Ainus energiat andev koostisosa on suhkur ja tihtipeale kasutatakse neis kuntslikke magusaineid. Sisaldavad ergutava toimega koostisosi: · kofeiin- stimuleerib ainevahetust ja kesknärvisüsteemi tööd · tauriin- lõhustab ja eemaldab organismis pingutuseajal toksilised ained ja aitab rasvadel kiiremini soole seina läbida. Alkohoolsed joogid Jagunevad vastavalt alkohooli sisaldusele: · Lahjad alkohoolsed joogid · Kanged alkohoolsed joogid- alkohooli sisaldus üle 22 mahuprotsendi. Puhas piiritus on alkohooli sisaldusega kuni 96 protsenti. ÕLU: Kompnendid on vesi, humalad, linnas ja pärm. Värvi järgi liigitakse õlled heledateks ja tumedateks ja pärmi järgi: pinnakääritus ja põhja kääritus õlled. Light õlu- madal alkohooli sisaldus ja vähene kalorsus. Maitsestatud õlu-kasutatakse maitsestamisel puu ja köögivilju, maitseekstrakte või siirupit .
Light on tavaliselt kuldse tooniga helekollane ameerika tüüpi lager õlu madala alkoholi ja kalorisisaldusega. Eesti õlleturul on light õllena esindatud Saku Light. Nisuõlu on traditsiooniline Saksa pinnapärmi õlu, mille valmistamiseks kasutatakse toorainena nisu. Õllele on omane iseloomulik maitse ning sade. Stout on jõulise värviga tüüpiline Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Porter on pärit 18. sajandi Inglismaalt ning oli algselt tuntud eelkõige sadamatööliste õllena, sellest ka nimi. Porter on pika laagerdusajaga jõulise maitsebuketiga õlu, mille valmistamisel on kasutatud mitut tüüpi nii heledaid kui ka tumedaid linnaseid, sealhulgas karamellinnaseid. Saku Õlletehasele on mitmeid auhindu võitnud Saku Porter.
..................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku  maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?..................................................................................................8 Kuidas õlut tehakse?................................................................................................10 Asukoht.......................................................................................11 Pildid.........................................
Kes on sommeljee? Nimetus sommeljee pärineb Prantsusmaalt ja tähendab restorani veinikelnerit. Ajalooliselt pärineb sõna sommeriere Provansaali murdest ja tähendab mees, kes viis veinikeldrist vankriga töölistele põllule veini ja toitu. 1318 a.t. kinnitas Prantsusmaa kuningas Philippe V ametlikult sommeljee ametinimetusse isiku, kes hoolitses kuninga õukonnas lauanõude, lauakatmise , serviisi ja veinikeldri eest. Tänapäeval kuuluvad sommeljee töökohustuste hulka veini õige serveerimine, veinikeldri hooldamine, restorani veinikaardi koostamine ja veini ning toidu sobitamine (viimati eriti oluline). Viinamarjade seltsis Destillatsiooni leiutasid araablased, kes kasutasid alkoholi medikamentidele, parfüümide ja puuviljadest eliksiiride valmistamiseks. Tänu sellele rikastavad meie joogivalikut sellised marjad nagu: · Konjak · Grappa · Brändy · Marc · Armanjak · Vermut · serri · Madeira · ja teised kanged veinid
Saksa õllest.:,,Ein Bier bitte..." ,,Palun mulle üks õlu!". Selle palve peale tuuakse sulle Bayeris Helles, Düsseldorfis Alt ja Kölnis Kölsch. Mujal Saksamaal ilmselt Pils. Õlu ei tähenda igal pool ühte ja sedasama. Sööki tellides ei palu sa ju samuti ,,midagi süüa", vaid teete valiku. Kui oskate Saksamaal ringi reisides tellida Kölschi, Weizenit või Alti, siis näitate sellega kohalikele juba tõelist õlletundmise klassi. Saksamaal on üldse 1200 pruulikoda ja ca 5000 erinevat õllesorti. Iga kolmas pruulikoda maailmas asub Saksamaal
Sissejuhatus: Õlu on vähese alkoholisisaldusega, süsihappegaasirikas, meeldiva humala kibeduse ja aroomiga karastav jook. Õllel on palju positiivseid ja kasulikke omadusi. Tänu vähesele alkoholisisaldusele ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust. Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et
