Võlaõigus. Seminari kaasused 2021/2022 (0)

VÕLAÕIGUS. SEMINAR Seminar I - Võlasuhte tekkimine lepingust ja lepingueelsetest läbirääkimistest KAASUS 1
Eesti King OÜ (ostja) näeb Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatab, et müüb
kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekib kohene huvi ja ta soovib neid
kingi osta. Ostja kirjutab reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja: „Tere!
Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind
seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile Pärnu
mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega
Peeter Küla
Juhatuse liige“ Müüja vastab ostjale järgmiselt: „Tere! Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate
käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega Müüja tüüptingimustes on mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest
tulenevate tagajärgede eest.“ Ostja maksab müüjale kingade eest ära. Nädal pärast makse tegemist saab ta kingad kätte ning
võtab nende seast neli paari testimiseks. Ostja töötajad testivad neid paare kuu aja jooksul.
Pärast kuuajalist proovimist kirjutab ostja müüjale, et ta ei soovi neid kingi, sest talle ei sobi
kingade kvaliteet. Ostja soovib kõik kingad (100 paari) müüjale tagastada. Müüja keeldub
sellest. Ostja pöördub müüja vastu kohtusse. Ostja väidab, et ostja ja müüja vahel ei ole üleüldse


võlasuhet. Müüja lisas enda kirja tüüptingimused, mis reguleerisid märkimisväärselt poolte
vahelist suhet. Müüja vastust tuleb seega käsitada pakkumisena ning ostja ei ole sellise
pakkumisega nõustunud. Ülesanne 1: hinda, kas ning mille alusel on tekkinud poolte vahel võlasuhe. Hüpotees: Ostja ja Müüja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 alusel. Müüja müüs ning Ostja ostis Müüjalt 100 kingapaari. Mõlemad osapooled on esitanud tehinguks
oma tahteavaldused Tsüs § 68 lg 2 järgi. kahepoolne tehing on leping VÕS § 8 lg 1 alusel -
täpsemalt müügileping VÕS 208 lg 1 alusel. 
VÕS § 100 kohaselt ei ole lepingu rikkumist toimunud, sest VÕS § 76 tingimused on täidetud:
Ostja on tasunud kauba eest ning Müüja on kauba kätteandnud Ostjale.  VÕS   §   208   lg   1   -   Asja   müügilepinguga   kohustub   müüja   andma   ostjale   üle   olemasoleva,
valmistatava   või   müüja   poolt   tulevikus   omandatava   asja   ning   tegema   võimalikuks   omandi
ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Variant 1
Ostja helistab müüjale ning ütleb, et soovib müüjalt osta 100 paari kingi ja uurib, kas arvestades
kogust, oleks müüja nõus tegema allahindlust. Müüja vastab, et selle peale võib mõelda ning
hiljem edasi suhelda. Müüja palub ostjal teada anda aadressi, kuhu müüja kauba saadab. Ostja
saadab müüjale enda aadressi. Müüja saadab ostjale kingad. Pärast seda, kui ostja kingad kätte saab, helistab müüja ja ütleb, et üks kingapaar maksab 100
eurot. Ostja vastab, et müüja lubas allahindlust ning et hinnas pidid nad veel eraldi kokku
leppima. Samuti väidab ostja, et ei ole täielikult rahul kingade kvaliteediga, mistõttu võiks hind
olla 30% madalam, kui on kodulehel reklaamitud hind. Ostja ja müüja ei jõua hinnas
kokkuleppele. Müüja pöördub ostja vastu kohtusse ja nõuab ostuhinna maksmist. Ostja tugineb kohtus mh
sellele, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud, sest pooled ei leppinud hinnas kokku. Samuti
ei jõutud hinnas kokkuleppele, mistõttu ei ole ka leping kehtiv. Ülesanne 2: hinda, kas ja milline hind kuulub tasumisele.  Tsüs § 68 lg 3 - Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa
õiguslik tagajärg. (enda aadressi saatmine)


§ 28.  Hinna määramine
  (1) Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised.  (2)
Kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei
tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu
täitmise   kohas   seda   liiki   lepinguliste   kohustuste   täitmise   eest   tavaliselt   tasutav   hind,   selle
puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. VÕS § 26 lg   (2) - Kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses kokkuleppele või kui lepingupool
või kolmas isik ei määra lahtist tingimust, ei mõjuta see lepingu kehtivust, kui ei saa eeldada
lepingupoolte teistsugust tahet. § 27.  Olulises tingimuses kokkuleppe puudumine
   (1) Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises
tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui
võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. (kui poleks allahindlust
teinud - kohe alguses EI öelnud) KAASUS 2 Andrusel on oma puiduettevõtte Wood Products OÜ (müüja), mille kaudu ta puitmaterjali
müüb. Möbel OÜ on mööblifirma (ostja). Möbel OÜ ostab müüjalt kolmes osas puitmaterjali,
mis tuleb kõik eri aegadel ostjale kätte toimetada ostja asukohta. Pooled lepivad lepingus
kokku, et müüja maksab tasu vastavalt iga osa saamise järgselt 100 000 eurot. Makse
viivitamise korral tuleb ostjal tasuda viivist 0,02% päevas kogu osamaksest. Müüja tarnib esimese osa puitmaterjali ostjale kätte. Samas annab müüja ostjale üle ka arve,
mille taha on kirjutatud „Maksega viivitamise korral tuleb ostjal maksta müüjale viivist 10%
iga viivitatud päeva eest“. Müüja ja ostja ei arutanud omavahel viivisekokkulepet. Müüja ja
ostja allk irjastavad arve. Ostja jääb arve tasumisega viivitusse üks kuu. Seejärel tasub ostja müüjale viivist 0,02% kogu
osamaksest iga viivitatud päeva eest. Müüja nõuab ostjalt aga viivist 10%. Ülesanne: hinda, milline on pooltevaheline viivisemäär.


0,02, sest VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel. Tsüs § 68 järgi
andis ostja allkirjaga tahteavalduse arve vastu võtta.  Variant:  pooled sõlmivad kirjaliku lepingu, milles mh lepivad kokku, et lepingut võib muuta
üksnes kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Müüja helistab 5. veebruaril
ostjale ning teatab, et ostuhind võiks kõrgem olla, sest kauba omahind tõusis. Ostja nõustub
telefoni teel ostuhinna tõstmisega 10%. Järgmisel päeval saadab müüja ostja e-postile uue arve,
millel on ostuhind 10% kõrgem ning viitab pooltevahelisele telefonisuhtlusele. Ostja keeldub
kõrgema hinna tasumisest. Küsimus: kas ostuhind on 10% kõrgem? 
VÕS § 11 lg 3: 
 (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei
või   üks   lepingupool   sellele   lepingutingimusele   tugineda,   kui   teine   lepingupool   võis   tema
käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. ei ole kõrgem KAASUS 3 Anu on 65-aastane pensionär, kes elab üksinda Põlvas. Alates 2010. a on tal Elisa Eesti AS-iga
sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise leping. Elisa saadab Anule arved Eesti Postiga Anu
kodusele aadressile Reinula tee 12, Põlva. Anul käib mõnikord külas tema hea naaber ja pikaaegne sõber Reinhold. Reinhold on Anust
märksa noorem ning oskab arvutit paremini kasutada. Seetõttu abistab Reinhold mõnikord ka
Anu, eelkõige internetis tehingute tegemisel. 5. veebruaril 2019 sõlmiti Elisa internetikeskkonnas Elisa Eesti AS-i ning Anu vahel sülearvuti
(Macbook Air) müügileping. Leping allkirjastati ID-kaarti kasutades. Sülearvuti hind oli 1800
eurot. Lepingu kohaselt kohustub ostja maksma sülearvuti eest 180 eurot kuus (10 osamakset).
Kui ostja hilineb viie osamakse tegemisega, võib müüja nõuda kogu ostuhinna tasumist 30
päeva jooksul alates müüjalt teate kättesaamisest.


Transpordifirma annab sülearvuti üle Anu Elisa Eesti kontol oleval aadressil (Reinula tee 12,
Põlva) ning edastab Elisa Eestile Anu omakäeliselt allkirjastatud kinnituse kauba kättesaamise
kohta. Ostja ei tee osamakseid, mistõttu esitab Elisa Anule teate kogu ostuhinna tasumiseks. Anu
keeldub ostuhinna tasumisest ning väidab, et tema ei ole Elisaga lepingut sõlminud. Lepingu
sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks loata
Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinda, kas poolte vahel on leping sõlmitud.  - Tahteavaldus olemas - esineb teos ehk sülearvuti vastuvõtmine. Tsüs § 68 lg 3
- võs 208 
- rikkumine võs 100 - keeldub maksmast 
- vastutus võs § 103 - puudub vääramatu jõud. vastutab rikkumise eest  KAASUS 4 Peeter tuleb autoteenindusse ja palub teha sõiduauto Porsche keretöid, kuna hooletu parkimise
tulemusel on auto mõnevõrra lömmis. Autoteeninduse hinnangul kujuneb tellitud tööde
maksumuseks ca 5000 eurot. Peeter allkirjastab hinnakalkulatsiooni ja kohustub tasuma tööde
eest vastavalt temale e-kirja teel esitatavale arvele 7 päeva jooksul. Kokkulepitud päeval saab
Peeter auto kätte ja teenindus saadab talle e-kirjaga arve. Tasu tehtud töö eest aga õigeks ajaks ei laeku. Klienditeenindaja järelpärimise peale vastab
Peeter, et tegelikult ei ole tema üldse selle Porsche omanik, vaid kasutas tuttava autot. Seetõttu
ei kavatse tema arvet tasuda, vaid soovitab selle saata auto tegelikule omanikule, kelleks on 
Kaupo. Teenindus saadab arve ka Kaupole, kuid tema vastab, et ei ole mingeid töid tellinud ega
kavatse seetõttu arvet tasuda. Nüüd küsib autoteeninduse esindaja juristilt, kas ja kellelt saab teenindus tasu nõuda’ VÕS 108 lg alusel.  KAASUS 5


Ants kuulutab lehes, et müüb remonti vajavat korterit Tallinnas Kalamaja piirkonnas.
Kuulutusel vastavad ning korteriga käivad tutvumas Henri ja Maarja. Kuna Maarja pakub 5000
eurot kõrgemat hinda, otsustab Ants müüa korteri Maarjale. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe
pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas Antsu kohustuse kinnisasi müüa
ja Maarja kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse
vormistada ost-müük notariaalselt. Maarja asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000
euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest
siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki
panna. Nädala lõpuks on aga ka Henri jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest
pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab Ants kaks nädalat pärast lepingu
sõlmimist Maarjale, et müüb korteri hoopis Henrile. Maarja nõuab Antsult notariaalse lepingu sõlmimist, Ants aga teatab, et nendevaheline
kokkulepe on vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda
notariaalselt tõestatud müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi Maarja
seda ise teadma, kuivõrd Maarja töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised
on kinnisasja võõrandamise lepingu vorminõuded. Ants müübki korteri Henrile. Kolme kuu pärast müüb Henri korteri edasi Maarja töökaaslasele,
kes maksab 10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui Maarja ise oli kavatsenud maksta. Saades
töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab Maarja, et on Antsu pahauskse tegevuse tõttu kaotanud
hulga raha ning soovib Antsult VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas ja millise võlasuhte rikkumisele tuginedes saaks Maarja nõuda Antsult kahju hüvitamist?
Kui jah, siis millist liiki kahju võiks hüvitamisele kuuluda? (Kahju hüvitamise nõude alus on
VÕS § 115 lg 1, selle nõude eeldusena tuleb kontrollida, kas võlgnik on rikkunud mõnda
pooltevahelist võlasuhet.) AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing
(1) Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema
notariaalselt tõestatud.  VÕS § 208 ostumüügi leping. 
VÕS § 100 - Ants rikub lepingut, mitte müües seda Maarjale 


AÕS ja VÕS lepingud on eraldiseisvad.  Hüpotees: Maarja saab nõuda Antsult KHV VÕS § 115 lg 1 alusel
eelused 1)võlasuhe 2) rikkumine 3) vastutus 4).... 1. Kehtiv kohustus ehk võlasuhe →   Müügileping ( VÕS § 208 lg
1),   kuid   lepign   ei   ole   kehtiv,   sest   see   ei   vasta
vorminõutele. Kinnisasja müügileping peab olema notariaalselt
tõestatud ( AÕS § 199 lg 1). Kuna praegusel juhul leping seda
ei ole, siis on see tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi. (-)
1.2 Lepingueelsed läbirääkimised  (VÕS § 14) (+) 2. Rikkumine  2.1 Kohustuse sisu a) 14 lg 1 üldine kaitsekohustus
b) 14 lg 1 II lause tõekohustus
c) 14 lg 2 teatamiskohustus ( + TsÜS § 95)
d) 14 lg 3 pahausksuse läbirääkimiste pidamise/katkestamise keeld  - põhjendatud usalduse kriteerium 2.2 RIKKUMINE - Ants katkestas pahauskselt läbirääkimised  3. VASTUTUS: VÕS § 103 lg 1 
KAHJU: Hüvitatav on üksnes negatiivne kahju (enne lepingu sõlmimist olevad kulutused). Küll
aga praegune kahju ei ole sellune ning ei ole hüvotatav (VÕS § 127 lg 2) Variant 2 hüpotees: Maarja võiks esitada nõude VÕS § 15 lg 1 alusel eelused: 1) leping on tühine vormievea tõttu 2) teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv 3)
lepingupool oli kohustatud lepingu ettevalmistamisega  SEMINAR II KAASUS 6
2.1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks
on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale
piireteta vaateplatvormile.


