10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saskiajapp
Õppematerjali autor
1912. a. presidendivalimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson, kes lubas tõsiseid reforme. 1914. a. võetigi lõpuks vastu trustidevastane seadus, millega määratleti hinnapoliitikat, keelustati aktsiate kokkuostu konkurendi nõrgestamiseks jms. VÄLISPOLIITIKA. Tuginedes oma majanduslikule võimsusele, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. Suurriikliku vallutuspoliitika näiteks võib tuua Hispaania-Ameerika sõda (1898), mil Hispaanialt vallutati Filipiinid ja Kuuba. Eriti toetas seda Vabariiklik Partei. 2. SAKSAMAA RIIGIKORD. Saksamaal oli valitsevaks riigikorraks liberaalne konstitutsiooniline monarhia, kus viimane keiser Wilhelm II oli troonile asunud 1888. a. Uus riigipea oli veendunud, et keisri tahe on kõrgeim seadus riigis ning olnud 1890. a. erru saatnud senise riigikantsleri, keisririigi tegeliku looja O. von Bismarcki, algas Saksamaa sise- ja
sest tööstuses esimene koht oli loovutatud Saksamaale, sest tööstuslik pööre oli toimunud kõige varem ja masinad olid selle tõttu vananenud, aga töötavad. See oli ,,vana tehniline baas", tehnika oli vana. Saksamaal oli ,,uus tehniline baas", sest masinad olid uued. Inglismaa vedas kapitali välja, aga raha paigutati kolooniatesse tööstuse arendamiseks. Kolooniad, kuhu raha läks, olid Austraalia, India, Kanada. Oli kaks olulist probleemi. Esimene oli Buuri sõda. Buurid ehk afrikanderid olid Lõuna-Aafrika valged elanikud. Nad olid suures osas pärit Hollandist, aga oli ka mõned sakslased, prantslased ja teised rahvused. Buurid asusid Lõuna-Aafrika lõunaossa juba 17. sajandil, kui lõunatipp ehk Kapimaa hõivati Hollandi Ida-India kompanii poolt. Prantslastest läksid sinna hugenotid. 19. sajandi alguses tõrjuti buurid Kapimaalt välja, sest kohale saabusid inglased. Buurid pidid minema
mitteõigeuskilke suhtes - Venelased surusid oma kultuuri ja keelt muulastele peale, mis muutis muulastele vene rahvuse ja ametliku kultuuri tülgastavaks - Eestlased olid eriti targad ja kirjaoskajad, kohati paremad kui suurlinnades nagu Moskva - Juudid ja poolakad olid eriti tagakiusatud nende elukoha pärast (elasid riigi piirialadel) - Venemaal suurenes ebakõla majanduslike püüdluste ning poliitiliste ja vaimsete arengutaseme vahel Vene-Jaapani sõda - Võitlus turgude pärast suurriikides põhjustas rahvusvaheliste vastuolude suurenemist ja sõdu - Venema alustas Suur-Siberi magistraali ehitamist, mis oleks tähendanud jõudude muutumist Kaug-Idas ning seal põrkas Venemaa kokku Jaapaniga, kes oli ka parasjagu tugevnema hakanud. Jaapan tahtis enda mõjuvõimu alla seda sama piirkonda. - Jaapan hakkas valmistuma sõjaks, kuna Venemaa ilmselgelt polnud huvitatud Mandzuuria ja Põhja-
..................................................................... 12 Linnastumine............................................................................................................................. 12 Ühistegevus................................................................................................................................12 Tsarismi rahvuspoliitika............................................................................................................ 13 Vene-Jaapani sõda 1904-05.......................................................................................................13 Venemaa sisepoliitilised olud pärast sõda................................................................................. 14 Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. "Verine pühapäev"...................................................14 Tsaarivalitsuse manöövrid......................................................................................................... 15
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid
17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Talvesõda Aeg: 30.november 1939 13.märts 1940 Koht: Ida-Soome 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ja rahu kestis 105
Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad
nõudsid omavalitsust. Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast. USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid