...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
Rebane ja rästas Osades: *Rebane *Jänes *Mees *Rästas *Metskult/isane siga *Poeg *Hunt *Naine Metskult läks "kiievisske laadale" ,talle tuli vastu Hunt. Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte:
puude alt okkaid korjama. Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab ,vana karu?" Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele, et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares: ,,Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama
Loomamuinasjutt on muinasjutt, mille tegelasteks on loomad. Igale neist on antud oma kindel karakter. Kuna iga maa loomajuttude tegelaskond koosneb sel maal elavatest loomadest, siis koosnevad ka eesti loomamuinsjutud just Eestis elavatest loomadest. Muust piirkonnast, teistsuguse levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega. Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel
Uni tuleb Uni tuleb, unel rutt, uni nagu muinasjutt, kuldset krooni kannab pääs, maimu maiustoidud käes. Uni tuleb üle aia, üle lagendiku laia, langeb lapse laugele, kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid.
Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seisma. Natuke eelmal elasid Haldjas ja Rebaseneiu. Rebaseneiu tahtis kangesti minna maasikaid otsima, aga oli ju talv ja maasikaid tavaliselt siis ei olnud. Rebane läks Haldja juurde ja muudkui mangus, et lähme. Haldjas jäi lõpuks nõusse ja nad asusid teele. Metsa jõudes ja maasikaid otsides avastasid nad mingi halli laigu ja läksid lähemale. Hall laik osutus Pekkaks. Said siis Pekka, Haldjas ja Rebaseneiu tuttavateks. Siis astusid nende juurde Karu ja Kassikakk. Karu oli ära kaotanud oma julguse võtme ja ei olnud enam nii tugev kui vanasti. Karu oli haldja vana sõber.
Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
hoolde ja läks ise külla kassi jaoks piima otsima. Lisete läinud, pääses ka kassipoeg Jürka suurest peost minema ja hoolimata pingutustest ei õnnestunud Jürkal teda kätte saada. Lõpuks hakkas ta seina lõhkuma, et kassipoega kätte saada, kuid siis jõudis Lisete tagasi ja meelitas kassipoja piimaga peidust välja. Järgmisel päeval, kui Lisete parajasti kassipoega piimaga toitis ja Jürka seda pealt vaatas, tuli nende õuele Kaval-Ants või nagu Jürka ja Lisete teda tundsid - sulane. Kutsus Jürkat ja Lisetet Kaval-Antsu tallu, et loomadest rääkida. Seal paljastaski Kaval-Ants oma identiteedi ja ütles, et tegi seda ainult sellepärast, et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta a
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu
- Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis
pääsuke. Äkki ilus pereelu katkes, kui poiss tagasi tuli ja pesa lõhkus. Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva. Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka
õpingutele, kuid Pärtel jäi oma ema õpetussõnade juurde ja lisakursusi ei soovinud, kuna keel oli raske - Leemetile see aga meeldis, tal hakkasid lõpuks ka sisinad juba välja tulema ja ta vaimustus, et loomad teda kuulavad, ainult putukad ei mõistnud ussisõnu, neil oli liiga väike aju selleks - juba 9-aastaselt sisistas Leemet ussisõnu hästi ja onu oli temaga rahul, ta sai kitse lihasaamiseks kohale kutsuda - soodsalt sõnade õppimisele mõjus kohtumine Intsuga, kes oli rästik, siil ründas Intsu, mõlemad püüdsid ussisõnadega peale panna keeldu, et siil tarduks, kuid see ei mõjunud, sest siilid olid rumalad ja ei osanud ussisõnu, neile ei mõjunud ka mürk, Leemet aitas rästikut, andes siilile jalahoobi, Ints tänas, kiitis Leemeti ussisõnaoskust, kutsus ta külla oma vanematega kohtuma, Leemet vaimustus ideest ussikuningatega tutvuda, Intsu isa arvas Leemetit olevat viimast inimest, kes neid sõnu räägib, tal oli hea meel, et Vootele oma järglast
lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Le
(uba); Mis on lai ja lapergune? (lääts); teraviljade tsükkel: Kes on siidisärgiline? (rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini
selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing- saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai
mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta „ei “-
○ 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada, lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde ● Kaksuse seadus ○ dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane 9. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. ● Loomamuinasjutud ○ on seotud kohaliku olustikuga, kuid motiivid on rahvusvahelised ○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine
...............................................................7 1.2.2. Välimäärajas kirjeldatavad andmed.......................................................................8 2. Metoodika...........................................................................................................................10 3. Tulemused..........................................................................................................................13 3.1. Rebane (punarebane ehk Vulpes vulpes).....................................................................14 3.2. Hunt (Canis lupus)......................................................................................................15 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos).............................................................................16 3.4. Teised loomad..............................................................................................................17 3.5
Priidu ja Villu läksid seda vaatama, nüüd tuli Villule üks kentsakas ja pöörane mõtte. Ta käskis Priidul sulast joomisega kinni hoida nii kaua kuni ta ise kirstu ronis. Siis pidi Priidu veel sofrit meelitama, et too ta Puidu mõisa ligidale kaasa võtaks. Sinna jõudnud pidi ta ootama kolme varese kraaksumist. Priidu ütles Villule, et ta on nõus. Ainuke, kes ta keelt mõistis oligi Villu. Nüüd tulid Priidu ja sulane kõrtsist välja, Priidu istus vankri äärele ja nii sõitsid nad Puidu mõisa juurde. Villu kuulis kirstus sammude kõminat ja inimeste hääli, kirst pidavat kantama saali. Mehed, kes kirstu kandsid imestasid, et kirst nii raske on ja tahtsid kaane avada. Villu süda peksis nii mis hirmus, kuid korraga käratas eemalt vali hääl, et miks te kirstu ei tassi ja tühja tööd teete. Kui Villu kuulis, et kirstu ümber valitses vaikus, avas ta
mäe otsa et seal on hiigel varandus ja ainus mida vaja läheb on julgus, siis on varandus ka sinu. Nii oligi rehepapp nõus. Rehepapp käis enne müüride juurde minemist kõrtsist läbi kus talle räägiti et seal oli suur mõis olnud ja et mõisnik oli surnud ja peale tema surma ei olnud majas enam ühtegi kopikat aga maa alt kuuldi rahaklõbisemist. Ja et keegi ei julge sinna minna raha otsima. Rehepapp läks üksi jõudes kohale läks ta kusilt alla korraks ehmata teda must kass, ta arvas et see on see kass kes meremehe tappis aga ta ei lasknud ennast heidutada. Siis jõudis ta ruumi kus oli mitu ust ta läks sitsmendast uksest sisse ja sõi seal, mingi aja pärast oli see sama kass seal aga rehepapp ei lasknud ikka ennast heidutada ja kass jooksis minema. Tuppa tuli neli meest ja panid surnuraami maha aga rehepapp sõi oma körti edasi. Rehepapp võttis surnuraamist mehikese välja ja pani ta kamina juurde sooja ja mees ärkas ellu
hakkama saama. Tema elu suurim soov oli saada oma vanemad tagasi. Ühel kaunil päeval jalutas Leila jõe ääres otsimas hommikusööki. Jõe kaldalt paistis uhke kuningriik, kuhu Leila polnud kunagi sisse näinud. Jões märkas ta äkitselt helendavat ja läikivat kivikest. Suure uudishimu tõttu, mille ta päris oma emalt kappas Leila jõkke ja tõi selle läikiva kivi kaldale. " Huvitav, mis asi see selline on?", mõtiskles Leila. Järsku hüppas põõsa tagant välja väike siil, kes ainult torises pahaselt ükssarviku peale. "Anna see siia, see on minu oma", ütles siil pahaselt. "Aga milleks sul seda vaja on?", ei jätnud Leila jonni. "See toob mulle õnne ja täidab kõik minu soovid, kuid täna hommikul ma kaotasin selle ära", ütles nukralt siilipoiss. "Kas see minu soove ka täidab?", küsis ükssarvik. "Milleks sul soove vaja, sa oled ükssarvik uhkest kuningriigist, sul on ju kõik olemas!", nähvas siil. "Tegelikult, ei ole ma kuskilt uhkest kuningriigist,
EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte loodusvaatluste andmebaasist lõunasiili kohta.......................................................6
Selles kastis olid aga riided. Riinu uuris seda natuke, aga siis hakkas kartma ja läks ära. Aga ometigi oli kirst kerge olnud, kui ta Tammistule tuli. Tema lugu sarnaneb natike Kiviveski möldriga, kellest rahvas ikka palju kõneles: ta oli ka tulihänd varakorjajaks. Hinn ei olnud kellegile endast lähemalt rääkinud. Riinu ise arvas et ta Muhumaalt, aga ta ei kõnelenud korralikku muhu murret. Riinu tahtis et Hinn läheks püüaks rebase kinni, aga Hinn läks selle jutupeale magama, öeldes eidele head ööd. Nüüd tuli eidele see lugu kõik jälle meelde. Äkitsi lõoi nagu noaga Riinu peast mõte ja hirm läbi, ta kuulis enne kuke laulu kuidas keegi inimese jalg redelilt alla tuli, varsti pärast seda heitis keegi voodisse pikali. Riinu arvas et eks tondid teavad, pani silmad kinni ja läks magama. Aegamööda jäi Miina ka magama, aga ta teadis et eideke sängis valmis.