Kõik kliendid peavad allkirjastama lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist:
18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.”
19. “Klient võtab teadmiseks, et kannab võimalike tervisekahjustuste riski ise.” Ülesanne: hinda, kas lepingupunktid 18 ja 19 on pooltele täitmiseks kohustuslikud. VÕS KOMMENTAARID:  ● Selgitustel ja tüüptingimuste tutvustustel pärast lepingu sõlmimist ei ole enam õiguslikku
tähendust,   kuna   tingimuse   saamiseks   lepingu   osaks   peavad   pooled   selles   kokkuleppe
saavutama  (consensus  ad  idem). Lepingu  osaks muutub   ainult selline  tingimus,  mille
olemasolust on pool teadlik. Kui üks pool ei teagi, et lepingu osaks on tüüptingimused, mis
ei sisaldu lepingus endas, siis ei saa olla ka ühist tahet nendel tingimustel leping sõlmida.  Antud juhul on kliendid tarbijad, sest üks pool ehk kliendid on eraisikud ning teine pool Aktia selts
ehk majandustegevuses tegutsev isik (juriidiline isik). 
VÕS § 42 lg 3 p 1sätestab järgmist: 
(3) Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,
millega:
   1) välistatakse tingimuse  kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui
põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui
kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu; Seega on antud tüüptingimus tühine, sest see on oluliselt kahjustav. Hüpotees: punktis on pooltele täitmiseks kohustuslikud VÕS 8  lg 2 alusel. 
Eeldused: 1) tüüptingimus § 35 lg 1 järgi 2) lepingu osa § 37 järgi 3) kas on tühine § 42 järgi.  1. Tüüptingimus a. Eelnevalt läbiräägitud 
b. kasutamine 
c. EI saa mõjutada  2. Lepingu osa § 38  a. viitamine ja oli võimalus tutvuda 37 lg 1 
b. Arusaadav 37 lg 3  3.  Kehtiv: 
välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, 1)  kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või
2)  kahjustatakse tema tervist, 


3) samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” : VÕS §
42 lg 1 ja lg 3 p 
19. “Klient võtab teadmiseks, et kannab võimalike tervisekahjustuste riski ise.”VÕS § 42 lg 1 ja lg 3
p  - ei ole kehtivad tüüptingimused Variant 1: 
milline oleks lahendus, kui tüüptingimused on inglise keeles? Muud asjaolud on
samad. - Variant 2: 
servalkõnni leping sõlmitakse internetis. Klient Peeter valib teenuse pakkuja
kodulehelt endale välja sobiva servalkõnni paketi, lisab selle „ostukorvi“. Enne ostukorvi eest
maksmist kuvatakse ekraanile ostukorvi sisu, hind ja hüperlink lepingu tingimustele (sh kuidas
tuleb täita kohustusi, milline on vastutus jne). Kas hüperlingis viidatud tüüptingimused on
saanud lepingu osaks (vt ka EKo C 322/14 – El Majdoub, p 37)? EKo C 322/14 – El Majdoub, p 37:
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta
sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral (EÜT L 144, lk 19; ELT eriväljaanne 15/03, lk 319)
artikli 5 lõiget 1 tõlgendades, mille kohaselt peab tarbija „saama” teatava teabe „kirjalikult või mõne
muu [...] püsiva andmekandja kaudu”, leidis Euroopa Kohus küll kohtuotsuse Content Services
(C-49/11, EU:C:2012:419) punktis 51, et kaubandustava, mis teeb teabe kättesaadavaks üksnes
veebisaidil asuva hüperlingi kaudu, ei vasta nimetatud sätte nõuetele, kuna teave ei ole tarbijale
sama sätte tähenduses ettevõtja poolt „esitatud” ja tarbija ei ole seda „saanud”, ning selline veebisait
ei ole „püsiv andmekandja” nimetatud artikli 5 lõike 1 tähenduses. § 37.  Tüüptingimused lepingu osana
    (1)   Tüüptingimused   on  lepingu   osaks,   kui   tingimuse   kasutaja   enne   lepingu   sõlmimist   või
sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust
teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis
nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
arvutivõrgu abil lepingu sõlmimisele kohaldub VÕS § 621
Kolleegium selgitab lisaks, et VÕS § 37 lg 1 teise lause kohaldamisel ei ole oluline, kas kostja ise eeldas hageja portaalis kasutajaks registreerimisel kasutajatingimuste olemasolu. Lähtuda tuleb sellest, kas keskmine mõistlik kasutaja võis lepingu sõlmimise viisist tulenevalt eeldada, et niisugused kasutajatingimused on olemas.


VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Kolleegium rõhutab, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvud KAASUS 7
2.2. Kaasus „Paharet Elronis“ Ants sõidab 5. veebruaril Elroni rongiga Tallinnast Narva. Ta ostis pileti eelnevalt internetist
aadressilt www.elron.ee. Pilet saadeti tema Elroni sõidukaardile. Teekond Narva on aga pikk ja Antsul omajagu head ja paremat kaasas. Poole tee peal avab ta
koti ning võtab sealt välja Tallinnast ostetud toidud ja joogid, sh kuus pudelit õlut. Kui Ants on
neljanda pudeli ära joonud, muutub ta sedavõrd sõnakaks, et teised reisijad kutsuvad rongi
töötaja, et viimane midagi ette võtaks. Elroni töötaja palub Antsul alkoholi tarbimine lõpetada,
kile- ja seljakotid pagasiriiulile tõsta (Antsu asjad olid kolmel toolil) ning maha visatud
pakendid ära koristada. Ants keeldub sellest. Järgmises peatuses tõstetakse Ants koos asjadega
rongi pealt maha. Elron kirjutab 7. veebruaril Antsule ning nõuab temalt AS-i Eesti Liinirongide (Elron)
reisijateveo eeskirja p 10.2.1. järgi leppetrahvi 40 eurot. Elron põhjendab, et Ants rikkus
eeskirjas ettenähtud kohustusi, sest tarbis alkohoolseid jooke, takistas teistel reisijatel istmete
kasutamist, ei täitnud rongipersonali korraldusi ega hoidnud puhtust ning korda. Ants keeldub leppetrahvi maksmisest. Ants kirjutab, et tema jaoks on sellised reeglid
üllatuslikud. Ta ei näinud neid mitte kuskil. Samuti ei ole sellised keelud ja kohustused
normaalsed. Ülesanne: hinnake, kas eeskirja p 10.2.1., mille alusel Elron leppetrahvi nõuab, on järgimiseks
kohustuslik. VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Kolleegium rõhutab, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvud § 824.  Reisijaveoleping    (1) Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu).  (2) Reisijaveolepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.  (3) Reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. § 840.  Reisija kohustused


  (1) Reisija peab vedamise kestel käituma selliselt, et ta ei kahjustaks vedamise ohutust ega rikuks nõuetekohase veo tingimusi. Reisija peab järgima vedaja, sõidukijuhi või muu pädeva isiku korraldusi. § 37.  Tüüptingimused lepingu osana
    (1)   Tüüptingimused   on  lepingu   osaks,   kui   tingimuse   kasutaja   enne   lepingu   sõlmimist   või
sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust
teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis
nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
arvutivõrgu abil lepingu sõlmimisele kohaldub VÕS § 621
Kolleegium selgitab lisaks, et VÕS § 37 lg 1 teise lause kohaldamisel ei ole oluline, kas kostja ise eeldas hageja portaalis kasutajaks registreerimisel kasutajatingimuste olemasolu. Lähtuda tuleb sellest, kas keskmine mõistlik kasutaja võis lepingu sõlmimise viisist tulenevalt eeldada, et niisugused kasutajatingimused on olemas. Variant: 
milline oleks lahendus, kui Ants oleks rongipileti ostnud kohapealt rongi personalilt
ning mitte internetist. Ants väidab, et tema ei näinud eeskirju mitte kuskil. KAASUS 8
2.3. Kaasus „Tippmänguri arvuti“ Mardi tuttav Kaija ostab 8Pack OÜ müügiesindajalt tippmänguri arvuti OrionX ning annab
müügiesindajale ka oma internetisõbra Mardi kontaktandmed, kes võiks samuti sellisest arvutist
huvitatud olla. Müügiesindaja Mihkel helistab Mardile ning telefonitsi kokkulepitud ajal saabub
Mardi juurde koju ja demonstreerib võimsat arvutit. Kuna Mardi eelmine arvuti on juba üsna vana
ning sellega ei ole võimalik uusi 4K mänge tõrgeteta mängida, otsustab Mart selle arvuti ära osta.
Lisaks mängimisel kasutaks Mart arvutit raamatupidamisteenuse osutamiseks. Nimelt pakub Mart
freelance raamatupidamisteenust paarile firmale. Arvuti hind on 30 000 eurot. Mart kirjutab alla
lepingule sellistel tingimustel, nagu Mihkel selle portfellist välja võtab. Järgmisel päeval leiab Mart Amazonist sama arvuti, kuid mis on kasutatud umbes pool aastat
ning mille hind on 15 000 eurot. Seetõttu otsustab ta arvuti Mihklile tagastada ning tellida
Amazonist sama, kuid natukene kasutatud arvuti odavama hinnaga. Ta kirjutab Mihklile e-kirja
ja teatab, et peab lepingut tühiseks hinna ebamõistlikkuse tõttu. Kas Mardi seisukoht on õigustatud? Millised on Mardi võimalused oma huvide kaitseks?


Kehtiv kohustus (VÕS 208) → Mardi ja Mihkli vahel on sõlmitud ostu
müügi leping, kus Mart ostab Mihklilt 30 000eurose arvuti. Kuna
mõlemad   pooled   on   nõustunud   (VÕS   §   20)   lepingu   sõlmima   ning
lepingul on sisuvabadus (antud hetkel objekti ja hinna kokkulepe),
siis   ei   ole   leping   tühine   -   tühise   lepingu   tingimused   ei   ole
täidetud. 
Mardil on võimalus lepingust taganeda tehes Mihklile taganemisavaldus ( VÕS § 188 lg 1 ) 
Lepingu taganemisel saavad mõlemad pooled nõuda üleantu tagastamist või hüvitamist VÕS § 189
lg 1 alusel. See tähendab, et Mart tagastab arvuti ning mihkel tagastab raha.  KAASUS 9
2.4. Kaasus „Netipoe kingitus“ Mart ei osta oma riideid mitte kunagi tavalistest poodidest, vaid aja kokkuhoiu mõttes erinevate
postimüügikataloogide ja internetilehekülgede kaudu, sh sageli OÜ Netimood riideid. Mart
saab Netimoelt regulaarselt erinevaid pakkumisi, kusjuures püsikliendina saadetakse talle
sageli tellimusele lisaks ka väikseid kingitusi. Ühel päeval saabub Mardi postkasti teade, et teda ootab postkontoris postipakk, mille tellimist
Mart täpselt justkui ei mäleta. Siiski toob ta paki ära. Pakk on Netimoelt ja sisaldab viimase
logoga moodsat spordikotti, milles on kätekreem, hommikumantel ja aromaatne vannivaht.
Neile on lisatud kiri: „Kuna olete olnud meie püsiklient juba 3 aastat ja tellinud nende aastate
jooksul kokku 1000 euro eest, saadame Teile lisatud kingituse. Selleks, et saadetud esemed
lõplikult (supersoodsalt!) endale saada, tuleb Teil tellida 3 nädala jooksul 70 euro eest meie
kaupu. Kui Te selle aja jooksul tellimust ei esita, maksavad nimetatud tooted Teile 70 eurot
(NB! tavahind on 250 eurot!).“ Järgmisel päeval läheb Mart oma naabri Anni sünnipäevale ja kuna ta on unustanud kingituse
osta, võtab saadud kraamist kaasa hommikumantli (mis talle tegelikult ei sobigi). Uut tellimust Mart Netimoele ei esita ning nelja nädala pärast saabub Netimoelt arve 70 eurole,
mis tuleb tasuda kümne päeva jooksul. Mart ei tasu arvet. Mida saab OÜ Netimood Mardilt nõuda? - mitte midagi. 
- § 99


Seminariks vajalik õppematerjal
1. VÕS §§ 35–45, 46–49, 52, 56, 621, 99
2. VÕS komm vlj § 1 p 4.6.–4.7.; § 35; § 37 p 4; § 39 Seminariks vajalik kohtupraktika
1. EKo C 322/14 El Majdoub (tüüptingimuste saamine lepingu osaks)
2. RKTKo nr 3-2-1-76-07 (tüüptingimuste kontrolli eeldused), samas ka nr 3-2-1-76-07, p-d
20–24; nr 3-2-1-2-11, p 13; nr 3-2-1-12-14, p-d 30–36, 40–41; nr 3-2-1-156-13, p-d 10–11;
nr 3-2-1-112-14, p 14; nr 3-2-1-68-16, p-d 49–54; nr 2-17-124505, p 14 I lõik, p 15
3. RKTKo 3-2-1-56-08, p-d 12–14 (ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, tüüptingimuste
kasutamine majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutes), vt ka RKTKo 3-2-1-5-10, p
13 (ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus)
4. RKTKo nr 3-2-1-184-13, p-d 11–12 (tüüptingimuste tõlgendamine), vt ka RKTKo 3-2-1-
64-07, p-d 9, 12–13 (tüüptingimuse VÕS § 35 lg 1 tähenduses ning tüüptingimuste
tõlgendamine, erinevus VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglist)
5. RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 32 (viivisemäära sätestamine tüüptingimusena), vt ka nr 2-15-
2810, p 18
6. RKTKo nr 3-2-1-22-16 (kontode debiteerimine, käendajale tüüptingimuste laienemine) SEMINAR III
KAASUS 10
3.1. Kaasus „Kultuurimustikas“ AS   Haljaspuu   tegeleb   viljapuude   ja   marjapõõsaste   istikute   kasvatamise   ja   müügiga.   Taimede
kasvatamine toimub kolmes puukoolis, mis asuvad Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.
Ants on füüsilisest isikust ettevõtja, kes soovib rajada endale Lääne-Virumaale mustikaistanduse
ning   hakata   tegelema   kultuurmustikate   müügiga.   Ta   on  välja   uurinud,   et   hetkel   pole   teistel
ettevõtjatel sobivaid istikuid pakkuda ning ainus, kelle käest Eestis saaks vajalikus koguses ja sobivat
sorti istikuid, on just AS Haljaspuu.
Seetõttu sõlmis Ants lepingu AS-iga Haljaspuu 1000 kultuurmustikapõõsa “Northblue” ostuks
hinnaga 8000 eurot. Lepingu järgi pidi müüja kahe nädala pärast transportima istikud ostja poolt
näidatud aadressile, mille eest Ants pidi lisaks maksma veel 100 eurot.
Ants tasus ettemaksuna 3000 eurot. Päeval, mil AS Haljaspuu pidi istikud Antsu tulevase
istanduse   juurde   transportima,   seda   ei  tehtud.   Järgmisel   päeval   helistas   Ants   AS-i  Haljaspuu
juhatajale selgituse saamiseks. Juhataja vastas, et kahjuks ei ole võimalik istikuid saata, sest nädal
tagasi, kui juhataja oli puhkusel, müüdi Antsule mõeldud istikud ekslikult hoopis OÜ-le Ystvan.
Ning kuivõrd Ants ei teavitanud AS Haljaspuu juhatajat toimunud rikkumisest viivitamatult, siis


