Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma,
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud
Ülesse ronides leiab ta aga eest Erastu Enni. Sellest ta kohe taadile annab teada ning ka kohe taat tuleb vaatama. Enn räägib seda, mida vahepeal kuulnud oli, kui ta end parsi peal varjas. Taat ja Enn lähevad koos Erastule, kus siis Enn saab rääkida, mida oli kuulnud, kuid Jütsi nad kaasa ei võtnud, selle asemel Enn näidanud rusikat talle, et ta niimoodi reetis. Taat käskinud Jütsil suu pidada, kui ta seda aga teeb, jääb oma pastladest ilma. Hiljem mõeldes arvas Jüts, et Maiele võib ta ikka rääkida. Ta hakkab välja astuma, tee peal näeb ema, tahab väga temalegi rääkida, kuid peab seekord suu. Peeter oli minemas Erastule, et kohtuda seal ennuga et rääkida viljade maha müümisest, kuid poolel teel tuleb vastu Anne, kes hakkab kohe uurima, kuhu ta läheb ja miks on vaja tal viljad maha müüa, endal pulmad kohe tulekul. Peeter on marus, et kõik seda Märti kaitsevad ja nina topivad tema asjadesse. Ta ei lase siiski oma tütrel abielluda
valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. A
Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku
Grupp mehi läks (kauppa, kaupa) maha laadima. 3. Ma ei tea, mil (mill) ta tuleb. 4. Kas sul on (kel, kell) käe peal? 5. Küll (sell, sel) mehel on alles parukas! 6. Vaatasime teatris (baletti, balletti) "Tuhkatriinu". 7. Uue koolimaja müürid kerkivad (jõutsasti, jõudsasti). 8. Mööblivabrikus on neli (tsehhi, tsehi). 9. Kääri (varrukad, varukad) üles ja asu tööle! 10. Iga töö on hea, iga (ammet, amet) aus. 11. Maiele osteti (sammetist, sametist) mantel. PTG Õpetaja: Reet Sai Page 1 of 3 Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri 12. (Siine, siinne) loodus on kaunis. 13. (Varsad, varssad) viidi ööseks (lauta, lautta) 14. Täna on kinos kolm (seansi, seanssi). 15
Enn tahab Maie naiseks võtta (meelitab teda siidirätikuga, mis maksab 50 rubla), aga Maiele Enn ei meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat
Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud Maiele pulmadeks ja laenab Ennult ka 50 vakka. Enn on teinud lepingu Peetriga, et selle eest tahab ta Maiet või 125 rubla kohe kätte. Vahepeal aga saab ülejäänud pere koos Märdiga Ennu pettusest teada, tänu Jütsile, kes on koolis lugemist õppinud, ja teevad plaani, kuidas Peetrile "kätte maksta", et ta nii kergemeelne oli ja Ennu uskus ning vastu pere tahtmist tangu müügile viis. Peeter on koju jõudnud ja on Ennu peale väga vihane, aga teha pole enam midagi. Anne
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et
Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis ja kavalpea. See aga tekitas Maies pahameelt. Enn sai teada Maie ja Märdi abiellumisplaanidest ning hakkas seepeale kõpitsema kavalat kättemaksu plaani. Enn andis Peetrile ärilist nõu: müüa tangu ja sellepeale lootis Peeter suurt rahalist kasu
Kui kuuleb jälle kedagi tulemas ütleb:"pagana lugu:jälle juba sabatäis teisi taga! Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval." Ja ronib jälle üles. Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Peeter seletab et tema mulke ei salli. Aadu räägib head Märdist, et too päriskohta otsib. Anne kostitab lahkelt Aadut, pakkudes talle süüa ja juua. Anne üritab Peetrile selgeks teha et Märt hea poiss on. Peeter mainib et Erastu Enn on ikka parem kosilane. Anne räägib et Maiele on kavas kaasa anda 50 vakka rukkeid ja teist niipalju otri, nisu. Aadul kõht täis ja läheb ära. Peeter kutsub Jütsi, et ta talle musta vammuse parsilt alla tooks, ta hakkab Erastu poole minema. Kui Jüts üles jõuab, näeb Erastu Ennu. Enn hakkab Peetrit moosima ikka teietades ja teda ülistades. Peeter ütleb Jütsile et kui too hea laps on ja sõna kuulab ja maja valvab seni kuni isa ära on siis saab Jüts pärast uued pastlad jalga.
