kui naine kasvatab last tegeleb ta ka muude kodutöödega, mees käib jahil siis tegeleb ta ka muude jahindusega seotud asjadega 25. Ohuteooria – mehed teevad ohtlikumaid tegevusi, sest nende suremus on ühiskonnale vähem riskantne, naised saavad sugu jätkata 26. Jõuteooria – mehed teevad intensiivsemaid töid, naised saavad teha pikemalt kergemaid töid 27. Edward tylori religiooni definitsioon – usk vaimsetesse olenditesse 28. Tänapäevane religiooni käsitlus – religioon on uskumused ja praktika, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida teadus ei suuda 29. Ida käsitlused religioonist – 1. üleloomulik jõud mis usutakse olevat mitteinimlikku päritolu 2.antromorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi 30. Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). 31
Välja kujunenud kreeka kunstist kui sellisest saabki rääkida alates umbes aastast 600 e Kr, kui Kreeka mandrialal oli tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk
Seotud mehe spetsiifilise tegevusega. Ohuteooria – näitab, et mehed tegelevead universaalselt rohkem eluohtlikemate töödega. Ühiskonnas, kus mehe surm pole väga oluline(rahvaarvu suhtes). Sündimisarv jääb samaks. Religioon – uskumused ja praktikad, mille abil püüavad inimesed lahendada oma probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või ühiskondliku organisatsiooni abil. // Usk vaimsetesse olenditesse; Üleloomulik – jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik ja mis ei allu loodusseadustele. Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid : 1. Animism – usk hingestatud olenditesse. 2. Animatism – usk maailma hingestavatesse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse. 3. Psühholoogilise projektsiooni hüpotees – rõhutab emotsionaalset alget, religioon on
Minu moodi usk Uskuda saab väga paljudesse erinevatesse asjadesse ja olenditesse. Mina ei pea ennast usklikuks inimeseks ma ei kummarda ühtegi jumalat ega pöördu kellegi poole konkreetselt. Küll aga usun ma nii palju kui võimalik iseendasse, inimeste headusesse, armastusse ning sellesse, et iga kogemus on väga suure väärtusega. Ma usun ka hariduse, teadmistesse, sõprusesse ning ilusasse tulevikku. Minu usus on aga piir reaalselt võimaliku ning unistuste vahel on raskesti hoomatav, peaaegu et olematu
ise ehk püsiv omaolek, et kõik seadmused on tühjad (1). 11. Brahmaseisund Brahmaseisund on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus (1). Kaastunne tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks (1). Sõbralikkus väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata (1). Rõõm tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. Võrdne suhtumine on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine (1). 12. Kosmoloogia Budismis tekkis suurelt osalt india mütoloogia põhjal oma mütoloogia ja kosmoloogia.
omaolek, et kõik seadmused on tühjad. Brahmaseisund Brahmaseisund (skr. brahmavihra) on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus. Kaastunne (skr. karua)) tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks. Sõbralikkus (skr. maitr) väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata. Rõõm (skr. mudit) tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. Võrdne suhtumine (skr. upek) on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine. Kosmoloogia Budismis tekkis suurelt osalt india mütoloogia põhjal oma mütoloogia ja kosmoloogia
Olemisviis Kultuur Poliitilised eelistused Moraal ja eetika Identiteet (individuaalne/kollektiivne) kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused? Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele. MÄÄRATLUS Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. 1 Usk - Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Religiooni objektiks on üleloomulik (supranaturaalne) ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi.
b) kui palju võimu ja autoriteeti on naisel mehega võrreldes (nii varjatud kui avalik võim, alati pole erinevad). c) millised õigused on naisel ja mehel tegemaks seda mida nad tahavad teha. Religioonietnoloogia Religioon +uskumused, praktikad, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada praktiliste vahendite või tehnoloogiatega. + usk üleloomulikesse (midagi, mis ei allu loodusseadustele, mitteinimlik jõud) olenditesse, jõududesse. Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed). inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna). Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing).
sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti eelised:
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest
need ümber. Keerukamas süsteemis toimub see maksude kogumise kaudu. - Turuprintsiip kasule orienteeritud, riikides, kaupu/teenuseid müüakse; hind kujuneb vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele. Religioonietnoloogia Religioon: · uskumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega; · usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. · Kultuuri osana & tunnusena on religioon universaalne. · Üleloomulik jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. · Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi. Religiooni tekke hüpoteesid: · Animism - usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). (magamine, minestamine elutu keha, nägemused)
ning tekkis algne kaubandus. MÜTOLOOGIA JA KOMBED Muinasaja inimene ei osanud seletada teda ümbritsevaid nähtusi. Tema teadmised nii temast enesest kui ka loodusest olid väga algelised ja puudulikud. Inimesed uskusid, et neid ümbritsevad nähtamatud jõud. Usuti et nendel jõududel on füüsiline keha, sest inimestel oli ka füüsiline keha. Nad arvasid, et hing võib kehast lahkuda ning siirduda teistessegi olenditesse. Usuti, et magamise ajal lahkub kehast hing, kuid tuleb tagasi, aga kui inimene sureb, siis lahkub hing igaveseks. Samuti arvati, et hing asub terves kehas, eriti üksikutes organites nagu peas, südames, veres ning kui neid haavata, siis hing lahkub ja inimene sureb. Tolle aja inimesed uskusid et kõigil ja kõigel on hing ehk loodus on hingestatud. Selline mõtteviis on omane kõigile algelisel arenemisastmel olevatele hõimudele. Usuti, et elu
olevat kaitsev jõud kurjade vaimude ja muu sellise vastu. Kõige tugevama toimega on isetehtud amuletid. Animatism (animatus 'hingestatud; elustatud') on Robert Ranulph Maretti järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Selle mõistega täiendas Marett Edward Burnett Tylori animismi mõistet. Animism tähendas Tyloril usku vaimudesse (üleloomulikesse kehatutesse olenditesse). Tylor pidas seda religiooni kõige algsemaks vormiks. Marett seevastu leidis, et primitiivne inimene ei ole võimeline animistlikeks kujutlusteks (keha ja hinge eraldamiseks), mistõttu animatism eelneb animismile. Animatism ei ole omaette usund, vaid ürgusundi koostisosa. Sõna "animism" kasutatakse tänapäeval mõnikord nii, et ta hõlmab ka animatismi. Kas animatism on usundi kõige ürgsem kuju, on tänapäeval vaieldav. Animatismi prototüübiks oli Marettil usk manasse Melaneesias
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta."
Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste süsteem, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku. (Defineeritud erinevalt). Kõnekeeles on usk religiooni sünonüüm. (veendumus mingi jumaliku vm
Turuprintsiip põhiline tööstusriikides; väärtus nõudlussuhtena. Maksud riik ümberjaotumine (riigi sekkumine). Kõik vahetusvormid koos (mida keerukam majanduse süsteem, seda rohkem vorme). 10. loeng Religioonietnoloogia Religioon uskumused ja käitumisviis, mille abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate või organisatsiooniliste tehnikate abil; usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse · üleloomulik jõud, mis usutakse olevat mitteinimlikud ja mittealluvad loodusseadustele Usklike/religioossete inimeste jaoks sellist terminit ei ole, üleloomulik on nende jaoks loomulik (,,üleloomulik" on kõrvaltvaatajate termin). antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi; nähakse elusolendeid laiemalt kui tavapärasele maailmapildile omane Religiooni teke: andnud aluse religioonietnoloogiale ja antropoloogiale.
Kaupade ja teenuste väärtus on määratletud pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Religioonietnoloogia Religioon - uskumused ja käitumisviisid, mille abil inimesed püüavad lahendada probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega - usk üleloomulikesse jõududesse ja olenditesse. (üleloomulik on jõud, mis usutakse olevat mitteinimlik või, mis ei allu loodusseadustele, pole tegelikult päris üleloomulik, on teaduslikult selgitatav) Antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid: - animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust.. Usuti
Kamakhya kehast tükike kukkus kunagi mäele, arvati algselt et tegu on maouruga. 38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste "alam mütoloogia" kasutusele võtmine? Alam mütoloogia tekkis 19. sajandil, see on müütide alguspära - loodusmütoloogia. See on samuti seotud evolutsiooni ideedega ning rahvapärimustega. 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia seostub uskumustega deemonitesse, ebamaisetesse kurjadesse olenditesse, kes võivad olla ka langenud inglid. Demonoloogia tegeleb nende olendite uurimisega ning ka pagendusse saatmisega. Eriti on demonoloogia mõiste seotud keskajaga, kui usuti, et deemonitega saab sõlmida kokkuleppeid. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Bram Stoker kirjutas Draculast kui verejanulisest vampiirist, ning sealt hakkas trend levima.
