Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia spikker ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kisklus, sümbioos, parasitism, lehetäi, põlevkivi, prob, kooseluvorm, täid, matsalu, kasvuhoonegaasid, salaküttimine, liigikaitse, taluvusläve, peatub, õied, reeglist, biomass, näljahäda, konkurents, herbivooria, põder, mänd, kask, mutt, vihmauss, sinitihane, rasvatihane, hamster, kurk, happevihmade, tekkes, teguriks, mineraalse, sündimus1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus,
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa
(taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: - Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt: sipelgad ja lehetäid ning ninasarvik ja laululinnud. - Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ning teisele kahjutu ehk ta on neutraalne. Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2
rasvakiht hoiavad keha soojust; värisemine annab ka sooja juurde; kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha; koerad lõõtsutavad; higistamine. · Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub.
Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4. Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees
Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt)
nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele.
aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstus, õhukonditsioneerid Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke e. Kliima soojenemine: Põhjused: inimtegevuse (tööstus, energiatootmine,jäätmemajandus) tagajärjel satuvad õhku kasvuhoonegaasid, süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri maal ebakõlblikuna, metaani eraldumine, lennukite heitgaasidest pärineb dilämmastikoksiidi Tagajärjed: Alpi suusakeskuste hooaeg lüheneb, erinevate loodusvööndite muutumine (nt kõrbevad võivad laieneda, taigametsade ja tundrate pindalade vähenemine), maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe f. Energiaprobleemid- Eestis kasutatakse energia tootmiseks põlevkivi
o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised
(puuk- inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber. A kask ja kaseriisikas - E seeneniidistik ja üherakulised vetikad - B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos F kirp ja koer parasitism 29. Mida tähendab kohastumine? Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes?
*Biosfäär jaguneb bioomideks (ühetüübilised ökosüsteemid kogu Maal, iseloomustavad ühesugused tingimused ja elustik; rohtlabioom, kõrbebioom, tundrabioom Ökoloogilised globaalprobleemid 1.ökolggkiline kriis-inimpopulastioon kasvab kiiremini kui populatsiooni kindlustavad ressursid(suremus vähenenud ja sündimus samal tasemel),osades piirkomdades väheneb maa elanikkond ja suundub linna(linnastumine),arengumaades põllumaa välja kurnamine8Kõrbestumis prob.),erosiooni oht-viljaka mulla ärakandumine( vee ja tuule abil) 2.Globaalne soojenemine-kasvuhooneefekt tuleneb õhku paisatavatestkasvuhoonegaasidest(co2,CH4,N2O,freoonid)Kasvuhooneeefekt on infrapunase kiirguse hajumise takistamine atmosfäärist kosmosesse ja peegelduvad maale tagasi. 3.Osooniaugud-tekitavad peamiselt freoonid,NO2.külmikud ei tohiks toota freoone,vähendada aerosoolide kasutamist. 4
hingamisteede infektsioonid Puukentsefaliit Marutõbi b) Bakterhaiguse Tuberkuloos Süüfilis Klamüdioos Tripper Puukborrelioos Angiin Teetanus Salmonelloos Botulism Stafülokokiline toidumürgitus 5 c) Seente põhjustatud haigused Küüneseen Mükotoksikoosid Seenemürgitused d) Parasiidid Kirbud, täid Sügelised Solge, laiuss q Täitke tabel. Haigus Teke või nakatumine, haigustunnused, ennetus ja ravi ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... viirushaigus ....................... bakterhaigus ....................... bakterhaigus ....................... bakterhaigus .......................
_____ 2. taimeraku ehitus; Eesti rahvuspargid, Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil. Taimerakk koosneb: Rakukest - Annab taimerakule tugevuse ja kuju, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Rakumembraan Kloroplastid - (rohelised) plastiidid, milles toimub fotosüntees Mitokondrid Tsütoplasma Vakuool - õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti Tsütoplasmavõrgustik Golgi kompleks Ribosoomid _____________________ Eestis on 5 rahvusparki: Vilsandi, Matsalu, Lahemaa, Soomaa ja Karula rahvuspark. ______________________________________________________________________ _____ 3. Rakkude jagunemine; Taastuvad ja taastumatud loodusvarad 1. Tuumas kahekordistub pärilikkusaine 2. Kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks 3. Kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale 4. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad otstesse 5. Moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub rakumembraan. 6
mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon. * Keskkonna kandevõime kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike ,,üleval pidada". S-kujuline kasvukõver. Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel.
ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed.
liikidevahelised suhted. 14. Biootilised tegurid on eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla nii kasulik kui ka kahjulik või neutraalne. Mõlemad tunnused mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Biootilised tegurid on: - Tarbimine ehk organismidevahelised suhted, kus üks liik on teisele liigile energiliseks sisendiks (üks elab teise arvel, saab kasu). 14.1. Kisklus (kiskja – saakloom) – esinevad populatsioonilained ( saaki palju = kiskjaid palju; saaki vähem = kiskjaid vähem). Näited: ilves – valgejänes; hunt – kits; 14.2. Herbivoorlus e fütofaagia (taimtoiduline organism – taim) – taimetoidulisus, kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa. Näited: orav – käbid; piison – preeriarohi; 14.3. Parasitism (parasiit – elusorganism) – kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja
Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. MÜRKIDE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Raskemetallid Ag, As, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskonnasuhtes on ohtlikumad- As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu Raskemetallid satuvad õhku: Kivisöe, põlevkivi, puitkütuste, turba, raske kütteõli põletamisel Raskemetallide heitkoguseid on võimalik vähendada suitsugaaside puhastamisega nt multitsüklonites Akumulatsioon- maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, veel 3-5 korda. DDL- rasvlahustuv, raskesti lagundatav. Koguneb organismi ja talletatakse rasvkoes. Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saand ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne.
kommensaaliks. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Nt. noores männikus puude omavaheline konkurents valgustingimuste pärast Parasitism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Nt. inimese sooles elav solge kasutab seal olevat toitu, tekitab tervisehäireid inimesel. Sääsed, kirbud, täid. Kooselust kasu saavat organismi nim. parasiidiks. Kisklus Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklusega reguleeritakse saakloomade arvukust, teiselt poolt aga paraneb populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Nt. lehetäi, maipõrnikas, metskits, põder. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad.
ühiskondlikud looduskaitseorganisatsioonid ja vastavad riiklikud struktuurid. e. V Tsentraliseeritud juhtimise etapp Hakati looma spetsiaalsed rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone, Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste. 1948 Loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN). Valitsuse määrusega asutati neli riiklikku kohapealse administratsiooniga looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, Nigula) ja 28 muud kaitseala; loodi riiklik looduskaitset korraldav keskasutus - Looduskaitse Valitsus. 1958 Asutati esimene üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon - Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering. 1966 Asutati Eesti Looduskaitse Selts, rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon. 1971 Asutati Lahemaa Rahvuspark, esimene rahvuspark selleaegse NSVL alal.
Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel. 97. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. 98. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 99. Koaktsiad organismide vastastikused suhted 100. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Nt eluruumi- ja toidukonkurents. Võib olla liigisisene või liikidevaheline 101. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikese kohanemisvõimega isenditehävimine tagab loodusliku valiku tõhususe. 102. Parasitism ehk nugilisus. eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust
keskkonnategurite kogum. 37. Ökoloogiline püramiid graafiline mudel, mis kujutab aine või energia liikumist ühelt toidutasemelt (troofiliselt tasemelt) teisele, mille esimesel astmel on tootjad, järgmistel tarbijad ja püramiidi tipus tippkiskja ehk tipptarbija. 38. Ökoloogiline suktsessioon - ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. 39. Parasitism ehk nugilisus eluviis, kui üks organism elab teise organism (peremehe) arvel ehk toitumissuhe, kus üks pool saab kasu, teine kahju. 40. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal, samas elupaigas (ahvenad Võrtsjärves) 41. Populatsiooni tihedus sama liigi isendite arv kindlal pinnaühikul. 42.Primaarproduktsioon ehk algtoodang e. esmatoodang autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme (primaarse troofilise taseme)
· eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa
· eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa
Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringis tähtsaim liik Koaktsiad on orgamismide suhted Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe
teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid. Herbivoore nim taimtoiduliste looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet. Omnivoorid.
· Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 3.7. Energiaprobleemid · Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega · Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee hapestumine; tuumaenergia tootmisega kaasnev oht; linnade ja tööstuspiirkondade saastamine; küttepuude puudus arengumaades · Põhiline osa Eesti energiast toodetaks põlevkivi baasil Kirde-Eestis · Põlevkivi tootmisel: eraldub mitmeid kasvuhoonegaase; muudetakse maastikku 3.8. Liikide hävimine · Põhjused: otsene hävitamine inimese poolt; elupaikade hävitamine või muutumine; keskkonna saastumine; võõrliikide pealetung jms. · Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme · Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid · Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4
kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. · Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. · Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust
· Ribosoomides toimub valkude süntees · Golgi kompleksis Valkude töötlemine ja põiekestesse pakkimine. · Lüsosoomid ainete lõhustamine · Mitkonder ATP süntees; raku varustamine energiaga · Tsentrosoom osalevad kromosoomide jaotamises · Tsütoskelett tugi-ja liikumissüsteem · Rakumembraam raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki. Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Konkurents
kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit e. nugiline – toitub teise organismi – peremehe – kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab
edifikaatoriks. Koaktsiad organismide vastastikused suhted. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e ruumikonkurentsi. Võib olla liigisisene või liikidevaheline. Kisklus röövlus, epistism, predatsioon. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Parasitism e nugilisus. Eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt fakultatiivne (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel obligaatne (laiuss) ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Antibioos organismide (pms) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub
annaabi.ee 
