Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil. Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust. Detail tuleb asetada plaadile või plaat detailile ettevaatlikult, ilma löökideta. Pärast töö lõpetamist tuleb plaat või joonlaud hoolikalt petrooleumiga pesta, kuivatada, määrida masinaõliga, katta paberiga ja asetada peale kate. Enne kaabitsemist puhastatakse pind mustusest, pestakse petrooleumiga ja kuivatatakse. Järgnevalt määratakse kontrolljoonlaua ja lehtkaliibri abil pinna kulumise määr. Kui pind on
Üle tihenemise põhjuseks võib olla mingi koormis geoloogilises minevikus,mis hiljem on looduslike protsesside käigus on käesolevaks ajaks kadunud. Näiteks võib see olla ära uhutud pinnasekiht või maa-ala katnud liustikujää. Korduvad pinnasevee taseme kõikumised tihendavad samuti pinnast. Pinnase üle tihenemise nähtus võib olla seotud ka kolloidide vananemise protsessiga. 15. PINNASE OMAKAALUSURVE. EPÜÜRI KOOSTAMINE Pinnase omakaalust põhjustatud survet pinnasemassivi sees nimetatakse looduslikuks pingeks ehk pinnase omakaalupingeks (´g). See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni.
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega.
Vee külmumise mõju võib jagada kaheks- esmane on vee paisumine poorides, teine sekundaarne, mis seisneb täiendavas vee juurdevoolus külmumispiirkonda ja jääläätsede tekkimiseni. Tee ehituse seisukohalt on oluline just viimane külma mõju sõltub pinnase teramõõdust. Poorsusest. Vee olemasolust ja temperatuuri muutustest. Normaalrõhu külmub vesi = c juures. Rõhu suurenedes vee käitumine muutub. Sõltuvalt rõhust võib vesi olla jäätumata kuni -22 c tee mulde ja katendi omakaalust tekitatud surve pooride oleva veele püüab vett välja tõrjuda, mille tulemisel vee liikumine külmumispiirkonda väheneb. See on põhjuseks, miks sügavamale vee kristalle vähem tekib, kuigi nullilähedane temperatuur on just sugavamal muldes. Teatud külmasügavusele vee kogunemine lõpeb. Peentel liivadel on see umbes 80com, savisel liival kuni 160 cm. Soosates oludes ülmumisel tulemusel pinnase paisub 2-3 % külmumisügavusest, eriti halbaddes 15 20 % .
𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑚𝑢𝑠 Antud töö hindame just kvaliteeti ehk vastavust defineeritud otstarbele. 15. Metoodilised alused Atnud töös võetakse projekteeritava lahenduse kriteeriumite paikapanemise alusteks ehitusseaduses olevad nõuded. Lahendus peab vastama seaduses olevatele nõuetele. 16. Tulemused 16.1. Lahenduse tugevus Ülesanne: Tagada lahenduse piisav tugevus võtmaks vastu tuulekoormusi, omakaalust tulevat koormust. Seega peab lahendus olema piisavalt tugev ja kerge. Selle hindamiseks kasutatakse konstruktiivsuse näitajat K. 𝑅 𝐾 = 𝛾2 , kus R – kasutatava materjali survetugevus, γ – kasutatava materjali tihedus. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Lahenduse edu garanteerib kergus ja piisav survetugevus, mis suudab vastu võtta omakaalust ja tuulest põhjustatud koormused. Seega konstruktiivsuse näit, mis tagab edu on K=30 MPa/(t/m3). 16.2
1.2.3 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis Kruus ja liiv on koostiselt energia puhul), d/dmax = parim tihedus ehituse vundamendile, sest pinnase tugevus on ammendumas. Mahumuutus on pinnase puhul seotud kui kivid, peenemad pinnaseosakesed on tav monomineraalsed. Liiva- ja surve tuleb otse peale. Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist, harvemini kaltsiiti ja teisi mineraale. arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel deformeerumine on väikse tähtsusega, millega arvestamine pole vajalik. Savi mineroloogiline koostis sõltub algkivimite koostisest ja keskkonna raskuskiirendusega
Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist. Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni). Soklid Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks. Küsimused: 1. mis on vundament? · Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest (tuul, kasuskoormus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele ehk ehitise alusele. 2. Milliseid tegurid mõjutavad hoone vundamente? · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest.
· Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid
- koormuste suurust. 2. Vundamenditalla laiuse määramisel peab kandevõime ja vajumise kõrval arvestama ka tehnoloogilisi tegureid: kaevetööde ökonoomsust, vajalike töötsoonide olemasolu, mõõtmete unifitseerimist, vundamentidele toetuvate konstruktsioonide mõõtmeid. 4. M A D A L V U N D A M E N T I D E P R O J E K T E E RI M I N E 4. 1. EHITISE JA ALUSPINNASE KOOSTÖÖ. 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. Pinnase omakaalust põhjustatud survet pinnasemassivi sees nimetatakse looduslikuks pingeks ehk pinnase omakaalupingeks (´g). See pinge iseloomustab pinnase pingeseisundit enne ehitustööde algust. Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni.
Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse: kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekootmust kogu hoone välisseina kõrguses mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad
suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). 10. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. 11. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 12. Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi
normaaljõud R - pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaaali suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus q' - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas - pinnase mahukaal B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3
ja kinemaatilistest (staatikaga määramata süsteem) tingimustest Priit Põdra, 2004 5 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.3.2. Koormuste allikad ja olemus Koormused rakenduvad konstruktsioonile tavaliselt kui: · elementide omakaal, · inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), · teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). Mõjumise kiiruse järgi jagunevad koormused kaheks: Staatiline koormus = ajas muutumatu Dünaamiline koormus = muutub ajas või aeglaselt muutuv kiiresti (või inertsikoormus)
e=w (2.17) w 13 Seega täielikult veeküllastunud pinnase poorsusteguri leidmiseks piisab, kui on määratud selle veesisaldus ja liik (liiv või savi). Mahumassi kasutamine geotehnilistes arvutustes on ebamugav. Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = d g ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud
............................................13 4. KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1]
hõõrdejõu, samal ajal kui tervikuna pinnase nihketugevus ei ole ammendatud. Ülesande praktiliseks lahendamiseks eeldatakse klassikalises pinnasemehaanikas lineaarset seost pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on ühtlane ja isotroopne poolruum. Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust (looduslik pinge). Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Efektiivpinge : Kui lisada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1 (Joonis), siis kogupinge ja neutraalpinge Efektiivpinge ' aga ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga ehk
fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele.
(3) 2. Viimistlusmaterjalide 3 põhirühma? 3. Millistel eesmärkidel kasutatakse liime? (3) 4. Millest koosnevad värvid? 5. Värvi ja laki erinevus koostise järgi? 6. Lahusti ülesanne? 7. Vedeli ülesanne? 8. Pigmendi ülesanne? 9. Sideaine ülesanne? 10. Värvide liigid?(5) 11. Tapeetide tüübid?(3) 12. Pahtelsegude ülesanne? 13. Pahtlite liigid?(4) 14. Aknakittide jagunemine?(2) EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase
19. Defektide tüübid ja nende teke; praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad), lagunemised(murenemine augud) tekivad vajumisest(kehv alus), raskest liiklusest, külmakerge, temperatuurimuutused(põikpraod) Roopat tekivad katte kulumisest, aluse püsiv deformatsioon, pikisuunalise ebatasasuse põhjus on ebaühtlane külmakerge ja omakaalust tekkivad vajumised, ebaühtlane tihendamine peegelduspraod 20. Erinevate defektitüüpide võimalikud kõrvaldamis/ennetamismeetodid; raskeliikluse keelamine kevadel nt, hoolikas katte ehitus, parema materjali valik (sideaine, kivi), kehva pinnase väljakaevamine, asfaldivõrgud, geosünteedid, segu projekteerimine, katte jäikust mõjutavad abinõud 21. Defektid kruusateedel ja nende teke;
- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses. 4-rippuvad-kui ennastkandvate/mittekandvate välisseintega hoones Ehitistele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuted kannab katuse, vahelage, jne koormust sisemine karkass või 1-peatükk- Üldsätted põikseinad
6). Eeldatakse, et nõlva purunemisel eraldub lihkejoonega AB piiratud massiivi osa. Kui lihkejoon on ringjoon, saab eeldada, et lihkuva osa kuju ei muutu. Dreenimata tingimuste korral takistavad nihet joonel AB tekkivad nidususest tingitud jõud. Kui lihkejoone raadius on R, siis joone pikkus on R ja vastuvõetav jõud cu.R. Nidususest tingitud jõudude moment ringi tsentri (pöördetsentri) suhtes on cu.R2.. See moment peab tasakaalustama lihkuva pinnasemassiivi omakaalust tingitud momendi Pd. Varuteguri võib järelikult väljendada kujul cu R 2 F= . Pd Lihkejoont, mille puhul F on minimaalne nimetatakse kriitiliseks. Selle tsentri asukoha ja raadiuse saab leida järkjärgulise lähenemise teel. Iteratsiooniprotsess on 5
kuni 90 min - Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat kuni 120 min - Tulekaitsekrohv paksus on 10-60mmm, kuni 120 min - Tulekaitse erivärvid Puitkarkass - Massiivpuit, liimpuit, vineer, kihtpuit - Kasutades puitu ratsionaalselt, on tulemuseks nii majanduslikult efektiivsed kui kõrge konkurentsivõimega konstruktsioonid Alused ja vundamendid Vundament kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele Pinnase all mõistetakse looduslikke materjale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Aluste ja vundamentide projekteerimine Lähteandmed on enamasti ligikaudsed. Pinnase omaduste määramine on keerukas. Proovi võtmisel on raske tagada pinnase loodusliku struktuuri säilimist. Pinnased on olemuselt palju keerukamad kui enamik ehitusmaterjale
monometalljuhtmete ja 110 % bimetalljuhtmete puhul. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 22 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.3 ARVUTUSLIKUD ERIKOORMUSED Juhtmete arvutusel kasutatakse arvutuslikke erikoormusi γ1…γ7 − koor- musi juhtme pikkus- ja ristlõike ühiku kohta • Erikoormus juhtme omakaalust (vertikaalne) G γ1 = N/(m·mm2) A G − juhtme ühe m kaal, N/m A − juhtme ristlõige, mm2 • Erikoormus jäite kaalust (vertikaalne) Kuigi jääkate on ebaühtlase kujuga, eeldatakse ta ekvivalentse silindri kujulisena läbimõõduga d + 2b ja erikaaluga g0 = 0,9 g/cm3 9,8 g 0πb(d + b ) I γ2 = = , N/(m·mm2)
kohta. Täielikult veeküllastunud pinnase (Sr=1) kohta kehtib seos s e=w (2.17) w Seega täielikult veeküllastunud pinnase poorsusteguri leidmiseks piisab, kui on määratud selle veesisaldus ja liik (liiv või savi). Mahumassi kasutamine geotehnilistes arvutustes on ebamugav. Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = dg ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud
6.1.2 Rostvärgi arvutus Rostvärgi mõõtmed: b=600 mm, h=400 mm, keskkonnaklass vundamentide puhul tavaliselt XC2 ja sel juhul soovitatav kasutada betooni C25/30, armatuurina kasutan B400. 31 - Koormus keldripõranda tasandis p1d=396,8 kN/m - Koormus rostvärgi omakaalust g2d=1,2∙0,6∙0,4∙25,0=7,2 kN/m KOKKU pd=396,8+7,2=404 kN/m Rostvärgis mõjuvad arvutuslik paindemoment ja pikijõud: 2 2 pl 404 ∙ 2 Md,ava=Md,tugi= 16 = 16 =101 kNm pl 404 ∙ 2 VEd,max= 2 = 2 =404kN 6.1.3 Pikiarmatuur Ristlõike kasulikud kõrgused: d1,ava=400-50-10-10=330 mm d1,tugi=400-25-10-10-10=345 mm
9 d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) Pinnase omadused: γ′ – tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ′1 – tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ϕ′d – efektiivsisehõõrdenurk; c′d – efektiivnidusus; cud – dreenimata nihketugevus; q′ – pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q′ = d γ′ . c) Pinnase kandevõimetegurid: ( N q = eπ tan ϕ ′ tan 2 45 + ϕ ′ 2 ) N c = (N q − 1)cot ϕ ′ Nγ = 2(N q − 1)tan ϕ ′ d) Talla kuju arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul B′ sc = 1 + 0,2 , L′ dreenitud tingimuste puhul
Tugiseinad võivad olla püstitatud looduslikule alusele (kaljupinnas, purdpinnas), tehisalusele või vaivundamendile. Käesolevalt vaadeldakse keldriseinte, kaldamüüride, sildade kaldatugede, mägiteede piirete ja muude tehniliste ehitiste tugiseinu, mille ülesandeks on pinnase või puistkeha toetamine. Tugiseinte staatikalise arvutuse eesmärgiks on tagada tugevus ja püsivus (ümberlükke- ja libisemiskindlus). Tugevuse ja püsivuse kontrollimiseks tuleb määrata omakaalust, puisetkeha survest ja ajutisest koormusest põhjustatud jõud, mida tugisein vastu võtab. Kuna looduses kohtame pinnaseid ja puistkehi, mille füüsilised omadused on mitmesugused, siis on küllaltki raske määrata täpselt pinnase survet tugiseinale. Seeparast on praktiliste arvutusmeetodite aluseks võetud mõned tööhüpoteesid, mis lihtsustvad teoreetilisi tulemusi, tagades seejuures siiski tugiseinte vajaliku tugevuse ja püisivuse.
vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses; c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses; 4 d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega. Seinte materjaliks kasutatakse puitu, looduskivi, telliseid, väikeplokke, suur- plokke, suurpaneele. Seina ehitamiseks kasutatava detaili/elemendi materjali järgi liigitatakse hooned:
keskmiste vundamentide all vundamentide grupi sees 31 4. Vundamentide mitteüheaegne koormamine ehituse ulatuses ja juurdeehitiste rajamisel. Varemrajatud vundamendid on jõudnud oma vajumise lõpetada selleks ajaks, kui koormatakse uusi (3.12) 5. Pinnase ebaühtlane dekompressioon kaeviku põhjas. Kaeviku avamisel vähenevad pinged pinnase omakaalust ja toimub kaeviku põhja teatud tõusmine, mis on suurem kaeviku keskel ja puudub servadel (joonis3.13). Hoone koormus põhjustab keskosa suuremat vajumist. Oluline on selle nähtuse arvestamine sügavate, üle 5 m, kaevikute korral. 6. Pinnase tugevuse ammendumine ja plastsete deformatsioonide teke vundamentide all. Kuna koormused vundamentidele ja vundamendi mõõtmed on tavaliselt hoone ulatuses vähem või
d vahetatavate lõikeosadega universaalkaabits joon. 143 Kontrollriistad: a plaadid; b joonlaud; c nurkjoonlaud; d kontrollimine võllide ja nihikuga joon. 144 Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust. Detail tuleb asetada plaadile või plaat detailile ettevaatlikult, ilma löökideta. Pärast töö lõpetamist tuleb plaat või joonlaud hoolikalt petrooleumiga pesta, kuivatada, määrida masinaõliga, katta paberiga ja asetada peale kate. Enne kaabitsemist puhastatakse pind mustusest, pestakse petrooleumiga ja kuivatatakse. Järgnevalt määratakse kontrolljoonlaua ja lehtkaliibri abil pinna kulumise määr. Kui pind
(1) Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsiooni- tegurite väärtused on on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 4. Projekteerimise alused 31 Tabel 3 Koormuse osavarutegurite suurus kandepiirseisundis Koormuse liik Osavaruteguri Avutusolukord tähis Alaline ja Avarii ajutine Alaliskoormused konstrukt- sioonide omakaalust, pinnasest ja pinnaseveest: · asenditasakaalu kaotus (ei sõltu materjali tugevusest): - ebasoodne mõju G,sup 1,10 1,00 - soodne mõju G,inf 0,90 1,00 · kandevõime kaotus, mis sõltub materjali tugevusest: G,sup - ebasoodne mõju 1,35 1,00 - soodne mõju G,inf 1,00 1,00 · pinnase või pinnasevee
Tasapinnalised •Üldiselt sõrestikvarjad tehtud roostevabast metallist. •Varjad liiguvad- –Rööbastel –Konsoolil Alati kasutatakse vaakumita praktilisi varjasid vältimaks vibratsioone ja sellest tekkivaid jõude. Varjad paigutatakse paisu külgkehadesse, liiguvad liugpinnal või ratastel tugikanalis. Liugpinnaks üldjuhul metallvinkel (labane variant puitlaud). Lihtsaim lahend on rullikud. Tasapinnaliste varjade tõstejõud sõltub konstruktsiooni omakaalust ja liugpinna takistusest. Suurim tõstejõud liugpindade- ja vähim ratastoestuse puhul. Segmentvarjad •Teiseks enamlevinud varjatüübiks on segmentvarjad, millede tugikarkass on metallsõrestik, mida katab veekindel ekraan, mis on kõverpinnaline. Sõrestik on otstest varustatud kahe toega, mis kinnituvad šarniirselt paisu sammastele. •Segmentvarjad avanevad/sulguvad nende pöörlemisega ümber šarniiri telje O, O’ 14
konkurentsivõimega konstruktsioonid. Hallide karkassi tüübid: Post sõrestik Tala-post karkass o Kahe kaldega tala o Bumerang tala o Gerbertala Raamid Kaar o Täiskaar o Kumera nurgaga raam o kaarsõrestik Raami tüübi valikul tuleb arvestada sillet, hoone kõrgust, koormusi, pinnase iseloomu. Alused ja vundamendid Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele. Pinnase all mõistetakse looduslikke materajale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega: pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi.
annaabi.ee 