tema isegi. Möku. Hindab Krõõta. Andrese meelest on Pearu imelik mees kiusleb, jonnib, ent siis teeb jälle, nagu poleks nende vahel midagi juhtunud. Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6. Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras, ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa.
o Pääsukeste tulek · Paistis suvepäike särav o Õielõikaja o Lõo pesa o Kägu o Linavästrik o Väike Mall karjas o Äike o Jaaniõhtu o Meri o Õngitsemas · Metsas kõnnib väike Juss o Väike jahimees o Kivikasukas o Jänesepoeg o Mängulaul o Karu-taat maiustamas o Sipelgapesa o Siil o Sääsk ja konn o Ats ja liblikas o Metsas o Konn ja seen · Põllul kuldne rukis... o Rukkirääk o Kirsipuu o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober
Tekkis loomade võitlus. Kuidas ja miks? Millega lõppes? Tornkübarik oli veskipoiss ja võlur, kes seisis veskipoiste õiguste eest. Ta karistas ihneid ja veskipoistesse halvasti suhtuvaid meistreid. Kord juhtus Tornkübarik ka Mustoja äärde veskisse. Tavaliselt saatis Meister kõik söögi ja öömaja tahtjad sõimu saatel minema. Tornkübarik aga ei teinud sõimust välja, vaid istus Meistri laua taha ja põrnitses teda altkulmu. Korraga ta sülitas ja lauale tekkis punane hiir. Meister sülitas talle vastaseks musta ja ühesilmse hiire. Tornkübarik tegi sõrmenipsu ja hiir muutus kassiks, must hiir samuti mustaks kassiks muutus. Loomad võitlesid edasi. Siis tegi Meister sõrmenipsu ja kass muutus mustaks kukeks. Ka möldrisell nipsutas sõrmi ja punane kass muutus kukeks. Nüüd jätkus võitlus kukkede vahel. Punane kukk peksis musta halastamatult. Lõpuks sai must kukk punase käest vabaks ja põgenes metsa poole.
39. Karusepäevast läheb metsapõesas pimedaks 40. Kui karusepäev kuiv on, siis annab Jumal hea sügise 41. Karusepääval murtaks ka rukki juur katki 42. Karusepääval peab korra ümber põllu aama, siis peab äke põllal olema 43. Karusepäävast läheb koll põesasse 44. Kassi suurune om, karu suurutses tettas 45. Kirbust tetäs karu ja hiirest härg 46. Kirp koera perses, maasikas karu perses 47. Koeral karusem õnn kut ta ise 48. Küünär karust, peotäüs pal'last, nõnda pead vihta köütme 49. Iga maasikas põle karu perses 50. Nälg sunnib karu käppa imema 51. Oma karu, oma kaer 52. Reede ristmine veab redelile, karuse kastmine kaelaköide 53. Siil ajab karu pesast välja 54. "Silk-leib mehe toit, pihl-pohl minu toit," nii olevat öelnud karu
Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel. lastekirjandus- spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele loodud ilukirjandus. muinasjutt- eepika žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutuslik või õpetliku sisuga lugu, mis erinevalt muistendist ei pretendeeri usutavusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