12 kaalutlust: püsitus, saatus, sündide ümberkäik, üksiolek, minatus, ebapuhtuse, maailma kõiksuse jne. üle mõtlemine. 22 võitu: üle seksuaalsetest ihadest, füüsilisest ebamugavusest jne. Dzainistlikud ilmikud ka 5 vannet. Ilmikute puhul väikesed vanded (anuvrata) Liikumispiirangud ilmikutel. Keelatud asjatu ringihulkumine. Teatud elualad keelatud. India suurimad juveeliettevõtted dzainistide käes. Teine grupp reegleid on seotud hariva tegevusega: samane suhtumine kõigisse olenditesse, paastumine, erilised söögikombed. Põhiline ilmikute kohustus dAna ehk andmine. Anda tuleb hädasolijatele ja munkadele, anda saab ka kaitset, anda saab teadmisi. Hemacandra ,,YogasAstra" ja Amitigati. Ei ole vahet mõttega või füüsiliselt tehtud vägivallal. Tuleb olla valvas igal hetkel, et ei oleks selliseid mõtteid. Nõusolek vägivallaga. Viha, uhkus, pettus ja ahnus ka vägivald. Halb on ka tahtmatu vägivald. Nii ametist kui igapäevasest elust tingitud. Kui vaja, läheb dzainist
Naise staatus on kõrgem seal, kus naine toodab rohkem elatusvahendeid. Seal, kus on oluline sõjapidamine, seal on meeste staatus kõrgem. Mittedemokraatlikes ühiskondades on meeste staatus kõrgem. Üheksas loeng Religioonietnoloogia *Religioon: definitsioon -usukumused ja käitumisviisid, milliste abil inimesed püüavad lahendada tähtsaid probleeme, mida ei saa lahendada tuntud tehnoloogiate rakendamisega või organisatsiooniliste tehnikatega. -usk üleloomulikesse olenditesse ja jõududesse. Religiooni alla saba liigitada ka teatud tegevused. Teine probleem: üleloomulik. Normaalsed ja religioossed viisid asju seletada. *Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele *Antropomorfiseerimine – tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi Religiooni tekke hüpoteesid (kuidas religoon tekkis?) *Animism – usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873)
Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5) Deontiline vooruseetika: William Frankena: "Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad, kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud." RELIGIOON JA EETIKA: Lühim religiooni def. : suhe kõigekõrgemasse. Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism.
jääda terviklikuks. RELIGIOON JA EETIKA Sokratese küsimuse parafraas "Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellespärast hea, et jumal armastab seda?" Religioon suhe kõigekõrgemasse Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni moraalinormid: · Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile · Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis) ja sisemise motivatsiooniga (austada jumalat) · Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme, nt kuldne reegel
.. omandada Kõigil on võrdsed võimed areneda Kõikidel ühiskondadel on kultuur aga erineval määral võrdleb kultuuri ja tsivilisatsiooni Kultuurievolutsiooni 3 peamist tasandit: 1. Metslased ehk kütid-korilased 2. Barbarid ehk loomade kodustajad, karjapidajad 3. Tsiviliseeritud inimesed algab kirjakunstiga Ei näidanud üleolekut nö metslastest rääkides Religioon ehk usk spirituaalsetesse olenditesse; Tylor tahtis luua teooriat religiooni kujunemisest usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulem vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma edna jaoks lahti mõtestada või seletada Nimetab religiooni aluseks animismi inimeste esivanemal oli probleem: mis eristab elusat elutust ja mis põhjustab une, transi, haiguse, surma; kes on need kujud, kes ilmuvad silmade ette magades religioon on katse seletada unenägusid ja hallutsinatsioone
............................................................................................................ 17 Kristlus e. Ristiusk................................................................................................................. 19 Mis on religioon? * Religioon - mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutluste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. * Usk inimese poolne hoiak üleloomuliku suhtes (sõltuv hoiak inimene tahab end sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas
Igal nn. kummitusnähtuse tüübil väljenduvad erinevused selles, kuidas nad ennast inimestele kujutavad ja milline minevik neil on olnud. Kummituse all peetakse eelkõige silmas ükskõik millist teispoolsuse jõu ilmingut. Vaimu saab eristada nö teistest tüüpidest selle poolest, et tegemist on hingega, kellele on omistatud elusolendi võimeid (nt kõndimine, esemete liigutamine, võtnud kontakti siinpoolse maailma inimesega jpm). Usk vaimudesse tunnistab olemasolu üleloomulikudesse olenditesse mitmesugustes usundilistes kujutelmades. Vaime võidakse tunda järgnevalt: kurivaim, kaitsevaim, maja vaim, surnu vaim, paha vaim jt. Vaimukujutelm põhineb usundil, mis räägib inimhinge jätkuvast eksistentsist pärast surma. Veel üheks huvitavaks kummituse alaliigiks on poltergeist. Sõna poltergeist tuleb Saksamaalt ja tähenduseks on ´´lärmakas hing´´. Üldiselt defineeritakse poltergeisti kui tundmatu jõuna, mis on !4
Dramatiseeriti ka loomiseepos, mis pidi tagama maailmakorra püsimise. Babüloonia ja Assüüria kuningad ei pidanud end jumalaiks ega rõhutanud oma jumalikku päritolu. Kultuses ei toimu olulisi muudatusi, säilib igapäevane ohverdamine, põhiline ohvriloom on lammas. Suurem osa süüakse ära, maksa järgi ennustatakse, inimohvri kohta andmed puuduvad. Preestrid teenisid meesjumalaid, naised jumalannasid. Istari templiprostituudis. Säilib ka usk inimese ja jumala vahepealsetesse olenditesse (deemonid), kes spetsialiseerusid erinevatele haigustele. Haigusi võisid saata ka nõiad või jumalad. On ka head vaimud: kaitsevaim Lamassu, lõvi peaga kotkas. Mesopotaamia usund püsis elava usundina III-IV sajandini pKr. Otsest tütarreligiooni pole, kuid mõjusid on Vanas Testamendis (veeuputus). Hellenismiajastul õppisid kreeklased tundma Mesopotaamias. Kreeklaste hulgas muutub väga oluliseks astraalreligioon. Eriti kuulsaks muutub päikesejumal. Selle kaasnähe on astroloogia,
hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2) Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. Positiivse psühholoogia sünniaastaks peetakse aastat 2000, kui ilmus Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) ajakirja American Psychologist esinumber, mis oli pühendatud positiivsele psühholoogiale. Positiivse psühholoogia rajajaks on Martin Seligman, kes asus 1998. a APA presidendi ametikohale
palju teisi omadusi ning harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena on omandanud. kultuurievolutsiooni 3 tasandit Tylor võrdles kultuuri tsivilisatsiooniga ning jagas inimkonna erinevatesse gruppidesse, kes on erineval määral kultuursed. Eristas kolme erinevat tasandit vastavalt kultuuri arengule: 1) metslased; 2) barbarid; 3) tsiviliseeritud inimesed. Tylori religioonikäsitlus Tylor tahtis luua teooriat religiooni päritolust. Defineeris religiooni, kui usku spirituaalsetesse olenditesse. Sellest tulenevalt võttis kasutusele mõiste animism. Animism usk hingedesse, mis tekkis vajadusest eristada elusat elutust ning seletada unenägusid hallutsinatsioonidest. Tylori arvates usk ei ole mitte jumaliku ilmutuse tulemus, vaid inimeste endi pingutuste tulemus maailma seletamiseks. James Frazer (1854-1941) oli mütoloogia uurija, keda on peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Frazer oli 19 saj. üks peamisi evolutsiooniteoreetikuid
· religere tähelepanelik olema, (Jumalast) hoolima Kõige lühem religiooni definitsioon on SUHE KÕIGEKÕRGEMASSE. · Kombetalitused ja rituaalid on vaid väliseks küljeks ning on sekundaarsed. Tarmo Kulmar, TÜ võrdleva usuteaduse professor Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni komponendid Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor Igas usundis esinevad kindlad komponendid, ehkki nende tähtsus võib religiooniti varieeruda: a. Rituaal (sümboliline käitumine) b. Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga) c. Emotsioon (tunded, kogemus) d. Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised) e. Eetika (väärtused, kõlblusnormid) f
Brahmaseisund Brahmaseisund (skr brahmavihra) on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet, sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist. Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus. Kaastunne (skr karun.) tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks. Sõbralikkus (skr maitr) väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata. Rõõm (skr mudit) tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. Võrdne suhtumine (skr upeks.) on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine. Kosmoloogia Budismis tekkis suurelt osalt india mütoloogia põhjal oma mütoloogia ja kosmoloogia.
annaabi.ee 
