Inglise-buuri sõda Aafrikas toimus Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu, kes oli asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Põhjused: Transvaalis ja Oranjes olid teemandi- ja kullaleiukohad, ning inimesed tahtsid kergelt rikkaks saada. Buure hirmutasid migrantidega kaasa toodud pahed (joomingud, kaklused) ja inglise keelt rääkivad sisserändajad nõudsid õigusi ent ei tahtnud võtta endale kodanikukohustusi. Algus, käik ja lõpp: Transvaali president Krüger ei tahtnud inglise asunikele kodanikuõigusi anda ja SB hakkas 1899. aastal vabariikide piirile väge koondama, ettekäändeks oli
1565 aasta augustis algas pildirüüste ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste mahasurumiseks loodirahutuste nõukogu, mille otsusega hukati massiliselt inimesi. Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli
deklaratsioon (hiljem ,,Õiguste bill"). 9. Õiguste bill (Mis see oli, mis aastal kehtestati?) Kehtestati aastal 1689. Õiguste bill kujutab endast õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Parlamendisaadikutele sätestati sõnavabadus. On jäänud siiani Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. 10. Kes oli Oranje Willem? Oranje Willem oli Madalmaade asevalitseja, kellest sai Inglismaa kuningas. Allkirjastas õiguste deklaratsiooni. 11. Valgustusaja põhijooned. · Tekkis usk mõistusesse · Rõhuti vaimsele vabadusele ja usulisele tolerantsile · Jumalale tekkis uus (deistlik) lähenemine · Tähtsustati haridust · Humanism · Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau
Holland Valuoja Põhikool 9a klass Koostas:Kätlin Laas Juhendas:Maiga Purgats Holland Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland Pindala:41 526 km² Rahvaarv:16 515 100 Pealinn:Amsterdam Riigikeel:hollandi keel Rahaühik:kulden Holland Vapp Lipp Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia.Riigipea on kuningas(kuninganna),kel 1887.a.põhiseaduse kohaselt on õigus osa võtta parlamendi ja valitsuse tegevusest.Seadlusandlusorgan kaheko...
Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad kihid ja ka puritaanid. Kuninga väed kaotasid ja parlament võitis eesotsas Oliver Cromwelliga. Kuninga hukkamine Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse ning mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma. ,,Puhastatud" parlamendi poolt moodustatud erikohus nimetas Charles I türanniks ja mõistis ta surma.30. jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. ,,Õiguste Deklaratsioon" 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta algul kirjutas Willem alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William III nime all uueks kuningaks. Cromwelli valitsus Pärast kuninga hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks Oliver Cromwelli kätte ja teda toetava sõjaväe kätte. Võimust kõrvale jäetud parlament kihutati 1653. aastal laiali. Cromwell valitses riiki märksa võimsamalt kui seda oli
Millised sündmused toimusid tema valitsemisajal? Nimeta kaks olulisemat. 13. Millal algas ja millal lõppes Inglismaal kodusõda? 14. Kes oli Oliver Cromwell? 15. Miks rahvas ei toetanud Oliver Cromwelli lordprotektorina? 16. Miks Inglismaal 1660. a. ikkagi taastati kuningavõim? 17. Mis sätestati Breda deklaratsioonis? 18. Mis sätestati ``Õiguste deklaratsioonis``? 19. Mida tegi Charles II pärast võimuleennistamist? 20. Miks oli James II ebapopulaarne? 21. Kes oli Oranje Wilhelm? 22. Mis riigist Oranje Wilhelm pärines? 23. Mis nime all asus Oranje Wilhelm Inglismaad valitsema?