ei saa Antsul ka lepingust tulenevalt olla mingeid nõudeid AS Haljaspuu vastu. Kas Ants saab nõuda, et AS Haljaspuu kokkulepitud koguse mustikaistikuid siiski kohale
tooks? Hüpotees: Ants saab nõuda AS Haljaspuult mustikaistikute kohale toomist VÕS § 108 lg 2  alusel. Eelduste kontroll 1. Kehtiv   kohustus   →   Ants   ja   AS   Haljaspuu   on   sõlminud
müügilepingu   VÕS   §   208   lg   1   järgi,   kus   AS   Haljaspuu   on
kohustatud   müüma   Antsule   mustikaistikud   ning   Ants   on
kohustatud istikute eest maksma. (+) 2. Rikkumine (VÕS § 100) → Antud juhul seisneb rikkumine selles,
et AS Haljaspuu ei ole Antsule istikuid kohale transportinud.
Seega rikub AS Haljaspuu VÕS § 209 lg 4 mõttes rikkunud asja
ülesandmise kohustust.  3. Vastutus (VÕS § 103) → Antud juhul ei esine vääramatut jõudu,
seega AS Haljaspuu vastutab rikkumise eest (+) 4. Puuduvad välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2) → Antud juhul
on   AS   Haljaspuul   võimalik     lepingut   täita.   Kaasusest   ei
tulene võimatus, et istikuid üldse enam pole(+) 5. nõude esitamine mõistliku aja jooksul : Antsul on võimalus nõuda kohustuse täitmiset mõistliku ajajooksul sellest kui ta sai või pidi saama rikkumisest teada VÕS § 108 lg 3
järgi(+) Järeldus: Ants saaB  nõuda AS Haljaspuult mustikaistikute kohale toomist VÕS § 108 lg 1 alusel 2
Variant 1
Lepingule lisas AS Haljaspuu ‚Istikutemüügi üldtingimuste‘ väljatrüki (kinnitatud AS-i
Haljaspuu juhatuse poolt ja avaldatud nende kodulehel), mille punkt 5.6 nägi ette järgmist:
"ostja kaotab õiguse nõuda kohustuse täitmist või ettemaksu tagastamist juhul, kui ta ei teata
müüjale sellisest kavatsusest viivitamatult pärast rikkumise toimumist". Hüpotees: Ants saab nõuda AS Haljaspuult mustikaistikute kohale toomist VÕS § 108 lg 2  alusel. Eelduste kontroll 6. Kehtiv   kohustus   →   Ants   ja   AS   Haljaspuu   on   sõlminud


müügilepingu   VÕS   §   208   lg   1   järgi,   kus   AS   Haljaspuu   on
kohustatud   müüma   Antsule   mustikaistikud   ning   Ants   on
kohustatud   istikute   eest   maksma.   Ants   on   kohustatud   AS
Haljaspuud   teavitama   viivitamatult   rikkumisest.   Antsul   on
võimalus   nõuda   kohustuse   täitmiset   mõistliku   ajajooksul
sellest   kui   ta   sai   või   pidi   saama   rikkumisest   teada.   Päev
pärast   rikkumisest   teada   saamist   on   viivitamatu   ning
mõistliku ajajooksul(+) 7. Rikkumine (VÕS § 100) → Antud juhul seisneb rikkumine selles,
et AS Haljaspuu ei ole Antsule istikuid kohale transportinud.
Seega rikub AS Haljaspuu VÕS § 209 lg 4 mõttes rikkunud asja
ülesandmise kohustust.  (+) 8. Vastutus (VÕS § 103) → Antud juhul ei esine vääramatut jõudu,
seega AS Haljaspuu vastutab rikkumise eest (+) 9. Puuduvad välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2) → Antud juhul
on AS Haljaspuul võimatu lepingut täita, sest istikuid ei ole
enam (-) Variant 2
AS Haljaspuu töötaja transportis istikuid Antsu talusse. Paarsada meetrit enne Kadrina teeristi
valdus Joosep P juhitud BMW oma sõidureast vastassuunavööndisse, otse AS Haljaspuu veoauto
suunas.   Kokkupõrke   vältimiseks   sõitis   veoauto   teelt   välja   ning   süttis   põlema.   Veoautojuhil
õnnestus autost enne põlengut välja saada ning ta pääses kergete kriimustuste japõrutustega. Autos
olnud istikud aga hävisid. Hüpotees: Ants saab nõuda AS Haljaspuult mustikaistikute kohale toomist VÕS § 108 lg 2  alusel. Eelduste kontroll 10. Kehtiv   kohustus   →   Ants   ja   AS   Haljaspuu   on   sõlminud
müügilepingu   VÕS   §   208   lg   1   järgi,   kus   AS   Haljaspuu   on
kohustatud   müüma   Antsule   mustikaistikud   ning   Ants   on
kohustatud   istikute   eest   maksma.   Ants   on   kohustatud   AS
Haljaspuud   teavitama   viivitamatult   rikkumisest.   Antsul   on
võimalus   nõuda   kohustuse   täitmiset   mõistliku   ajajooksul
sellest   kui   ta   sai   või   pidi   saama   rikkumisest   teada.   Päev


pärast   rikkumisest   teada   saamist   on   viivitamatu   ning
mõistliku ajajooksul(+) 11. Rikkumine (VÕS § 100) → Antud juhul seisneb rikkumine selles,
et AS Haljaspuu ei ole Antsule istikuid kohale transportinud.
Seega rikub AS Haljaspuu VÕS § 209 lg 4 mõttes rikkunud asja
ülesandmise kohustust.  (+) 12. Vastutus (VÕS § 103) → Antud juhul esineb vääramatu jõud, mis
seisneb   liiklusõnnetuses,   mis   ei   olnud   AS   Haljaspuu
mõjusfääris.   Sellest   tulenevalt   on   kohustuse   täitmine
võimatu, sest istikuid eksisteeri enam (VÕS § 108 lg 2)(-) Järeldus: Ants ei saa nõuda kohustuse täitmist VÕS § 208 lg 2 alusel, sest esineb vääramatu jõud,
mille tõttu AS Haljaspuul ei ole võimalik kohustust täita.   3.2. Kaasus „Rubiinsõrmus“ Kadrile kuulub rubiinkiviga sõrmus, mille ta on saanud oma emalt. Sõrmust on suguvõsas juba
mitu põlve edasi antud emalt vanimale tütrele või miniale. Sõrmuse on valmistanud 19. sajandi
lõpus Tallinnas tegutsenud kuulus ehtemeister Cornelius von Füchsenberg.
Rahahädas Kadri kavatseb sõrmuse müüki panna. Ta pakub sõrmust mitmele juveeli- ja
antiigiärile ning otsustab sõrmuse müüa parimat hinda pakkunud kauplusele Old Gold. Sõrmuse
müügi kohta sõlmitakse kirjalik leping. Et kauplusel ei ole võimalik kogu summat korraga maksta,
kantakse   Kadri   arvele   üle   pool   sõrmuse   hinnast   ning   lepitakse   kokku,   et   ülejäänud   summa
makstakse järgmisel nädalal. Sõrmus jääb seni Kadri kätte. Kadri räägib oma tehingust tädile, kes laidab Kadri tegevuse maha. Ta leiab, et kuna tegemist on
perekonnareliikviaga, siis ei tohiks sõrmust müüa. Kadri rahamurede lahendamiseks pakub tädi aga
Kadrile tähtajatut laenu. Kadri mõtleb järgi ning leiab, et tädil on õigus ning sõrmuse müümine ei
ole õige. Kadri saadab kaupluse Old Gold omanikule Juliusele e-kirja, milles teatab: “olen ümber
mõelnud ning ei soovi siiski sõrmust müüa. Saadud raha maksan tagasi.”
Julius on teatest väga häiritud, sest eksperdina on ta meister Füchsenbergi töödega kursis ning
lootis sõrmuse oma kaupluse kaudu veelgi kallimalt edasi müüa. Kas Old Gold saab nõuda Kadrilt sõrmuse üleandmist? Hüpotees: Old Gold saab nõuda Kadrilt sõrmuse üleandmist VÕS § 108 lg 2 alusel.  Eelduste kontroll 1. Kehtiv kohustus → Old gold ja Kadri sõlmisid müügilepingu VÕS


§   208   lg   1   järgi,   kus   Kadri   kohustus   müüma   Old   Goldile
sõrmuse   ning   Old   Gold   kohustus   maksma.   Sõlmitud   on   ka
kirjalik   leping,   mis   väljendab   mõlema   poole   tahteavaldusi
(TsÜS § 68 lg 2). Kadril puuduvad mõjuvad põhjused lepingust
taganemiseksVÕS § 116 lg 1 järgi.  2. Rikkumine (VÕS § 100) → Antud juhul seisneb rikkumine selles,
et Kadri keeldub sõrmust üle andmast.  (+) 3. Vastutus (VÕS § 103 lg 1) → Antud juhul ei esine vääramatut
jõudu (+) 4. Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2) - Puuduvad välistavad asjaolud (+) Järeldus: Old Gold saab nõuda sõrmuse üleandmis VÕS § 108 lg 2 lause 1 alusel.  3.3. Kaasus „BMW“ Indrek soovib müüa oma 2011. a sõiduautot BMW 730Ld. Ta paneb kuulutuse üles sõiduautode
müügiportaali ning leiab ostja Kaspari, kes pärast auto ülevaatamist on nõus auto eest maksma 14
000   eurot.   1.   oktoobril   vormistavad   Indrek   ja   Kaspar   kirjaliku   müügilepingu.   Kohe   lepingu
sõlmimise päeval maksab Kaspar Indrekule ettemaksuna 7000 eurot. Et Kaspar peab 2. oktoobril
sõitma   mõneks   päevaks   töölähetusse,   lepivad   pooled   kokku,   et   Indrek   viib   vahepeal   auto
teenindusse korraliseks hoolduseks, Kaspar tuleb autole järele 9. oktoobril. Ülejäänud summa
(7000 eurot) maksab Kaspar 9. oktoobril, auto temale üleandmisel. 
Pärast Kaspariga lepingu sõlmimist räägib Indrek automüügist sõbrale Mati, kes tehingustkuuldes
soovib auto ise ära osta 16 000 euro eest. 7. oktoobril sõlmivad Indrek ja Mati lepingu, Mati
maksab Indrekule kokkulepitud summa kohe ära ning Indrek annab just hooldusest tulnud auto
samal päeval Matile üle. 9. oktoobril saabub Indreku juurde Kaspar, kes soovib autot. Kas ja kellelt saab Kaspar nõuda auto
üleandmist? Hüpotees: Kaspar  saab nõuda Indrekult auto üleandmist VÕS § 108 lg 2 lause 1 alusel.  Eelduste kontroll 5. Kehtiv kohustus → Kaspar ja Indrek sõlmisid müügilepingu VÕS
§ 208 lg 1 järgi, kus Indrek kohustus müüma kasparile auto
ning kaspar kohustus maksma. Sõlmitud on ka kirjalik leping,
mis väljendab mõlema poole tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 2). 


6. Rikkumine (VÕS § 100) → Antud juhul seisneb rikkumine selles,
et Indrek keeldub auto  üle andmast.  (+) 7. Vastutus (VÕS § 103) → Antud juhul ei esine vääramatut jõudu
(+) 8. Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2) - Indrekul on võimatu lepingut täita, sest auto ei ole enam tema oma (+) Järeldus: Kaspar ei saa nõuda Indrekult auto üleandmist VÕS § 108 lg 2 lause 1 alusel.  Hüpotees: Kaspar  saab nõuda Matilt auto üleandmist AÕS § 80 alusel. Eelduste kontroll 1. kaspar on omanik → AÕS § 92 lg 1 alusel läheb omand üle
kui on tehtud mõlemapoolsed tahteavaldused (TsÜS § 67 lg
1 mõttes) ning asja üleandmine (asjaõiguskokkulepe ning
asja üleandmise ajaline kokkulangevus ei ole oluline).
Oluline on, et Kasparile tehakse võimalikuks vallasasja
suhtes teostama tegelikku võimu. Antud juhul Kasparile
seda   võimalikult   ei   tehtud.   Omandi   üleminek   ei   sõltu
ainuüksi   Kaspari   ja   Indreku   vahel   olevast
müügilepingust.   Seega   ei   ole   Kaspar   omanikuks   saanud.
Mati   pahauskne   omandaja   AÕS   §   35   lg   2   aga   omandaja
siiski. (-) Järeldus: Kaspar ei saa nõuda Matilt  auto üleandmist AÕS § 80 alusel.   4-16-9132 - Vallasomand tekib üldjuhul asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle
omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). 3.4. Kaasus „Maksevõlg“ OÜ Cavea (edaspidi Cavea) majandus- ja kutsetegevuseks on kinnisvara haldamine. Caveal on
ligikaudu kümme kinnisasja, eelkõige korterid, mida ta välja üürib. Cavea otsustab, et renoveerib kaks temale kuuluvat korterit. Ta soovib selleks kasutada
professionaalset ehitusfirmat ning töö tegemiseks kuluks 25 000 eurot. Caveal ei ole piisavalt raha,
et kogu töötasu kohe ära maksta, tal jääks puudu 7000 eurot. Tasu maksmiseks võtab ta laenu
eraisikult (Peeter). Pooled lepivad laenu andmises suuliselt kokku. Kokkuleppe kohaselt on laenu
tagastamise   tähtaeg   üks   aasta   laenu   saamisest   ning   intress   5%   aastas.   Peeter   teeb   Cavea


arvelduskontole ülekande ja märgib selgitusse „Laen“. Mõned kuud pärast laenu saamist võtab
Cavea uuest Peetrilt laenu, et finantseerida uue korteri ostmist. Pooled lepivad suuliselt samades
tingimustes kokku ja Peeter teeb Cavea arvelduskontole ülekande 20 000 euro saamiseks ning
märgib selgitusse „Laen“. Pärast ülekannete tegemist soovib Peeter siiski paberil kinnitust, et
ta   on   raha   Caveale   laenanud.   Pooled   saavad   kokku   ja   allkirjastavad   dokumendi   järgmises
sõnastuses: „OÜ Cavea kinnitab, et on Peeter Kasele võlgu ja kohustub võla 27 000 eurot maksma Peetrile 25.
augustiks 2021 koos intressiga 5% aastas alates võla saamisest.“ Cavea ei  maksa  tähtaegselt võlga. Peeter pöördub   õiguste  kaitseks kohtusse ja  esitab  kohtule
kirjalikult allkirjastatud dokumendi, milles Cavea seaduslik esindaja kinnitas Cavea võlaolemasolu.
Cavea väidab seevastu, et Peeter ei ole tõendanud laenu andmist. Ülesanne: kas kohus mõistaks Cavealt Peetri kasuks välja 27 000 eurot?  Hüpotees: Cevealt saab nõuda Peetrilt 27 000€ maksmist VÕS § 108 lg 1 alusel.  Eelduste kontroll 9. Kehtiv kohustus → Cevealt ja Peeter sõlmisid laenulepingu VÕS
§ 396  lg 1 mõttes,  kus  Peeter  kohustus  Caveale  laenama  27
000€   ning   Caveal   on   kohustatud   tagasi   maksma.   Cavea   on
lepingu järgselt kohustuma maksma Peetrile 5% intressi aastas
kui ta tähtegselt tagasi ei maksa. VÕS § 11 lg 1 kohaselt
võivad pooled lepingu sõlmida sellises vormis nagu soovivad -
laenulepingul   kohustuslik   vorm   puudub.   Cevea   ja   Peetril   on
sõlmitud kirjalik leping, kuid isegi selle puudumisel oleks
suuline   leping   kehtiv   (2-14-61508)   mida   saab   tõendada   ka
pangaülekannetega-   TsMS   §   229   lg   2   kohaselt   on   tõendiks
dokumentaalne tõend, asitõend. 10. Rikkumine (VÕS § 100) → Antud juhul seisneb rikkumine selles,
et Cevealt keeldub raha tagastamaks  (+) 11. Vastutus (VÕS § 103) → Antud juhul ei esine vääramatut jõudu
(+) 12. Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 1) - puuduvad välistavad asjaolud  Järeldus: Peeter saab nõuda Cevealt raha maksmist VÕS § 108 lg 1 alusel


