Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Omariikluse taastamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, iseseisvumine, ülemnõukogu, põhiseaduslik, pleenum, ensv, assamblee, nsvl, taasiseseisvumine, koge, ärkamisaeg, kongress, sümboolika, üleminekuperiood, revolutsioon, vallutati, teletorn, island, jeltsin, riiginõukogu, üro, rahvahääletuse, president, taagepera, parek, ringis, voor, temale, koalitsioonivalitus, riigikohtu, rait1991.a. augusti lõpp-septembri algus- üsna kiiresti hakkavad Eesti iseseisvumist tunnustama välisriigid: esimesena Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa/ B.Jeltsin). 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused · Eesti Vabariik astus taas peale pikka okupatsiooniperioodi maailma poliitilisele kaardile. Septembri keskel võeti Eesti koos teiste Balti riikidega ka ÜRO liikmeks. · Eesti iseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist: 1992.a. 28.juunil kinnitati uus Põhiseadusliku Assamblee poolt vastu võetud põhiseadus rahvahääletusel; vastavalt uuele EV põhiseadusele toimusid 1992.a.septembris presidendi ja Riigikogu valimised- nende põhjal sai esimeseks taasiseseisvunud EV presidendiks L.Meri ning valitsusjuhiks M.Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse ka Eesti Kongress.
.... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11. Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................ 12. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused............................................................. 13
selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. MRP-AEG MRP Avalikustamise Eesti Grupp. 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. 1987. dets. asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. 13. apr. 1988.a. telesaates ,,Mõtleme veel" tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt
selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. • 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14
· isemajandamisele ülemine · rahvusteaduste prioriteedi taastamine · avalikustamise süvendamine · massiküüditamiste tunnistamine ebaseaduslikeks · immigratsiooni tõkestamine · kultuurielu detsentraliseerimine 1988 13 apr Rahvarinde (RR) idee sünd toetada inimeste tärkavat initsiatiivi, perestroika toetamiseks seista vastu tagurlikele jõududele 1988 14 apr muinsuskaitsepäevad Tartus, sini-must-valge lipp 1988 mai-juuni laulev revolutsioon 1988 16 juuni Vaino asemel Väljas 1988 juuni ametlikult kasutusele sini-must-valge 1988 suvi Interliikumise (IL) teke 1988 11 sept Eestimaa laul T. Velliste kutsus toetama Eesti iseseisvumist 1988 16 nov Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni mitte tunnistada eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi 1989 jaan keeleseadus
Kult muutus 60-lootuste aeg,70-trots,80-uus teotahe,pintsaklipslaste põlvk,uuskonservatism,eesmärk olla rikas,ilus AIDS muut in seksuaalharj,kümnendi sümb kuj.kondoom,vähemuste suhtes pol.korrektsus,ettevaatlikus ÄRK-AEG 87.fosforiidisõda(tunnetati rahva ühtekuuluv),MRP-AEG,EMS,mitmed pol.m-avaldused ja miitingud Hirvepargis, vabanes poliitvange. IME Isemaj.Eesti. aluseks S.Kallase,T.Made,E.Savisaare,M.Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse"Eesti isemaj.alused",27.nov NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide maj-st iseseisvusest. SUV-DEKL (16.nov.88)sellega kinnitati liiduvabariigi"seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil" ja deklareeriti,et NSVLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 5 sündmust 1)Laul. Revol
moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa võimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidnud ja NSV võimu eest pakku läinud migratsioon - sisseränne
majandusblokaad jne.) kõige selle tulemusel oli NSV Liit minemas pankrotti 2. NSV Liidu tasand 1) Mihhail Gorbatsovi võimuletulek märtsis 1985 (Gorbatsov mõistis uuenduste vajalikkust) 2) perestroika-poliitika (eesmärk sotsialismi parandada ja täiustada tegelikult ei täitunud) 3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel
AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati
*Moodustati sõjaline liit: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides. 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus: NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud kokkuvarisemise põhjused korraldustest. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Välispoliitilised:NSVLiidu laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1954 moodustati Riikliku Julgeoleku mõju taandumine Ida Komitee - KGB. Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB. pidi
Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise
Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre
I Eesti taasiseseisvumise eeldusel RAHVUSVAHELINE TASAND 1. Lagunes kogu nn. sotsialismimaailma süsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema NSVL võimu alt 2. Lääneriigid aitasid riike, kus soovisid NSVL haardest vabaneda 3. Nõrgenes ENSVL rahvusvaheline positsioon (Afganistani sõda) 4. Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) NSVL TASAND 1. NSVL majanduses - sotsiaal ja kultuurisfääris valitses pikemat aega stagnatsioon, mis oli viinud riigi ummikusse. 2. Nõrgenes NSVL sõjaline potentsiaal, sest alla käiva majanduse juures ei suudetud enam võidurelvastumise karussellil püsida. 3. Gorbatsovi perestroika poliitika 4. Iseseisvust ei püüdnud saada üksnes Eesti vaid käärimine toimus kõigis liiduvabariikides ENSV TASAND 1
39- Eesti NSV valitsemine 1944. suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas
Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME projekti käivitamist, massiküüditamise hukkamõistmist, rahvusteaduste positsiooni taastamist (nt teadus eesti k) Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu.