poole miljoni võitleja. Sõja viimane etapp 1905. aasta kevadel toimus merel: Vene Balti laevastik saadeti Vaiksele ookeanile ning jaapanlased hävitasid ka selle Tsushima merelahingus. Sõda lõppes Portsmouthi rahuga 1905. a augustis. Jaapani mõjupiirkonda jäid nüüdsest Lõuna- Mandzuuria ning Korea. Venemaa rahvusvaheline maine sai rängalt kannatada ning andis tõuke revolutsiooni puhkemisele (1905). Buuri sõda Lõuna-Aafrikas asuvatesse Oranje ning Transvaali riiki, mille olid rajanud buurid, asus elama palju inglise seiklejaid, kes olid huvitatud kulla- ning teemanti kaevandustest. Inglased nõudsin endale buuridega võrdseid õigusi, kuid ei soovinud samas võtta kodanikukohustusi. Tülli sekkus Suurbritannia, kes soovis oma kodanike huvisid kaitsta. 1899 tõi Inglismaa oma väed buuri riikide piiridele. Algas sõda, kus buuridel tuli võidelda ülekaaluka vastasega. See sundis neid peagi üle minema partisanisõja taktikale
*Cromwelli poeg Richard sai uueks valitsejaks Inglismaal. *Loobus valitsemisest, toetust ei olnud sõjaväel ega rahval. *1660. aastal krooniti kuningaks Charles II (1660-1685). 2. Püüd anda usuvabadus katoliiklastele. *James II (troonil peale CharlesII 1685-1688) anda usuvabadus katoliiklastele ja puritaanidele. *Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1. Oranje Willem Inglismaa võimul. *1688. aastal saabus Hollandi valitseja Oranje Willem Inglismaale. *James II põgenes Prantsusmaal. *Willem kirjutas alla ´´Õiguste deklaratsioonile``. *Krooniti Inglismaa kuningaks (Willam III). ´´ÕIGUSTE DEKLARATSIOON``(1689). 1. Kuninga täielik allumine sedustele. *Kuningas valis ministrid,kohtunikud ja juhtis armeed, välispoliitikat. *Ministrid pidasid tegevuse eest vastutust.
kõik oleneva kuningavõimu tugevdamiseks. REFORMEERIMINE: 1) aadliseisuse reforminime.2)generaalstaatide kõrvaldamine. 8. LOUIS XIV ehk Päikesekuningas -Prantsuse absolutismi kõrgaeg -"Riik see olen mina." Näited: 1)ta suurendas Prantsusmaa territooriumi 2) ta on Prantsusmaal kõige kauem valitsenud kuningas, sai troonile kõige nooremalt. 9. KUULUS REVOLUTSIOON1688-1689 Inglise troon kuulutati vakantseks ning Oranje Willem sa kuningaks. Kuna riigipööre toimus veretult, nimetati kuulsaks revolutsiooniks. Tulemus: James II kukutati, kuninga ja parlamendi vahelised piirid pandi paika (Õiguste bill), Oranje Willem sai kuningaks. 10. ÕIGUSTE BILL -reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel. 1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet 2)parlament koguneb regulaarselt. 3)maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi.
Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III · ,,Õiguste deklratsioon"- see pani paika kuniga võimupiirid INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK. 18.saj · Inglismaast on saanud tugev parlamentaarse monarhiaga riik · Inglismaast on saanud koloniaalriik · Inglased kaotavad suured valdused Ameerikas · 1760ndatest saab Inglismaal alguse tööstuslik pööre · See levis mujale Euroopasse pärast suurt Prantsuse revolutsiooni
Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Mõisted: Puritaanid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid. Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Oranje Willem- Oranje prints, Nassau krahv. Madalmaade kodanliku revolutsiooni tegelane. Hispaania vastase liikumise juht. Korraldas sõjakäike hertsog Alba vastu. Sai surma hispaania agendi käe läbi. Colbert- prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör. Colbert sai tuntuks külma ja kalkuleeriva mehena, kes usuti olevat täiesti emotsioonitu. Richelieu- prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Kardinal Richelieu pani aluse Pr.absolutismile. Hoolitses ka hariduselu eest-avas Pr
Monarhia Hollandis Lühivaade monarhia ajaloost 1463.a. tulid esmakordselt kokku Generaalstaadid (parlament). 1579.a. sõlmisid 7 kalvinistlikku põhjaprovintsi Utrechti Uniooni, lõid 1581.a. Hispaaniast lahku ja moodustasid Ühendatud Provintside Vabariigi. Vahepeal sai Holland edu asumaadel. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1795.a. hõivasid Hollandi Prantsuse väed, kelle toetusel loodi 1798.a. Bataavia Vabariik ja võeti vastu esimene Põhiseadus. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist.Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Monarhia Hollandis Kuningriigi asjade praegune riigiõiguslik korraldus on viimastel aastatel osutunud ebarahuldavaks. Varsti revideeritakse Madalmaade Kuningriigi statuuti. Hollandi kuningas on ...