SEMINAR IV
Kaasus 4.1. „Suvila Viimsis“ Mihkel Rindla ostis 05.05.2021 notariaalselt tõestatud müügilepingu alusel Merle-Mai
Lindemanni   käest   Viimsi   vallas   Haabneemes   asuva   kinnistu   koos   sellel   paikneva   elamuga.
Kinnisvaraportaalis XX.ee avaldatud kuulutuse kohaselt oli tegemist 1980. aastal ehitatud suvilaga,
mis on hiljuti kapitaalselt remonditud ja väga heas seisukorras ning sobib aastaringseks elamiseks.
Kinnistu turuhind tehingu tegemise ajal oli 130 000 eurot, lõpuks leppisid pooled hinnaks kokku
120 000 eurot, mille ostja tasus lepingu sõlmimisel. Enne müügilepingu sõlmimist oli ostjal ja
müüjal korduvalt juttu sellest, et ostja soovib elamut kasutada aastaringse elukohana. Mihkel käis
enne lepingu sõlmimist kinnistuga tutvumas ja müüja tegi talle majas 15-minutilise ringkäigu. Mihkel kolis elamusse juuni alguses 2021. Kuna suvi oli erakordselt palav, siis ei tekkinud vajadust
elutoas asuva ahju kütmiseks, samuti ei kütnud Mihkel suvel saunaahju. Sama aasta augusti lõpus
selgus, et kumbki ahi ei ole korras – ahjud ei tõmba ja ajavad suitsu sisse, ahjulõõrides on kivid lahti,
elutoa ahju tagaseina kivid on murenenud ja korsten on pragunenud.  Seega ei ole elamut võimalik
külmal ajal soojaks kütta, samuti ei ole võimalik kasutada sauna. Ahjude kordategemine läheks OÜ
Kodu Kolle hinnapakkumise järgi maksma 5000 eurot. Mihkel saatis septembri lõpus Merle-Mai Lindemannile e-kirja, milles informeeris ahjudega seotud
probleemidest ning tegi ettepaneku tasuda OÜ Kodu Kolle poolt teostatavate tööde eest. Merle-
Mai Lindemann vastas kahe päeva pärast e-kirjaga, et kuna ta ise pole elamus juba aastaid elanud
ega ahje kütnud, siis ta sellest probleemist teadlik ei olnud ning  endal mingit  vastutust selle
väidetava probleemi kõrvaldamisel ei näe ning mingeid pottsepa arveid tasuda ei kavatse. Lisaks
olevat Mihkel teavitamisega ebamõistlikult hiljaks jäänud, sest müügileping sai ju sõlmitud juba
mai alguses. Septembris   tellis   Mihkel   Z-Vara   OÜ   käest   eksperthinnagu   ostetud   kinnistu   väärtuse   kohta.
Kinnisvara hindamise akti kohaselt on kinnisasja turuväärtus, arvestades seda, et elamut ei ole
võimalik aastaringselt kasutada, 100 000 eurot. Kas Mihkel saaks hinda alandada? Kui jah, siis kuidas seda tuleks teha ja millise summa
tagastamist saaks Mihkel müüja käest nõuda? HÜPOTEES: Mihkel võib  VÕS § 112 lg 1 alusel hinda alandada
eelduste kontroll: 1. Kehtiv kohustus→  Leping VÕS § 8 lg 1 ( VÕS § 208 lg 1) 2. Kohustus täidetud mittenõuete kohaselt → Kohustuse sisu VÕS §


217 lg 1. rikkumine: puudustega maja. VÕS § 217 lg p1 - ei
vasta tavalisele otstarbele 3. rikutud   kohustus   on   tasuline   ja   tasu   kohustusega
vastastikuses seoses: → (+) 4. võlausaldaja on mittekohase täitmise vastu võtnud.  (+) Müügilepingu  (puudustega müügieseme) erisusesed;  5. vastutab rikkumise eest a. puudus oli olemas ülemineku ajal VÕS 218 lg 1 ja § 214 lg 2
b. võlgnik vastutab rikkumise eest VÕS § 218 lg 1
c. vastutust välistavad alused (-) 6. Müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (VÕS § 112 lg 5 ja 224 p-d 1 ja ) formaalne eeldus:  1. hinna alandamiseavaldus (+) Hinna alandamise ulatus: 
VALEM: (ostetud hind x tegelik hind)/ turuhind = alandatud hind
Ostetud hind - alandatud hind = (saab tagasi nõuda) hinnaalandamisega . ei ole kahju. (120 000 x 100 000)/130 000 = 92 307€
120 000 - 92 307= 27 693€ VÕS § 112 lg 3 järgi tagasi nõuda Vastus: võib hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel. Selle tagajärjel võib tagasi nõuda VÕS § 112 lg 
3 alusel 27K  Kaasus 4.2. „Võlgnikust müüja“ Hardi ostis Niina käest Tallinnas Paelinnu tee 142 kortermajas asuva korteri ning kolis sellesse sisse
kohe lepingu sõlmimisele järgneval päeval. Paar nädalat pärast lepingu sõlmimist selgus, et Niina ei
olnud juba pikemat aega tasunud korteriühistule igakuist summat laenu tagasimaksmiseks – nimelt
oli ühistu võtnud maja viilkatuse remontimiseks pangast laenu ja iga korteriomanik pidi kord kuus
tasuma ühistule summa, mille arvelt ühistu omakorda maksis pangale igakuist laenu tagasimakset.
Kokku oli Niina ühistule võlgu 1056 eurot. Hardi soovib ostetud korteri hinda alandada. Kui jah, siis kuidas seda tuleks teha ja millise summa
tagastamist saaks Hardi Niina käest nõuda? Kaasus 4.3. „Väike korter“


A ostis juulikuus B-lt korteri Tallinna kesklinnas. Müügilepingus oli korteri suuruseks märgitud 50
m2 ning hinnaks 90 000 EUR. Lepingus oli eraldi välja toodud ruutmeetri hind, mis oli vastavalt
1800 EUR/ m2. Korter anti A-le kohaselt üle ning ta asus sinna elama. Oktoobris tuli talle külla
kinnisvaramaaklerist tuttav C, kes professionaalsest huvist lähtuvalt uuris muuhulgas ka A korteri
tehnilisi   andmeid.   Temas   tekitas   info   korteri   suuruse   kohta   imestust,   kuna   tema   silma   järgi
hinnates tundus korter veidi väiksem. A otsustas seepeale tellida ametliku hindamise, mille kohaselt
selguski tõsiasi, et A korter on tegelikult hoopis 47 m2. A leiab, et olenemata sellest, et korter on tegelikult pisem, soovib ta seal elamist jätkata. Samas
soovib ta tekkinud ebaõiglust kuidagi likvideerida. B leiab, et kõik on korras, kuna tema tugines
korterit müües ja selle suuruse kohta infot andes kinnistusraamatu andmetele. C soovitab A-l
korteri hinda alandada. Kas ja kui palju A saaks korteri hinda alandada ning mida selleks teha?
Kas B vastuväide on põhjendatud?  - Saab nõuda isegi kui m2 hind on antud - riigikohus on öelnud.  3 Kaasus 4.4. „Kitsas uks“ AS ProSail tegeleb jahtide ja kaatrite ehitamisega. Tegevuse laiendamiseks vajatakse uut
tootmishoonet, mille ehitamiseks on sõlmitud leping AS-iga Gigant Ehitus. Leping näeb ette tööde
teostamise ja vastuvõtmise etappide kaupa ning tasumise maksegraafiku alusel. Kui tootmishoone
põhikonstruktsioon on valmis ning AS ProSail esindajad saabuvad tehtud tööd üle vaatama, siis
selgub, et tootmisruumid ei vasta täpselt projektile, kuna laed on liiga madalad ning uks, mille
kaudu valmis kaatrid välja transporditakse, on liiga kitsas ja liiga madal. Seega leiavad AS ProSail
esindajad, et ehitaja peab kõrvaldama nimetatud puudused ning enne kui see ei ole tehtud, ei
maksta ehitajale graafikus ettenähtud makseid. Ehitaja ei ole sellega nõus ning väidab, et maksegraafiku järgsete maksete tähtajad on saabunud,
samuti näeb leping maksete hilinemise eest ette viivise. Kui AS ProSail soovib mingite tööde
ümbertegemist,   siis   tuleks   tal   maksta   juba   ainuüksi   sel   põhjusel,   et   muidu   ei   oleks   ehitajal
vahendeid nimetatud tööde tegemiseks. Kas AS ProSail võib tasu maksmisest keelduda?  HÜPOTEES: AS Prosail  võib keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. 


Eeldused: 1. Leping → AS Prosail ja AS Gigant Ehitus sõlmisid lepingu (VÕS
§ 8 lg 1; VÕS § 9 lg 1), mille kohaselt AS Gigant Ehitus
kohustub ehitama AS ProSailile tootmishoone ning AS ProSail
on kohustatud selle eest maksma maksegraafiku alusel. (+) 2. Rikkumine → Antud juhul rikkumine VÕS § 100 lg 1 järgi see,
et Gigant ehitas valesti.  3. Võlausaldaja nõue vastastiku seotud rikutud kohustusega
4. Keeldumise lubatuvus (VÕS § 110 lg 2-4)
5. Tuginemine keeldumisele VÕIB KEELDUDA KÜLL § 105.  Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata
   Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab
kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping
üles öelda, samuti alandada hinda. Seminariks vajalik õppematerjal:
VÕS § 112, VÕS komm § 112; VÕS §§ 217-224; VÕS §§ 635-646; AÕS § 119; VÕS §§ 110-
11, VÕS komm §§ 110-111 Seminariks vajalik kohtupraktika:
1. RKTKo 3-2-1-156-11, p 18 jj (hinna alandamise eeldused müügilepingu rikkumise korral)
2. RKTKo 3-2-1-53-17, p 11 (elamiseks mõeldud kinnisasja elementaarsed tingimused)
3. RKTKo 3-2-1-115-04, p 21 (küttekolde korrasolek kui lepingueseme nõuetelevastavuse
kriteerium)
4. RKTKo 3-2-1-131-05 (hinna alandamise ja kahju hüvitamise erinevus)
5. 3-2-1-16-17, p 23 (tõendamiskoormus hinna alandamise puhul)
6. RKTKo 3-2-1-80-08, p 31-34 (kohustuse täitmisest keeldumine)
7. RKTKo 2-15-2810, p 14 (kohustuse täitmisest keeldumine)  SEMINAR V
Martinile kuulub kuulsa Eesti kunstniku Konrad Mägi maalitud portree. Martin omandas maali
pärimise teel oma emalt, kelle vanaema oli kuulsa kunstniku ja tema perekonnaga isiklikes suhetes.


Martin ei ole kunsti kunagi eriti armastanud, seetõttu ei kahtle ta eriti pikalt, kui maali soovib ära
osta kunstiarmastaja Aivo, kes pakub maali eest vägagi kõrget hinda. Martin konsulteerib hinna
osas ka asjatundjatega ja saab kinnitust, et hind on õiglane. Seejärel sõlmivad Martin ja Aivo
kirjaliku lepingu, mille kohaselt Martin müüb ja Aivo ostab maali xx xxx euro eest ning et 1/3
lepingu summast tasub Aivo kohe ettemaksuna ja 2/3 hinnast kohustub maksma maali üleandmise
juures Martini kodus. Maali üleandmise päevaks lepitakse kokku 20. oktoober. Kui aga Aivo kokkulepitud päeval tuleb maali vastu võtma, teatab Martin, et ta on meelt
muutnud. Tema õed on teda veennud, et kuna maal on saadud pärandina, siis on sel niivõrd suur
emotsionaalne väärtus, et selle müümine võõrale on eetiliselt lubamatu. Seetõttu ütleb Martin, et
on otsustanud maali mitte müüa. Palun analüüsige ja selgitage:
1) Kas Martin võiks müügilepingu ühepoolselt lõpetada?
2) Millisel juhul on Aivol õigus nõuda maali eest makstud raha tagasi? HÜPOTEES: Martin saab müügilepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel 1. Kehtiv kohustus → Martin ja Aivo sõlmisid lepingu VÕS § 8 lg
1   järgi,   (müügilepingu   (VÕS   §   208   lg   1)),   mille   kohaselt
Martin  kohustub  müüma Aivole  maali ning  Aivo  on kohustatud
selle eest maksma.  2. rikkumine → Antud juhul ei ole Aivo lepingut rikkunud (VÕS §
100 lg 1). (-) Järeldus: Martin ei saa lepingut ühepoolset lõpetada ehk lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel,
sest lepingu taganemise tingimuseks on lepingu oluline rikkumine. Aivo lepingut rikkunud aga ei
ole.  HÜPOTEES: Aivo saab raha tagasi nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel.
eeldus: kehtiv taganemine lepingust (+):  1. Kehtiv kohustus → Martin ja Aivo sõlmisid lepingu VÕS § 8 lg
1   järgi,   (müügilepingu   (VÕS   §   208   lg   1)),   mille   kohaselt
Martin  kohustub  müüma Aivole  maali ning  Aivo  on kohustatud
selle eest maksma.  2. rikkumine → Antud juhul on Martin rikkunud lepingut (VÕS §
100   lg   1),   sest   ta   keeldub   maali   üle   andmast.Vastutus
rikkumise   eest   →   Puudub   vääramatu   jõud   (VÕS   §   103   lg   1),
seega Martin vastutab (+)


3. välistavad asjaolud → 108 lg 2 - puuduvad (+) 4. Oluline rikkumine →   Tegemist on olulise rikkumisega VÕS §
116    lg  2 p  2 järgi,   sest  maali  üleandmine  on  Aivo   jaoks
oluline eeldus huvi püsimiseks lepingu täitmise vastu. Lisaks
ei pea andma täiendavat tähtaega VÕS § 116 lg 4 järgi, sest
Martin on öelnud, et ta ei täida oma kohustust  (+) 5. taganemine   ei   ole   lubamatu   (VÕS   §   188   lg   1)   →   lg   2   p   2
kohaselt ei ole taganemine lubamatu (+)  Järeldus:   Aivo   saab   lepingust   taganeda   kui   ta   teeb   taganemisavalduse   VÕS   §   188   lg   1  järgi.
Taganemise tagajärjeks on muudab olemasoleva võlasuhte ex nunc ehk tagasitäitmine. VÕS 189 lg 1 lause
3 järgi võib nõuda ka intressi, mille suuruse määrab  VÕS § 94.  (muidu peab kontrollima ka mõistlikku aega. hetkel lihtsalt ei pea täiendavat tähtaega andma) Variant 1: Maali üleandmise kuupäevaks lepitakse kokku 15. november. Martin teatab Aivole 29.
oktoobril, et on ümber mõelnud ja otsustanud maali mitte müüa.
Kas ja millal saaks Aivo nõuda maali eest makstud raha tagasi?
HÜPOTEES: Aivo saab raha tagasi nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel. 1. lepingust taganemine - VÕS § 117 lg 1  1.1 kehtiv leping → (+)
1.2 rikkumine, mis on oluline → (+)
1.3 kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud → (+) 2. on esitatud taganemisavaldus 
3. mõistliku aja jooksul 
4.
● kui on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta 
teatab, et ei kavatse lepingut täita (§ 117 lg 3). Seega ei pea ootama Aivo hetke millal 
lepingut rikutakse ning saab esitada lepingust taganemise avalduse. saab nõuda kui Martin 
on TsÜS-i mõttes saanud kätte Aivo taganemisavalduse.  Variant 2: Maali ostjaks on OÜ Arxolin ning kokkuleppe kohaselt peaks ostja maksma müüjale
kogu ostusumma maali üleandmisel (mis peaks aset leidma kaks kuud pärast lepingu sõlmimist).


Järgmisel päeval pärast lepingu sõlmimist otsib Martin internetist OÜ Arxolin kohta täiendavat
infot ja avastab, et äsja esitati OÜ Arxolin suhtes võlausaldaja pankrotiavaldus, äriühingu võlg
moodustab 30 000 000 eurot, vara 10 000 000 eurot ning et sellel on ligikaudu 30 võlausaldajat,
kellele ollakse võlgu. Seetõttu palub Martin OÜ-l Arxolin oma kohustuse täitmine tagada, makstes
notarikontole maali ostusumma või tõendada, et tal on piisavalt rahaostusumma maksmiseks. Selle
tegemata  jätmisel ühe kuu jooksul loeb Martin ennast lepingust taganenuks. OÜ Arxolin ei kanna
Martini soovitud summat notarikontole ega esita muid asjaolusid enda maksevõime kohta. Kas Martin saaks lepingu lõpetada enne maali üleandmise päeva saabumist? Hüpotees: 
Eelduste kontroll:  1. kehtiv leping → (+) 2. ilmne rikkumine → (+) Varaseis jne  3. Rikkumine on oluline (+)
4. taganemise kavatsuse teatamine → VÕS § 98 (+) 5. Taganemise avaldus → tuleb aind veel esitada  5.2. Kaasus „Piiritus“ Ettevõtjad Alkstop (ostja) ja Evermind (müüja) sõlmivad kirjaliku lepingu, mille kohaselt
müüja kohustub ostjale järgneva kuue kuu jooksul tarnima kolmes osas kokku 10 000 liitrit
tootmisotstarbelist piiritust. Ostja kohustub kauba eest esmalt tasuma 10% ettemaksu, seejärel aga
osamaksetena vastavalt tegelikult tarnitud kauba kogusele. Nädal aega enne esimese tarne plaanitud saabumist muudab Riigikogu tolli- ja maksunõudeid
puudutavaid   seadusi   selliselt,   et   lepingu   täitmisega   kaasnevad   ostja   jaoks   täiendavad
maksukohustused riigi ees. Sisuliselt tõstavad seadusemuudatused ostja jaoks lepinguga kaasnevaid
kulusid 25% võrreldes sellega, millega pooled lepingu sõlmimise hetkel arvestasid. Asjaolusid arvestades soovib ostja lepingulisest kohustusest vabaneda: 
kas ja kuidas on ostjal võimalik oma eesmärk saavutada? HÜPOTEES: võib taganeda VÕS § 97 lg 5 järgi
Eelduste kontroll:  1. kehtiv leping (+)
2. pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks
olnud asjaolud→ (+)


3. kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine
→ vaieldav..  4. ühe   lepingupoole   kohustuste   täitmise   kulud   suurenevad
oluliselt →  5. kontrollida VÕS § 97 lg 2 eeldusi…. 3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud
lepingupool - antud juhul peab ostja kandma riisikot --- Väga ebatõenoline, niiet ei oska
isegi näidet tuua
4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või
oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. (+) Ei saa kohustust taganeda VAID nõuda muutmist.  VÕS § 97 lg 1 näeb ette õiguse esitada lepingu muutmise nõue, kui pärast lepingu sõlmimist on lepingu
sõlmimise   aluseks   olnud   asjaolud   muutunud   ja   sellega   on   kaasnenud   lepingupoolte   kohustuste
vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või
teiselt lepingupoolelt saadava väärtus väheneb oluliselt. Seminariks vajalik õppematerjal:
VÕS §§ 97-98, 116–118, 188–196, VÕS komm vlj §§ 116-118. Seminariks vajalik kohtupraktika
1. RKTKo 2-18-109972/115, p 12 (taganemisavalduse sisu), RKTKo 3-2-1-129-05, p 25
(taganemisavalduse kehtivus); RKTKo 3-2-1-76-10, p 12 (taganemisavalduse vorm)
2. RKTKo 3-2-1-110-11, p 13 (taganemise mõju); RKTKo 3-2-1-90-12, p 15 (taganemise õiguslik
tagajärg,
tagasitäitmise võlasuhe)
3. RKTKo 2-15-6034; nr 3-2-1-157-12, p-d 15–17 (tagasitäitmise võlasuhe, taganemise lubamatus);
RKTKo 3-2-1-165-09, p-d 10–13 (taganemise lubamatus, VÕS § 135 kohaldamine)
4. RKTKo 3-2-1-76-10 (VÕS § 97 kohaldamine); RKTKO 3-2-1-136-11, p-d 17–25; RKTKo 3-2-1-
179-
15, p-d 34–35; RKTKo 3-2-1-143-13, p-d 10–11 6.1. Kaasus „Tellingud“ OÜ Krohvija ja AS Ehitustarbed sõlmivad lepingu, mille kohaselt OÜ Krohvija üürib AS-ilt
Ehitustarbed kaheks kuuks ehitustellingud. Lepingu punktis 5.3. on ette nähtud, et „üürileandja
vastutab üürnikule üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju eest
üksnes juhul, kui üürileandja rikkus kohustusi süüliselt“. Punkt 5.4. aga sätestab, et „üürileandja
ei hüvita üürnikule üürileandja poolse lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulu“.


Lepingu järgi on üürileandja kohustus täidetud siis, kui lepingu ese on kokkulepitud ajaks AS
Ehitustarbed laoplatsil üürnikule üleandmiseks valmis pandud. Üüritud tööriistade transport
ehitusobjektile on üürniku enda kohustus. Tellingute üleandmise ajaks on kokku lepitud 1. oktoober. Sellele järgneval päeval peab OÜ
Krohvija vastavalt AS-ga Megapank sõlmitud lepingule alustama panga välisfassaadi
krohvimistöödega. Ööl vastu 1. oktoobrit toimub AS-i Ehitustarbed laoplatsil ja laohoones tulekahju. Ekspertiis
tuvastab hiljem, et tulekahju põhjustas AS Ehitustarbed töötaja kustutamata jäetud suitsukoni,
mille töötaja oli hooletusest visanud kergesti süttiva materjali peale. Toimunud tulekahju käigus
saavad kannatada ka üürilepingu objektiks olevad tellingud, mistõttu neid OÜ-le Krohvija üle
anda ei ole võimalik. Kõik see selgub alles siis, kui OÜ Krohvija töötajad jõuavad 1. oktoobri
varahommikul veoautoga AS-i Ehitustarbed laoplatsile. AS Ehitustarbed teeb ettepaneku, et
tellingud antakse üle 8. oktoobril, sest selleks kuupäevaks peab AS-ile olema tagastatud teine
komplekt tellinguid, mis on välja üüritud OÜ-le Kivisein. OÜ Krohvija on sellega nõus. 8. oktoobril, kui OÜ Krohvija töötajad taas AS-i Ehitustarbed laoplatsile sõidavad, teatab aga
aktsiaseltsi esindaja, et OÜ Kivisein ei ole teisi tellinguid tagastanud ja pakub uueks tellingute
üleandmise ajaks 15. oktoober. OÜ Krohvija esindaja on vahepeal välja selgitanud, et lähima
kuu aja jooksul ei ole ühelgi teisel Harjumaal tööriistarendiga tegelevatest ettevõtjatest
võimalik analoogseid tellinguid välja üürida, seetõttu on ta AS-i Ehitustarbed ettepanekuga
nõus. 15. oktoobril annab AS Ehitustarbed lepingu objektiks olnud tellingud OÜ-le Krohvija
üle. Nüüd arvutab OÜ Krohvija kokku oma kahju ning soovib AS-ilt Ehitustarbed nõuda:
1) hüvitist 1800 eurot: 1. ja 8. oktoobril veoautoga tehtud tühisõitude eest eurot ning 15.
oktoobril tehtud sõidu eest (veoauto rent kõigil kolmel korral 600 eurot);
2) hüvitist 3000 euro suuruse leppetrahvi eest, mis tal tuleb tasuda AS-ile Megapank
sõlmitud lepingu rikkumise eest, sest OÜ Krohvija hilines lepingu täitmisega 2 nädalat. 1) :Kas  OÜ Krohvija saab nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel?
Eeldused:  1. Kehtiv kohustus → OÜ Krohvija ja AS Ehitustarbed on sõlminud
lepingu VÕS § 8 lg 1 mõistes, kus AS Ehitustarbed üürib välja
OÜ   Krohvijale   tellingud   ning   OÜ   on   kohustatud   selle   eest
maksma. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühine.  2. Kohustuse   rikkumine   →   Antud   juhul   on   AS   Ehitustarbed


kohustust   rikkunud   seoses   asjaoluga,   et   täitnud   kohustust
täidetud kuupäevadeks (1. ja 8. oktoobril) ehk ei võimaldanud
tellinguid üürida-  3. Vastutus   →   Vääramatut   jõudu   ei   ilmne,   seega   AS   vastutab
rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1 ) VÕS § 104 lg 2 on tegemist
süülise kahjuga 4. Võlausaldajal   on   tekkinud   kahju   →   Antud   juhul   seisnab   OÜ
kahju seoses tühisõitude tegemisega, AS ei täitnud kohustust
ehk   võimaldanud   tellinguid   üürida   ning   leppetrahvis.   VÕS   §
127 lg 2 ja 3. diferentsihüpotees a. 1.oktoobri   sõit   →   Tegemist   oli   tühisõiduga   väärtuses
600€, sest OÜ ei saanud tellinguid AS lepingu rikkumise
tõttu.   AS-l oli  ettenähtav   lepingu  sõlmimise  ajal,  et
kui ta lepingut rikub, siis tekib OÜl kahju b. 8.oktoobri   sõit   →   Tegemist   oli   tühisõiduga   väärtuses
600€, sest OÜ ei saanud tellinguid AS lepingu rikkumise
tõttu.  c. 15. okt - ei ole tühisõit 
d. leppetrahv → on tekkinud kahju 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos → Kui AS ei 
oleks korduvalt lepingut rikkunud, ei oleks pidanud OÜ tühisõite 
tegema.  õiguskaitsevahendid on § 114 lg 3 järgi esmajoones oma täitmisest keeldumine,  täitmise viivitamisega või puuduliku täitmisega tekitatud kahju hüvitamine ja rahalise 
kohustuse täitmisega viivitamisel viivise nõudmine. Seega on tekkinus OÜl kahju, mida ta saab 
nõuda AS-ilt hüvitamist - transport + leppetrahv
KONTROLLIDA PÕHJUSLIKKU SEAOSEID 4.PUNTKTI JÄRGI SAMAMOODI, A, B ,C 
JNE  Järeldus: 
Variant 1: Kui AS Megapank oleks tekkinud viivituse tõttu taganenud OÜ-ga Krohvija
sõlmitud lepingust, kas siis OÜ-l Krohvija oleks õigus nõuda AS-lt Ehitustarbed selle tulu
hüvitamist, mis tal AS-ga Megapank sõlmitud lepingu lõppemise tõttu saamata jäi (6000 eurot)? Hüpotees:Kas  OÜ Krohvija saab nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel?
Eeldused:  1. Kehtiv kohustus → OÜ Krohvija ja AS Ehitustarbed on sõlminud
lepingu VÕS § 8 lg 1 mõistes, kus AS Ehitustarbed üürib välja
OÜ   Krohvijale   tellingud   ning   OÜ   on   kohustatud   selle   eest


maksma.  2. Kohustuse rikkumine → On rikkunud (+ 3. Vastutus → Punkt 5.4. aga sätestab, et „üürileandja ei hüvita
üürnikule üürileandja poolse lepingu rikkumise tõttu saamata
jäänud tulu“. (-) EI saa nõuda saamata jäänud tulu.  Variant 2: Kui 1. oktoobril selgus, et AS Ehitustarbed tellinguid üle ei anna, sõlmis OÜ
Krohvija samaväärsete tellingute kasutamiseks lepingu OÜ-ga Bauwerk. Mainitud lepingu
alusel läks tellingute üürimine maksma 750 eurot rohkem. Kas OÜ Krohvija saaks AS
Ehitustarbed käest nõuda selle summa hüvitamist ja mida sellise nõude esitamiseks tuleks teha? Hüpotees:Kas  OÜ Krohvija saab nõuda kahju hüvitamist VÕS § 135  lg 1 alusel?
Eeldused: 1. AS ehitustarbed  on taganenud  lepingust → Antud kaasuses ei
nähtu asjaolusid, et OÜ oleks lepingust taganenud. Hinnavahe
hüvitamine VÕS § 135 lg 1 eeldab, et asendus tehingut tehes
peab olema taganetud lepingust lepingutr rikkunud osapoolega.
Taganemine omakorda eeldab täiendavat tähtaega (-) 2. on tehtud asendustehing mis vastab vastav tingimustele - mõistlik aeg ja on saavutatud samma eesmärk (-) teine variant (aga pole vaja)  aga tulemus sama: 
 VÕS § 116  2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole
huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; -- nt tähtaeg majandusisikutel. siis ei pea täiendavat
tähaega andma.  6.2. Kaasus „Kasutatud auto“ Mait ostis 25 000 euro eest vähekasutatud sõiduauto Audi A3. Müüja OÜ Mustla Auto
põhitegevus on kasutatud sõidukite müük. Müüjat lepingu sõlmimisel esindanud töötaja
kinnitas, et tegemist on hästi hoitud, regulaarselt hooldatud ja mitteavariilise autoga. Leping
sõlmiti OÜ Mustla Auto tavapärast lepingublanketti kasutades ning müüja poolt välja töötatud
tingimuste alusel. Lepingu punkt 4.2 nägi ette, et müüja ei vastuta mistahes puuduste eest, mis
sõidukil ilmnevad pärast lepingu sõlmimist. Enne lepingu sõlmimist tegi Mait proovisõidu ja
tutvus auto seisukorraga nii hästi kui oskas. Proovisõidul jättis masin hea mulje, mootor töötas