6  8 päevaks idusid ajama. · Seejärel kuivatati linnased parsil ja jahvatati jämedaks jahuks. Veel 19. sajandil oli üldine õlletegemise viis hautada meskit ehk meskimine  st linnasejahule vee lisamine. Katlas lasti vesi keema, mis kallati käimatõrde, kuhu segati linnasejahu, tõrs kaeti riidega ja lasti paar tundi haududa. Ühtlase temperatuuri hoidmiseks asetati tõrde kuumad kivid. Kurnatõrre põhja tehti filter, mille kaudu õlu kurnati. Seejärel pandi tagasi käimatõrde filtreeritud õlu ehk õllevirre. Eemaldatud linnasejääkidest saadi õlleraba, mida kasutati loomasöödaks. Seejärel lisati õllevirdele humalad, mida oli enne 1,5  3 tundi keedetud. Järgnevalt õlu kääritati pärmi abil, mis muutis õlles tekkinud linnasesuhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Õlu kääris 18  48 tundi. · Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Igas Eesti
ja täna hüdromeetriga mõõdetud tulemus on täpselt samad. Igatahes, antud jooks läheb pudelisse ja külmkappi. On aeg võtta risk ja proovida viimast ehk siis Vene kalja. Ei pea pettuma. Maitse on kolmest kaljast kõige parem, piisavalt gaseeritud, kuigi võiks isegi natukene rohkem olla ja maitse on väga sarnane sellele, mida sain viimati Moskvas käies proovida. Läheb seegi pudelisse ja külma. Koduõlu Õhtul sõbra pool saunas või kuumal suvepäeval rannas kosutab külm õlu suurepäraselt. Mis võiks olla veel parem kui esimene lonks külma õlut?! Eks ikka esimene sõõm isevalmistatud õlut, teades, et sul on terve kelder seda imejooki täis. Esimese laari õlle tegemine nõuab teadmisi, mida ja miks teha, ning varustust. Alustuseks oleks vaja potti, milles linnaseid leotada. Seda protsessi nimetatakse meskimiseks ja on oluline kätte saada linnastes peituvad suhkrud, mis on omakorda toiduks pärmile. Keedupott võib olla alumiiniumist, mis juhib paremini
legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Lähteaineteks kasutatakse mono- ja oligosahhariide, mida saadakse taimemahladest, samuti tärklist, mida saab kartulimuguladest. Kääritamisel saadakse alkohoolseid jooke nagu näiteks õlu, vein, siider, sampanja, destilleerimisel saadakse aga viina, viskit, konjakit, rummi, tequilat jpm. (1) Alkoholisõltuvus on haigus, mis kuulub psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete haigusgruppi. Alkohol on ka teerajaja terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele. Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal tekivad kas joomahood, pidev, kahjustav joomine või alkoholism ehk alkoholisõltuvus
alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4  8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse. Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse - tavalised linnased; - karamell-linnased; - värvi ehk kohvilinnased. Erinevad linnased saadakse linnaste kuivatamisel erinevatel temperatuuridel  mida kõrgem on temperatuur seda tumedam on linnas. Humal annab õllele iseloomuliku mõrkja maitse ja vahu. Pinnapärmiõlled Ale  see on traditsiooniline õlletüüp Inglismaal ja Põhja Ameerikas . Reeglina kääritatakse
8. Toitlustusteeninduse alused 203  Kliendikeskne teenindus toitlustuses 203  Teeninduse liigid 206  Toitlustusteenindajale esitatavad nõuded 208  Ettevalmistustööd teenindamiseks 211  Ruumide ja laudade kaunistamine 221  Roogade ja jookide serveerimise tehnika 223  Erinevate roogade serveerimine 230  Klientide teenindamise protsess 242  Selvelauad 248  Catering-teenus 260 9. Töökorralduse alused toitlustuses 263  Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263  Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265  Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja
Sobivad tööle need, kes ise viskavad kildu, teevad nalja, saavad huumorist aru. Teenindaja ei pea ise õlut jooma, joomist laita ei tohi. Ööklubi  diskobaar. Miinused - Elureziim oluliselt teine, öötöö, kohutavalt vali muusika, virvendav valgustus. Plussid  töötamine noorte hulgas, staaride nägemine. Sobib vallalistele rohkem kui abieluinimestele, põhitöö reedel ja laupäeval. Töö kiire, aeglase mõtlemisega inimene ei sobi tööle. Toitlustamist ei ole, ainult jookide serveerimine. Kiirus! Kohvibaar  erinevad kohviliigid, erinevad kohvisordid, kohvioad. Palju kohvijooke + kohvi kõrvale sobiv suupiste, kook. Kindlasti jäävesi. Veinibaar  meie kliimas ei ole ära tasunud. Eeldab tohutut veinivalikut, klaasiga joomiseks. Kokteile ei valmistata. Töötaja peab teadma palju veinide valmistusviisidest, regioonidest, viinamarjadest. Võib olla ka restorani kompleksis (Vihula veinikelder). Suupisted veini kõrvale, mis sobivad. Eestis
Sobivad tööle need, kes ise viskavad kildu, teevad nalja, saavad huumorist aru. Teenindaja ei pea ise õlut jooma, joomist laita ei tohi. Ööklubi  diskobaar. Miinused - Elureziim oluliselt teine, öötöö, kohutavalt vali muusika, virvendav valgustus. Plussid  töötamine noorte hulgas, staaride nägemine. Sobib vallalistele rohkem kui abieluinimestele, põhitöö reedel ja laupäeval. Töö kiire, aeglase mõtlemisega inimene ei sobi tööle. Toitlustamist ei ole, ainult jookide serveerimine. Kiirus! Kohvibaar  erinevad kohviliigid, erinevad kohvisordid, kohvioad. Palju kohvijooke + kohvi kõrvale sobiv suupiste, kook. Kindlasti jäävesi. Veinibaar  meie kliimas ei ole ära tasunud. Eeldab tohutut veinivalikut, klaasiga joomiseks. Kokteile ei valmistata. Töötaja peab teadma palju veinide valmistusviisidest, regioonidest, viinamarjadest. Võib olla ka restorani kompleksis (Vihula veinikelder). Suupisted veini kõrvale, mis sobivad
Biskviitide vahele pandi haput moosi ja peale kodust või suhkruga vahustatud kreemi. Kevadel joodi rohkesti kasemahla. Kasemahlast kääriti heina ajaks mahlakalja lisades sellele leivatükikesi ja linnaseid. Igapäevasteks jookideks oli ka hapuroka taar või kali. Õlu oma suure toite väärtusega energia ja vitamiini rohkusega oli toidulaual tähtis osa. 15 sajandil hakati liivimaal viina põletama. Viinast õllele konkurenti ei saanud. Õlu oli osaline pidudel. Õllest valmistati soe õlu. Vana pidulik oli meest kääritud mõdu. Mõdu keedeti meest ja veest, ning lasti mõni nädal käärida. 19 sajandi lõpus hakkas levima kohvi ja tee joomine. Varem tähendas tee eelkõige taimeteed. Kohvi viljast ja sibulast kõrvetatud jooki. Loodusest korjati peamiselt ravimtaimi. Sammuti toitude maitsestamiseks nt. Köömneid, vorstirohtu. Marju söödi kohapealt metsas. Jõhvikad hoiti toorelt talveks. Mee leemes hoiti pohlasid ning kuivatati mustikaid ja pihlaka marju
Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad  kuni 22 mahu% etanooli · Kanged  22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud  valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad  kuni 22 mahu% etanooli · Kanged  22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud  valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis
(melanoidid). 9. Kuivatatud linnaste niiskusesisaldus Kuivatamisel puhutakse läbi linnaste kihi soojendatud õhku, mille tulemusel niiskus 43-45%- lt rohelistes linnastes väheneb 3-5%-ni kuivas linnastes. 10. Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? Kuivatuse reziimide valik määrab valmistava linnase tüübi. Kõrge temperatuur annab tumedad terad ja vähenenud ensüümidesisalduse. Tumedad terad on kuivatatud sooja õhuga kuumutus-/kuivatusahjus. Põhiliselt toodetakse heledat, Pilsner-tüüpi linnast. Õllele sobiva värvi, maitse ja lõhna saamiseks kasutatakse koos heleda linnastega karamell- ja värvlinnast (kohvilinnas). Kasutus: Pilsner, Lagrite ja Ale tüüpi õlledele Ensüümilinnastel on kõrge diastaasi võime ja -amülaasi aktiivsus. Neid linnaseid võib kasutada segus tavalise linnastega (10-20%), kui on vaja tõsta linnaste ensümaatilist aktiivsust. Ensüümi linnaseid kasutatakse ka viski valmistamiseks.
oli 1820. aasta oktoobris. Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile just eriti suurt tähelepanu, siis pärast mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele aurujõul töötava õlletehase. Sajandi lõpupoole konkurents õlletootjate vahel järjest pingestus ja et õlu oleks läbilöögivõimeline väljaspool oma mõisa territooriumi ning seda eriti Tallinnas, oli vaja ka Sakus tõsta õlle kvaliteeti ning toodangu hulka. Selle tulemusena muutus Saku õlu juba 1871. aastast Tallinna õlleturul arvestavaks teguriks. See tõestab, et Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut, kuna konkurentsitingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte.
· Kakke ei tohtinud noaga lõigata, neid pidi murdma · Karaskid- odrajahust kakud (piima-, supi-, petikaraskid) · Saialeid · Paistekakkude järel on tulnud pannkoogid PULMATOIDUD: · Külalised võtsid ise toitu kaasa (või, kartul, kala, kohupiima) · Pulmakott · Põhitoiduks oli leib · Pulmaleib · Vana pulmatoit- klimbisupp · Saaremaal- pulmaline tõi kaasa ühe leiva, saia ja lamba · Kesk-Eestis seapea · Tähtis oli õlu · Kes pulmaõlut ei toonud, pidi raha maksma JAHUJOOGID: · Rokk, jüvä, iivä, ivä · Piimaga tehtud joogid suvel · Rokk- hea hapukas jook palaval suvepäeval · Vahel pandi jookide hulka ka leiba, et paremini hapnema läheks · Kui rokk käärima hakkas, siis see võis isegi purju teha · Suvel tekti 3 korda nädalas, talvel 1 kord. · Rokk valmistati rukkijahust · Hapu vedelik, mis peale tõusis, joodi kartulite ja leiva kõrvale, mõnikord anti ka lastele
juustusid. Supid on Tuneesias prantsuspärased püreesupid. Väga populaarne on siin kõrvitsasupp. Tuneesias valmistatavates maiustustes on palju datleid ja mandleid. Tuneeslaste traditsiooniline jook on roheline tee piparmündi, pähklite ja mandlitega. Palju juuakse ka jahutatud palmimahla, samuti kohvi, millele lisatakse kardemoni. Alkohol. Tuneesia veini valmistatakse riigi põhjaosas, Cap Boni regioonis. Tuneesia kuulsaimad veinid on Chateau Mornag ning Magon. Ainus Tuneesias valmistatav õlu kannab nime Celtia  see õlu ei ole kange, kuid kustutab suurepäraselt janu. Proovida tasuks kohalikke valgeid veine Sidi Saad, Sidi Rais ja Muskat de Kelebija, roosasid veine Gris de Tunisije ning Chateau de Russie. Tuneeslased valmistavad ka datlilikööri ning aniisi- ja datliviina Boukha, mis meenutab maitselt samagonni. Alkohoolseid jooke saab osta üksnes riigipoodides ja enne äralendu lennujaama tollivaba tsooni kauplustes. Tuneesia poodides on alkoholi hind väga kõrge, seevastu
Aroomiainetest on peamine koirohi, kuid sellele lisaks kasutatakse kuni 30 erinevat maitseainet. Kange alkohol, mida kindla alkoholisisalduse andmiseks kasutatakse, peab olema destilleeritud viinamarja veinist. Näited: Martini Gold, Toso Bianco, Martini Extra Dry Õlu Ale Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnasest. Enamus ale'dest sisaldavad teatud maitsetaime, tavaliselt humalat, mis annab mõru taimeliku maitse, tasakaalustades linnase magusust. Nisu õlu Nisuõlu on nii heledat kui tumedat ,selitamata kui ka selitatud. Vahe tuleneb sellest, et selitamata on hägune kuna sisaldab pärmi, selitatud aga filtreeritud ja selge. Tumedat valmistatakse tumedatest linnastest. Kanget nisuõlut nimetatakse Weizenbockiks. Laagriõlu Laagriõlu ehk laagerõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma. Laagriõlled on heledama värvusega, suure
toiduainetega, milline osa oli selles kodutööndusel ning kui palju tarbiti ostetud toitu. (6) 5 2. Toiduainete valik Liivimaal 2.1 Teravili Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis tähtsaim koht teraviljast valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, aga ka purudele ja suppidele, samuti mitmesugustele jookidele, millest olulisim oli nn vedel leib ehk õlu. Teravilja eelisseisund põhines mitmel asjaolul: energiarikkusel ja suhtelisel odavusel, pealegi oli seda hea säilitada ja transportida. (6) Arheoloogia andmetel olid Eesti alal muinasajal peamised viljakultuurid oder ja rukis. Rukist hakati ulatuslikumalt kasvatama alles 11. sajandil, enne seda oli Baltikumil ja nende naaberaladel kõige tavalisem teravili oder. Oder valmib kiiresti pikkadel valgetel suvepäevadel,
lisa toidulauale, vaid ka tröösti ja joovastust. Nende abil sai rõhutada oma sotsiaalset positsiooni ja väljendada lugupidamist, ühtlasi kehtisid joogid alati maksevahendina Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset kuuluvust, tema positsiooni ühiskonnas näitas ja rõhutas joogi kvaliteet. Paikkonna geograafilisest asukohast sõltuvalt oli tähtsaim igapäevane keelekaste kas mõni teraviljast hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Veejoomist võeti kui märki puudusest. Levinumaid teraviljast hapendatud jooke oli keskaja Tallinnas dunnenber. Kahjuks pole täpselt teada, mis joogiga oli tegu. Mõdu valmistamine toimus Tallinnas range kontrolli all: ,,See saksa mees, kes teeb mõdu müügiks, ei või pruulida õlut müügiks".4 Keskaja Tallinnas valitses vaieldamatult õlu, mis maitses ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele
Taarile lisati sageli kadakamarju. Oli ütlus: igal talul oma taar. [] Kevaditi joodi rohkesti kasemahla, mida hea kask võis anda kuni 150 toopi. Kasemahlast kääritati heinaajaks mahlakalja, lisades sellele rukkijahu, linnaseid, leivakoorukesi jm. [] Valmistati ka kadakamarjajooki või Âteed. Palju kasutati meejooki (või meeõlut), mis valmistati meest, veest ja pärmist. [] Põline peo- ja tavandijook oli õlu, mida Eestis tehti arvatavasti juba I aastatuhandel pKr. Vanaaegne pidujook, kääritatud mõdu on sajandeid kõrvale jäänud. Õlletegemine on traditsiooniline meeste ülesanne. Tooraine on oder, mis pandi kottidesse ning jõkke või järve mõneks päevaks ligunema. Nõrgunud terad pandi rehetoa põrandale laiali idusid ajama ning kuivatati pärast parsil. Kuivad linnased jahvatati käsikivil või veskis vastavalt vajadusele jämedaks jahuks. 19
piimatooteid, mett ja mõnel juhul ka liha. Kõige olulisemad ja enim kasutatud maitseaineteks India köögis on terve või purustatud tsillipipar, mustad sinepiseemned, kardemon, köömned, kurkum, asaföötida, ingver, koriander ja küüslauk. Põhijoogiks Indias on tee ning juuakse ka kohvit. India traditsiooniliseks joogiks on Lassi. Teisteks jookideks on Sharbat, nimbu pani, chaas, badam doodh. Alkohoolsetest jookidest on enim levinud õlu ja erinevad liköörid. Traditsiooniliselt süüakse Indias istudes maas põrandal või väga madalatel taburettidel ning patjadel. Süüakse peamiselt parema käega, mitte söögiriistadega. Vasaku käe kasutamist peetakse sageli kombetuks. Indias on kohustuslik käte pesemine enne ja pärast söömist, kuid söömise keskel peetakse käte pühkimise lappi või paberrätikusse ebahügieeniliseks. 10
Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6Â8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli.
enne keetmise lõppu. Puljong kurnatakse ning keedetakse kokku. Keedetakse kaanega nõus , maht väheneb ning puljongil on tugevam maitse kui teistel puljongitel. Hele põhikaste: Heleda põhikastme valmistamisel kasutatakse vedelikuna heledaid puljongeid. Heleda põhikastme tihendamiseks kasutatakse: Kollast rasvas kuumutatud jahu (blond roux) või Jahuvõid (Beuerre manie). Väljatulek 1liiter/kg heledat põhikastet 60g võid, roux 120, 60g nisujahu, 1,1 liitrit heledat puljongit, soola, pipart, rõõska koort Valmistatakse hele segu (Blond roux). Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades kuum puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni, kuni ilmnevad mullikesed, sealt edasi keedetakse madalal kuumusel vähemalt 30 minutit keemiseni ja sageli segades. Valmis kaste kurnatakse ja maitsestatakse lõplikult, Kastet võib täiustada võiga. Kanaliharoogade, veise- ja vasikaliha-, samuti kalaroogade juurde serveeritakse
kas laua ääreni või on umbes 1-2 cm sellest eemal · Leivataldrik kaetakse praetaldrikust vasakule ja asetatakse praetaldriku suhtes sümmeetriliselt · Söögiriistad asetatakse üksteist 1cm kaugusele · Joogiklaasid paigutatakse praetaldriku keskkohast paremale Roogade serveerimisviisid *Taldrikuteenindus  lihtne, ka ameerika moodi *Vaagnateenindus  ringipakkumine, ka prantsuse moodi. *Teenindamine abilaualt või spetsiaalselt kärult  ka inglise moodi *Koduses stiilis serveerimine ehk perelõuna, ka vene moodi *Toitude serveerimine ühelt suurel laual *Toitude serveerimine kandikul või kärul Toitude ja jookide serveerimine *Serveerida joogid enne toitu. *Serveerida külm toit enne kuuma toitu. *Portsjoneeritud toidud serveeritakse paremalt poolt. *Pöial ei tohi puutuda taldriku pealispinda. *Toiduportsjon asetatakse sööja ette nii, et põhiroog jääb kella 4-5 vahele. Kartulid jäävad vasakule, köögivili jääb paremale.
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning kivist (fajanss-) ta
magusa kastmega. Magusate täidiste valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale lahtiklopitud mune, suhkrut ja soola, maitsestatakse vanilli ja tsitrusviljade riivitud koorega. Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine lehekülg 65 (Sauce velouce) Heleda põhikastme valmistamisel kasutatakse vedelikuna heledaid puljongeid. Heleda põhikastme tihendamiseks kasutatakse: Kollast rasvas kuumutatud jahu (blond roux) või Jahuvõid (Beuerre manie). Väljatulek 1liiter/kg heledat põhikastet 60g võid, roux 120, 60g nisujahu, 1,1 liitrit heledat puljongit, soola, pipart, rõõska koort Valmistatakse hele segu (Blond roux). Jahusegul lastakse jahtuda ja sellele lisatakse pidevalt segades kuum puljong. Kaste kuumutatakse liigutades keemiseni, kuni ilmnevad mullikesed, sealt edasi keedetakse madalal kuumusel vähemalt 30 minutit keemiseni ja sageli segades. Valmis kaste kurnatakse ja maitsestatakse lõplikult, Kastet võib täiustada võiga
Juustulaud Juustulaua võib katta mistahes piduliku sündmuse puhul.See on saanud viimaste aastate suurmoeks. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud.Esimesel juhul kaetakse eraldi söögilaud,teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.Suupisteid ja jooke (või mõlemaid) võib pakkuda ka teenindajate kandikult. Olenevalt sellest,kuidas laud lahendatakse,valitakse lauale suupisted. Juustulaua võib katta toitlustusfirmas,hotellis,rongis,ametiasutuses,õppeasutuses,firmas,kodus,talveaias,terassil, paviljonis,aias ja pargis. Vatuvõtu juustulauaga võib korraldada järgmistel puhkudel: -firma asutamise puhul korraldatav vastuvõtt -firma aastapäevapidu -firma toote või teenuse tähtpäev -firma,selle toote või teenuse presentatsioon -toodete või ürituste reklaamkampaania -riiklike tähtpäevade puhul korraldatav vastuvõtt valitsusasutuses,
valmistamine kanepist. Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning Saku Originaal saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult Siider Mustikasiider Kangus: 4,7% Fizz Blueberry on kodumaise õunaveini baasil valmistatud kerge mustikamaitseline siider. Mõnusalt mahe mustikasiider sobib ideaalselt eestlaste põhjamaise maitsemeelega. Fizz Blueberry on
koostis ning valmistamine. 1 1. Sissejuhatus, üldiseloomustus Looduslikud värvid koosnevad lihtsatest naturaalsetest komponentidest, nendes puuduvad kunstlikud säilitusained ning kunstlikud pinnatugevdus lisandid. Täiteaineteks on näiteks kvartsliiv, kriit, dolomiidijahu, erinevid pigmendid, talk jne. Sideainetena on enim tuntud muna, kohupiim, õlu, jahu, mida vastavalt töödeldes saab liimaine, mis hoiab värvi täiteaineid omavahel koos ja tagab värvi nakkuvuse. [1] Sünteetilised värvid moodustavad värvitud pinnale kileja, õhku läbilaskmatu kihi. See aga soodustab niiskuse kondenseerumist ja hallitusseente tekkimist. Viimased on omakorda mürgiks nii sissehingajatele kui ka majale. Seevastu ökoloogilised värvid ehk looduslikud värvid võimaldavad niiskusel liikuda läbi värvikihi, kiht ise jääb aga veekindlaks (v.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