Alari issak holland Hollandi vapp Hollandi lipp Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Pealinn - amsterdam Rahvastik Amsterdam 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest pindala 41 526 km² Kuninganna Beatrix Wilhelmina Armgard van Oranje-Nassau Vaatamisväärsused Allard Pierson Muuseum Piibli Muuseum Nemo Muuseum Amsterdamis tulbid Hollandi tüüpi tuuliku varemed.
1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti viigid- Oranje Willemi pooldajad toorid- Jamesi pooldajad 1688- viigid ja toorid ühinesid katoliikliku James II vastu Kuulus Revolutsioon- James II asendamine Oranje Willemiga 1689- parlament võttis vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel ususallivuse akt- pidi lõpetama usutülid Inglismaal troonipärimise akt- reguleeris edaspidist troonipärimist Robert Walpo- 1721-1742 valitsuse eesotsas olnud viigide liider, kes juhtis Ministrite Kabinetti
INGLISE REVOLUTSIOONID KUIDAS SÜNDIS PARLAMENTAARNE MONARHIA? 1603 SURI KUNINGANNA ELIZABETH I JÄRGLASTETA Soti kuningas James VI sai Inglismaa troonile James I-na JAMES VI/I · Tekkis Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. · Oli Sotimaal absoluutne monarh · Inglismaal tuli võimu jagada parlamendiga · Inglismaal ei saanud ilma parlamendita uusi makse kehtestada JAMES I POJAD: KELLEST SAAB KUNINGAS? Prints Henry Loe lisatekst lk 19 Prints Charles MIKS SÜVENEB CHARLES I VALITSUSAJAL KUNINGA JA PARLAMENDI KONFLIKT? Leidke vähemalt neli põhjust. 1. ... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? ...
Kelle ees peaks Bossuet arvates valitseja vastutust kandma? Miks? Miks peavad alamad tunnistama valitseja tingimusteta autoriteeti? Kuivõrd veenev tundub sulle Bossuet põhjendus valitseja õigustest? Põhjenda oma arvamust. Töö tekstiga. Väljavõte ,,Õiguste deklaratsioonist" (1689) Westminstrisse kogunenud vaimulikud ja ilmalikud lordid ning alamkoja liikmed, selle Kuningriigi rahva kõigi seisuste seaduslikud, täievolilised ja vabad esindajad, esitavad Williamile ja Maryle, Oranje printsile ja printsessile, deklaratsiooni, mille ülalnimetatud lordid ja alamkoja saadikud on järgmiste sõnadega kirja pannud. Seaduste kehtestamine või nende muutmine kuninga poolt ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Alamatel on õigus kuningale palvekirju esitada. Petitsioonide pärast vahi alla võtmine või tagakiusamine on seadusevastane. Rahuajal sõjaväe kokkukutsumine ilma parlamendi nõusolekuta on
Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas...
kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa Kuramaa- Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine
Rõuged Ajalugu Tunti juba 3000 a tagasi Esimesed epideemiad 6. saj Euroopasse levis 15. saj 17. saj põdes 12-15 milj inimest, suri kuni 1,5 milj Louis XV, tsaar Peeter II, Oranje Wilhelm, kuninganna Elisabeth I j Haigestumine hakkas jõudsalt vähenema 30.aastail Eestisse jõudsid 16. saj DNA struktuur Ennetamine Ainus ennetusviis vaktsiin Vaktsiin Vaccina viirus Sarnane variona viirusele aga ohutum Vaccina virus ei põhjusta rõugehaigusi. Sümptomid ja kulg Palavik külmavärinatega (39...40°C) Valud nimme piirkonnas Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus 2...3 päeva möödudes eellööve (leetritaoline) 5
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni
Tellimusi oli nii palju, et tihti õpilaste abi. Mitmed teosed väga suuremõõdulised, uhke ateljee ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" ,,Leukippose tütarde röövimine" ,,Õlgkübar" ,,Ristilt võtmine" Van Dyck paraadportree rajaja. Toretsev taust, kuid mitte liiga tähtsustatud. Poosid vabad ja juhuslikuna näivad, paremates portreedes avas õukonna pingelist hingeelu. Charles I tegelikult oli lühikest kasvu, kujutatud vägevamana Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem Draperii taustal Jordaens talupoegade kujutamine, rahvalik, kohati naturalistlik, enamasti ohjeldamatult pidutsemas ja söömas ,,Oakuninga pidu"
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks
"Leukippose tütarde röövimine" -portreed lähedastest N: "Õlgkübar" "Hélène Fourment lastega" Kompositsioon toetub ristuvatele diagonaalidele. Pildid toretsevad ja jõulised Anthonis van Dyck (1599-1641) Kuulsamaid portretiste, paraadportree rajaja: -inimesed kujutatud tähtsana, võimukana -poos suursugune -toretsev riietus -aumärgid ja luksuslik interjöör töötas Charles I õukonnas Inglismaal N: "Inglise kuninga Charles I portree" "Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem" Rahvalik suund: Jakob Jordaens (1593-1678): lopsakas rahvalikus laadis olustikumaal, tihti kõrtsistseenid või kaklused. N: "Oakuninga pidu"
Ta saatis parlamendi laiali, mis oli aga elanikele vastuvõetamatu. Charles I'le oli terve aja parlamendiga kokkupõrked. Kunigas hukati 30. Jaanuaril 1649. Oliver Cromwell ja vabariik (1649- 1653) parlamendi asemel loodi täidesaatva võimuorganiks Riiginõukogu. Lihtrahva nõudmisi ei rahuldatud. Charles II parlament tuli uuesti kokku. James II katoliiklane, usuline lahknevus, mille tõttu moodustati 2 parteid:James II (toorid/ konservatiivid); Jamesi vanema tütar ja ta mees Oranje Willem (viigid /liberaalid) Oranje Willem /William III viigid ja toorid olid Jamesi vastu ning William kutsuti troonile, ta kukutas kuninga. Riigipööre ilma verevalamiseta kuulus revolutsioon. Parlament võttis vastu Õiguste billi: 1) kunigas ei saa peatada seaduste toimet; 2)parlament koguneb regulaarselt; 3)maksude määramisega ja sissenõudmisega tegeleb parlament. Anne (James II noorem tütar) kuningavõim nõrgenes edasi ja parlamentarism arenes. Hannoveri dünastia.
