Eneseväärikus Eneseväärikus on inimese üks olulisemaid mõõdupuid. See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi? Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Seljuhul aidatakse teda ja ollakse ka meelejärgi, tehes asju ette-taha ära. Tihtilugu surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see võib riivata eneseväärikust. Juhan Liiv on oma luuletuses kasutanud väljendit ,,Peab ahelaid kandma'' ning see iseloomustab ovaliselt taolist situatsiooni. Parimaks näiteks võib tuua nohikust kooliõpilase, kes on iga õppeaasta lõpetanud kiituskirjaga. Pidevevast õppimisest ja endast saja protsendi andmisest on kõrini ning tahetakse lõbutseda ja olla vabameelne, vajatakse sõpra. Hakatakse sõbra kodutöid tegema. See on riivav ja põhimõtete v...
Kristiine Kõiv 12AÕ Essee Vladimir Nabokov "Lolita" Igaüks kujundab ise oma saatust Inimene on üks suur saladus. Tihti käitub ja seab oma elu normid kõige tavapärase järgi. Kuid kas niimoodi soovitaksegi elada? Kas pole meie seas neid "teistlaadi" mõtlevaid inimesi? Vladimir Nabokovi teoses "Lolita" tundus Humbert täitsa tavaline mees, kuid tal oli armastus ja iha nümfettide vastu. Minu jaoks tundus see pigem kinnisidee ja haigusena noore, värske ning rikkumata vastassugupoole järele. Humberil ei olnudki võimalik oma saatust ise kujundada, tema mõtted ja teod olid justkui nõiutud Lolita suhtes, aga tüdruk ei olnud rumal ja teadis ...
ARUTLUS Kuna ma olen kohutavalt laisk inimene, leian ma, et kõige sobivam mõtteviis minu jaoks oleks stoitsism ja koolina eelistaksin ka stoikute kooli. Mulle sobib ideaalselt selline lihtne mõtteviis, et kõiges, mis juhtub, on süüdi saatus ja kõik on ette määratud. See mõtteviis vabastab mu nii paljudest kohustustest, nagu näiteks asjade analüüsimine ning oma tegude ettemõtlemine. Ma ei pea mõtlema selle peale, kas minust saab edukas filosoof või hoopis tore perepea, ma alustan ning lõpetan oma õpingud stoikute koolis ning seejärel vaatan mis saab. Stoitsism sobib mulle samuti seetõttu, et mulle ei meeldi kulutada aega mõtlemise peale, mulle meeldib teha ning oma tegemistes olen alati hästi kohusetundlik, mis sobib samuti stoikuks olemisega kokku. Järgin alati oma mõistust ning üritan säilitada igas oluorras meelerahu. Olen sama meelt mis kõik stoikud, et kõik inimesed on võrdsed. Olen kaalunud ka tei...
Lektüürileht Pealkiri: Õitsev meri Autor: August Mälk Lk arv: 221 Kujundus: H.Kersna 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida merest ja Tegelikult rääkis rannakülast ja seal kellestki, kellele väga meri meeldib ja elavast perekonnast ja sellest, mis kui ta üks päev mere äärde läheb, juhtub nende pojaga ja kuidas ta õitseb meri. suureks kasvab. Tema muredest ja rõõmudest ja sellest, kuidas nende maja maha põleb ja kuidas paljud talle lähedased inimesed ära surevad. Lõpus, kui ta elu on jälle korras siis ...
,,Üksteisest pimesi me mööda käime..." ( Marie Under) Pimesi mööda käime? Kas me oleme pimedad või tihti peale ei tahagi teada mis või kes meid ümbritsevad. Inimesed on erinevad. Igal ühel on enda ,,maailm". Kõigil on omad mõtted, tegemised, toimetused ja tunded, mida järgitakse ning mille alusel seatakse eesmärke. Tavaliselt me ei tea kuidas vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Kulutatakse oma elu liikudes ühest kohast teise naudingute järele mis pidevalt kaugenevad ning jätavad rahuldamatuna ootama. Milleks oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda, peab üksteisest mööda käima. Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad, teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia. Ühe eesmärgini jõudes tekivad peagi uued, nii päevast päeva, aastast aas...
Üks raskemaid asju minu jaoks on iseenda iseloomustamine ja kirjeldamine. Seda võib lugeda minu kõige nõrgemaks lüliks. See ei tähenda ,et ma sellega hakkama ei saaks ,lihtsalt on raske leida õigeid sõnu oma tunnete kirjeldamiseks ja mu mõtted ei pruugi teisteni jõuda. Üks esimesi asju, mida ma enda kohta ütleksin on see, et ma olen üsna kontrollija tüüpi. Mulle meeldib, kui teised mind kuulavad ja minu sõnade järgi tegutsevad. Ma tahan, et see mida lubatakse ka täidetakse, kuna ma keskendun peamiselt protsessile. Ma just ei saa öelda, et ma mõtlen teistele inimestele vähe, kuid ma siiski arvan, et minu asjad on tähtsamad kui nende omad. Mulle on tähtsad faktid ja ma ei salli valetamist ning mul peavad ees olema täpsed eesmärgid. Näiteks ka oma suhtes, mulle meeldib teada millega mu poiss päeva jooksul on tegelenud ja mis ta edasi plaanib teha. Võib olla tõesti ma elan natukene minevikus, kuna ma võin ju inimestele andestada nend...
Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud hirmust teadmatuse ees. Sageli räägitakse "Kreeka imest", maailma uuest sünnist Kreekas. See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskendu...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." - Seda peaksid kõik teadma, kõik need kelle pärast meie mehed sõjas sõdivad. See, kui saadetakse minu isa, vend ja mu mees sõtta selle pärast, et meie riigi poliitikud ei süüda välispoliitikas suhteid korras hoida see on idiootsus! · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." - Noored mehed vorbitakse sõjas jõhkarditeks. · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeel...
Kurjus Minu jaoks on kurjus lai mõiste. Mõnikord võib seda tõlgendada kui inimese himu kellelegi teisele haiget teha; teinekord võib see olla hoopis mingisuguse kadeduse reaktsioon. Maailm on täis halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heldest, sest elu on näidanud, et võime osutuda vägagi kahepalgelisteks. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole üdini halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada midagi väga olulist, siis paraku keegi ei hooli, mil viisil see tulemus saadakse. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda,...
Kas hindamine on koolis vajalik? Ühiskonnal on palju mõõdupuid, mille järgi seatakse standardid. Koolis on nendeks hinded. Kui õpid hästi, saad häid hindeid, peetakse sust lugu, saad kiita ja oled korralik. Halbade hinnete puhul on ka reputatsioon (just vanemate inimeste hulgas) sellevõrra madalam. Kuivõrd vajalik on koolis aga hinnete panek ja sellega kaasnev õpilaste grupeering? Hinded on kindlasti vajalikud õpetajapoolse tagasiside andmiseks, nii õpilastele endile kui ka nende vanematele. Vanemad ju tahavad teada, mida nende lapsed koolis , kus nad suurema osa oma päevast veedavad, teevad. Lapsed ise on kodus üsna kidakeelsed ning e- koolis nähtavad hinded on vanematele heaks ülevaateks. Õpilased ise aga näevad samamoodi oma edasijõudmist: mis õppeaines ollakse tublid, mis õppeaines nii hästi ei lähe ja milelle rohkem tähelepanu pöörata. Ja kuidas muidu mõõta lapse teadmiste kasvu, kui mitte hi...
Maailma areng kujundab igale põlvkonnale erinevaid mailmavaateid Siim-Markus Post, 12.D Maailmavaade on mõtted ja arusaam siin maailmas toimuvast, mis on inimestel välja kujunenud pikkade aastatega. Igal inimesel on omad tõekspidamised ja maailmavaated, millest lähtuvalt langetab ta otsuseid. Erinevaid maailmavaateid esindavad erinevad religioonid, filosoofiad ja rahvused. Maailmavaade on üsna püsiv, kuid seda võivad kõigutada kiired muutused ühiskonnas. See tähendab, et 20-30 aastaga võib ühiskond kardinaalselt muutuda ning umbes sama pikk on ka aeg, kui tuleb uus põlvkond peale ja hakkab elama selles uues ühiskonnas. Sellest võime järeldada, et erinevatel põlvkondadel on erinevad tõekspidamised. Kui võtta käsitlusse näiteks 15. sajand, siis tol ajal elanud inimeste maailmavaated olid hoopis teised võrreldes praegusega. Sel ajal oli p...
Mäletan veel seda ütlemist, et tahaksin juba nii väga kooli minna, kuid ometigi väitsin paari aasta pärast vastupidist. Rutiine koolis käimine on see, mis tekitab tüdimust. Koolieluga kaasnevad igal õpilased erinevad emotsioonid ja tunded olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Käsitledes enese erinevaid tundeid arvan, et ei ole raske paralleele tõmmata teiste kooliõpilaste tunnetega. Kõige raskem on hommikune ärkamine. Eriti siis, kui argipäevane koolikohustus rikub mõne ilusa unenäo. algusaastatel ehk esimene kuni kolmas klass möödus üpriski ladusalt. Saan seda väita, sest olin järjepidev õppija. Kindlasti need õpilased, kes õppimisele oma aega nii palju ei pühendanud vihkasid juba siis koolist käimist. Pole ju mõtet pingutada, kui kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasi...
Tulevik ei ole loterii Tulevik ei ole loterii, sest hea tuleviku nimel peab väga palju pingutama. Mõned mõtlevad, et saab mis saab ning jätavad tuleviku küsimused juhuse hooleks, kuid leidub palju ka neid, kes näevad selle nimel väga palju vaeva. 1.Tähtis on alustada tulevikku õigesti, sellepärast et kui alustada algust halvasti, pole mõtet ka ülejäänust midagi tugevat ja püsivat mõelda. Keegi ei saa kindel olla, mis teda ees ootab, kuid igaühel on omad unistused, plaanid ja mõtted tuleviku suhtes, kuid nende täitumiseks peab endast kõik oleneva tegema. Tulevikku ei saa juhuse hooleks jätta, sest sellega võivad kaasneda väga halvad tagajärjed, mida hiljem võib kahetsema hakata. Kui on olemas kindel elusiht ehk eesmärk, siis on ka tulevik kindlustatud, sest eesmärgi nimel tehakse kõik. 2. Tihti mõtleme ju, et kõik, mis täna on valesti, võiks minevikus olla tehtud teisiti, hoidmaks ära seda, mille tulemuste üle nüüd kurdame. Tugeva põhj...
Otsida, kahelda, leida Inimesi on erinevaid. Igaühel meist on omad soovid ja unistused. See teebki isiku omapäraseks. Inimene on seega eriline ning suudab oma imelühikese elusähvatuse jooksul korda saata suuri asju. Selliseid mis mõjutavad teiste elusid ning sööbivad ajalukku, tehes autori mingis mõttes surematuks. Seda ajavahemikku esimese ja viimase südametukse vahel kasutab igaüks isemoodi oma tahtmist mööda. Katame suhteliselt tihedalt oma pisikest koduplaneeti, mis on tiirlenud selles pilkases pimeduses aegade algusest ning teeb seda loodetavasti veel aegade lõpuni. Need kuus miljardit eluküünalt on võrreldavad tähtedega: üks on suurem ning säravam kui teine. Elame üldiselt sarnaste tõekspidamiste järgi, kuid siiski oleme unikaalsed. Inimest juhib kirg areneda. Ta tahab leida uusi lahendusi, et muuta elu lihtsamaks. Meid kõiki seob tung leida oma koht ühiskonnas. Stabiilne positsioon selles ti...
Kaasaegne lõunaeesti kirjandus Viie pääle Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan Raamat on välja antud 2005ndal aastal viie autori poolt, millest on tulnud ka raamatu pealkiri „Viie Pääle“. Raamat sisaldab võrukeelseid luuletusi, laule ja jutte, mis on ära jaotatud 184 lehekülje peale. Raamatu on välja andnud Räpinas tegutsev Väiku Välläandja. Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti. Raamatu viis autorit esitatakse järjest. Esimesena on trükitud Aapo Ilvese looming. Teisena esitletakse Jan Rahmani teosed. Temale järgneb üldsusele laiemalt tuntud Contra. Neljas raamatus esindatud looja on Olavi Ruitlane ning viimasena avaldab kirjatükke Pulga Jaan. Ilvese looming koosneb antud raamatus luuletustest, lauludest. Pikkuselt jäävad enamus alla poole lehekülje, pikemad on mõne...
ÕNNE VALEM Iga inimene peaks olema õnnelik. Ilma õnneta on väga raske hakkama saada. Kuid selleks peab ka ise pingutama: tuleks mõelda positiivselt, osata tunda rõõmu kõigest, suhelda heade inimestega ning ei tohiks palju muretseda. Õnnelik olla ei ole raske, õnn peitub väikestes asjades. Paljud tegurid mõjutavad meie elu. Kas või näiteks need inimesed, kellega me suhtleme. Osad võivad mõjuda negatiivselt ja röövida õnne. Teised võivad aga mõjuda positiivselt ja tekitada heaolu tunnet. Ma arvan, et paljud inimesed ei saa vahel millegagi hakkama. Mõned neist sisendavad endasse positiivsust ja mõtlevad, et nad suudavad seda ning kõik saab korda. Ajapikku kõik lähebki nii, nagu nad tahavad. Teine osa inimesi aga lepivad mõttega, et see on võimatu, isegi kui kõik on võimalik. Ei üritatagi isegi pingutada, et asi õnnestuks, vaid loobuvad, sest peas on mõtted, et miski ei laabu ning kõik ...
KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja tea...
Tartu Kutsehariduskeskus Filmianalüüs Koostaja: Maarja Loikonen Grupp: K109 Juhendaja: Maret Männik 2011 ,,Kuhu põgenevad hinged" Seda filmi analüüsida on minu jaoks suhteliselt raske. Aga siiski ma proovin ning kirjutan oma arvamuse põhjal analüüsi tüdrukutest. Ann Ann on heatahtlik, sõbralik kuid tagasihoidlik tüdruk. Tema mässulised tunded oma sündimata väikese venna vastu tekkisid ema põlgusest, armukadetusest, hormoonidest ning tülidest Anni kasuisa Antsuga. Kui ema lükkas tagasi Anni heatahtlikuse ja venna vastu huvitundmise tagasi tekkisid Annil vastakad tunded venna vastu. Seda süvendas intsident ujulas, kus ema kadestas Anni saledat keha ning hiljem ema armukadedus (arvamus, et Antsule meeldib Ann mitte ema) ning sellest tulnud tüli kasuisaga. Ann soovis, et kõik oleks nii nagu enne, enne kui pidi tulema nende p...
Inimese elu on tema enese nägu Maailmas on palju seadusi ning määrusi sätestamaks inimeste õigusi ning võimalusi . Avaramalt mõeldes, tuleb tõdeda, et tegelikult sündisime siia ilma võrdsetena ning leidub asju, mida seadustega ei saa määratleda. Keegi ei saa endale valida vanemaid, rahvust,välimust, võimeid. Elu jooksul on kõigil võimalus end täiendada ning arendada,juhul kui peame seda vajalikuks. Tahtejõuga pole miski võimatu, kuid oluline on meeles pidada, et me kõik oleme erandjuhtumid. Igaüks oma miinuste ning plussidega moodustab eraldi isiksuse kellesarnast teist ei ole. Õppimisvõimalus on antud kõigile, kuid tuleb osata hinnata teadmiste väärtust. Haridust võib lugeda eduka elu üheks aluseks ning haritus peegeldab selgesti inimese olemust. Mida rohkem teadmisi omandada, seda laiemalt saab oma elu kujundada. Kodaniku jaoks, kes pole maailma sündinud hõbelusikas suus,pole elu samuti lootusetu,ses...
Lektüürileht Pealkiri Õitsev meri Autor August Mälk Lk arv 222 Illustraator H. Kersna 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mereelust ja- Raamat räägib rannakülast pärit melust. Hannese elust merel, maal ning suhetest teiste inimestega. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3 ,,Eks igal veisel ole omad parmud," Meeldis, sest kirjeldab hästi 28 vastas Hannes isa tarkussõnaga. ütlust, et kõige heaga käib kaasas ka halb. 1 ,,Eks iga kala jaoks pea olema Toob väga hästi esile seda, et 166 oma püüsiga iga mehe jaoks oma ükskõik kui palju sa ...
Meie elu värvid Elus on õnne ja rõõmu, kuid on paratamatu, et mitte alati pole kõik nii nagu soovime. Me vajame oma ellu värvilisi muinasjutte, mis meid igal sammul saadavad. Neid tuleb vaid tähele panna elu rasketes rabelustes. Tuleb silmad lahti teha ning mitte ainult enda ümber olevat maailma silmitseda must-valgelt. Oskus unistada, on fantastiline oskus, mis on meiega koos üksinduses. Unistused teevad meie elu värviliseks ehk toovad meiega kaasa uusi mõtteid ning ellu uusi inimesi. Sellest ainuüksi ei piisa, et üksindus kaoks. Selleks on vaja jõuda ka tegudeni, mida me millegipärast väga ei armasta teha. Miks küll? Kui me paneksime kõik oma mõtted, unistused paberile kirja, et iga päev mõni uus idee täide viia, siis ehk me elaksimegi meile kõigile sobivas maailmas, kus on igal inimesel oma värv, mille ümber ta saab tiirelda. Meie igapäevases elus juhtub palju õnnetused, õnnitlused, pah...
