Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Frankenstein (0)

3 KEHV
Punktid
Ina mitmeid kirju, Robert Walton , laeva kapten suunduvad põhjapoolusele, jutustab oma õele tagasi Inglismaal edu tema ohtlik missioon . Edukad varakult missioon on kiiresti katkestada merede täis läbimatu jää. Lõksus, Walton avastab Victor Frankenstein , kes on reisides koera -tõmmatud regi üle jää ja nõrgestab külm. Walton võtab ta pardal laeva, aitab õde ta tagasi tervisele, ja kuuleb fantastiline lugu koletis et Frankensteini loodud.
Victor esimene kirjeldab oma noorusaeg Genfis . Aasta lõpus õnnis lapsepõlv veedetud äriühingu Elizabeth Lavenza (tema nõbu aastal 1818 väljaanne, tema vastu õde 1831 trükk) ja sõber Henry Clerval, Victor siseneb ülikooli Ingolstadt õppida looduslik filosoofia ja keemiaga. Ei, ta on tarbitud soov avastada salajane elu, ja pärast mitmeid aastaid kestnud uurimistöö, muutub veendunud, et ta on selle leidnud.
Relvastatud teadmisi ta on pikka aega otsinud, Victor veedab kuu palavikuliselt fashioning olend välja vana kehaosad. Üks Huippukohta öö, mis saladust oma korteris , ta toob kaasa oma loomingu elu. Kui ta vaatab Kaameus, et ta on loodud, aga vaatepilt horrifies teda. Pärast hootine öösel magada , katkenud spekter koletis ähvardavale tema üle, ta jookseb tänavatel lõpuks ekslemine kahetsus . Victor satub Henry, kes on tulnud õppima ülikooli, ja ta võtab oma sõbra tagasi oma korterisse. Kuigi koletis on kadunud, Victor jaguneb palavikuga haigus.
Sickened tema kohutava teoga Victor valmistub naasta Genf , tema perekonnale ja tervisele. Vahetult enne väljuvate Ingolstadt, aga ta saab kirja isa teda teavitatakse, et tema noorem vend, William, on mõrvatud. Murest murtud , Victor hurries koju. Kuigi läbib metsa kui William oli kägistatud, ta püüab silmist monster ja muutub veendunud, et koletis on tema vend, s mõrvar. Saabuv Genfis, Victor leiab, et Justine Moritz , sorti, õrn tüdruk, kes oli olnud vastu Frankenstein majapidamises , on süüdistatud. Ta on proovinud, hukka mõista, ning ellu viia, vaatamata tema väitele presumptsiooni . Victor kasvab rusutud, süüdi on teada, et koletis ta lõi kannab vastutust surma kaks süütu lähedastega.
Lootes, et lihtsustada tema leina, Victor võtab puhkuse mägedes. Kuigi ta on üksinda ühel päeval, ületades tohutu liustik , monster lähenemisviise teda. Monster möönab mõrva William kuid tekitab mõistmiseks. Lonely, shunned ja abitu, ta ütleb, et ta tabas läbi William meeleheitlik katse vigastada Victor, tema julm looja. Monster Tekib Victor luua tüürimees tema jaoks koletis võrdselt groteski teenida, kui tema ainus kaaslane .
Victor keeldub algul hirmutav väljavaade luua teine koletis. Koletis on väljendusrikas ja veenev , aga siis ta lõpuks veenab Victor. Pärast naasmist Genf, Victor pead Inglismaal koos Henry, et koguda teavet, et luua naissoost koletisega. Jättes Henry Šotimaal ta secludes end puupaljaks saarel Orkney saarestiku ümbruses ning töötab vastumeelselt kell korrates tema esimene edukas. Ühel õhtul tabas kahtlusi moraali tema tegevused, Victor pilgud aknast näha koletis pimestab teda koos hirmutav naeratama. Hirmutav võimalikke tagajärgi tema töö, Victor hävitab oma uue loomist. Monster, vihast , lubadusi kättemaksu, sõimu, et ta koos Victor kohta Victor, s pulmas öö.
Hiljem samal õhtul, Victor võtab paadi avanevad järve ja puistab jääb teine olend vees. Tuul korjab üles ja takistab tal tagasi saarel. Hommikul , ta leiab end kaldale lähedale teadmata linna. Pärast maandumist, ta vahistati ja teatas, et ta kohut mõrvas avastas eelmisel õhtul. Victor eitab kõiki teadmisi mõrv, kuid kui need on näidatud keha, ta on šokeeritud vaata oma sõbrale Henry Clerval koos kaubamärk monster, s sõrmede tema kaela. Victor haigestub , Võluv ja palavik , ning hoitakse vanglas kuni tema paranemiseks, pärast mida ta on õigeks mõistetud kuriteo.
Varsti pärast naasmist Genfi koos oma isa, Victor abiellub Elizabeth. Ta kardab , monster, s hoiatuse ja kahtlustab, et ta mõrvati oma pulmi öösel. Et olla ettevaatlik, ta saadab Elizabeth ära oodata teda. Kuigi ta ootab koletis, ta kuuleb Elizabeth naerukoht ja mõistab, et koletis oli vihjab tappes tema uus pruut , mitte tema ise. Victor naaseb koju oma isa, kes sureb meelehärmiks lühikest aega hiljem. Victor lubadusi pühendada oma ülejäänud elu leida monster ja pretensioonikad tema kättemaksu, ja ta kohe kõrvale, et alustada oma Quest.
Victor lood koletis üha põhja arvesse jää. In koiravaljakko tagaajamine, Victor peaaegu saagi järele koletis, kuid mere all neid paisub ja jää puruneb, jättes unbridgeable lõhe nende vahel. Sel hetkel, Walton avastab Victor ja jutustav saagi kuni aeg Walton, s neljanda kirja oma õele.
Walton ütleb ülejäänud lugu teise rea tähed oma õele. Victor, juba haiged, kui kaks meest kohtuvad süveneb ja sureb varsti pärast seda. Kui Walton käib mitu päeva hiljem, et ruumis, kus keha asub, ta on jahmunud, et näha koletis nutate üle Victor. Monster ütleb Walton tema tohutu üksindust, kannatusi, viha ja kahetsus. Ta väidab, et nüüd, tema looja on surnud, ta liiga saab end tema kannatusi. Monster siis sõidab põhjapoolseim jää surra.
Frankenstein #1 Frankenstein #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Adolf Hitler Õppematerjali autor
frankenstein kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Frankensteini analüüs
2
docx