Namibi kõrb 1.Asend Namibi kõrb laiub Edela-Aafrikas, alates Oliphantsi jõest Lõuna-Aafrika Kapimaa provintsist kuni Angolani põhjas. Piirneb läänes Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust
*Rahvas tantsis Londoni tänavatel VI Stuartid tulevad taas võimule I Cromwelli poeg valitsejaks *Ei leia toetust sõjaväelt *Loobus valitsemisest II Parlament kokku *Taastatakse kuningriik *Charles II kroonitakse kuningaks III Charles II ja James II *Taastada absolutistlikku korda *Taastada katolik usk IV James II *Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele *Tüli kuninga ja parlamendi vahel VII Kuulus revolutsioon I Oranje Willem kuningaks *William suure laevastiku ja sõja väge Inglismaale *James II põgeneb Prantsusmaale *Willem kirjutab alla ''Õiguste deklaratsioonile'' *Kroonitakse William III Inglismaa kuningaks VIII ''Õiguste deklaratsioon'' I Parlament *Andis välja seadusi *Kehtestas makse II Kuningas *Täitevvõim *Määras kohtunikud, valis ministrid, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat III Inglismaa *Kehtestati trükivabadus *Riigiteenistuses ainult anglikaanid
Taastati parlamendi ülemkoda, alamkotta tulid kahe aasta jooksul jälle rojalistid ja anglikaanid. Parlamendis moodustusid kaks rühmitust: troonid ja viigid, kellest hiljem moodustusid erakonnad. Inglismaal kehtestus parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon: peale Charles II võimule saanud James II ärritas rahvast katoliku usku astumisega- parlament näitas oma jõudu ja kutsus troonile James II vanema tütre Mary. 1688 novembris saabusid Mary ja tema abikaasa Oranje Willem Londonisse. James II põgenes Prantsusmaale, enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 1689 nimetati dokument ,,Õiguste Billiks", millest sai üks Inglismaa põhiseaduse alusdokument. William III võimuletulek ja James II kukutamine on ajalukku läinud kuulsa revolutsioonina. William III ja järgmised valitsejad ei pannud rõhku tugeva kuningavõimu taastamisele,
Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. 2.5 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVis on 9 rahvusparki, üle 150 provintsipargi ja kaitseala ning erareservaate. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Voolanud piki Namiibia piiri, suubub Oranje lõpuks Atlandi ookeani. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele, kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel.
· Susanna Fourment'i portree · ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" · ,,Leukippose tütarde röövimine" · Helene Fourment'i portree ANTHONIS van DYCK: · Rubensi õpilane · Paraadportree rajaja · Paraadportree esitleb inimest tähtsana ja võimukana (suursugune poos, toretsev riietus, luksuslik interjöör) · Maalis portreesid Inglismaa kuninga Charles I õukonnas · Inglise kuninga Charles I portree · Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem JAKOB JORDAENS: · Talupojad pidutsemas, söömas · Kõrtsitseenid, logelevad või kaklevad talupojad · ,,Oakuninga pidu"
NAMIBI KÕRB ASEND JA ULATUS Namibi kõrb on teadaolevalt vanim kõrb maailmas. See asub Aafrika mandri ja Aafrika maailmajao edelaosas Namiibia riigis. NAMIBI KÕRBE ASEND Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL
katoliiklik. * restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei mõistnud toimunut õigeks . * 1688 - Novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis XIV * William III Hollandi protestantlik valitseja , kes kutsuti Inglismaad valitsema . Ta jõudis Inglismaale aasta hiljem . Kirjutas alla deklaratsiooni lepingule ja ta krooniti Inglismaa valitsejaks. Ta valitses võimsalt.
Kalahari kõrb (Lühireferaat) Marianna Golovina 8.c klass Kalahari kõrb (looduspiirkond) asub (Aafrika maailmajaos) Lõuna-Aafrika siseosas. Asub Lõuna-, Namiibia- ning Botswana Aafrika riikide piirkonnas. Kalahari kõrbe pindala on ligi 930 000km2 ning ulatub lõunas kuni Oranje jõeni. Kalahari kõrb on üks palavamaid ja metsikumaid kogu maakeral. Novembris, Lõuna-Aafrika palavaimal kuul- novembris, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kalahari temperatuur võib ulatuda kuni 40°C , keskmaksimaalne temperatuur- 29°C, aga keskminimaalne 12°C. Öösel kiirgub aga soojus tagasi ning atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Aurustumine- 3 000mm. Sademete hulk on 150mm (lõunas) ning 1000mm (põhjas) aastas. Üldiselt aga, alla 250mm aastas
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - või...