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA Sellised inimesed ei suhtu millessegi täie tõsidusega Samuti käis ka sõprade käsi Ideede vale rakendamine võib aga viia krahhini Kuid samas sellised mängud ei häiri mind Raske oli tol ajal olla pagulane Ei saa öelda et läbi kukkumisi ei esineks Kellest jagu ei saadud saadeti Siberisse asumisele Valdav enamus lastest õnneks lähtub sellest mida neile räägivad vanemad Kuid neil oli kindel ülesanne Tähti ei saa meilt keegi ära võtta Aga tal olid omad unistused Edukale öeldakse ikka ja Kui sul on üks siis on ka teine Lõppudelõpuks peab ju kellesegi uskuma Natuke enne eksami algust tuli mulle suur eneseusu tulv peale Probleem on eriti terav maapiirkondades Siinkohal ma katkestan oma sirgeldused Või hüppaks ta vette tundmatus kohas Võimalused n nüüd sootuks erinevad Seega suudavad niisugused asjad harva kõikki huvitada Elujärk muutub ikka paremaks Metsas käies võiks murdmata jätta oksad Mõne kuu pärast tüdinet...
LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool KUIDAS OLLA HEA KUULAJA Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete l...
Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult ake...
Mis on elu mõte? Mõtted Miks me elame? Kas meil on mingi eesmärk? Kas oleme kellegi poolt juhitud elus? Mida tähendab elu? Alfred Ayer Väitis, et elu tegeliku mõtte järele pole mõtet küsida. Pole mõtet uskuda Jumalasse, kes lõi meid konkreetseks otstarbeks. Ja isegi kui oleks niisugune Jumal, ei saaks tema eesmärgid anda elule mõtet, kui me nendega ei nõustuks. Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on meile antud ülesanne olla m...
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
Kuidas mõjutab kirjandus minu tõekspidamisi Räägitakse, et kirjandus mõjutab inimest. Ma olen selle väitega täiesti nõus, kuna olen seda ise tundnud. Mida rohkem loen, seda enam tunnen, et teiste kirjapandu parandab minu väljendusoskust või siis lihtsalt täiustab mingi valdkonna sõnavara. Kas see on kõik või suudab kirjanik ka lugeja tõekspidamisi ja maailmavaadet kuidagi mõjutada? Ma arvasin kunagi, et lugemine on lihtsalt üks igav kohustus, mis sunnitakse koolis peale igale õpilasele. Osaliselt olid sellised mõtted põhjustatud klassikaaslaste sarnastest väidetest, teisalt võis see tuleneda lihtsalt mõnest halvast lugemiskogemusest. Halba teost ei suudaks ilmselt parimagi tahtmise juures süvenenult lugeda ja siis võib jutt hakata liigselt venima. Õnneks õppisin aga üsna kiiresti, et on ka väga palju huvitavaid ja käestpandamatuid raamatuid. Sellise arvamuse hoidmiseks üritan pidevalt kohustusliku kirjanduse kõrvale huvitavamaid teose...
Milleks on gümnaasiumi õppekavas uurimistöö? Keskhariduse omandamiseks on õpilased pidanud aastaid edukalt sooritama vabalt valitud ainetes riigieksamid. Käesolevast aastast on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud nõuded muutunud ja abituriendid peavad sooritama eksamid kolmes kohustuslikus aines: eesti keel, matemaatika ja inglise keel. Lisaks eksamitele on gümnaasiumiõpilastel kohustuslik koostada vabalt valitud teemal uurimistöö ning seda ka edukalt kaitsta. Kas uurimistöö koostamine on gümnaasiumis vajalik ja mida see noortele õpetab? Uurimistöö on uurimusliku protsessi tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö koostamine on pikk protsess, mis eeldab, et õpilane leiab endale juhendaja ja viib end valitud teemaga täielikult kurssi, mis tähendab kümnete artiklite lugemist, raamatute sirvimist ja teatmeteoste uurimist. Kuigi uurimistöö o...
Tallinna Polütehnikum Arvutisõltuvus ja ohud Referaat Koostaja: Henri Mulre KPE-12 Arvutid ja arvutivõrgud Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 2. Mis on arvutisõltuvus?.................................................................................................. 4 3. Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? ......................................... 5 4. Kuidas arvutisõltuvus tekib? ........................................................................................ 7 5. Arvuti kasutamisega seotud ohud ................................................................................. 8 6. Arvuti kasutamisega ...
Toimetulek stressiga Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema. Stressiga kaasnevad mõtlemise muutused, tugevad emotsioonid nagu hirm, viha, ärevus, masendus jne, veel kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus. Kõik need muutused on väga negatiivsed ja seepärast on seda ka stress. Kuna maailmas on nii palju erinevaid inimesi, siis reageerivad nad ka stressiolukordadele erinevalt. Stressi kogevad maailmas kõik inimesed ja seepärast on vajalik teada kuidas sellega toime tulla. Probleemilahenduse etapid on: · Probleemi defineerimine ja määratlemine · Alternatiivsete lahenduste väljamõ...
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset ...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS 1) * Me kõik kannatame sellepärast, mida jumalad on meile andnud. (lk 9). Keegi ei ole ideaalne. Kõik kannatavad mingil moel sellepärast, millised nad on või kuidas nad on siia ilma sündinud. * Head kunstnikud eksisteerivad lihtsalt selles, mida nad teevad, ning järelikult pole nad üldse huvitavad sellena, kes nad on. (lk 47). Inimesed austavad kunstnike maale ja nende ilusat tööd, mitte kunstnikke inimestena. * Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga. (lk 65). Kui tahad olla hea inimene, pead ka mõistma ja arusaama iseendast. * Kõik kuriteod on labased, nagu ka igasugune labasus on kuritegu. (lk 175). * Kunstil ei ole tegudele mingit mõju. (lk 179). Kunst, olgu see mis kunstiliik tahes, ei mõjuta inimese käitumist. 2) Basil Hallward tutvustab oma sõpra Dorian Gray'd lord Henry Wotton'ile. Samal päeval, kui ta neid tutvustab omavahel maalib ta Dorian'is...
Migratsioon Eestis- kas probleem? Terve maailm on liikumas uuenduste poole. Kõik inimesed tahavad midagi uut, midagi paremat. Ühiskond arvab petlikult, et mujal on parem ning otsib kohta mujal. Eestlased otsivad midagi uut välismaal ning välismaalased otsivad kohta Eestis. Migratsioon on saanud ülemaailmaliseks probleemiks ning lõppu ei tundu sellele tulevat. Inimrassid segunevad ning ühtne ühiskond kaob päevade kiirusega. Inimesed pole rahul sellega, mis nende ümber on. Tahavad saada seda, mis naabril on, kuna temal on nigunii parem. Paljud eestlased teevad maha meie armast kodumaad, kuna meedia ja kultuur kajastab, kui suurepärane elu on välismaal. Just sellepärast, üksteise järel liiguvad inimesed välismaale ja jätavad kodumaa seljataha. Nii palju võimalusi end arendada ja tagada endale hea elu tundub olevat välismaale kolivate inimeste peamiseks põhjuseks, kuna nende enda riik selliseid võimalusi...
Eesti riik on noorte kätes Eesti riik on võrreldes teiste maailma riikidega territooriumilt pisike ning kuulub vanuselt pigem nooremate hulka. Läbi ajaloo oleme olnud mitme võõrvõimu all ning meie iseloomise ning -otsustamise aeg on olnud üürike. Eesti riik ning selle tulevik sõltub eelkõige riigi kodanikest ning nende maailmavaadetest. Siinkohal on eriti oluliseks just noored, kes oma riigi hüvanguks võiksid läbi eneseharimise, -teostuse ja tolerantsusega oma kodukohale tuge pakkuda. Paljudele on kutsuvaks tulukeseks naaberriigid, kus sissetulek on suurem ja elumured kuuldu järgi väiksemad. See kõik on aga suhteline. Materiaalsed hüved ei ole siiski võrreldavad sotsiaalsete väärtustega. Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga-minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium. Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poli...