sujuvalt ja vaikselt. Vaevalt kaks nädalat pärast lepingu sõlmimist toimus autoga õnnetus. Juhtimiskonsultandina ja
-koolitajana tegutsev Mait oli parasjagu teel loomahotelli, kuhu kavatses mõneks päevaks jätta
oma koera Rexi; pärast seda pidi Mait kliendi juures läbi viima neljatunnise juhtimiskoolituse
ning seejärel suunduma otse lennujaama, et sõita neljaks päevaks Itaaliasse puhkama. Tallinna
kesklinnas purunes sõidu ajal aga auto sidur ning auto muutus juhitamatuks. Selle tõttu sõitis
Mait teelt välja ning auto põrkas vastu teeäärset laternaposti. Õnnetuse tõttu sai roolis olnud
Mait peapõrutuse, rangluumurru ja parema käe kämblaluu murru. Vigastada sai ka autos
viibinud koer Rex. Autol purunes esiklaas ning parempoolne esilatern ja suunatuli, kahjustada
sai autokere esiosa parem pool ning mootor, samuti purunes parem esimene rehv ja kahjustus
velg. Avariis saadud kahjustuste tõttu muutus kasutuskõlbmatuks Maidu telefon, milles olnud
fotosid ja muid faile ei õnnestunud hiljem taastada. Ära jäi koolitus ning ka Itaalia reisile jäi
Maidul minemata. Õnnetuse järgselt autot uurinud ekspert leidis auto juures mitmeid probleeme: lisaks purunenud
sidurile olid ka pidurikettad tõsiselt roostetanud, käsipiduri tross oli katki, mootoris olid jäljed
liimimisest, esitiival jälg kontaktist taha nihkunud kapotiga, kapoti värvkatte paksus kohati üle
1,5mm). Eksperdi hinnangul oli auto selliste defektidega, et seda ei oleks tohtinud liikluses
kasutada; mitmed auto osad (sh mootor) vajavad välja vahetamist. Kui Mait kõikide remondi- ja taastamistööde kulud kokku lööb, jõuab ta otsusele, et summa on
liiga suur ning ta sooviks kahjustatud auto pigem müüjale tagastada. Lisaks soovib Mait, et
müüja hüvitaks talle auto õnnetuspaigalt äravedamise kulu (130 eurot), auto seisukorra
hindamiseks tehtud ekspertiisi kulu (180 eurot), ravimitele kulunud summa (76 eurot), Rexi
ravimise kulud loomakliinikus (1753 eurot), uue telefoni maksumuse (1540 eurot), raiskuläinud
lennupiletite hinna (480 eurot) ja hotelli eest tehtud ettemaksu (270 eurot) ning summa, mille
Mait oleks kliendilt saanud, kui oleks läbi viinud koolituse (1600 eurot). Samuti soovib Mait saada 70 000 eurot hüvitiseks selle eest, et pidi taluma valu seoses
kehavigastustega ning et paremakäelise inimesena kogeb ta käevigastuse tõttu pidevat
ebamugavust; 3000 eurot soovib Mait saada hüvitiseks Rexi kannatuste pealtnägemise eest.
Mait on kokku löönud tundide arvu, mis ta on kõnealuse autoga seoses kulutanud – alates
müügikuulutuse lugemisest ja lepingu sõlmimisest kuni äravedamise korraldamise ja
remondikulude loeteluga tutvumiseni. Võttes aluseks oma konsultatsioonide tunnihinna, soovib
Mait OÜ-lt Mustla Auto ka 4600 euro suurust hüvitist tööaja eest, mille Mait on – nagu
tagantjärele on selgunud – kasutult kulutanud. Mait saadab müüjale e-kirja oma nõuetega, müüja aga vastab, et ei kavatse midagi hüvitada


ning viitab oma vastuses müügilepingu punktile 4.2, mille kohaselt müüja ei vastuta mistahes
puuduste eest, mis sõidukil ilmnevad pärast lepingu sõlmimist. Küsimused:
1) Kas Mait saaks auto müüjale tagastada ja nõuda kahju hüvitamist?
2) Mida ta peaks selleks tegema ning mille eest ja kui palju oleks tal võimalik hüvitist nõuda?  1) :Kas  Mait saab nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel?
Eeldused:  1. Kehtiv kohustus → Mait ja OÜ on sõlminud lepingu VÕS § 8 lg 1
mõistes, kus OÜ müüb Maidule Audi A3 ning Mait on kohustatud
auto eest tasuma 25 000€. Lepingu punkt nr 4.2 on tühine VÕS
§   15   lg   3   p   3   alusel.   See   tähendab,   et   OÜ   ei   saa
mittevastustada puuduste korrak.  2. Kohustuse   rikkumine   →   Antud   juhul   on   OÜ   rikkunud   lepingud
seoses asjaoluga, et auto pidi olema korras ning regulaarselt
hooldatud,   kuid   ekspertiis   tuvastas   erinevaid   vigu,   sh
roostet,   mis   viitvad   ilmselgele   auto   mittehooldamisele.
oluline rikkumine VÕS § 116 lg 1 alusel  3. Vastutus   →   Vääramatut   jõudu   ei   ilmne,   seega   OÜ   vastutab
rikkumise eest (VÕS § 103 lg 1 ) 4. Võlausaldajal on tekkinud kahju →  a. puksiir   → kahju  130€.  varaline  kahju   112  lg   3 järgi.
lepinguline  b. ekspertiis → kahju . lepinguline  c. ravimini   kulud   →   lepinguväline.   (pole   seotud   otseselt
auto   seisukorraga)   Nõue   on   lepinguväline   kui   nõude
ulatus on § 130 .  § 130.   Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või
kehavigastuse tekitamise korral
   (1) Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise
kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud  isikule hüvitada kahjustamisest  tekkinud kulud,
sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest
tekkinud   kahju,   sealhulgas   sissetulekute   vähenemisest   ja   edasiste   majanduslike   võimaluste
halvenemisest tekkinud kahju. d. rex - lepinguväline VÕS § 132 lg 3
e. telefon - VÕS § 132 lg 1 - lepinguväliline 
f. lennupilet → lepinguväline, 


5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos → Kui OÜ ei oleks müünud mittekorras autot, ei oleks Maidul kahju tekkinud. Järeldus: Saab nõuda.  Seminariks vajalik õppematerjal:
VÕS §§ 114, 115, 127–140; VÕS § 1043-1044; VÕS komm vlj § 115; §§ 127-140;
Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal
(https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevar
aline_tsiviil.pdf) Seminariks vajalik kohtupraktika
1. RKTKo nr 3-2-1-130-15, p 13 (kahju hüvitamise eesmärk), nr RKTKo 3-2-1-137-05, p 11 (nõude
eesmärgiks ei ole karistamine)
2. RKTKo nr 2-17-1937, p 15-16 (müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused)
3. RKTKo nr 3-2-1-178-13, p 12 (kahju ettenähtavus), RKTKo nr 3-2-1-53-06, p 13 (kahju
ettenähtavus ja hõlmatus rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga)
4. RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18 (põhjuslik seos); RKTKo nr 3-2-1-45-08, p 18 (põhjuslik seos ei pea
olema alati vahetu)
5. RKTKo nr 2-17-12910, p 12 (asendustehing);
6. RKTKo nr 3-2-1-60-09, p 14 ja RKTKo 3-2-1-26-14, p 14 (saamata jäänud tulu);
7. RKTKo nr 2-18-15284/52 ja 3-2-1-43-14, p 14 (mittevaraline kahju asja kahjustamise korral)
8. RKTKo nr 3-2-1-142-16, p 15 (mittevaralise kahju hüvitis kindla summana); nr 3-2-1-80-13, p 20
(mittevaralise kahju hüvitise suurus);
9. RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 23 (kahjuhüvitise vähendamine)
10. RKTKo nr 3-2-1-90-14, p 15 (kasu mahaarvamine)
11. RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 21 (kahju hüvitise nõue täitmise asemel ja taganemine) 7.SEMINAR 7.1. Kaasus „Tulus äri“ -. EKSAMIKAASUS OLNUD KUNAGI
Tarmo Tarkur on otsustanud alustada tulusat äri, andes rahahädas inimestele laenu. Ta paneb
oma Facebooki lehele kuulutuse: „Annan laenu soodsa protsendiga. Helista tel xx xxx xxx või
kirjuta [email protected]“
Juulis võtab Tarmoga e-posti teel ühendust Aksel, kes soovib laenata 1000 eurot kolmeks
kuuks, tagasimaksetähtajaga 1. oktoober. Kuna küsitav summa on Tarmo arvates päris suur,
siis soovib ta, et Aksel annaks sobiva tagatise. Aksel ütleb, et tema hea sõber automehhaanik
Valdur on nõus laenu käendama.
Peatselt saadabki Aksel Tarmole e-kirja, millele on lisatud pdf-fail pealkirjaga „laenutagatis“.


Tarmo avab faili ning leiab sellest jpg-faili – Valdur on omakäeliselt allkirjastanud järgneva
teksti, mille Aksel on oma mobiiliga üles pildistanud: Tarmo peab seda piisavaks tagatiseks ning järgmisel päeval annab ta Akslile sularahas 1000
eurot.
Ent vaatamata Tarmo ootustele ei maksa Aksel laenu õigeaegselt tagasi, samuti on välja
lülitatud tema telefon ning e-kirjadele ta ei vasta. Aksli aadressi Tarmo ei tea. 1. novembril
helistab Tarmo Valdurile ja nõuab Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega.
Valdur ütleb, et tema teada läks Aksel Soome tööle ja et tal endal (st Valduril) hetkel raha pole,
helistagu hiljem. Paar päeva hiljem Valdur Tarmo telefonikõnet enam vastu ei võta. Tarmo tahab nüüd oma raha tagasi saada. Kuna ta Aksli kontaktandmeid ei tea, siis on ainus
võimalus esitada nõue Valduri vastu. Kas Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja
viivisega? HÜPOTEES: Kas Tarmo võib nõuda Valdurilt laenu tagasimakset koos intressiga Akseli
asemel VÕS § 155 lg 1 alusel? 1. kehtiv garantii → tegemist ei ole kehtiva garantiiga TsÜS §
87 järgi, sest Valdur ei tegutse majandus- ja kutsetegevuses.
Kaasusest   ei   tulene,   et   Valduril   oleks   majandus-   ja
kutsetegevusega seoses huvi.  HÜPOTEES: Kas Tarmo võib nõuda Valdurilt laenu tagasimakset koos intressiga Akseli
asemel VÕS § 145 lg 1 alusel?


Eeldused:  1. kehtiv käendusleping a. maksimumsumma välja toodud
b. Vorm:  2. Käendusega tagatava kohustuse olemasolu
3. Käendusjuhtumi saabumine 1. Kehtiv   käendusleping   →   Valdur   ja   Aksel   vahel   on   sõlmitud
kirjalik   käendusleping   VÕS   142   lg   1   mõistes,   kuid   see   on
tühine   VÕS   §   143   lg   2   järgi,   sest   ei   ole   kokku   lepitud
käendaja   vastutuse   rahalises   maksimumsummas.   Lisks   ei   ole
peetud vorminõuetest kinni VÕS § 144 järgi, sest Aksel ei ole
lisanud enda allkirja. Järeldu: Tarmo ei saa nõuda Valdurilt laenu tagasimaksmist, sest Valdur on Akseli käendaja.  § 397.  Laenuintress
   (1) Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral
tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 
 (2) Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on
tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel
aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. 7.2. Kaasus “Traktor“
Jaan ostis OÜ-lt Põllumasin kasutatud ratastraktori John Deere 7530. Pool traktori hinnast
maksis ostja kohe lepingu sõlmimisel, teine pool hinnast tuli tasuda perioodiliste, erinevas
suuruses maksetena üks kord kuus järgmise kuue kuu jooksul. Viimase osamakse (3000 eurot)
tasumise tähtaeg oli 01.08.2021. Leping nägi raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamise
korral ette viivisintressi 0,1 % päevas.
Müüja soovis ostjalt ka lisatagatist, näiteks käendust. Jaan sai nõusse naabertalu peremehe
Meelise, kes on OÜ Marjatalu ainuosanik ja juhataja. Nii sõlmitigi müügilepinguga samal
päeval OÜ Põllumasin ja OÜ Marjatalu vahel kirjalikus vormis käendusleping. Käenduslepingu
punktis 5.1 oli kirjas, et käendus kehtib kuni 08.08.2021.
Jaan tasus kohusetundlikult perioodilisi makseid, kuid viimane, 1. augustil tasuda tulnud 3000
euro suurune makse jäi tegemata, sest Jaanil oli kogu vaba raha vaja kulutada suure suvise
äikesetormi tekitatud kahjude likvideerimiseks. OÜ Põllumasin on saatnud Jaanile korduvalt 
meeldetuletusi maksmiseks ning teatanud, et on alustanud viivise arvestust alates lepingu
sõlmimise päevast. Sellest hoolimata ei ole Jaan siini oma võlga tasunud.


15. augustil pöördus müüja OÜ Põllumasin e-kirja tel OÜ Marjatalu juhataja Meelise poole
ning teatas, et OÜ-l Marjatalu tuleb nüüd käendajana täita Jaani kohustused. Meelis vaidles
vastu ning tõi selleks kaks põhjust: esiteks on käendus saadud pettusega, kuna Jaan väitis
Meelisele, et kuna poeg lõpetas Tallinnas ülikooli ja läheb edasi õppima välismaale, siis on Jaan
just müüki pannud kunagi poja jaoks ostetud korteri. Seda uskudes sõlmis Meelis OÜ Marjatalu
nimel käenduslepingu, hiljem on aga selgunud, et Jaani poeg elas õppimise ajal hoopis
üürikorteris ja Jaanil endal mingit korterit polnudki. Teise põhjusena juhib Meelis tähelepanu,
et käenduslepingu punktist 5.1 tulenevalt oli käendus müüja pöördumise ajaks (st 15. augustiks)
juba lõppenud. 1. Mida saab müüja (OÜ Põllumasin) nõuda Jaani käest?
Põhivõlg + viivis. + kahju hüvitamine, kui Jaani tegevusetu pärast on tekkinud OÜ-le rahaline
kahju.  HÜPOTEES: Kas OÜ Põllumasin saab nõuda Jaanilt raha maksmist VÕS § 108 lg 1 alusel?  1. Kehtiv kohustus → Jaan ja OÜ Põllumasin sõlmisid VÕS § 8 lg 1
mõistes lepingu (VÕS § 208 lg 1 mõistes müügilepingu), mille
kohaselt   Jaan   ostab   OÜ   Põllumasinalt   traktori   ning   maksab
selle eest. Jaan pidi maksma 3000€ 1.augustiks.  2. rikkumine (VÕS § 100) → Antud juhul seisneb rikkumine selles,
et   Jaan   ei   maksa   traktori   eest.   2.augustil   muutus   nõu
sissenõutavad VÕS § 82 lg 7 järgi.  3. vastutus → Ei esine vääramatut jõudu VÕS § 103 lg 1 , seega
jaan vastutab rikkumine eest.  4. Ei   esine   välistavaid   asjaolusid   →   Antud   juhul   ei   esine
välistavaid asjaolusid VÕS § 108 lg 2 järgi.  Jah ja saab nõuda ka VÕS § 113 lg la alusel ka viisise tasumist. Ulatus 1% päevas, mis on lepingus
kokku lepitud.  2. Milliste Jaani kohustuste täitmist saab müüja nõuda OÜ Marjatalu käest?
 VÕS § 145 lg 1 → põhivõlg + viivis  1. Kehtiv käendusleping → kehtiv (+) a. maksimumsumma
b. vorm
c. tähtaeg → VÕS § 153 lg 1 p 3 . vastutab sissenõutavate
kohustuste eest ENNE tähtaega alates rikkumise hetkest 2. tagatava nõude olemasolu → VÕS § 108 lg 1 alusel saab nõuda


3000eurot (kontrollitud ka eelnevalt) 3. käendusjuhtum   →   VÕS   §   145   lg   1   ->   Käendusjuhtumiks
nimetatakse   sündmust,   mis   tekitab   käendaja   vastutuse.
Käendusjuhtum hetkel seisneb kohustuse rikkumises.  a. Kohustuse rikkumine (üldreegel)
b. Käendaja vastutab üksnes siis, kui Põhivõlgniku vastu ei saa nõuet rahuldada VÕS § 145 lg 1)  i. ei saa inimest kätte ii. täitemenetlus iii. panktorimenetlus Nõude sisu: 3000€ + viivis kuni 08.08.21 (k.a) Variant 1:
OÜ Marjatalu ja OÜ Põllumasin vahel sõlmitud käenduslepingus oli kirjas, et käendaja
vastutuse maksimumsumma on 3000 eurot.
Kas üldse ning millistel tingimustel peaks OÜ Marjatalu maksma viivist? Ei pea makma, sest see oletab maksimumsummat. pole oluline kas on täidetud põhinõudena või
viivisenõudena  Variant 2:
01.03.2021 sõlmitud müügilepingus oli ette nähtud, et kui müüja ei anna traktorit üle
kokkulepitud ajal (hiljemalt 01.04.2021), saab ostja nõuda leppetrahvi 1000 eurot iga
üleandmisega viivitatud nädala eest. Müüja andis traktori üle alles maikuu teises pooles, kolm
nädalat kokkulepitust hiljem. Hilinemise põhjuseks oli asjaolu, et selle lepinguga tegelenud
töötajaga lõpetati tööleping 15.03.2021 usalduse kaotuse tõttu ning nö kättemaksuks kustutas
ta firma arvutisüsteemist hulga vajalikke faile, sh kõnealuse lepinguga seotud info. Järgmisel päeval pärast traktori kättesaamist saatis Jaan OÜ Põllumasinad esindajale e-kirja,
milles ütles muu hulgas, et „traktori andsite üle hiljem kui pidi, aga mul ei ole mõtet hakata
teie käest 3000 euri küsima ja siis seda sama raha teile augustis uuesti tagasi maksta. Nii et
teeme siis nii et tõmbame selle viimase makse nimekirjast maha.“  Kas kirjeldatud olukord mõjutab kuidagi Jaani ning OÜ Marjatalu kohustusi?  HÜPOTEES: Kas Jaan saab nõuda leppetrahvi  VÕS § 158 lg 1 alusel?
eeldused:  1. kehtiv kohustus → traktori üleandmine 2. kohustuse rikkumine  → VÕS § 100 järgi on kehtivat kohustust


rikutud, sest ei peetud kinni tähtpäevas ( VÕS § 82 lg 7)  3. rikkumise puhuks on kokku lepitud LT → on lepitud kokku 
4. rikkumine ei ole vabandatav (dispositiivne) → VÕS § 103 lg 2 järgi  ei ole vabandatav.
leppetrahvis nõudest teatamine VÕS § 159 lg 2) → kui pole teatatud 
mõistliku aja jooksul, siis kaob ära nõue leppetrahvile. Antud 
juhul on teavitatud, et leppetrahvi nõue eksisteerib. 
On õigus nõude leppetrahvi  HÜPOTEES: Kas Jaan saab oma nõude tasaarvestust  VÕS § 197 lg 1 alusel?
eeldused: ● kahe isiku vastastikused nõuded → ühe poole nõue maksta, teise 
poole nõue maksta leppetrahvi. (+) ● nõuded on samaliigilised→ tegemist on rahaliste kohustustega mülema
osapoole jaoks. (+) ● aktiivnõue on muutunud sissenõutavaks→ Aktiivnõue on tasaarvestava 
poole jaoks sisse nõutavaks . ehk leppetrahv on muutunud 
sissenõutavaks ● passiivnõue on täidetav→ Jaanil on õigus maksta ostuhinda. Kuigi 
jaani maksmine 3000euriga pole muutunud sissenõutavaks, siis VÕS § 
84 lg 1 alusel, ei tohi OÜ keelduda.  ● tasaarvestusavalduse tegemine → jah (+) JAH SAAB TASAARVELDADA § 84.  Kohustuse ennetähtaegne täitmine
  (1) Võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda kohustuse 
täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi... Seminariks vajalik õppematerjal:
VÕS §§ 141–163. VÕS komm vlj § 142 - 163. Seminariks vajalik kohtupraktika
Käendus
1. RKTKo 3-2-1-124-12, p 11; RKTKo 3-2-1-141-14, p 15 (käendaja vastu esitatava nõude
alusnorm)
2. RKTKo nr 3-2-1-119-16, p 16 (käendaja vastutus)
3. RKTKo nr 3-2-1-168-15, p-d 14–17 (käendajale kuuluvad võlgniku vastuväited); nr 3-2-1-
12-13, p 15 (käendaja ajutine vastuväide)


4. RKTKo nr 3-2-1-8-13, p 11-13 (käendaja vastutus tema enda kohustuste rikkumise eest ja
viise arvutamise näide)
5. RKTKo nr 3-2-1-148-11, p 14 (tarbijakäendus)
6. RKTKo nr 3-2-1-36-17 (leppetrahvi mõiste ja sissenõutavus)
7. RKTKo nr 3-2-1-109-06 (leppetrahvi kokkulepe, tasaarvestus ja vähendamine)
8. RKTKo nr 3-2-1-112-16, p 20 (leppetrahvi vähendamine ainult poole nõudel); nr 3-2-1-
132-12, p 12 (leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega)
9. RKTKo nr 3-2-1-142-11, p 16-17 (leppetrahvi nõudest teatamine)
10. RKTKo nr 3-2-1-34-13 p 16; 3-2-1-79-16, p 16 (garantiist esitatavad vastuväited)
11. RKTKo nr 3-2-1-89-08, p 12 (garantii kehtivuse eeldused) 8.SEMINAR
8.1 kaasus
2
27.01.2018 sõlmis Andres A. AS-iga Telia Eesti (Telia) mobiilsideteenuste liitumislepingu.
Lepingu alusel kohustus Telia pakkuma kliendile telekommunikatsiooniteenust ning Andres A.
Kliendina kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt
tasuma. Lepingu lisaks olevate mobiilsideteenuste üldtingimuste p 4.10 järgi tuli maksmisega
viivitamise korral tasuda viivist määras 0,15% iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. 29.04.2018 esitas Telia arve nr xxx summas 61,30 eurot maksetähtajaga 19.05.2018. Andres
seda arvet ei tasunud. Telia ütles liitumislepingu üles ja loovutas lepingust tuleneva raha
tasumise nõude 08.12.2020 kirjaliku loovutamislepingu alusel OÜ-le Delta Inkasso. Samal
päeval teavitas Telia Andrest e-posti teel nõude loovutamisest. OÜ Delta Inkasso saatis
Andresele mitu meeldetuletust võla maksmise kohta, kuid Andres ei ole siiani raha maksnud. 30.09.2021 esitas OÜ Delta Inkasso Harju Maakohtusse Andrese vastu hagi, nõudes põhivõla
(61,30 eurot) ja viivise (61,30 eurot) ning võla sissenõudmiskulude (15 eurot) hüvitamiseks.
20.10.2021 kohtusse saabunud kostja vastuses hagile teatas Andres, et 1) hagejal ei ole õigust
nõuet esitada, kuna hageja ei ole Andresega sõlmitud lepingu pooleks ja 2) hageja nõue on
aegunud. Küsimused:
1. Kas OÜ-l Delta Inkasso saab esitada Andrese vastu nõudeid, ehkki ei ole Andresega
kunagi ühtegi lepingut sõlminud?


HÜPOTEES: OÜ Delta Inkasso saab esitada Andrese vastu nõudeid VÕS § 164  lg 1 alusel
 eeldused:  1. kehtiv loovutamisleping  (+) a. Nõue on loovutatav → rahaline nõue on loovutatav, sest 
Telia AS saab loovutada nõude OÜ Deltsa Inkassole. See 
tähendab, et uueks sissenõudjaks saab OÜ Delta Inkasso 
ning Telia AS-l ei ole võimalik ise enam nõuda.  b. Vorminõuete tätimine → Ei nähtu rikkumisi 2. Kokkulepe õigustatud isikuga → Õigustatud isik on nõus nõuet 
loovutama (+) 2. Kas Andres saab OÜ Delta Inkasso vastu esitada hagi aegumise vastuväidet?
aegumistähtaeg:
Põhivõlg: muutus sissenõutavaks järgmisel päeval VÕS  82 lg 7 alusel. (Nõude aegumine hakkab 
kulgema  TsÜs 147 lg 1 mõistes, kui nõue muutub sissenõutavaks. antud olukorras siis kulgema 
järgmisel päeval ehk 20.mail.  TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg on 3 aastat) AGA , selles 
kaasus on tsÜS § 154, sest see on korduvkohustus. Seega mutub sissenõutavaks 1.jaanuar 2019  ehk 
aegub 31.dets 2021 Kuna põhivõlg ei ole veel aegunud, ei ole aegunud ka kõige varasem viivisenõue.  3. Kas OÜ Delta Inkasso saab Andrese käest nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist? VÕS § 115 sobib aga tõendamised on raskemad. Et tema tõttu tekkisid mingid kulud. 
VÕS § 113’’ lg 2 p 1 .  tegusteb majansukutse tegvuses (+)
Võlgnik on tarbja (+) Järeldus: Nõue on loovutataud, nõuded ei ole aegunud ning saab nõuda ka 
sissenõudmiskulude hüvitamist. 8.2. Kaasus „Alfa ja Beeta“ OÜ Alfa Autoveod ostis OÜ Beeta käest veoauto Volvo FH 540 hinnaga 85 000 eurot. 20.
jaanuaril sõlmitud kokkuleppe kohaselt läks veoauto omand üle valduse üleandmisega. Veoauto
valdus anti üle lepingu sõlmimise päeval. Ostuhinna tasumine pidi lepingu kohaselt toimuma
kahes osas: 45 000 eurot maksis ostja kohe lepingu sõlmimisel ning ülejäänud 40 000 eurot tuli


tasuda kolme kuu pärast (hiljemalt 20.aprillil) ühekordse maksena. Müüja poolt allkirjastamiseks esitatud lepingu punkt 5.2 nägi raha maksmisega viivitamise
korral ette viivisintressi 0,1 % päevas. Lepingu punkt 14.1 ütles, et müüjal on õigus loovutada
kõik ostja vastu suunatud nõuded Gamma Õigusbüroo OÜ-le. Punkt 14.2 nägi ette, et lepingu
lepingust tulenevaid nõudeid ei või loovutada teise poole kirjaliku nõusolekuta. Ostja kohustuste tagamiseks sõlmis OÜ Beeta kirjaliku käenduslepingu OÜ Alfa Autoveod
osanike ja juhatuse liikmete Lauri Remmeli ja Jürgen Kromeliga. OÜ Beeta juhatuse esimehe
ning Lauri Remmeli ja Jürgen Kromeli poolt allkirjastatud lepingudokumendi kohaselt oli
kummagi käendaja vastutuse maksimumsumma 15 000 eurot. Käendajate vastutuse kohta
leping midagi muud ei täpsustanud. Märtsis omandas Lauri Remmel Jürgen Kromelile kuluva osa OÜ-s Alfa Autoveod, ning Jürgen
Kromel lahkus OÜ Alfa Autoveod juhatusest. Aprillis tasus OÜ Alfa Autoveod OÜ-le Beeta
40 000 euro asemel 10 000 eurot. Ülejäänud summat siiani tasutud ei ole, hoolimata korduvatest
meeldetuletustest. Augustis loovutas OÜ Beeta kõik eelpool nimetatud müügilepingust
tulenevad nõuded OÜ-le Delta Inkasso ning saatis selle kohta e-posti teel teated nii OÜ Alfa
Autoveod kui ka Lauri Remmeli ja Jürgen Kromeli e-posti aadressidele. Järgmisel päeval pärast
nõuete omandamist saatis OÜ Delta Inkasso kirja OÜ Alfa Autoveod juhatuse aadressile ning
nõudis 30 000 euro maksmist koos viivisega (kirja saatmise päeval 5400 eurot). Samal päeval
saatis OÜ Delta Inkasso kirjad ka Lauri Remmelile ja Jürgen Kromelile ning nõudis kummaltki
eraldi 17 700 euro tasumist (15 000 eurot põhivõlg + 2700 eurot viivis). Jürgen Kromel vastas, et kuna ta ei ole enam OÜ Alfa Autoveod osanik ega juhatuse liige, siis
ei vastuta ta nimetatud osaühingu võlgade eest ega ole seega kohustatud midagi maksma. Lauri
Remmel vastas OÜ Alfa Autoveod nimel, et OÜ Delta Inkassol ei ole üldse õigus midagi nõuda,
kuna müügilepingu kohaselt võis müüja (OÜ Beeta) nõudeid loovutada Gamma Õigusbüroole
ning sedagi üksnes OÜ Alfa Autoveod kirjaliku nõusoleku alusel; kellelegi kolmandale müüja
nõudeid loovutada ei saanud. Enda kui käendaja vastutuse kohta aga märkis Lauri Remmel, et
tema ei ole OÜ-ga Delta Inkasso mingit käenduslepingut sõlminud ja seega ei saa OÜ Delta
Inkasso ka tema kui käendaja käest midagi nõuda. Milline on õiguslik olukord – kes saab kelle käest mida nõuda ja mille alusel? HÜPOTEES: Kas OÜ Beeta saab nõuda OÜ Alfa käest 30 000€ maksmist VÕS § 108 lg 1 alusel?  1. kehtiv kohustus → müügileping VÕS § 208 lg 1 alusel.  VÕS § 8
lg 1 kohaselt on sõlmitud leping, mõlemad on andund oma 


tahteavaldused selleks.  2. rikkumine → VÕS § 100 alusel seisneb rikkumine selles, et 
Alfa pole maksnud  3. vastutus → (+)  4. välistavad asjaolud puuduvad (+)  HÜPOTEES: Saab nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. (ehk 30€ päevas) 1. kehtiv rahaline kohustus (+)
2. kohustust on rikutud (+)
3. rikkumine ei ole vabandatav (+) Hüpotees: Saab nõuda VÕS § 145 lg 1 alusel Lauri remmel ja Jürgen Kromel 
käest ehk käendajatelt 1. kehtiv käendusleping → (+) välja on toodud ka max summa. vorminõuded  on ok., sest on kirjalik.  2. käendusega tagatava kohustuse olemasolu → On olemas. põhinõue ja  viivis 3. käendusjuhtumi saabumine → Saabus, sest ei maksnud. Kohustust on  rikutud. Kokku saab nõuda näost 15k koos viivisetasuga.  (majanduskutsetegevuses ja andes tagatise oma ettevõtte suhtes, siis on 
garantii KUI kaasus ei ütle teisiti - tuleb vaadata sisu. garantii on 
mitteaktsesoorne.) a. 8.3. Kaasus „Indra auto“ Indra Ploomipuu sõlmis viis kuud tagasi OÜ-ga Struve Liising lepingu sõiduauto Toyota
Avensis liisimiseks. Kolm nädalat tagasi avastas Indra joogatrennist tulles, et tema Paide
Tervisekeskuse parklas seisva auto kallal oli keegi vandaalitsenud: murtud olid nii esimese kui
tagumise akna kojamehed ja pakiruumi luugile oli kraabitud ebatsensuurseid sõnu. Algatatud
väärteomenetluse raames tehti tervisekeskuse turvakaamerate abil kindlaks, et auto
kahjustajaks oli 12-aastane Kevin P. 
Autole tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks tuli Indral osta uued kojamehed (kokku 240 eurot)
ning lasta üle värvida pakiruumi luuk (töö maksumus 340 eurot). Kuna Kevini vanemad
teatasid, et nemad Indrale midagi hüvitada ei kavatse, sai Indra aru, et peab oma kulutuste
hüvitamiseks pöörduma kohtusse. Juhuslikult luges ta ajalehest järgmist kuulutust: „Aega vähe,
juriidilisi teadmisi napib? Säästa aega ja loovuta oma nõuded mulle! Helista tel xx xx xxx või
kirjuta [email protected].“ Indra otsustas, et nõude loovutamine on kõige mugavam
võimalus raha tagasisaamiseks ning võttiski Tarmo Tarkuriga ühendust. Zoomi vahendusel


peetud kohtumise järel digiallkirjastas Indra Tarmo saadetud lepingu, mille punkt 1 nägi ette,
et „Indra Ploomipuu kohustub loovutama Tarmo Tarkurile VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5
tuleneva kahju hüvitamise nõude Kevin P isa vastu.“ Punkt 2 täpsustas kahju tekitamise
asjaolusid ning punkt 3 loetles kahju suuruse ja selle tõendamiseks vajalikud dokumendid, mille
Indra Tarmole üle andis. Tarmo Tarkur tegeleb hetkel hagi koostamisega. Selgita Tarmole, milline on õiguslik olukord.
HÜPOTEES: Tarmo  saab esitada Kevini  vastu nõudeid VÕS § 164  lg 1 alusel
 eeldused:  3. kehtiv loovutamisleping  (+) a. Nõue on loovutatav → Kannatanu; Nõue on loovutatav (+) b. Vorminõuete tätimine → Ei nähtu rikkumisi c. Kokkulepe õigustatud isikuga - Indeal ei ole õigus nõuet loovutada, sest ta ei ole  auto omanik: HÜPOTEES: Indre saab nõuda VÕS § 1043 alusel Kevini vanematelt kahju hüvitamist?
Eeldused:  1. VÕS § 361. Liisingulepingu mõiste
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt
teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga
maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 1043 Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju
hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt
seadusele. VÕS § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus
(1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:
5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;  Teemad:
1. Nõude loovutamise eeldused ja õiguslikud tagajärjed
2. Kõrvalkohustuste üleminek nõude loovutamise korral


Seminariks vajalik õppematerjal:
VÕS §§ VÕS §§ 141–163; §§ 164- 178; VÕS komm vlj § 142 - 178. Seminariks vajalik kohtupraktika
1. RKTKo nr 3-2-1-8-13, p 11-13 (käendaja vastutus tema enda kohustuste rikkumise eest ja
viise arvutamise näide)
2. RKTKo nr 3-2-1-24-10, p 13 ja RKTKo 3-2-1-136-12, p 15 (kaaskäendajate vastutus)
3. RKTKo nr 2-16-13381/26, p 11; RKTKo nr 3-2-1-2-15, p 19 (nõude loovutamise olemus
ja eeldused)
4. RKTKo nr 3-2-1-95-06, p 13 ja RKTKo 2-16-13381, p 12 (nõude loovutamise piirangud)
5. RKTKo 3-2-1-131-11 p 12 (viivise nõude aegumine)  9.SEMINAR OÜ Alfa Autoveod ostis OÜ Beeta käest veoauto Volvo FH 540 hinnaga 85 000 eurot. 20.
jaanuaril sõlmitud kokkuleppe kohaselt läks veoauto omand üle valduse üleandmisega. Veoauto
valdus anti üle lepingu sõlmimise päeval. Ostuhinna tasumine pidi lepingu kohaselt toimuma
kahes osas: 45 000 eurot maksis ostja kohe lepingu sõlmimisel ning ülejäänud 40 000 eurot tuli
tasuda hiljemalt 1. detsembriks ühekordse maksena. Maksetega viivitamise puhuks nägi leping
ette viivisintressi 0,3 % tasumata summast päevas. 3. oktoobri öösel süütas keegi AS Alfa Autoveod hoovis seisnud kõnealuse veoauto põlema,
tulekahju käigus sai veoauto selliseid kahjustusi, et seda ei ole võimalik enam taastada.
Politseiuurimise käigus selgus peatselt, et auto süütajaks oli AS Alfa Autoveod endine töötaja
Mati R., kes tegi seda kättemaksuks hiljutise koondamise eest. Kuna ostetud veoautot ei ole enam võimalik kasutada ega taastada, siis lasi AS Alfa Autoveod
autoromu viia vanametalli kokkuostu, mille eest sai 550 eurot. Veoteenus läks maksma 150
eurot. 10. oktoobril esitas AS Alfa Autoveod OÜ-le Beeta kirjaliku avalduse, milles teatas, et
taganeb müügilepingust ning nõuab VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi OÜ-le Beeta tasutud 45 000
eurot, ning raha tuleks maksta AS Alfa Autoveod arvelduskontole hiljemalt 1. novembril. Kaks
nädalat hiljem, 15. novembril laekus OÜ-le Beeta meeldetuletus, milles AS Alfa Autoveod
esindaja märkis, et raha mittetasumise tõttu tuleks OÜ-l Beeta maksta viivist VÕS § 94 ja § 113


lg 1 nimetatud suuruses. Oled AS Beeta praktikant. Sinu juhendaja - AS Beeta jurist – soovib, et Sa koostaksid
põhjalikud ja argumenteeritud vastused kahele küsimusele: 1) Kas AS Alfa Autoveod saab lepingust taganeda ja mida saab AS Alfa Autoveod sel
juhul nõuda OÜ Beeta käest? HÕPOTEES: Kas AS Alfa Autoveod saavad lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel?
Eeldused:  1) kehtiv leping → AS Alfa Autovead ja OÜ Beeta sõlmisid lepingu VÕS §
8 lg 1 mõttes (täpsemalt müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes) . (+) 2) Kohustuse rikkumine → VÕS § 100. rikkumine puudub (-) 2) Kas OÜ Beeta saab lepingust taganeda ja mida saab OÜ Beeta sel juhul nõuda AS Alfa
Autoveod käest VÕS § 117 lg 1 alusel?? 1) kehtiv leping → (+) 2) ilmne tulevane oluline rikkumine→   sest on ilmselge, et kui Alfa 
nõuab Beetalt seda sama raha, siis ta ei kavatse maksta. Lisaks 
ütles, et ta ei kavatse täita.  3) kohustus pole muutunud sissenõutavaks → VÕS § 82 lg 2 4) teavitamine lepingu taganemise kavatsusest → VÕS § 117 lg 3 → 
Lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele 
teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei 
täida. 5) Avaldus mõistliku aja jooksu → VÕS § 188 lg 1 kohaselt tuleb 
esitaga taganemisavaldus, selleks et lepingust taganeda.  Seega saab taganeda.  ● Toimub tagasitäitmine VÕS § 189 lg 1 ja 2 → alati kontrollida ka 
esimest lõigest, isegi kui on ilmselge, et rakendub teine lõige  ● Antud hetkel saab nõuda VÕS § 189 lg 2 p 3 alusel asja üleantu väärtuse hüvitamist, sest asi
on hävinud.   ● VÕS § 189 lg 2 p 1 → seisneb asja kasutamises. Saab lisaks 
autole ka kasutuseelise raha nõuda, kuna veoauto hind 
kasutades alaneb. Saab nõuda rendi 85k + kasutuseelised. ● VÕS § 94 saab nõuda intressi.  (10 000*0,007*10 → )


Variant:
veoauto sai tulekahjus kahjustusi, kuid seda on võimalik remontida. Remont läheks maksma
umbkaudu 28 000 eurot (remonditöökoja esialgne hinnapakkumine). Arvestada tuleb ka seda,
et remondi järgselt veoauto väärtus väheneks (esialgse hinnangu kohaselt võiks see olla ca
40 000 eurot).  Kõik muu on sama mis kaasuse põhitekstis. Alfa ikka ei saa taganeda VÕS § 189 lg 4 → Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on 
halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise 
tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine.  amortisatsioon + lg 4  Vt ka
- RKTKo 3-2-1-34-13
- RKTKo 3-2-1-104-11 9.2. Kaasus „Õigusbüroo üürileping“ Retunsus Õigusbüroo OÜ (edaspidi Õigusbüroo) ja Baltic Development Holding AS (edaspidi
BDH) sõlmisid 20.06.2019 äriruumide tähtajalise üürilepingu kehtivusega 3 aastat alates
üüripinna üleandmisest (01.07.2022). Lepinguga võttis Õigusbüroo endale kohustuse maksta
iga kuu 10. kuupäevaks üüri 300 eurot kuus ning tasuda kõrvalkulude eest (üldelekter, küte,
prügivedu, halduskulud). Lepingu punktis 2.8.1 oli ette nähtud, et pooltel on õigus 1(ühe) aasta
täitumisel (alates 01.07.2020) üürileping üles öelda 3 (kolme) kuulise etteteatamise tähtajaga,
teavitades lepingu teist osapoolt vastavast soovist kirjalikult. Alates detsembrist 2019 Õigusbüroo üüri ja kõrvalkulude arveid nõuetekohaselt ei tasunud,
hilinedes korduvalt maksmisega ja tasudes arveid üksnes osaliselt. Üürileandja BDH saatis
Õigusbüroole korduvalt meeldetuletusi ning järelepärimisi, sealjuures 25.03 ülevaate
olemasolevast üürivõla summast koos viivisega (kokku selle kuupäeva seisuga 878 eurot). Alates 13.03.2020 kehtestati Eestis Covid-19 pandeemia tõttu eriolukord. 31.03.2020 saatis
Õigusbüroo BDH-le kirjaliku avalduse, milles teatas, et ütleb üürilepingu üles alates 01.04.2020
tulenevalt eriolukorrast, mis kujutab endast vääramatut jõudu. Õigusbüroo juhataja selgitas
avalduse kaaskirjas täpsemalt, et ebakindla olukorra tõttu ei ole võimalik läbi viia õigusbüroo
kavandatud laienemist, kohtuistungid on edasi lükatud ja politseiprefektuurides ei viida läbi
kaitsjate osavõtul menetlustoiminguid, mistõttu ei ole peamiselt kriminaalasjadega tegelevale
Õigusbüroole tulnud ühtegi tellimust. Olukord niipea ei parane ning ei ole võimalik ette näha,


millal kohtute ja teiste menetlusasutuste tegevus jätkub. Arvestades prognoose ja tuleviku
väljavaateid on kõige õigem üürileping lõpetada, et anda üürileandjale võimalus otsida uus
üürnik ning seega kahjusid võimalikult miinimumini viia. Õigusbüroo kolis oma asjad üüritud
ruumidest välja ning saatis võtmed postiga üürileandjale. Üürileandja BDH teatas Õigusbüroole vastuseks, et lepingu ülesütlemise õigus tekib alles 1.
juulist 2020, seega ei loe ta üürilepingut lõppenuks, ning vastavalt jätkas ka arvete saatmist.
Õigusbüroo neid arveid ei tasunud. Juulis tutvus BDH veebilehe teatmik.ee kaudu Õigusbüroo
majandusandmetega ning täheldas, et tolle poolt tasutud riiklike maksude suurusjärgud püsisid
kogu viimase aasta jooksul muutumatuna. Suve jooksul leidis BDH uue üürniku, kellega sõlmiti äriruumi üürileping ning kes asus ruume
kasutama alates 01.09.2020. BDH saatis Õigusbüroole regulaarselt arveid üüri ja kõrvalkulude
kohta kuni 31.08.2020 koos pidevalt suureneva viivise arvestusega, ning samal kuupäeval
teatas üürilepingu ülesütlemisest alates 01.09.2020. Millisest kuupäevast alates on üürileping lõppenud ning mida see tähendab Õigusbüroo ja BDH
jaoks? Vastates lähtuge eeldusest, et kummagi poole ülesütlemise avaldus vastas selleks puhuks
ette nähtud vorminõuetele. Õigusbüroo saab VÕS § 196 lg 1 alusel üürilepingu ülesöelda?  ● Kehtiv leping → 
● Mõjuva põhjuse olemasolu lepingu ülesütlemisevs
● avaldus - § 325
● etteteatamistähtaeg § 196 Tuleb kaaluda huve → hetkel üürildeandja huvid mängivad suuremat rolli 
(õiguskindlus). Rahalist kohustust ei vabandata.  Vt ka
- VÕS § 313
- RKTKo 3-2-1-84-10
- RKTKo 3-2-1-54-10