II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. Isikuvabaduste Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Esile kerkis terav troonipärimisküsimus ja sellega seotud usuprobleemid. Charles II järglaseks oli määratud tema vend(troonil James II nime all), kes aga oli katoliiklane. Kardeti, et ta taastab katoliikluse Inglismaal. Opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi tütre Mary ning tolle mehe Oranje Willemi. Nende pooldajad said nimeks viigid, Jamesi omad aga toorid. Viigidest ja tooridest kujunesid Inglismaa poliitilised parteid 19. saj. Vastavalt liberaalid ja konservatiivid. 1688. ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu. Inglise troon kuulutati vabaks, valitsema kutsuti Mary ja Willem ning suure laevastiku ja armeega saabunud Willem kukutas James II. 1689. kokku tulnud parlament kuulutas Oranje Willemi William III nime all Inglismaa kuningaks
1649 kuninga Charles I avalik hukkamine (rahvas ei kiitnud heaks) 1649 1660 Inglismaa ,,vabariik": · võim peaminister Oliver Cromwelli ja teda toetava sõjaväe käes; sõjaline diktatuur; rahvas vihkas Cromwelli; riik surus peale äärmuslikku puritaanlust; 1658 suri Cromwell; peale surma anti võim tagasi kuningatele (tulevad kuningas olid katoliiklased); 1688 Kuulus revolutsioon: · parlament pakkus krooni kuning väimehele, Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile (protestant); 1688 Oranje Wilhelm saabus armeega ja kuningas James II põgenes Prantsusmaale, uueks kuningaks sai William III; Inglismaast sai esimesena parlamentaarse monarhiaga riik; Kolooniad; Inglismaa ülemvõim maailmamerel; Napoleoni sõjad; Victoria ajastu; 8) Prantsusmaa 1. saj ekr elavad Prantsusmaal keldid ehk gallid; piirkond vallutati ja see romaniseerus;
ja 3) kirikuvarad põhimõte: sidemed Roomaga. vandenõus Elisabeth pulmade ajal riigistamine. 1572 ülestõusu Põhja- reforamatsiooni käik sekulariseerida. 1) ühed on määratud Tekkis anglikaani I vastu. hugenottide vastu Rootsi Madalmaade juht Oranje 1524-1525 talurahva hukatusse; kirik. Kloostrid tõelise veresauna reformaatsioon Wilhelm. ülestõus juht 2) töö austamine, suleti, vaimulike tapeti üle 2000. seotud püüdega 1581 kuulutasid Põhja- Philipp Melanchton lihtsad eluviisid, tsölibaat kaotati
ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku. 16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale. 1688 Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks 1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile 1614 Louis XII saatis generaalstaadid laiali ja neid ei kutsutud kokku järgmise 175 aasta jooksul. 1598 anti välja Nantesi edikt, mis andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada.
Parlamendi väejuht Oliver Cromwell. Ümarpead. Charlesi arreteerimine. Kohus. Süüdistus riigi ja rahva reetmises. 19. Mail 1649. Aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlamendi laialisaatmine Kuninglik perekond põgenes Prantsusmaale. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon. James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II tütre Mary, kes oli abielus Oranje Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. ,,Õiguse akt" - Kuningas valib ministrid, juhib sõjaväge, välispoliitikat Parlament võtab vastu seadusi, kehtestab maksusid. Kuningas ei saa valitseda parlamendita Kodanikuvabadused, sh trükivabadus. Põhimõtteliselt veretu Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem; Õiguste bill - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad Valgustusfilosoofid ja nende peamised ideed. · Ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine (vähenes usk traditsioonidesse, kirikusse; tugineti kogemusele) Thomas Hobbs - väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Absoluutne monarhia John Locke - Parlamentarism Montesquieu - võimude lahususe põhimõte
puhkes Charles I maksude vastu ülestõus ja palgasõjaväe jaoks ei jätkunud tal raha. Peale vaherahu Sotlastega vajas kuningas parlamendi abi. Parlament hakkas kohe kuninga vastu võitlema. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Tegelik võim riigis parlamendi kätte. 19. mail 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi. 1679 koostati Isikuvabaduste Akt. Võis vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Tõusis troonile James II. Mary ning tolle mehe Oranje Willemi pooldajad viigid (liberaalid), Jamesi omad toorid(konservatiivid). Troonile kutsuti Willem ja Mary. Võeti vastu õiguste bill, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: 1) kuningas ei saand peatada seaduste toimet 2) parlament koguneb regulaarselt 3) maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi. Võeti vastu ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid. 18 saj: Kuninganna Anne kuningavõimu nõrgenemine ja parlamentarismi areng
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
Sellist olukorda kutsutakse restauratsiooniks ( endise poliitilise korra taastamine ). Nii Charles II kui ka tema järglane James II püüdsid taastada absolutistliku korda. James II soov anda usuvabadus nii puritaanidele kui ka katoliiklastele ei meeldinud rahvale ning parlamendi ja kuninga vahel tekkis jälle tüli. Tunnetanud rahva toetust, sõlmis kõrgaadel kuninga vastu vandenõu, pakkudes trooni kuninga väimehele, Hollandi protestantlikule valitsejale Oranje Willemile. 1688 a. novembris põgenes James II Prantsusmaale ning järgmise aasta algul kirjutas Willem alla " Õiguste deklaratsioonile " ning ta krooniti Inglismaa kuningaks William III nime all. Ajalukku on see sündmus läinud kuulsa revolutsiooni nime all. " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma
uues troonikandidaadi pooldajad said nimeks viigid õigusjärgse James'i pooldajad aga toorid neist kahest kujunesid Inglismaa poliitilised parteid neid hakati nimetama vastavalt liberaalideks ja konservatiivideks Kuulus revolutsioon: 1688. aastal ühinesid viigid ja toorid katoliikliku James II vastu kuigi kuningas ei kavatsenud võimust loobuda , kutsuti troonile Mary ja William Oranje Willem saabus Inglismaale võimsa laevastiku ja tugeva armeega James II kukutati 1689 parlamendi poolt kuulutati Orjane Willem William III nime all inglismaa kuningaks kuna riigipööre toimus veretult on seda hinnatud kui Kuulsat revolutisooni samal aastal võttis parlament vastu Õiguste billi ,mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel veel eraldi võeti vastu ususallivuse akt Parlametarismi areng 18. sajandil:
lordprotektoriks. 1653.aastal peksis ta parlamendi laiali ning valitses edasi sõjaväe toel. Välispoliitikas saatis teda edu kuid uue valitsuse seatud radikaalsed reformid, ranged seadused ning nõudmised olis rahvale vastumeelt. 1658. aastal Cromwell suri. 14) Kuulus revolutsioon James II krooniti 1685. aastal kuningaks, kui tema katoliiklasi soosiv poliitika oli aadlikele vastumeelt ning nad sepitsesid kuninga vast vandenõu, pakkudes trooni Oranje Willemile. Kui Willem 1688. aastal oma sõjaväega saabus, põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada parlamendi koostatud “Õiguste deklaratsioon” (Bill of Rights), mis määras kuninga ja parlamendi võimu piirid, samuti pandi kirja seadused, mis välistasid trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus
Ilma kohtu nõusolekuta ei tohtinud inimest arreteerida ega kinni hoida üle 24 tunni ilma süüdistust esitamata. Tooride ja viigide parteid: Toorid- pooldasid kuningavõimu (pärineb jumalast) Viigid- kuningas sai võimu rahvalt ja rahvas võib ta ka võimult kõrvaldada. Charles II surma järel läheb võim tema vennale James II. Kes üritab taastada Inglismaal katoliiklust. Toorid ja viigid lepivad seepale kokku, et kõrvaldavad James II troonilt. KUULUS REVULUTSIOON Troonile kutsuti Oranje hertsogi James II õemees Wilhelm, kes sai kuningaks William III nime all. Võimuvahetus toimus veretult. Allkirjastas Bill of rights- õiguste akt Võimude lahusus 1689. Parlamentalismis kujuneb tava, et võimul on erakond, kel on parlamendis enamus. Kujuneb ka peaministri roll. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Minister võib osaleda ka parlamendi töös- olla saadik. VALGUSTUS Valgustus- usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Filosoofia.
vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani.Cromwell oli Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede (New Model Army) juhte, kes purustasid sõjas rojalistid. Pärast kuningas Charles I hukkamist 1649. aastal juhtis Cromwell lühiealist Inglise vabariiki (Commonwealth of England), vallutas Iirimaa ja Sotimaa ning valitses 1653. aastast surmani lordprotektorina. William III- oli Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur alates 1672, Inglismaa ja Iirimaa kuningas alates 13. veebruarist 1689 ning Sotimaa kuningas (William II) alates 11. aprillist 1689 kuni oma surmani 1702. Benjamin Franklin- oli poliitik, diplomaat, teadlane, leiutaja, ajakirjanik; üks Ameerika iseseisvussõja liidritest. Ta oli ka üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. Franklini eestvedamisel asutati Philadelphias 1743. aastal Ameerika Filosoofiaselts
vabariik (commonwealth), täidesaatev võim Riiginõukogu eesotsas Cromwelliga · Diktatuur, mida kaunistas väike parlament, mis saadeti laiali · Pärast Cromwelli surma taastati Stuartite monarhia Võimule sai Charles II, taastatakse parlament, segadused troonipärimisega Võimule sai James II (Charles II vend) · Kujunes opositsioon, kes soovis troonile Jamesi tütart Maryt ja ta meest Oranje Willemit, Madalmaade asehaldurid · Uue troonikandidaadi toetajad viigid, õiguspärase troonipärija toetajad toorid · 1688 saabus Oranje Willem Inglismaale suure laevastikuga, kukutati James II Võimule sai William III (Oranje Willem) · 1869 Õiguste bill, mis kinnitas parlamendi õigusi Võimule sai James II noorem tütar Anne, kellel polnud lapsi, võim läks Hannoveri dünastiale Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus.
Valisid endale juhtorgani- konsistooriumi, vaimulikke nim. ministriteks. Jumalateenistused toimusid öösiti linnast väljas. Rahva relvajõud tekkis valitsuse repressiooni kartusel, umbes 100 000-200 000 meest. 1562.aastal hakati saatma kalviniste ja anababtiste tuleriidale rahva rahutuste tõttu. · Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut. Patriootide leer: Oranje prints Willem, karhv Egmont ja Hoorn. · 1565.aastal esitasid oposisatsiooniliste aadlike liit Parma Margaretele manifesti nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566
Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia. Stuartite restauratsioon koos parlamendiga valitsesid hukatud Charles I pojad (Charles II (1660-1685) ja James II (1685-1688)). Restauratsioon kukutatud dünastia või varajase poliitilise korra taastamine. Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Alates 1688 Kuulus revolutsioon (1688) veretu riigipööre, millega parlament kukutas James II-se ja kutsus troonile James II tütre Mary ja tema abikaasa Oranje Willemi. Enne troonile asumist pidid nad allkirjastama 1689. aastal parlamendi poolt koostatud "Õiguste billi". Õiguste billi põhiseisukohad: 1. Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heakskiidetud seaduste toimet. 2. Parlament peab regulaarselt koos käima. 3. Maksude kehtestamine on parlamendi ainuõigus. 4. Kuningas riigipeana juhtis täidesaatvat võimu, määrates ametisse ministrid. 5. Parlament kontrollib valitsust. Euroopa monarhiad 17. 18. sajandil (§1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