22.09.2013 Kui pilgud oleks tapvad, oleksin ma praeguseks hetkeks juba surnud. Kurb mõelda, mida peab Tema läbi elama. Ta erineb vaid nahavärvi tõttu sellest ühiskonnast ja Teda koheldakse nagu oleks ta masside viisi inimesi tapnud. Tänavatel kõndides kuuldub igast ilmakaarest vaid sosinaid ja mõnitavaid lauseid. Üpris tundetud inimesed. Ta võib ju väita, et sellega harjub ära. Aga ei, sellega ei harju. See jätab inimese hinge suured haavad, mis ei unune iial. Nii vabastav on unustada enda mured ja probleemid paariks tunniks ja sõpradega kvaliteetaega veeta. Sõbrad on minu elus väga tähtsal kohal. Mida ma ilma Nendeta küll teeks. Kas mõni päev ei võiks mööduda nii, et kõik oleks positiivne. Ma igatsen aega, kus olin 5-ne ja ei saanud asjadest veel täpselt aru. Kogu see hetkeseisund on lihtsalt nii uskumatu. Ajab lausa nutma. 23.09.2013 Sada üks erinevat mõtet tiirlemas peas. Mida õigupoolest tahta, täpselt ei teagi. Alles üleeil...
Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki, taipasin ma kohe, et see on täpselt selline raamat, mis jagab juhtnööre, ideid ja näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Ra...
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab si...
Üksindus kui elu refrään Olen kuulnud ütlust: ,,kõik, mis oli kord, ei kordu enam, kõik, mis tuleb kord, on palju kenam". Kust otsida tõde? Refrään on korduv osa. Üksindus on elu lahutamatu kaaslane ning paratamatult on elus teatud olukorrad, mis leiavad tee taas sinna, kus nad on juba olnud. Reeglina jääb refrään kõige paremini meelde, näiteks laulu puhul kuuleb seda ikka ja jälle ning see jääb kõlama, sööbides mällu. Elus võime palju asju kogeda mitu korda. Armastust, lapse sündi, millegi uue algust kui ka kurbust, leina ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid s...
VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr. Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid. Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus...
Tervisega on lugu nõnda, et vaevalt saab paari sõnaga selgeks teha, mida see endast kujutab. Kui tervis on korras, ei tunne me seda mingil moel ega vist märka sellele mõeldagi. Kipub tervis käest ära minema, on seda kohe tunda ning siis minnakse arsti juurde abi otsima. Hulga lihtsam on tervist hoida kui seda hiljem parandada. Sest teie, minu, meie kõigi tervis on ka meie laste tulevik, meie ühiskonna rikkus, meie kõigi heaolu. Et olla terve või saada tervemaks, selleks saab ise palju teha: olla kehaliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda suitsetamisest, alkoholist ja narkootilistest ainetest ning võtta vajalikul määral puhkust ja lõõgastuda ühesõnaga elada tervislikult. Viimased aastad on esitanud tõsise väljakutse meie elumuutustega kohanemise võimele, nõudnud majandusliku kitsikusega võitlemist, ebakindlusest jagusaamisest, uute teadmiste kiiret omandamist. See kõik on lisandunud närvipinget ja toonud paljude perede ellu e...
Kadri Raag, Xb Mille nimel võitles ja hukkus Hamlet? Tõde, ausus, otsekohesus need olid Taani riigis puudu, neid soovis Hamlet leida, kui kodumaale naases. Korras riigi asemel leidis Hamlet eest valelikkuse, lipitsemise ning pugemise. Taani riigis oli midagi mäda, ning Hamlet märkas seda. Ta ei uskunud varem, et pealtnäha ausad õukondlased ja pereliikmed muudavad nii lühikese ajaga meelt ja arvamust. Enne vana Hamleti surma ei meeldinud Claudius, surnud kuninga vend, kellelegi, nüüd poeti uue kuninga ees. Milline valelikkus! Milline ebalojaalsus! Kõik, mida Hamlet, endise kuninga poeg, eest leidis, ärritas teda. Printsi tuli lohutama tema isa, kuid vaimuna. See võis olla Hamleti pettekujutelm või sisemine hääl, mis ütles talle ette seda, mida Hamlet ise sisimas uskus, lootis või kahtlustas. J...