Kui kuuleb jälle kedagi tulemas ütleb:"pagana lugu:jälle juba sabatäis teisi taga! Ma olen nagu rebane lõksus siin pagana parsil üleval." Ja ronib jälle üles. Tulevad Aadu, Peeter ja Anne. Peeter seletab et tema mulke ei salli. Aadu räägib head Märdist, et too päriskohta otsib. Anne kostitab lahkelt Aadut, pakkudes talle süüa ja juua. Anne üritab Peetrile selgeks teha et Märt hea poiss on. Peeter mainib et Erastu Enn on ikka parem kosilane. Anne räägib et Maiele on kavas kaasa anda 50 vakka rukkeid ja teist niipalju otri, nisu. Aadul kõht täis ja läheb ära. Peeter kutsub Jütsi, et ta talle musta vammuse parsilt alla tooks, ta hakkab Erastu poole minema. Kui Jüts üles jõuab, näeb Erastu Ennu. Enn hakkab Peetrit moosima ikka teietades ja teda ülistades. Peeter ütleb Jütsile et kui too hea laps on ja sõna kuulab ja maja valvab seni kuni isa ära on siis saab Jüts pärast uued pastlad jalga.
Peeter ei saanud aru miks need täpid seal tangude taga on . Nii ta siis küsis Jütsi käest järgi, aga Jüts ei teadnud. Jüts ütles , et küsib koolist kooliõpetaja käest. Peeter kutsus Jütsit lolliks, et ta midagi ei tedanud. Nii ta siis läks Ennu juurde kuna tema kõige targem mees.. Nii siis tegi Enn Peetrile petu kaupa. Peeter võttis oma rehest odrad, küsis veel Ennule juurde pool ning müüs need pütt tangusoolade vastu.Odrad mis olid aidas pidid minema Maiele, kui Maie mehele läheb. Pool mis Peeter Ennult juurde võttis maksis 125 rubla. Kui Peeter seda Ennule ära ei maksa siis saab Enn endale Maie Sellest müügist aga said teada Anne ja Märt. Anne oli täiesti nördinud, sest nüüd jäävad nad täiesti vaeseks. Märdil aga tuli hea mõte. Nad petavad Maie ja Annega Peetri ära. Nii siis tulid tangusoolad kohale. Peeter oli väga vihane ning sõimas Ennu petiseks. Enn aga pidi saama Maie kuna leping oli selline
,,Ma kardan, et ta on juba uppunud," ütles Maie. ,,Näed sa ta ei liiguta end üldse." ,,Kunagi ei tohi lootust kaotada!" hüüdis Anu. Ta haaras Maie käest päästerõnga ja 6. Miks oleks Sipsik peaaegu uppunud? hüppas vette. Ta pani päästerõnga Sipsikule ümber ja hüüdis Maiele: ,,Tõmba!" _________________________________________________________ Maie tõmbas nööri ja sikutas Sipsiku kaldale. Kuid Sipsik jäi liikumatult murule lebama
hävitama, ennast seatud kohtadel koguma ja siis ühise jõuga kindlate losside ja linnade kallale tungima. Villu kätte jäeti Viljandimaa eestvedamine. Priidu lasti nädal hiljem koju, tal oli keel ära lõigatud. Kevad hakkas lähenema. Priidu veetis enamiku ajast sepa juures. Kuna keegi teda peale Villu ei mõistnud siis ta üldse ei proovinudki rääkida enam. Maie oli koguaeg kurb. Krõõt ootas pikkisilmi Maiele kosilasi aga pettus üsna pea. Ühel päeval läks Mai metsa alla lilli otsima ja ei tulnud enam tagasi. Priidu saadeti sulastega teda otsima. Kuid teda ei leitud. Krõõt läks Villu maja juurde, kahtlusega et Maie on seal. Kuid Villut polnud kodus. Krõõt ootas kaua, kuni lõpuks Villu koju jõudis. Kuid Villu ei teadnud Maiest midagi. Mindi uuesti Maiet otsima. Korraga leiti Maie jalajälg. Saadi aru et Maie on röövitud. Röövija oli Goswin Herike, kes oli komtuuri vennapoeg
mälestused". Nende algne perekonnanimi oli Kits. Aga kui Jaan sai õppevahendite konkursil auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, ta pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Hiljem vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel 5 põhjustel kolis ta koos oma vennaga Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Alates 1871 töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. Kui ta tutvus M. Veskega, C. R. Jakobsoniga, sai temast Sakala kaastööline. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti. Aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus
Kes teab, mis ta otsis meie parsil? Kõik on ta ära kuulnud, mis nad rääkisid. Ei tea, mis nüüd sest Männiku Märdist peab saama? Ja ütelda me eidele ei tohi, isa keelas ära, ja need – uued pastlad – situatsiooni- 33 (Kindlalt.) Ei! Mees ma olen ja mees peab sõna koomika pidama! Aga – (kaheldes) – ma ometi lubasin Maiet ka aidata! Mis sellega saab? – Pea, mis mulle meelde tuleb! MAIELE ütelda pole isa MITTE keelanud, – ei, Maie ees ma ei ole lubanud suud pidada. Ehk tema teab, mis see kõik on ja mis sellest saab? Ja ma olen ju tõotanud teda aidata! – Need uued pastlad aga?! (Pead sügades.) See on aga üks kirju lugu! (Läheb uksest õue, kust ema vastu tuleb; Jüts tahaks peaaegu emale ütelda – tuletab meelde.) Ei, mina olen MEES! (Välja.) -15- Anne (üksi) ANNE: Tuba tühi – tea, kuhu nad kõik läinud!
õigus nõuda raamatute hoidmise eest hüvitist. Vastavalt VÕS § 886 sätestatule ei ole hoidjal õigus asja kasutada ega anda seda kolmanda isiku kasutusse. Käesoleval hetkel Mari p müüs aga raamatud edasi Kaidole. Seega rikkus Mari poolte vahelist hoiulepingut (leping ei pea olema kirjalikus vormis, kui seadus seda ei nõua hoiulepingu puhul ei ole sellist nõuet). Kuna tegemist ei ole asendatava asjaga raamatutes oli autori autogramm siis peaks Mari hüvitama Maiele tekkinud kahju. Samas võib tekkida küsimus, kas Maie võiks raamatud välja nõuda Kaidolt, sest vallasasjade puhul ei kehti heauskse omandamise eeldust. Seega võib Maie otsustada, kas ta nõuab Marilt hüvitist või Kaidolt raamatud tagasi, sest need on Maie omand. Kaidol seevastu tekib õigus nõuda Marilt tekkinud kahju hüvitamist. 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo
mässu käis üks vanatüdruk, keda Risti Maieks kutsuti ja lollakaks arvati kord nädalas lossis, kuhu ta oma vaba talukoha peale pandud maksu võiga ja munadega tasus. Ta ei unustanud kunagi küsida kas Villu ikka elab. Kümme aastat vastati talle, et jah vang on veel elus. Aga ühel päeval vastati talle, et Villu on surnud. Mai puhkes nutma ja nõudis Villu surnukeha omale. Selleaegne komtuur, kes oli juba kolmas peale surnud Heriket oli hea südamega ja andis Villu surnukeha lahkelt Maiele. Ta pani Villu õlgede peale, silitas ta nägu ja rääkis omaette, et kuidas sa võisid nii mõelda, et ma sind põlgan ja teda armastan, ma ei põlanud ju sind, aga ma ei tahtnud, et sa minu pärast oma kallist elu raiskaks. Sa surid mind põlates.
Lüheldane matsakas keha ja sääred nagu sambad. "Mis naine see on, kes ei jaksa ise oma mehe peksugi välja kannatada!" Kange eit, ei jäta jonni. Räägib poegadele, et Mari pole Liisi ja Mareti pärisema. 10. Kaarel - Tagapere sulane, jäi vaid Vargamäe Andresele rammukatsumises alla. Ei anna kergesti alla, kui asi puudutab võitmist, jõulist pealejäämist. Pidi joonud olema, et armuavaldusi öelda (nt Maiele). Tugevamaid mehi. Läks välismaale oma tolleajastu "American dreami" täitma. Ei olnudki vist Maiesse teab mis väga armunud. 11. Kingu Priidu - tasane mees, eelistas pilli mängimist rammukatsumisele. Oli Liisi pulmas pillimeheks. 12. Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi. Talle meeldis perenaine, kuid südamevalu Kaarli pärast oli liiga suur. Lahkus. 13. Uus tüdruk Mari / hilisem Vargamäe Eespere perenaine valged hambad. Töökas, teeb Jussilegi silmad ette
Pearu sulast Kaarlit peeti kõvaks meheks. Sõrmevedamises ei olnud talle vastest. Andres aga võitis Kaarlit. Maadluses jäi Andres korra Kaarlile alla, siis aga sai nipi kätte ja edaspidi pani Kaarli selili. 5. Heinaaeg (VIII ptk.) Valmistuti heinatööks. Nii mõnigi vajalik töö jäi selle kõrval tegemata. Heinatöö algas mõni päev enne Jaani. Krõõt ootas selleks ajaks oma esimest last, aga tööd tuli temalgi teha. Sulane Juss hädaldab tüdrukule Maiele, et peremees tahab tööga ära tappa, aga selle eest söödab hästi. Heina tehti ka vihmaajal. Õhtul kuivatati tule ääres oma märgi riideid. Heinatöö lõpuks oli Andresel selge, et pole võimalik karja suurendada. Heinamaad olid kehvad ja seega heinasaak kesine, pole midagi loomadele talvel ette anda. 6. Esimene talv Vargamäel (IX, X ptk.) Esimese lume saabumiseks olid kõik välistööd korras. Viljasalved ja kotid ei täitunud
annaabi.ee 