Frankensteini analüüs

Frankensteini analüüs Kirjutanud Mary Shelley, kui ta oli just üheteistkümne aastane, ja avaldatud anonüümselt 1818. aastal, Frankenstein on üks tuntumaid ja kestvamaid romaane inglise kirjanduses. Lugu sai alguse Shelley panusest sõbralikku võistlusesse mitmete tema kirjanduslike kohortide seas. Šveitsis Genfis puhkuse ajal, koos tema kaaslastega - tema abikaasa Percy Bysshe Shelley, Lord George Gordon Byron ja dr John Polidori - andsid üksteisele väljakutse õudusloo kirjutamiseks. Tema jutt kinnisideeks saanud teadlasest, kes loob inimese ja hülgab ta, provotseerides sellega teda kohutavaks kättemaksuks, on selle

11.klass
Jumalaema kirik pariisis
19
odt

Jumalaema kirik pariisis

Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hu

Kirjandus
Kirjandus 11 klass
8
docx

Kirjandus 11.klass

1. Loetud programmivälise teose analüüs ,,Kaheksa armastavat naist" Robert Thomas. Tegevus toimub 50'datel. Zanr: kriminaalne komöödia. Plot. Probleem ahnus, omakasupüüdlikkus 4. Analüüsi ja tutvusta E.A.Poe novelle Byron: ,,Tõde on igas väljamõeldises kummalisem". Tema mõjutajad on gooti õudusjutud, reisikirjad, ulme- ja detektiivilood. Poe'l on oskus luua eriskummaline miljöö, olla usutav ja luua puänte. Fantaasia püsib puberteediealise tasemele. Talle meeldib lisada teaduslikke detaile. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, mis ilmusid ajakirjades. Poe

Kirjandus
Maailmakirjandus IV
13
docx

Maailmakirjandus IV

Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonn

Kirjandus
Kirjanduse arvestus
20
docx

Kirjanduse arvestus

Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.­7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.­6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
Emakeele arvestus
12
docx

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.­11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand ­ 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand ­ 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun