Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "On olemas pöörasusi mis ilmnevad nakkushaigusena". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hullus, nakkushaigus, dieet, pöörasusi, millestki, elult, niimoodi, hüppamine, julguse, hobi, kirjutatakse, soovitabÜld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Struktur
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga et
Ma võin ju olla ilus , Mul võib olla hea iselooom , Ma olen hooliv ja sõbralik , Ma naeran alati , Nii palju kui võimalik , Sest mul on nii hea , kuid keegi ei näe tegelikult mu sisse , Ka mina olen haavatav , ka mina saan haiget Ma ei pruugi seda välja näidata , sest mulle ei meeldi haletsemine , lohutamine . Ma saan ise oma asjadega hakkama , ma saan oma muredest üksi jagu mul ple vaja , et teised minu pärast nutaks , ei ma ei taha seda , ma võtan elult kõik mis võtta annab , mul on hea elu , kuid kui minuga halvasti käitutakse , käitun mina ka . Ma võin ju olla vastikum kui keegi teine , aga te ei tea seda . Te näete ainult väikest tüdrukut , kes naerab ja naeratab päevad läbi aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse kuigi te võiksite . Ka minul on süda millele on palju kordi haiget tehtud , ja on haavu mis ei parane kunagi , isegi kui homme jälle naeran
laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted: kahju- füüsline väärkohtlemine või seksuaalne väärkohtlemine või psühholoogiline väärkohtlemine, Samas mis on see taluvuse piir kust algab väärkohtlemine;
2) Matrilokaalne abielu naise isa kodu lähedale elama asumine 3) Avunkulokaalne mehe ema kodu lähedale elama asumine 4) Bilokaalne abielupaar võib valida ... vanemate juurde 5) Neolokaalne abielupaar on vabad otsustama, kus elavad · Tavad: 1) Kuvaad mees teeskleb sünnitamist, ümberkaudne rahvas kõike vaatamas. Pärast sünnitamist õnnistatakse meest, naisele ei pöörata tähelepanu. Usutakse, et naist ümbritsevad halvad vaimud ja mees juhib niimoodi vaimud tegelikust sihtmärgist eemale. Puudub teadmine, milline on mehe roll sünnitamisel, seda teeseldes loob ta lapsega seose, avalikult kuvandid, et saab lapse. 2) Pruudirööv seotud pruudilunaga. Mõnes ühiskonnas peab peig maksma pruudi perele tasu, et naine saada. Kui ei jõuta maksta , siis varjutakse teatud ajaks, et luna mitte maksta. Enamasti siiski rituaalne. 3) Pruudiluna 4) Pruuditeenistus tuleb töötada pruudi peres, sest võtab tööjõulise liikme ära
kaotasin. 21. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. 22. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. 23. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. 24. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. 25. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 26. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. 27. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 28. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. 29. Pole olemas kirega võrdset tuld, pole olemas vihkamisega võrdset pahet, pole olemas rahuga võrdset õnne. 30. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti. 31. Mis on meie taga ja mis on meie ees, on tühiasjad võrreldes sellega, mis on meie sees. 32
(R. Huch) *Armastavale südamele pole ükski asi liiga raske. (Cicero) *Jah, pool. ja ilusam pool elust jääb tundmatuks inimesele, kes pole kunagi kirglikult armastanud. (Stendhal) *Armastus tuleb pimedana, läheb nägijane. *Esimese armastuse ohe on viimase mõistuse ohkeks... *Pilgud on esimesed armastuskirjad. *Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeödada ja mida kuigivõrd ei mõisteta. Võibolla sellepärast tast räägitaksegi rohkem kui millestki muust. *Kui armastus ööb südamesse, paneb ta vere kiiremini käima. Kui aga pähe, teeb segaseks. *Ükski sõna ei väljenda niipalju armastust, kui seda teevad silmad. *Elu tõeline rikkus seisneb armastuses, tema tõeline vaesus - egoismis (A. Vinet) *Armastus on reetur, kes meid kriimustab, isegi siis kui püüame temaga ainult mängida. (N. de Lenclos) *Kokkuvõttes armastus pole midagi muud, kui omaenda väärtomaduste peegelduse nägemine teises inimeses. (R. W. Emerson)
Sünteetiline meetod, puhta mõistuse kriitikas tegeles sellega ja tuletas sellest teaduse puhta mõistuse analüüsist. Promelagonas kasutab ta analüütilist meetodit ehk ta lähtub teadusest(matemaatika ja loodusteadus). Viib tagasi mõistusele. Transtsendentaalne argument on tänapäeva filosoofias, mis on loodud Kanti filosoofia alusel: A; B → A; B. Matemaatika on seotus meelelisusega. Selle tunnetusvõime analüüs annab võimalikkuse tingimused niimoodi. Matemaatika on tõesti olemas ja on teadus(A). Neid võimeid peab analüüsima ehk millised inimloomuses olevad võimed on selle teinud võimalikus. Mis kujutab endast matemaatika? Kuidas matemaatika loomust mõista? Matemaatiline teadmine ei ole analüütiline, vaid sünteetiline. Matemaatika võrdlus filosoofiaga. Filosoofia leiab oma mõisted eest, nt. põhjuslikkuse mõiste. Filosoofia püüab selgitada neid mõisteid ehk mõiste analüüs