Üksindus kui elu refrään Olen kuulnud ütlust: ,,kõik, mis oli kord, ei kordu enam, kõik, mis tuleb kord, on palju kenam". Kust otsida tõde? Refrään on korduv osa. Üksindus on elu lahutamatu kaaslane ning paratamatult on elus teatud olukorrad, mis leiavad tee taas sinna, kus nad on juba olnud. Reeglina jääb refrään kõige paremini meelde, näiteks laulu puhul kuuleb seda ikka ja jälle ning see jääb kõlama, sööbides mällu. Elus võime palju asju kogeda mitu korda. Armastust, lapse sündi, millegi uue algust kui ka kurbust, leina ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid s...
KONFLIKTIDEGA TOIMETULEK KOOLIS Aine konspekt Konflikt on lahkheli, kokkupõrge, vastuolu. Indiviidide, gruppide vastandlike, kokkusobimatute tegevuste ,,põrkumine" erinevate huvide tõttu. On olemas sisemised ja välised konfliktid. See, kui tähtis on eesmärk ning kui tähtsad on suhted teistega, määrab ära käitumise konfliktis. Sisemised konfliktid vastuolu on inimese väärtuste, vajaduste, arvamuste ning tema reaalse või kujutletava käitumise vahel. Sisemine konflikt tekib siis, kui inimene peab tegema ebasoodsaid valikuid, kui ta tunneb, et ei saa oma vajadusi rahuldada või eesmärke saavutada. Sisemiste konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid ning emotsionaalsed seisundid nagu hirm, ärevus, kurbus, kõhklemine või viha. Sisekonfliktist vabanetakse sageli kas läbi projektsiooni või ratsionaliseerimise. Süütundega toimetuleku viisid: - Ratsionaliseerimine on näiteks see, kui inimene seletab enesele tagantjärele ära, mi...
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine, et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega m...
sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, ...
Mille poolest oli agraarühiskonna kultuur parem kui tänane? Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond. Inimesed tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse ja kalapüügiga. Pered olid rohkem ühtsemad. Inimesed hoidsid rohkem kokku kõige tähtsam oli kodu ning pere. Kogukonnad elasid omaette. Pered tegelesid oma karja kasvatamise ja põlluharimisega. Tööjõuks olid enamasti loomad, kes olid adra ette rakendatud ja väetiseks oli loomasõnnik või kompost. Päevast päeva tegid pere mehisem pool ehk isa ja noormehed põllul tööd. Õrnem sugupool tegeles kodus käsitöö või toidu tegemisega. Saadud saake ja muud sellist säilitati, et tulevikus oleks lihtsam. Minu meelest on see väga hea näide töötavast ühiskonnast, kus iga üks tegi midagi aitamaks oma pere. Inimesed hoolisid ja hoolitsesid üksteise eest. Kõik andsid oma panuse, et asi toimiks ja toimis ka. Tol ajal oli tähtsam kodus aidata pere ja teha palju tööd, kui õppida koolis ja...
Robinson Crusoe ,,Robinson Crusoe" on kirjutanud Inglise kirjanik Daniel Defoe. Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal, ning seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks. Raamat on autobiograafiline, rääkides väljamõeldud peategelase elust, kes veetis 28 aastat üksikul saarel. Robinson Crusoe elas linnas nimega York ning ta oli peres kolmas poeg. Tema isal olid poisiga omad plaanid. Robinson sai parima hariduse, mille vanemad talle võimaldasid ning temast pidi saama seadusetundja. Kuid justkui isa kiuste ei tahtnud Crusoe sellest kuuldagi. Teda tõmbas meri. Nii ta läkski salaja ühele laevale, mis suundus Londonisse. Teel tõusis aga torm, mis hirmutas meest väga. Ta oli nii ehmunud, et hakkas palvetama. Ta lubas enda palvetes, et kui ta jääb ellu siis talitab isa soovi järgi. Robinson pääses, kuid ei pidanud enda sõna ta ajas need mõtted peast ja oli jätkuvalt meresse armunud ning jä...
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumistes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Jaan Tatika juures oli olnud juba sünnist saati midagi omalaadset, nimelt puudus tal parema käe pöial. Kui Jaan juba käima õppis, ronis poiss keelust hoolimata akna peale ja kukkus sealt välja. Vedas, sest ta maandus o...
1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse...
Ameeriklased Triin Kangro Asukoht Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ameerika · Riik ,mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. · Koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. · Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks. · 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Rahvastik · USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. T...
annaabi.ee 
