kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
Ületunnitööle on kehtestanud ajalised piirangud: tööaja piirmäär koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi nädalas kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi nädalas neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav, seda saab teha vaid poolte kokkuleppel, kuid vastavat kokkulepet ei saa sõlmida töölepingus, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud. Töötajal on õigus kokkulepe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Ületunnitööle on keelatud rakendada alaealist ja töötajat, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaeg on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Raseda ja äsjasünnitanud naise ületunnitööle rakendamine on võimalik vaid juhul, kui puudub oht tervisele ja töötaja on ise nõus
Iganädalane puheaeg Vähemalt 2 järjestikkust puhkepäeva (üldjuhul laupäev, pühapäev). Kui ettevõte nendel päevadel töötab nähakse puhkepäevad ette vahetusgraafikutega, kuid need peavad olema järjestikkused päevad. Puhkepäevadel tööle rakendamine kokkuleppel, v.a kui on vääramatu jõud. Kui osa iganädalasel puhkepäeval töötamisest langeb ööajale, siis makstakse lisaks tasu ka öötöö eest. Tasustamine puhkepäeval - nagu ületunnitöö ja kompenseeritakse samadel alustel. Riigipühad ja rahvuspüha Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline. 6. PUHKUSED on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseid saab liigitada -põhipuhkus -vanema puhkused -palgata puhkused.
olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju õigusi ja tagatasi, tööandja ei soovi seda. IT-spetsialist (ei ole põhitegevus, lihtsalt on vaja hallata süsteeme, kohal ei pea olema) – oluline on kui palju tööandja annab juhiseid. See võib olla nii käsundusleping (spetsialist müüb oma teenust). Taksojuht (enda auto, marssuuti ei anta ette, kuna seda määrab klient, tööandja ei tea kus töötaja viib – aeg ja koht langevad ära) – kas on alluvus või ei ole (kas on tööandja korraldused või mitte). Täna räägitakse töötaja majanduslik sõltuvuses tööandjast – tööandja maksab tasu, mis on regulaarne ja pidev. Platvormitöötaja (Bolt, Uber, Goworkabit jne) – kas on töötaja või mitte. Uber – töösuhet ei ole platvormipidajaga, taksojuht on FIE, samas kasutamistingimused on platvormi
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
2. 13-14-aastastel või koolikohustuslikul töötajal -4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; 3. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik- 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; 4. 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal- 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; Ületunnitöö (TLS § 44) • Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. • Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. • Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi (TLS § 46 lg1) • valveaeg (TLS § 48) • öötöö (TLS § 50) -tööaeg, mis langeb kella 22.00- 6
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majandusliku
palgatingimused fikseeritud. *Töötingimused lepitakse kokku TL-u sõlmimisel enne töö alustamist peab töötaja teadma oma kohustusi, mida ja kuidas ta tegema hakkab ja mida temalt oodatakse. TLS EELNÕU. Rase pole in, alla 3-aastase lapse vanema kaitse välja jäetud. Puhkust antakse kalendripäevades. Riigipüha eelne päev lühendatud kui ei ole kokkulepitud teisiti. Ületunnitöö on reguleeritud praktiliselt nii, et raha ei anta. Riigipühal töötades 1,5 kordne tasu, varem 2 kordne. Puhkuste ajakava teatamise kohustus esimese kvartali lõpuks. 2. Teema - TL.-i sõlmimine TL.-u pooled ja sõlmimine. Lepingu poolteks on tööandja (TA) ja töötaja (T). Tööandjaks võib olla juriidiline isik, füüsiline isik, FIE, tööandja struktuurüksus. Töötajaks võib olla täisealine isik (18.a.), alaealine (noorimad 13-14.a.). Leping kirjalik, kui töösuhe üle 2 nädala. Lepingu sõlmimise eest vastutab tööandja
tööaeg). (2) Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. (3) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. TLS § 43 23. Ületunnitöö tegemise üldised tingimused, hüvitamine Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. TLS § 44 24. Öötöö, selle piirang ja hüvitamine, Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25- kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest
Kaasus 1 A asus tööle 2.aprill 2015 lillemüüjana. Leping oli sõlmitud suulises vormis. A taotleb kirjalikku lepingut, pooltel tekib lahkheli tasu ja lepingu osas. §5 lg (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. A pöördub tööandja poole ja nõuab kirjalikku lepingut. Kui talle ikkagi lepingut ei anta saab ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist. §9 lg 1 üldiselt on tööleping tähtajatu, seda eeldatatakse. 1. § 4. 2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. §5 lg (3) Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. 2
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled TÖÖTAJA (füüsiline isik)
kõrvale kalduva kokkuleppe võimalus on seaduses sõnaselgelt lubatud. Tegemist on erisät- tega VÕS § 5 suhtes, mille kohaselt on pooltel alati lubatud seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida, kui normist kõrvalekaldumine ei ole seadusega otsesõnu keelatud või ei tulene sätte olemusest. 2. TLS lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped. Näiteks või- vad töötaja ja tööandja kokku leppida seaduses ettenähtust pikemas põhipuhkuses, sood- samas ületunnitöö hüvitamises, suuremas hüvitises töölepingu ülesütlemisel. 3. Erandina on töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe lubatud juhul, kui kokkuleppe lu- batavus on ette nähtud TLS-s. Näiteks ei või töötajat saata töölähetusse kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kuid pooled võivad kokku leppida ka pikema lähetuses viibimise tähtaja (TLS § 21 lõige 2). 4. TLS sätestab mitmes paragrahvis eeldused töötaja kaitseks. Näiteks eeldab seadus, et
Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek.
tööajaga töötajate võrdse kohtlemise kohta. St et muus osas on nad võrdsed tavatöötajaga ning näiteks puhkust on neil ikka õigus saada sama palju jne. Palga maksmine on ainult erinev toimub töötatud tundide arvestamise või tehtud töö põhjal. Kui rakendatakse kauemaks tööle, kui kokku lepitud, siis on tegemist ületundidega. 19. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kohaldamise ajalised ja isikulised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Ületunnitööks on igasugune töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Oleneb arvestusperioodist. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, mis peab olema saavutatud igakord eraldi, kui selleks vajadus tekib. Tööandjal omaalgatuslikult on õigus seda nõuda ainult vääramatu jõu korral. Näit kui vahetustöötaja ei ilmu lagedale, siis peab teatama
- 13-14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. - 15-aastasel, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. - 16-aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal 7 tundi päevas 35 tundi nädalas. Ületunnitöö (§ 44). - Töötamine üle kokkulepitud aja (lg 1). - Ületunnitöö tegemine on kokkuleppel . - Kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel (lg 4). Kehtib hea usu põhimõte, tööandja tegevusega seotud ettenägematud asjaolud, eelkõige kahju ärahoidmiseks. - Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (lg 2). - Kehtib eeldus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega (lg 6). - Ületunnitöö rahas hüvitamise korral 1,5 kordne töötasu (lg 7). Tööaja piirang. - Tööaeg kokku (sh ületunnitöö) keskmiselt 48 tundi nädalas arvestusperioodiga
õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja 3 kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped. Näiteks võivad töötaja ja tööandja kokku leppida seaduses ettenähtust pikemas põhipuhkuses, soodsamas ületunnitöö hüvitamises, suuremas hüvitises töölepingu ülesütlemisel. § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. (lähtuda tuleb võrdse kohtlemise seadusest ja soolise võrdõiguslikkuse seadusest, seega täielik kaitse peaks olema tagatud. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või
*Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama ÜLESÜTLEMISE PIIRANGUD: * Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: 1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
kuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Töölepingu seadus § 46 lg 3 kehtestab erandi, mille kohaselt on lubatud kokku leppida tööajas, mis kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib niisugusest kokkuleppest igal ajal loobuda, teatades sellest kaks nädalat ette. Tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Tööandja peab sellise kokkuleppe alusel töötavate töötajate üle eraldi arvestust. 315.Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja
- 13-14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. - 15-aastasel, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. - 16-aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal 7 tundi päevas 35 tundi nädalas. Ületunnitöö (§ 44). - Töötamine üle kokkulepitud aja (lg 1). - Ületunnitöö tegemine on kokkuleppel . - Kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel (lg 4). Kehtib hea usu põhimõte, tööandja tegevusega seotud ettenägematud asjaolud, eelkõige kahju ärahoidmiseks. - Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (lg 2). - Kehtib eeldus, et ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega (lg 6). - Ületunnitöö rahas hüvitamise korral 1,5 kordne töötasu (lg 7). Tööaja piirang. - Tööaeg kokku (sh ületunnitöö) keskmiselt 48 tundi nädalas arvestusperioodiga
kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega. Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu või riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Töölepingut säilitatakse tööandja juures kuni tööleping lõppemiseni + 10 aastat. Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks
Tööaja arvestamise viis – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus
kokku lepitud teisiti. Seega töölepingu seadus ei välista võimalust maksta töötasu sularahas, kuid seda vaid juhul, kui töötaja otseselt avaldab soovi töötasu saamiseks sularahas ja tööandja on sellega nõus. Sellisel juhul on soovitav kokku leppida ka koht, kus töötaja sularaha kätte saab. Kokkulepe töötasu maksmise kohta sularahas tuleb fikseerida töölepingus. 5.1 Töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil: o vaba ajaga, või o rahaga. Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga . Põhjus, miks ületunnitöö hüvitamise esimene eeldus on vaba aeg, seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Kuna piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks, näebki töölepingu seadus ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga
vastu) see on kõik endise sisekorra asemel - viide kollektiivlepingule ( kas on, kehtib ja kas kohaldatakse) Tööle asumine, tööle lubamine, tööaeg (D) Täistööajaks loetakse töötaja töötamist 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul ning 8 tundi päevas.. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Töö- ja puhkeaeg (TLS § 42-53) - eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul = täistööaeg - tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõtetele nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, aga eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; - tööaeg kokku ei tohi nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4 kuulise perioodi jooksul;
alammääraks tunnis 1.80. Töötaja brutopalk on 300, siis: · Töötuskindlustusmakse: 300 x 2.8% = 8,4 · Kogumispensioni makse: 300 x 2% = 6 · Tulumaksuga maksustatakse: 300 8,4 6 144 = 141,6 · Tulumaks: 141,6 x 21% = 29,74 · Netopalk on 255,86 (300 8,4 6 29,74) Vaba aja andmine Töötaja arvelt peab tööandja töötajale andma vaba aega: - Kui töötaja on teinud ületunnitööd ja pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamist rahas - Ööajal ja riigipühal tehtud töö hüvitamiseks, kui pooled on nii kokku leppinud . - TLS $38 näev ette, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõisliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tüttu tekkinud põhjustel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval pühjusel.
alammääraks tunnis 1.80. Töötaja brutopalk on 300, siis: · Töötuskindlustusmakse: 300 x 2.8% = 8,4 · Kogumispensioni makse: 300 x 2% = 6 · Tulumaksuga maksustatakse: 300 8,4 6 144 = 141,6 · Tulumaks: 141,6 x 21% = 29,74 · Netopalk on 255,86 (300 8,4 6 29,74) Vaba aja andmine Töötaja arvelt peab tööandja töötajale andma vaba aega: - Kui töötaja on teinud ületunnitööd ja pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamist rahas - Ööajal ja riigipühal tehtud töö hüvitamiseks, kui pooled on nii kokku leppinud . - TLS $38 näev ette, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõisliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tüttu tekkinud põhjustel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval pühjusel.
puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad palga maksmise aja ja koha tööalaste korralduste andmise korra töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Mall Gramberg Töötajate distsiplinaarvastutus Tööülesannete süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest võib tööandja töötajat distsiplinaarkorras karistada Karistuste kohaldamise kord on seaduses täpselt reglementeeritud Karistus kustub 1 aasta jooksul, kui töötajat uuesti ei karistata Mall Gramberg Töölepingu peatumine Töölepingu peatumine töötaja ajutine vabanemine kohustusest teha tööd ja tööandja ajutine vabanemine kohustusest kindlustada töötaja tööga Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist Peamised alused: poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks puhkuse ajaks
Turvaseaduse kohaselt on turvatöötaja tööaja arvestusperiood kuni kuus kuud. Summeeritud tööaja puhul tööandja ja tlltaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Arvestusperiood on kokkuleppeline periood, mille suhtes keskmiselt tööaja piirangut ei tohi ületada. Reeglina on arvestusperioodiks ajavahemik ühest kuust kuni nelja kuuni. Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Töötajal on kohustus täita tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööandjal on kohustus tagada töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ja pidada tööaja arvestust. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige: 1) tööaja algust; 2) tööaja lõppu ja 3) tööpäevasiseseid vaheaegu. Tööaja korraldusele kehtestab reeglid tööandja, millest teavitatakse töötajat töölepingu sõlmimisel.
Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis. Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja: on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; täidab perekondlikke kohustusi (näiteks kasvatab lapsi, hooldab vanemaid); ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; esindab teisi töötajaid; ei soovi täistööajaga töötamiselt üle minna osalise tööajaga tööle või osalise tööajaga töölt täistööajaga tööle; on ajateenistuses või asendusteenistuses. Töölepingu lõppemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui
kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine. Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest: Tööandja nimi; registrikood ja asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; töötasu; palgapäev; tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad; töökorralduse reeglid; kehtiv kollektiivleping (TLS §5 lg 1); Töölepingu kohustuslikke andmeid tuleb eristada töölepingus kokkulepitud olulistest tingimustest; Andmete ja kokkulepitud tingimuste muutmine. Lepingu poolte andmed töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht. Töötaja nimi ja isikukood märgitakse lepingusse isikut tõendava dokumendi alusel. Tööandja nimi, registreerimis- või isikukood, elu- või asukoht vastavalt sellele, kas tööandja on juriidiline või füüsiline isik
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise
24) Õigus Töötaja tohib keelduda § 630. Tähtajatu Töövõtjal on õigus keelduda töö selliste korralduste käsunduslepingu keelduda töö tegemisest täitmisest, mis on korraline ülesütlemine tegemisest. vastuolus tema õigustega. Kumbki lepingupool Töötajal on õigus keelduda võib tähtajatu ületunnitöö tegemisest käsunduslepingu kuni Töötaja tohib keelduda käsundi täitmiseni igal lähetusest. ajal üles öelda. Käsun- Töötajal on õigus lahkuda disaaja võib tähtajatu töökohalt mõjuval isiklikul käsunduslepingu siiski põhjusel. üles öelda üksnes Töötaja ei pea tegema tööd tingimusel, et
2 kuu 24) Õigus - Töötaja tohib keelduda § 630. Tähtajatu Töövõtjal on õigus keelduda töö selliste korralduste käsunduslepingu keelduda töö tegemisest täitmisest, mis on korraline ülesütlemine tegemisest. vastuolus tema õigustega. (1) Kumbki -Töötajal on õigus lepingupool võib keelduda ületunnitöö tähtajatu tegemisest käsunduslepingu kuni -Töötaja tohib keelduda käsundi täitmiseni igal lähetusest. ajal üles öelda. -Töötajal on õigus lahkuda (2) Käsundisaaja võib töökohalt mõjuval isiklikul tähtajatu põhjusel. käsunduslepingu siiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