mine ära! või Kõtt! Vaimu ei tohi karta, muidu ta hakkab kiusama. Rahvapärimuse järgi on kardetavad üksikud ja pimedad paigad: surnuaed, vanad majad, metsatukad, teeristid. Teatud hirm selliste kohtade suhtes on säilinud nüüdki, sellega on mõneti seletatav nende eelistamine kohtumiseks vaimudega. Eriti näivad neid hindavat noored, kes on tulvil seiklusjanu. Tegelikult ongi selliste kohtumiskatsete tegelikuks eesmärgiks, mida küll otseselt välja ei öelda, oma julguse ning taiplikkuse demonstreerimine. Nüüdisaja moodsas korteris on hõlpsamini pimendatavaks tehtav ja ülejäänud pereliikmetest isoleeritud kohaks vannituba, mida sageli kasutataksegi vaimudega kontakteerumise paigana. Uskumusele, et üleloomulik olend saabub teisest maailmast, lisandub sageli kujutelm, et kontakt on võimalik ainult tumedate jõudude, isegi kuradi enda vahendusel. Sellepärast ei tohi vaimu väljakutsumise ajal kasutada jumalasõna ega ristimärki:
• Märgi kasutajad inimesed Semiootikud • Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Tema lähenemine aitab vaadata reklaami ja kõige paremini aru saada, mis seal toimub. Ferdinand de Saussure - šveitsi keeleteadlane, seletas, et märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon – taotleb sarnasust objektiga 2. Index – taotleb põhjuslikku seost objektiga (kui on üks, siis on ka teine; nt kui on maja, kust tuleb suitsu, siis ilmselt ollakse kodus) 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe
Põhineb suuresti Aristotelese tööle. Rõhutab sotsiaalset komponenti inimese arengus. On normaalne, et inimesed tunnetavad, et nad pole perfektsed - sellest üle saamiseks tekib meil võimu tahe; soov välja kujundada oma oskusi - tekib ühtsustunne. Domineerimine, agressiivsus kujunevad välja siis kui oma perfektsuse püüdlused pole tulemustega. Eesmärk tuleb nõrgast kohast, mida me tahame ületada. Psühhopatoloogia ei näita, et inimene on haige, vaid seda, et inimene on kaotanud julguse. Vahel me tajume valesti oma puudusi - võivad olla reaalsed/ebareaalsed. Adleri sõnul on viimane laps perekonnas kõige probleemsem, sest tal on liiga palju käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal. 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond Lapse (varased) suhted oma vanematega Margaret Mahler (1897-1985) - ema oli tema vastu külm ja tema õe lastega olid tal soojad tunded. On loonud lapse eraldumise ja individualiseerimise teooria; uurib lapse normaalset arengut.
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ükski uurimisvaldkond ei
jõudnud enne oma firma asutamist teha 3-5 aastat palgatööd. (Odres 2009: 55) 14 Natukene enne neljakümnendat eluaastat ettevõtjaks hakkamine on üldjuhul seotud keskeakriisiga. Vananedes kitsenevad inimese valikuvõimalused ja seetõttu üritatakse sageli midagi muuta, enne kui on hilja. Siin kohal on kõige tõenäolisem hakata tegelema ettevõtlusega hobi pinnalt, sest ollakse rahulolematud senise tegevusega, aga päris uues valdkonnas äri alustamiseks puudub selles eas piisav riskijulgus. (Odres 2009: 55-56) Peale neljakümnendat eluaastat satutakse ettevõtlusesse tavaliselt välistel asjaoludel, näiteks kaotatakse töö, keegi kutsub oma äripartneriks või pakutakse sobivat firmat müüa. (Odres 2009: 56) Edukate ettevõtjate äri alustamise põhjuseks ei ole, et tahetakse teenida palju raha. Halb
Perekond kui süsteem Ökoloogiline süsteemiteooria: · (ala) süsteem: näiteks ema ja poja vaheline interaktsioonisuhe, näiteks ema ja tütre omavaheline alasüsteem. Isa ja poja, isa ja tütre ja õe ja venna jne. Peale vanemate tekib veel elukaaslaste roll (isa ja ema). Süsteemid ja alasüsteemid on omavahel eristuvad piiridena. · piir: ühe või mitme inimese eristumine suhetes teiste inimestega. Kaks aspekti: millegi omaks olemine ja millestki eristumine. · sisend: energia, mida sisestatakse süsteemi ja väljastatakse läbi piiride. Süsteemid jagunevad vastavalt selliseks, millised on avatud või suletud süsteemid. Tegemist on paindliku piiriga, aga probleemselt käituva lapse perega on tegemist suletud süsteemiga. Korrastamatus ehk entroopia. Selleks, et probleemselt käituvate laste peresid aidata, on vaja väljaspoolt energiat sisestada, et ei tekiks entroopia. Avatud
Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti.
Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele).
Lase lapsel selgitada oma käitumise põhjuseid, kuid ära unusta, et laps võib olla segaduses ja ei pruugi osata oma käitumist selgitada. (Lasteombudsman, 2014) 17 4. Mõtle läbi, kas su lapsel on piisavalt võimalusi oma saavutus- ja tunnustusvajaduse rahuldamiseks (hobid, sporditrennid jms). Kiusamine võib olla seotud sellega, et lapsel on tähelepanu- ja tunnustusvajadus või madal enesehinnang. Aita oma lapsel leida hobi või õppeaine, milles ta on tugev. Tunnusta last olukordades, kus ta on käitunud hästi ainult negatiivse tagasiside kaudu ei õpi laps positiivselt käituma. Samas anna talle selgelt teada, kui tema käitumine on lubamatu, sh kellegi kiusamine. (Lasteombudsman, 2014) 5. Võta esimesel võimalusel ühendust õpetajaga ja/või kooli esindajaga. Räägi oma tähelepanekutest ja küsi, milline on nende soovitus sellises olukorras tegutsemiseks. (Lasteombudsman, 2014) 6
tagus mees ühe käega naise pead vastu auto esipaneeli, juhtides teise käega autot. · Bancrofti üks põhitõdesis on, et naisel ei tohi kunagi paluda rääkida vägivallast mehe, laste ega kellegi teise juuresolekul. · Kõige olulisemsamm teel muutuseni on see, et mees oma tegusid tunnistaks. Bancrofti eriprogrammi läbivad mehed peavad oma tegusid viimse detailini kirjeldama ning tunnistama, et nad on käitunud niimoodi tahtlikult, võimu ja kontrolli saavutamiseks. · Naine peab mehe juurest ära minema ainult siis võib sündida tõeline, mitte petlik ja ajutine muutus. Kuna mees on saavutanud oma privileegid vägivallaga, siis programmi kohaselt peab ta neist loobuma. · Eestis hiljuti vägivaldsetele meestele loodud tugigrupi töö ei käivitunud, sest mehed lihtsalt ei võtnud nõustajaga kontakti. Perevägivald on ohtlik naiste tervise kahjustaja.
Neg -> suhete kriis Suhe emaga määrab palju. 7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed, abikaasa, töökaaslased, sõprus muutub vähetähtsamaks. 8. Ego terviklikkus või ahastus Hiline täiskasvanuiga Tuntakse kuulumist maailma, osa millestki. Ahastus -> identiteet välja töötamata. Käidud teele tagasi vaatamine, kas lepitakse sellega või tekib ahastus ja meeleheide. Inimene läbib erinevad astmed. Piisavalt peab eelmise astme eesmärk olema täidetud. Igal astmel on kriis/konflikt, mis tuleb lahendada. Lahendus on pos/neg väljundiga. 1968. a psühhosotsiaalse arenguteooria Kriise ei saa/ei jõua lahendada, sest elu muutub keerulisemaks. Arenguteooria käsitleb identiteedi kujunemise protsesse. Protsess käib läbi kriiside
2005, 37-38). Kanepitarbimise esmaseks ja peamiseks ajendiks on tekitada mõnutunne, mis väljendub üleüldises meeleolutõusus ja ebatavalises lõbususes. Tavapärased käitumis- ja suhtlemispidurid kaovad. Tekib tung liikuda, tahtmine midagi korda saata. Fantaasia on piiritu. Aja jooksul, jätkates kanepi tarvitamist, muutub eufooria tagasihoidlikumaks ja asendub kanepitarbijale tundega, et ta mõistus on eriliselt avardunud. Subjektiivne tunnetus, et võimed on tohutult kasvanud, annab julguse polemiseerida ka väga keerukatel teemadel. Pideval ja regulaarsel kanepitarbimisel asendub kõik eelnev järjest suureneva vajadusega olla omaette, eemalduda ja mõnuleda oma vaikses meditatsioonis. Selles faasis hakkab domineerima kanepi tugevat psühholoogilist sõltuvust tekitav omadus ja isiksuse muutumine on märgatav ning alguse saab sotsiaalse võimekuse langus (Otter 1997, 67- 68). Noore uimastitarvitamine on sageli üheks põhjuseks, miks jäädakse koolist eemale. Uimasti
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine Küpsemine - seostatud arenguliste muutustega kehas, mis on tingitud vanuse suurenemisest. Bioloogiline arenemine. Muutused sõltvad geneetikast. Õppimine - suhteliselt püsivad muutused käitumised, mis on omandatud. Selgelt kogemuse tagajärg. Uued oskused tekivad, jne. Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida.
Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta rünnaku ajal kähmlusesse, kuhu satub ka üks mees vaenlaste leerist. Surmahirmus
poolt pakutava turvatunde kadumisest, täiskasvanute ekslikkusest ja ebakindlusest. See on indiviidide ja üksilduse kultuur, kus oma eksistentsile aluse panemine on igaühe eraasi 6 juba õige varases eas. Koduukse taga pole enam turvaline külatänav tuttava poe ning kingsepatöökojaga, vaid globaalne küla, mille tänavatel käib kultuuride olelusvõitlus. Indigolaste avastamine räägib millestki veel lapsepõlvekäsituste muutumisest. Siiani sajandeid valitsenud arusaamades oli laps abitu, rumal, lihtsameelne... Teda oli vaja õpetada, sundida kuuletuma ning vormida ta ühiskonnale vastuvõetavaks. Laps oli eeskostealune, keda tõsiselt võtta polnud põhjust. Ta sai teada vaid seda, mida talle seletati ja näidati. Läbi taoliste arusaamade prisma lapsi nähtigi. 1900. aastal ilmus Ellen Keylt, kuulsalt Rootsi naiste ja laste õiguste eest seisjalt, raamat "Lapse sajand"
1. Lõuna Songi dünastia tekkimise põhjused. (millal, miks põhja- songist sai lõuna dünastia) Ei olnud rahvusvahelist tugevat positsiooni, kitanite asemele tilud churchanid, kellega tehti lepingu kitatanite vastu. Kuid churchanid vallutasid need alad, nähtes kui nõrgad kitanid on. Nad asutasid LÕuna- dünastiat. Valitsus ei saanud oma vahel põhajs läbi, nõrk sõjavägi, majanduslikult oli ka nõrgad ja nomaadid kasutasid seda ära. Churchanid lõid oma riigi, nad olid tugevad.' Kui tshid vallutasid põhja alad, keiser Huizong langes 1127 vangistusse. Eelmise keisri noorem poeg Gaozong ei langenud vangistusse. Koos Songi dünastia õunkonnaga põgenes lõunasse, kus nad rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemi
suursugususe tuum on, alamail mis kohus, päev miks päev on, öö miks öö ja aeg miks aeg, see oleks raisata nii päeva, ööd kui aega. Sestap siis, et lühidus on arukuse hing ja igavuseks taandub väliskest, teen lühidalt. Te auväärt poeg on hull. Ma ütlen hull, sest määratleda, mis on hullus, ongi ehtne hullus ju. See selleks. KUNINGANNA: Rohkem sisu, vähem kunsti! POLONIUS: Ausõna, kunst mul täitsa võõras on. Et hull ta - tõsi; kahju, et on tõsi ja tõsi, et on kahju. Tobe kujund - Kuid aitab, mulle võõras on ju kunst. Ja nõustugem, et ta on hull. Nüüd jääb veel uurida, kust lähtub see efekt,
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
Sõber on looduse ime. Sõprus on lõng, mis köidab südamed kokku. Tõeline sõber on õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu......ning igavene. Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päikesepaistega ja südame armastusega. Et omada sõpru, ole sõber. Tõelised sõbrad kuulevad ka seda, mida sa ei öelnud. Sõbrad on lilled meie elu aias. Mõnikord ei suuda kõik maailma sõnad öelda nii palju kui üks sõbra kallistus. Varastada elult sõprus on sama, mis varastada maailmalt päike. Parim sõber on kui neljaharulune ristikheinaleht: raske on teda leida, kuid ts toob õnne. Sõbrad on nagu raamatud :neid ei pea olema palju, aga lugeda tuleb hoolikalt. Õnnel on palju vorme... ...neist üllaim on sõprus. Üksainus roos võib oll minu aed... ...ja üksainus sõber minu maailm. Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Kui kõik teised on lahkunud, saabub sõber.
annaabi.ee 