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes
Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Komiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug 1991a vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus. 22.aug saabus Krimmist tagasi M.Gorbatsov, kes oli endiselt Nõukogude Liidu president, kuid tema võimupiirid olid miinimumilähedased. Augustiputsi mahasurumise loorberid langesid B.Jeltsinile. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6.sept 1991a tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. Sept-s võeti Eesti Vabariik koos teiste Balti riikidega vastu ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO); Eesti oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suverääne riik. Kirjelda Gorbatsovi katseid NSVL-i koos hoida Tugevnev rahvuslik vabadusliikumine sundis otsustavamalt tegutsema M.Gorbatsovi, kelle eestvedamisel hakati
See toimub tartus ning tartu rahu aastapäeval toimub ka rongkäik. Ansip oli linnavalitsuses tähtsal kohal ning teda süüdistati rongkäigule saatvat koeri ja politseid. 24ndal veebruaril 1988 toimub tallinnas 2 kohas üritused eesti sünnipäeva puhul. 1) eesti rahvuslased kogunesid tammsaare parki, kes pooldasid eestit. 2) teine rühm kogunes aga võiduväljakul ning nemad tahtsid NSVL. Üritasid segada ka esimese rühma tegemisi ja toimetamisi. 1988 aprill luuakse loomeliitude pleenum ehk siis heliloojate, kirjanike, näitlejate täikogu, kes otsustavad toetada eesti rahvuslust. Sinna kuulus näiteks Rummo. 1988 luuakse muinsuskaitseseltsid vana asjade kaitsmine, eestluse säilitamine. Ning tudengid tõmbavad 3 kangast tudengimajale sinise, musta, valge. 1988 mai . tartu 10ndad levimuusikapäevad, kuhu tullakse sinimustvalgete lippudega. Juuni 1988 tehake tlna öölaulupidu ning rahvaseas levib kiirelt et õhtul lauluväljakule
Jugoslaavia koosseisu jäi üksnes Serbia ja Montenegro. 1990 aasta Serbia presidendiks saanud Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks 4 Eesti NSV a)Valitsemine ja EKP juhtide tegevus TV b)Vastupanu vormid TV c)Side läänega TV d)Käsumajanduse tagajärjed TV e)Kultuurielu põhijooned TV f) ,, 40 kiri" 5.Eesti taasiseseisvumine a)Uus ärkamisaeg *Fosforiidikampaania Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986 aasta lõpul ,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvusse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. *MRP-AEG 1987 aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-
3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele. 8) Interliikumine Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. 9) "40 kiri" 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest
Nõukogude Liidus selle loomise alates. Tema programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. 19881995 IME e. Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimlikkust üleliiduliste seaduste ees. Pärast EKP lõhenemist juhtin Vaino Väljas aastail 19901992 selle eesimeelset tiiba. Karl Vaino oli Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.
......................................... 8 ROOTSI AEG EESTIS ........................................................................................................ 10 VENE AEG EESTIS (PÕHJASÕJAST ESIMESE MAAILMASÕJANI).......................... 10 EESTI VABARIIK .............................................................................................................. 12 EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS .................................................... 17 EESTI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE..................................................... 21 INIMENE-ÜHISKOND-KULTUUR .................................................................................. 24 ÜLDAJALUGU ....................................................................................................................... 27 I RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDIL.......................................................... 27 DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL.......................
Presiidiumi esimees. Ametist astus tagasi senine valitsuse eesots Indrek Toome ning uueks valitsusjuhiks valiti Edgar Savisaar. 30.märtsil 1990.aastal Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest, millega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema 8 omariikluse taastamisega. 1990 aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Samal ajal suurenes impeeriumimeelsete jõudude surve. Eestit ähvardati mjajndusblokaadiga ning kohalik Interliikumise organiseeris miitinguig ja streike. 1991.aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge, kuid Eesti suutis hoiduda verevalamisest. Impeeriumi kooshoidmiseks korraldas Moskva referendumi. 1991. aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi, mille tulemusena
ja hinnapoliitika kaudu h) põllumajanduses orienteeruti loomakas- h) endiselt orienteeruti rohkem põlluma- vatusele (või, peekon - põhilised eksport- jandusele, sest siit tulid Eesti põhilised kaubad), seoses sellega ka söödakultuuri- eksportkaubad de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks ohtlikuks oli vaid NSVL suurenes oht NSVL poolt 4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val-
olukorda aitasid leevendada riiklikud *Vabaneda Venemaa majanduslikust tellimused Venemaalt sõltuvusest *1922 Venemaa tühistas kõik tellimused ja *Eesti kaubad muutusid sulges oma turu konkurentsivõimeliseks, eriti hinnatud põllumajandustoodang Suur kriis 1930-1934 Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis Toiduainete hinnad langesid, Kriisiolukorras otsiti 1932 uue põhiseaduse 1. sissetulekud vähenesid, süüdlasi, nõuti presidendi hääletus kukkus läbi tööstuses siseturg kuivas ametikoha sisseseadmist, 1933 2. rahvahääletus kokku, rahva ostujõud põhiseaduse muutmist. kukkus läbi vähenes, väliskaubanduse VAPSIDE esilekerkimine 1933 Vapside põhiseadus,
Sisuliselt valitses juba J. Antropov. 1982-1984 Antropov "sulaaeg". 1984-1985 K. Tsernenko "väike stagnaaeg". Dissidentlus e. teisitimõtlemine. Inimesed, kes ei olnud nõus valitseva reiimi ja ideoloogiaga. Põhiliselt intelligents. Kedagi otseselt maha ei lastud. vangilaagrite süsteem säilis. Avalikud kohtuprotsessid, tihti suleti neid vaimuhaiglasse. Tuntumad A. Solzenitsõn, A. Sahharov. 1985. märtsis NLKP Keskkomitee peasekretäriks M. Gorbatov. Aprillis toimus keskkomitee pleenum kuulutati välja perestroika, kiirendamaks NL majanduslikku arengut, kuna naftadollareid enam ei tulnud. Perestroika- majanduslikud ümberkujundused. Esimeste sammudena saadeti pensionile enamus poliitbüroost. hakati edutama suhteliselt noori ja edumeelseid. Algasid ka esimesed ümberkorraldused majanduses. leiti, et probleemiks on alkohol. Juunis 1985 võeti vastu alkoholi müüki ja tootmist piiravad seadused. Müügilt kadus suhkur. 1986. algas uus etapp glasnost e
· Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega · Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht · Peale Vabadussõja lõppu tekib ülikiire majandustõus Eesti ja Rahvasteliit · 26.jaanuar 1921 tunnustab Antandi ülemnõukogu Balti riike iseseisvatena · 22.september 1921 astub Eesti rahvasteliitu · EKP üritab 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset, ebaõnnestub · Venemaa kujutab Eesti julgeolekule endiselt suurt ohtu ja otsitakse võimalikke partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol · Rahvasteliidu mõju suurenedes hakkab Eesti aga end järjest turvalisemalt tundma, eriti peale 1928 aasta Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti
põhinevaid. Kujunes kodumaine kütusetööstus ja keemiatööstus. 28/09/1939 Kirjutatakse alla baaside lepingule Puidutööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Paljud vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturu jaoks. Suur oli tööpuudus. 1.jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform. Kasutusele veti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. 15. juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus. Seadusandliku võimu teostas ühekojaline 100 liikmeline parlament. Valimisõigus üldine alates 20 eluaastast. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, kuhu kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord 1.detsembril 1924 üritas Eesti Kommunistlik Partei riigipööret.
Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda; Narvas kuulutatakse välja Eesti Töörahva Kommuun eesotsa Jaan Anveltiga Tööd alustas Tallinna Tehnikakõrgkool (praeguse Tehnikaülikooli eelkäija) -------------------------------------------------------------------------------- 1919 5. jaanuar NSDAP (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei) Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei loomine. 18. jaanuar Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus 21. jaanuar Iirimaa iseseisvumine Rahvasteliidu loomine Ungari kuulutamine Nõukogude Vabariigiks Moskvas luuakse Komintern eesmärgiga koordineerida kommunistlikku liikumist kogu maailmas 28. juuni Versailles' rahuleping Saksamaaga 23. apr. Tallinnas tuleb kokku Asutav Kogu Juuni- 3. juuli Landeswehri sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil Eesti võiduga Võnnu all 10. oktoober Asutav Kogu võtab vastu maareformi 1
teele. 2. Tekkisid vastuolud riikide seas 3. USA populaarsus vähenes, NSV liidu oma tõusis. Nimeta abinõusid, mida kasutati kriisist väljumiseks. 1. Organiseeriti hädaabitöid 2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris, kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5
massirepressioon – massiline surveavaldamine, kellegi maha tegemine, karistamine Balti kett – osa võttis 2 miljonit inimest, mille pikkus oli 660 km. Ühendas kolme riigi pealinnu - Eestit, Lätit ja Leedut. Laulev revolutsioon – massi laulmised, laulupeod Arnold Rüütel – Eesti poliitik ja põllumjanadusteadlane Edgar Savissaar – Eesti poliitik 3.Pilet EV aastatel 1991 – 2004 Uue põhiseaduse eelnõu valmis 1991. aasta lõpul. 28. juunil 1992 aastal kiideti põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade. Iseseisvumise taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasra juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Turumajandusele üleminemisel etendas suurt rolli erastamie ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamus suurettevõtteid läinud erakätesse.
annaabi.ee 
