Viktorine (enne seda laenab Vautrin Eugene´ile märkimisväärse summa raha, et oma plaani veelgi kinnitada). Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki. Salapolitsei inspektor, kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk "surmanarritaja" Collinit, räägib augu pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest.
psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Elulugu- Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast
Aliide eitas fakti õe olemasolust. Zara ja Aliide meenutasid minevikku, eeskätt Zara elu Vladivastokis. Peatselt ilmusidki Lavrenti ja Pasa, kes tulid Zarale järgi. Aliide peitis neiu konkusse. Mehed esitlesid end KGB ametnikena ning rääkisid, et Zara olevat ohtlik kurjategija. Nad näitasid Aliidele ka pilte Zarast. Aliide väitis, et ei ole tüdrukut näinud. Viimaks sõnasid mehed, et Aliide olevat Zara sugulane ja seetõttu on tema maja ainuke oletatav koht, kuhu neiul tulla oleks. Aliide eitas neiuga sugulust ning jäi enesele kindlaks. Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele
Vahetu sotsiaalne keskkond pere, naabrid N: mitmenda lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid vendi, missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma keskkonna sarnasteks. Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see kultuuriruum (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka tugisüsteemi olemasolu (lasteaed, peretoetused, arstiabi jne, kultuuritraditsioonid (Miks Hiinas on vähe tüdrukuid?) Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda tegevusega. Loomulikult mõjutavad eelnevad faktorid neid isiksuse omadusi, mis kujundavad inimese aktiivsust jne, kuid ka sarnase
Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja
Räägib, kuda Odysseus kodo seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odys. Sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelased ää, meenutatasse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on O naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kodomineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. O saab sealt siiski minema. Viib oma mehasid otsusekindlalt edasi. Jõuavad saarele, kus kükloop Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd
traditsiooni. Noor-Eesti tähtsus: Vormi rõhutamine ja stiil Kirjanduskriitika täiesti uus tase Noorte autorite toetamine Väliskirjanduse tähtsustamine Keele areng Teose kujundus uuel tasemel Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad
Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde - Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahne seltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. 17 Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse
Kõik kommentaarid