üksteisest erinev levila, ja ökoloogilisi rasse sama ala.erinevate elupaikade asustamine.Botaanikas nimetatakse aretusega saadud rasse sortideks, zooloogias tõugudeks. Rass ehk inimrass on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend
registreerime toimunud muutusi vaadeldes seda situatsiooni erinevatel ajahetkedel, oluliseks jooneks on see, et et need muutused pole teleoloogilised see on filosoofia üks gategooria, see väidab, et asjadel on mingi lõppseisund, mille poole püüelda, see lõppseisund mõnel juhul puudub , siis otsitakse põhjus tagajärg seos, otsitakse sel juhul üldiseid seaduspärasusi eeldatakse väljaspool oleva vaatleja olemasolu,ta kirjeldab asjade seisu Kolmas maailmavaade on organismiline maailmavaade holistlikke psühholoogiliste süsteemide uurimine, kus isiksuslike ja isklike ja kk-ke komponentide vahel on keerukad vastastikused seosed tervik on midagi enamat kui lihtsalt osade summa - J. Miller - 1978 raamat: "The living systems", üle 1000 lk-ga, süsteemiteoreetikute piibel 6.märts.2009 Transaktsiooniline maailmavaade (transactional ww) - see käsitleb muutuvaid suhteid, psühholoogiliste tervikute ja kk-e aspektide vahel, põhiline mõiste on sündmus (event) ja see ei
kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised). Organismiline kultuurikäsitlus Diskreetsetes süsteemides on esmane tinglik ja käitumisest sõltumatu märk, kontinuaalsetes on olulisem tekst, milles märgid on kujutavad ja käitumisega seotud. Esimesel juhul loovad keele märgid, teisel juhul tekst. Lotman näeb analoogiat peaaju poolkerade, keele, teksti ja kultuuri vahel ja seega on tema kultuurikäsitlus organismiline ja kultuur ise defineeritav kui inimese ja maailma vahel eksisteerivate seoste süsteem. Tekst
nad väitsid, et usulised liikumised tekivad ja kaasavad endaga inimesi sõltuvalt sellest, mis valdkonnas on toimunud ühiskonnas inimeste võõrandumine. Võõrandumist mõistavad nad kui ilmajäämist millestki, võrreldes teiste ühiskondlike gruppidega või oma sisemiste standarditega. Olulised võõrandumise valdkonnad on: majanduslik, mis puudutab heaolu, sotsiaalne, mis puudutab oma grupi tunnustatust ühiskonnas, organismiline, mille sisuks on oma füüsiliste iseärasuste võimalik mittetunnustamine, eetiline võõrandumine, mis väljendub ühiskonna moraalsete standarditega mitteleppimises. Iga võõrandumisliik viib konkreetset tüüpi religioosse liikumise tekkimisele ühiskonnas. Sellisel juhul on pöördumise sisuks oma võõrandumisprobleemi lahendamine ja kaasatuse tagamine. (Tekivad usuliikumised, grupid, kuhu kuuluvad sarnaste probleemidega kokkupuutes olevad inimesed. Nt
erineda. Optimum organismi elutegevuseks soodsaimate keskkonna(teguri)parameetri väärtustega piirkond ökoamplituudis. Organiseeritus süsteemi kui terviku omadus, mis avaldub tema koostisosade vastastikku sõltuvas toimimises ja piirab seda toimimist süsteemi raames. Organiseeritus teeb süsteemi taandumatuks selle elementide summale. Bioloogias eristatakse järgmisi biosüsteemide organiseerituse tasemeid: molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, tsönootiline (kooseluline), ökosüsteemiline ja planetaarne e. globaalne. Ökoloogias on keskne ökosüsteemiline organiseerituse tase (objekt on ökosüsteem). Orienteerumine (loomadel) koha ja aja tuvastamine. O. võimaldab leida toitu, liigikaaslasi, pesa. Enamik selgroogseid orienteerub maastikus nägemise, kuulmise ja haistmise abil, täheldatakse ka Maa magnetvälja järgi orienteerumist. Linnud arvestavad rändel ka taevatähtede asendit.
annaabi.ee 
